üksnes seksuaalse vägivalla ohvrid. Ka selle rühma puhul võib seksuaalsele vägivallale lisanduda vaimne vägivald. Selles grupis on ka need naised, kes on aasta jooksul kogenud vaimset, füüsilist ja seksuaalset vägivalda. Aastas saab Eestis vägivalla tõttu vigastada üle 40000 naise. Kui olete viimase aasta jooksul kogenud vägivalda, siis millised olid tagajärjed? Vastajate arv Ohvrite arv %-des naiste seas Vägivald, mille tulemuseks olid rasked (eluohtlikud) vigastused. 1,3 7000 Vägivald, mille tulemuseks olid kergemad kehalised vigastused. 6 34000 Kokku 7,3 41000 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Elanikkonna uuring 2003
Vastavad küsitlused on läbi 19 viidud prefektuuride lõikes, aprill-mai 2016 Lääne prefektuuris, november-detsember 2016 Lõuna prefektuuris ja märts-aprill 2017 Põhja prefektuuris. Selleks, et tagada andmete ja tulemuste võrreldavus kasutati Põhja prefektuuri küsitluse läbiviimisel sama küsimustikku. Peamised küsimused, millele prooviti küsitluste abil vastuseid leida puudutasid vastajate rahulolu abipolitseinike kaasamisega ehk kuivõrd suudetakse abipolitseinike rakendada politsei igapäeva töösse, millised on nende oskused ning millistes tegevustes võiks abipolitseinike veel kasutada. Samuti uuriti abipolitseinike mainet, motiveerimist ning kuidas politseinikud hindavad abipolitseinike panust vabatahtlikuna, omavahelist koostööd ning neile antud pädevust politsei abistamisel. 3.2 Abipolitseinike teadmised ja oskused
räägib surnud inimese eluajal omandatud erialast ja töökohast (Lisa III: pilt 6). Erialale või hobile viitavad ka erinevate muusikainstrumentide joonistused (Lisa III: pildid 15 ja 17). 7. Küsitluse analüüs Käesolev uurimus põhineb ankeediküsitlusel. Autor viis küsitluse läbi iseseisvalt, küsitletavaid määras ta Tallinna elanike seast juhuvalimise alusel. Küsitleti 50 vene rahvusest ning 50 eesti rahvusest elanikku vanuses 18-30 eluaastat. Vastajate valikul püüdis autor tagada võrdselt mehi ja naisi. Küsitlus viidi läbi 2008. aasta oktoobris Tallinnas. Küsitluse käigus esitati inimestele 14 küsimust, vastuseid oli pakutud mitu varianti. Vastaja pidi valima tema jaoks sobivaima variandi. Tabel 1. Usutunnistuse poolest jagunesid küsitletavad järgmiselt: Eestlased: Venelased: Kokku:
reid keeta. Üksmeelselt arvati, et suvine ja talvine teenindus on erinevad. Suvel on kiirem ja teenindatakse halvasti; talvel on söögikohad tühjad ja toidu saab meeldivamalt kätte. Näiteks teenindajad naeratavad talvel rohkem ja ooteaeg on tunduvalt lühem. Majutusasutustena on spaahotellid Eesti pereturisti jaoks liiga suured, puudub perso- naalne tähelepanu ja süsteem toimib konveierina. Suvel lisandub vastajate arvates üle- rahvastatuse probleem, mistõttu klient jääb oma murega tihti üksi või pole võimalik leida vaba hotellituba. Majutusteenuse tarbimiseks peab ise aktiivne olema ja endale kõik vajaliku välja kauplema. Kaks vastajat ütles, et peale hotelli registreerumist lõpeb teenindajate poolne huvi ja nendelt ei saa mingisugust informatsiooni. Kõik vastajad soovivad väiksemaid ja hubasemaid hotelle kasutada, kui nad tulevad perega Pärnusse.
ja arhiivihalduse võimalikeks kriisisituatsioonideks valmisolekul HOVS-ist tulenevaid nõudeid ning millest lähtutakse üldse ohuks valmisolekul, samuti võib teha järeldusi selle kohta, missuguseid meetmeid on kasutusele võetud suuremate ohtude ennetamiseks ning kes peamiselt tegelevad asutuse dokumendi- ja arhiivihalduse ohu hindamise ja meetmete väljatöötamisega. Avatud küsimusi kasutati ankeetküsitluses seetõttu, et uurimuse autor eeldas seeläbi saada rohkem vastajate isiklikke seisukohti asutuse dokumendi- ja arhiivihalduse kriisireguleerimise olemuse kohta ning anda võimalus vastajatele teha ettepanekuid asjaomase valdkonna reguleerimise kohta nii oma asutuses kui ka üldisemalt. Kinniste küsimuste puhul on vastaja suunamise risk suurem, st küsimustiku koostaja võib etteantud valikutega vastuseid enam suunata. Küsimustik koosneb 20 küsimusest ja selle lõpus oli võimalik avaldada oma arvamust ka vabas vormis.
arvamust isegi siis kui ei ütle sõnagi (intervjuu ajal). Sotsiaalsetes rollides esinemine oletused, mida vastajad arvavad, et mis vastuseid neilt oodatakse. Vastused erinevad ka siis, kui küsimused täpselt samad, aga küsimused erinevad. · Uurija peab olema teadlik, et uurimuse tulemus, kuigi põhineb teiste inimeste tõlgenduste analüüsil, ikkagi on tema enda uuritava objekti tõlgendus. Uurija annab oma tõlgenduse vastajate tõlgenduse baasil. Uurija refleksiivsus: Uurija ise on ka uurimise subjekt ja "objekt" ta pidevalt jälgib oma mõtteid, seisundeid, tundeid, reaktsioone ja analüüsib neid. See näitab, et ta on teadlik sellest, mis toimub ja selline teadlikkus lisab usaldusväärsust uurimusele. Informatsiooni haldamine, omandamine, hoidmine: Mida tohib, mida ei tohi avaldada? Kuidas avaldada informatsiooni nii, et infoallikas jääks varju?
• On õpitud üldtendents või dispositsioon objektide, isikute, gruppide suhtes; ka isiklik arvamus, kujuneb ajas. • Hoiaku kui suhtumise üheks tähtsamaks mõõtmeks on valents – kas inimene suhtub millessegi positiivselt või negatiivselt. Hoiaku uuringud: Peamine hoiaku uuringu meetod on Likert’i skaala – kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, mis määrab ära vastajate nõustumise astme teatud väidetega, mis on seotud mingi hoiaku hindamisega/mõõtmisega (kindlalt ei nõustu – pigem ei nõustu – neutraale – pigem nõustun – nõustun täielikult). Osgood’i semantiline diferentsiaal – mõõdetakse assotsiatsioone kui sisereaktsioone. Füsioloogiliste reaktsoonide mõõtmised, vaatlusmeetod, intervjuud, tekstianalüüs jmt. ABC (hoiaku) mudel: Nn Benjamin Bloom’i kolmik:
5. Mis Te arvate, mis mõjutab inimese iseloomu selle kujunemisel kõige rohkem? Joonis 6 Vastanute arvamused inimese iseloomu kujunemise mõjutajate kohta (Oli võimalik valida enam kui 1 iseloomu mõjutaja) 54 Tabel 2 Vastanute arvamused inimese iseloomu kujunemise mõjutajate kohta (Oli võimalik valida enam kui 1 iseloomu mõjutaja) Iseloomu mõjutajad Vastajate arv Vastajate protsendiline arv Muud sugulased 12 3 Lasteaed, kool, töökoht 78 14 Pärilikkus, geneetika 50 11 Meedia 33 9 Erinevad gängid 31 8 Perekond, kasvatusmeetod 90 21 Sõbrad 73 20
(12. märts 2015. a.). Maailma Tervishoiu Organisatsiooni koduleht. Allikas: http://www.who.int/tobacco/quitting/summary_data/en/ Lisa 1 Läbiviidud küsitluse näidis 32 Teie isiklikud suitsetamisharjumused Tere! Minu nimi on Liina Virolainen ning minu küsitluse eesmärgiks on koguda andmeid Teie suitsetamisharjumuste kohta, sest koostan uurimustööd teemal “Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil”. Vastajate andmed on täiesti anonüümsed ning ma luban, et ei kuritarvita neid. Minu eesmärgiks on teada saada kui palju on meie seas nii suitsetajaid kui ka suitsetamisest loobunud inimesi. Suitsetamisest loobunutel on minu sooviks teada saada, kes on milliseid meetodeid loobumiseks kasutanud ja kui efektiivsed need meetodid olid. Palun märkida sobiv vastusevariant X-iga. Muule vastusevariandile palun sobivusel täpsustust. 1. Palun märkida oma sugu
See tähendab, et sama materjali analüüsimisel ei pruugi erinevate uurijate uurimistulemused kokku langeda. (Ehk nad võivad seda erinevalt mõista ning tõlgendada.) ● Müstika mõõtmisskaalade kasutamine- enam tuntud ja suhteliselt heade psühhomeetriliste näitajatega on REEM skaala (The Religious Experience Episode Measure) ja M skaala(The Mysticism Scale). Esimene nendest skaaladest annab ette 15 erineva usulise kogemuse kirjeldust. Vastajate ülesandeks on hinnata iga tüübi puhul seda, kui sageli on nendel vastavaid kogemusi esinenud. Teine mõõtmisskaala rajaneb Stace (1960) müstilise kogemuse kontseptsioonil ja mõõdab kolme faktori osatähtsust müstilises kogemuses. Need on väljasuunatud müstika, sissesuunatud müstika ja tõlgendus. Skaala abil on võimalik määrata, mis tüüpi on inimese usulised kogemused ja kuidas need on seotud kogemuste tõlgendamisega.
1. Põhimõisted 1.1 Riist- ja tarkvara, infotehnoloogia Andmed (ingl. data) mittestruktuursed faktid ja numbrid. Info ehk informatsioon (ingl. information) ka teave on struktuursed andmed, mida info valdaja saab kasutada analüüsimisel ja probleemide lahendamisel. Digitaalne (ingl. digital) omane andmetele, mis koosnevad numbritest. Informaatika on teaduse ja tehnika haru, mis tegeleb arvutite abil toimuva infotöötlusega. Infotöötlus on informatsiooniga süstemaatiline operatsioonide sooritamine (võib sisaldada ka andmeside ja bürooautomaatika operatsioone). Infotöötlussüsteem on üks või mitu andmetöötlussüsteemi (arvutid, välisseadmed, tarkvara, ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehni...
olemasoleva ja/või mõeldava objekti või sündmuse kohta on võimalik luua (saada?, leida?, konstrueerida?) asjakohast teadmist? Milliseid meetodeid tuleb erinevate objektide uurimisel kasutada? Jne. Igale küsimusele on erinevatel ajastutel antud vastavalt selle ajastu tarkusele ja huvifookusele erinevaid vastuseid. Ühe ja sama ajastu erinevate mõtlejate vastused olulistele ja loomult igavestele, s.o olemuslikult ammendamatutele, filosoofilistele küsimustele erinevad ka vastajate lähenemisviisi, maailmavaatelise hoiaku, akadeemilise ettevalmistuse, eruditsiooni laiuse ja sügavuse, analüüsi ja esituse stiili jms poolest. Filosoofe reeglina ei rahulda kord juba antud vastused kõige olulisematele küsimustele; vaevalt et tänapäeval enamikku inimestest rahuldavad keskaja tarkade seletused maailmast ja jumalast, elu mõttest, inimese võimalustest maises elus. Millele siis võime tänapäeval rohkem loota
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
muutused: 8% vastanutest on oma stiili vahetanud klassikalisest sportliku vastu, 6% on käitunud vastupidiselt, nimelt on läinud sportlikult stiililt üle klassikalisele. Kõigest 3% vastajaid rakendab järjest enam loomingulisust oma riietumisstiilis: rõivaid disainitakse ümber, kasutades rohkem koduseid vahendeid, nagu tegid seda naised 1920ndatel aastatel pärast sõda, kui riided polnud piisavalt kättesaadavad (Peetamm 2009). Samuti oli vastajate hulgas ka 2% naisi, kes nimelt peavad tänapäeval järjest tähtsamaks ainult teatud kaubamärkide soetamist. Siinkohal võib järeldada, et tegemist on jällegi hinna–kvaliteedi suhtega, mida Eesti rõivaturul pakutakse. Üheteistkümnenda küsimusena oli eesmärk välja selgitada, mitu eurot kulutab naisklient igakuiselt jumestusvahendite peale. Küsitluse tulemusi kajastab joonis 11. 11% 11% ..
hüvitise maksmine ja arvutamine leidnud laialdast kõlapinda, mida aga ei saa öelda töös käsitletava teise teema kohta. Nagu eelpool mainitud, on summeeritud tööajaarvestus pigem erandlik juhus ja veel erandlikum on summeeritud tööajaarvestuse korral tekkinud ületundide hüvitamine rahas. Seega on nimetatud küsitluse läbiviimiseks koostatud teabenõude päringus väga täpselt kirjeldatud probleemi olemust ja palutud vastajate ametliku seisukohta antud küsimuses. Esimeses peatükis käsitletakse üldisemalt tööajaarvestust, töö eest tasu maksmist, hüvitisi ja hüvesid ning nende maksmist töötajatele. Antud peatükis keskendutakse seadustele ja seal sätestatule. Tuuakse välja seadusest lähtuvalt tööaja mõiste ja sellest tulenevalt tööajaarvestusest. Tööajaarvestuse puhul keskendutakse konkreetsemalt summeeritud tööajaarvestusele ja ületunnitööle
Voib toimuda nii uhe respondendiga kui ka respondentide grupiga. Intervjuud, ankeedid ja kusimustikud voimaldavad kiiret infokogumist ning vorrelda. Ei sobi neile, kes ei moista konet (vaikesed lapsed) ning vastajate ausus on kusitav · Struktureeritud ehk ankeetintervjuu eelnevalt koostatud kusimused esitatakse planeeritud jarjestuses · Teemaintervjuu ankeet- ja avatud intervjuu vahevorm. Intervjuu alateemad on teada, kusimused pole eelnevalt tapselt
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
loteriimeetodil (st juhuslikult). Teine võimalus on loobuda esinduslikkuse taotlemisest ning jagada küsimustikud ainult nendele lastele, kes on avaldanud soovi kaasa lüüa. See on uurijale mugavam viis, mistõttu niisugust valikut nimetatakse ka mugavusvalimiks. Tõenäoselt soovivad küsimustikku täita aktiivsemad lapsed, usinamad õppijad, võib-olla pigem tüdrukud kui poisid; ühesõnaga see vastajate kogum pole vähendatud peegelpilt kogu kooli õpilaskonnast. Ka niisugust uuringut võib teha, eriti õpilasteaduses. Tähtis on aga see, kuidas uurimistöö tulemusi sõnastatakse. Viimasel juhul ei saa me üldistada vastuseid kogu kooli õpilaste kohta, veelgi enam õpilaste kohta tervikuna. Allpool on kolm näidet selle kohta, kuidas tulemusi korrektselt sõnastada, arvestades valimi iseloomu. A. Esinduslik valim Tamme põhikooli õpilastest. Tulemuse sõnastus: 48% Tamme
käigus või politsei andmete põhjal. 3)Allakirjutatud küsimustikud, mida on kontrollitud politseiandmete põhjal. 4)Anonüümsed küsimustikud, mida identifitseeritakse numbri järgi ning hiljem kontrollitud intervjuu käigus või valedetektoriga ähvardades.5)Intervjuud 6)Intervjuud, mida on kontrollitud politseiandmete põhjal Negatiivsed küljed: Vastajad võivad olla ebaausad või ebatäpsed; Sageli küsimustikud on halvasti koostatud; Vastajate või uuringu läbiviimise koha valik on halb. Probleem: usaldusväärsus. Mida teha? - Teisi andmeid võib kasutada selleks, et kontrollida self- report uuringu tulemusi; Teiste informantide kasutamine; Valedetektori kasutamine; "Valetamisskaalade" kasutamine; Intervjuu, mis järgneb küsimustikule. Intervjueerimine lubab täpsustada tunnistatud tegude detaile ja konteksti. 30. Preventsiooniprogrammide efektiivsuse hindamine (Sherman jt 1997).
keskealiste veebikasutuse keskmes on noortega võrreldes enam internetipanga ja e- teenuste kasutamine, riigiasutuste info otsimine ning tööalane suhtlus. Internetikasutajate uurimine näitab, et kuigi viimase kuue aasta jooksul on interneti pakutavate võimaluse hulk märkimisväärselt laienenud, on kasutajate põhilised huvid – informatsioon ja meelelahutus – jäänud samaks. Oluline on aga, et suurema osa vastajate jaoks on tegemist kas ühe või teise kasutusviisi domineerimisega ning kujunemas on selgelt erinevad kasutuspraktikad. (Eesti Inimarengu Aruanne 2008) Internetikasutajate tüübid Küsitluse ―Mina. Maailm. Meedia‖ andmetest on otsitud internetikasutajate tüüpe juba 2002. aastast. Klasteranalüüsi abil on leitud kuus põhilist internetikasutaja tüüpi, mis on oma iseloomult võrdlemisi sarnasena püsinud läbi erinevate küsitluste. Tüüpe võib jagada üldisemalt
12.2011 Personaalne kogemus Survey - validity - Vähene response rate, 1-2 meeldetuletust, vajadus kontrollida hiliste vastanute viga · Küsimustik tõstab mudeli - Pöörduge ühingute/assotsiatsioonide poole sihtgrupile sobilike vastajate leidmiseks, sageli ei pruugi ka see aidata vastuste saamisel üldistamisvõimet. Testing the same model - Kasutage võimalusel valmis andmebaase (nn. teisene andmeallikas) (ABI/INFORM, Compustat, Derwent patent, Profit Impact of Market using a sample survey would allow the Strategies, SDC Platinum, Standard & Poors, Thomson One Banker, ...) (andmebaasi hind problemaatiline)
Perifeerne mõjustamistee (perifeerne veenmiskanal/ peripheral route) reklaami vastuvõtja psühholoogilised teabetöötlusmehhanismid, mis vahendavad teabe vastuvõttu tingimustes, kus keskendunud infotöötlusetõenäosus on madal. Madal osalusmäär, hedonistlik-emotsionaalne reageerimine. (nt. teabe edastamiseks kasutatakse staari) Hoiaku uuringud: Peamine hoiaku uuringu meetod: Likert'i skaala (Linkert Scale) Kategoriaalse, mittevõrdleva skaala tüüp, mis määrab ära vastajate nõustumise astme teatud väidetega, mis on seotud mingi hoiaku hindamisega/mõõtmisega: kindlalt ei nõustu-pigem ei nõustu-neutraalne pigem nõustun- nõustun täielikult Lisaks Osgood'i semantiline differentsiaal- mõõdetakse assotsiatsioone kui sisereaktsiooneFüsioloogiliste reaktsioonide mõõtmised, vaatlusmeetod, intervjuud,tesktianalüüs jmt Reklaamipsühholoogias on olulised mitu hoiaku tasandit: · üldine hoiak reklaami kui sellise suhtes
meetodiga ei anna välja selgitada kui keegi ei tea, et kuriteo sündmus on toimunud keegi ei saa kunagi head hinnangut anda. · See, kui kurjategija juba teab praktiliselt kogu osa latentsest kuritegevusest seda saab uurida Self-report metoodikaga inimeste käest küsitakse olge head, pange kirja kas ja kui palju te kuritegusid toime pannud olete peab olema väga hea usalduslik vahekord küsijate ja vastajate vahel. Reaalses elus töötab see kolledzi üliõpilaste seas. Samas peavad olema kindlad, et andmeid politseile edasi ei anta. Tulemusi saadakse siiski enam usaldusväärseid ainult mitteohtlike kuritegude suhtes. Keegi ei tunnista, et on tapnud, vägistanud. Tunnistatakse löömisi, väiksemaid vargusi jne. self-report näitab, kui palju on väiksemaid rikkumisi. Probleemiks ka see, et võib esineda vale-positiivseid isik räägib, et on, aga
saada tõsikindel uuring tulemusega, mõisted interpreteerima, lahti seletama, et millises tähenduses antud uuringus mingit mõistet kasutatakse (sest mõisteid võidakse erinevalt käsitleda). Lõpetuseks personaalselt, kes uuring läbi viisid - edasi ankeedi koostamine - ankeedi analüüs, vastuste kokku võtmine. Struktureeritakse, korrastatakse informatsioon hakatakse seoseid looma isiksuste omaduste ja vastajate vahel. Kõik vastused tuleb selleks grupeerida matemaatiliselt, statistiliselt tulemused tabelites protsentuaalselt vms kirja pandud. - Tulemuste interpretatsioon teadlased pakuvad välja oma arvamusi ja põhjendusi, et miks selline tulemus, mis mõju sellel ühiskonnale - Tulemuste avaldamine millega võimalik siis avalikkusel tutvuda. Selle eesmärgid teaduslikud, empiirilised (mingi sots nähtuse kohta midagi konkreetset öelda, tuua
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
tõsikindel uuring tulemusega, mõisted interpreteerima, lahti seletama, et millises tähenduses antud uuringus mingit mõistet kasutatakse (sest mõisteid võidakse erinevalt käsitleda). Lõpetuseks personaalselt, kes uuringu läbi viisid. - edasi ankeedi koostamine - ankeedi analüüs, vastuste kokku võtmine. Struktureeritakse, korrastatakse informatsioon hakatakse seoseid looma isiksuste omaduste ja vastajate vahel. Kõik vastused tuleb selleks grupeerida matemaatiliselt, statistiliselt tulemused tabelites protsentuaalselt vms kirja pandud. - Tulemuste interpretatsioon teadlased pakuvad välja oma arvamusi ja põhjendusi, et miks selline tulemus; mis mõju sellel ühiskonnale - Tulemuste avaldamine millega võimalik siis avalikkusel tutvuda. Selle teaduslikud eesmärgid, empiirilised (mingi
klientidele ja tõlkijakandidaatidele selgitada. Peale selle annaks instrumentalismi omaksvõtmine pikemas pers- pektiivis tulemuseks elukutse prestiiži paranemise, tõstes tõlkijad ühiskonna hierarhias sekretäride tasemelt (kus oodatakse käskude täitmist) arhitektide, juristide ja arstide tasemele (kus oodatakse ka kliendi tellimuse täitmisel isikliku arvamuse omamist, vajadusel kliendi harimist jne). Juba praegu leidus vastajate hulgas büroosid, mis on oma suuruse või väga kitsa spetsialiseerumisega saavutanud nii palju edu ja enesekindlust, et ei kohku tagasi klientide harimise, oma põhimõtetega mittesobivate tööde äraütlemise või mõne kliendirühma (eriti vähekogenud klientide nagu eraisikud või Eesti lõppkliendid) täieliku vältimise eest. Lõpetuseks üks tore tsitaat projekti EAGLES lõpparuandest1 , kus tõlked paigutatakse kvaliteedi alusel järgmisele skaalale. • toortõlge,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
