TÖÖRAHULOLU (2)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Töörahulolu

Hoiakute aluseks on inimeste elukogemused Hoiaku koostisosad: · Sotsiaalsest seisundist Emotsioonid- tunded, meeleolud · Tervislikust seisundist Tunnetused- tõekspidamised, teadmised, informatsioon · Vanusest Käitumine- soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakutele. Töörahulolu on dünaamiline- muutuv suurus Hoiak määrab inimese käitumise kooskõlas normide, ootuste ja kogemustega. Tööväline keskkond mõjutab inimese töösse suhtumist kaudselt. Positiivse suhtumise korral on · Töötajad rahul Töö Perekond · Nende tootlikkus on kõrgem

Organisatsiooniline käitumine

4

doc

Töörahulolu

Tunnetused ehk kognitiivne külg koosneb tõekspidamistest, teadmistest ja informatsioonist mingi nähtuste kohta. Käitumuslik külg kajastab inimese soove ja oskusi käituda vastavalt oma hoiakutele. Hoiaku teadmisel saab ennustada inimese tegelikku käitumist. Selle aluseks on aga peale hoiakute ka ühiskonnas ja organisatsioonis kehtivad normid ning inimese harjumused, ootused ja elukogemused. Hoiak loob käitumiseks eelduse. Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või –rahulolematus. Töörahulolu on meeldiv, positiivne emotsionaalne seisund, mis tuleneb isiku ametist või tööalasest tegevusest. See on töötaja arvamus sellest, kas tema töö on soodne või mitte ja kas see meeldib talle või mitte. Töörahulolu viitab tavaliselt üksikisiku hoiakule. Näiteks võib juht järeldada, et alluv näib olevat väga rahul oma hiljutise edutamisega. Kuna üksikisiku rahulolu võib

Juhtimise alused

74

docx

TÖÖOHUTUS

TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused:  difteeria  salmenolloos  toksoplasmoos  siberi katk  tuberkuloos  hepatiit  herpes  marutõbi  rõuged  mürigstused  allergia Kokkupuutumise võimalused:  toateenindajad  puugihammustus  kalatööstus – punataud  meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne)  lammutustööde tegijad – hallitusseened  tavalised inimesed – leegionääri haigus  põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on:  oht inimese tervisele  nakkusohu tõenäosus elanikkonnale  tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahe

Ergonoomika

101

pdf

Projektipersonali juhtimine konspekt

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........

Organisatsioon ja juhtimine

28

docx

ORGANISATSIOONIKÄITUMISE EKSAMIKÜSIMUSED 2015

Ka probleemid on „meie” omad. Osalus aitab neil saada headeks organisatsiooniliikmeteks. Kui üksikisikud hakkavad tundma vastutust rühma tegevuse eest, siis näevad nad selles võimalust teha seda, mida nad ise tahavad teha, see tähendab, nad tunnevad vastutust oma töö eest. Kui inimesed midagi tahavad, siis leiavad nad selleks ka tee. Osalus aitab parandada alluvate motiveeritust, sest nad tunnevad end antud olukorraga enam seotuna ja tunnustatuna. Paraneb nende eneseusaldus, töörahulolu ja koostöö juhtidega. Vähenevad konfliktid ja stress, tunnustatakse organisatsiooni eesmärke ja seistakse vähe vastu muutustele. Osaluse käigus paraneb inimeste vaheline suhtlemine. Kasu organisatsioonile: Suurenenud väljalase, kõrgem kvaliteet, loomingulisuse tõus, innovatsioon. Kasu alluvatele/inimesele: Motivatsioon, enesehinnangu tõus, stressi vähenemine, töörahulolu suurenemine. 17. Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid.

Organisatsioonikäitumine

113

doc

TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ

vastutusvõimelisem, 2. Kasutada maksimaalselt oma võimeid, 3. Tõsta töö tegemise meisterlikkust oma töövaldkonnas, 4. Parandada ja suurendada töötulemusi. Tööjaotuse hindamise aspektid: 6 1. Mil määral tööjaotus aitab kaasa ettevõtte peaeesmärkide saavutamisele & majandusnäitajate parandamisele, 2. Mil määral tööjaotus mõjutab töö iseloomu ja rikastab tööd, tõstab töörahulolu, motivatsiooni & aitab kaasa inimestevaheliste suhete paranemisele & isiksusearengule. Tööjaotuse põhimõisted on õigused, kohustused, vastutus. Õigused delegeeritakse, erinevalt kohustustest neid ei määrata, vaid antakse. Aspektid: · Mida teha? · Kelle suhtes? · Millise iseseisvusastmega? Kohustuste kindlaks määramine seisneb põhiliste tegevusvaldkondade ja toimingute sõnastamist, mille raames jõutakse eesmärgistatud tulemusteni

Turismi -ja hotelli...

16

doc

Org.eksam

5. tööstusdemokraatia ­ hääleõigusega töötajate esindajad juhtkonna nõupidamistel 6. autonoomne e. isejuhtiv töörühm ­ juhivad ise oma tegevust, on kasulik nii liidritele, kui liikmetele. Infokanal organisatsiooni erinevate osade vahel- 7. töölisomand ­ individuaalne võimalus, loosungi all ,,Osta kompanii, kus sa töötad". Eelised: kõrgem töömoraal, tööviljakus, töölistel parem tööga kindlustatus. 8. töörahulolu ringid - esile tuua inimeste tööalaseid probleeme ja leida lahendusi. Probleem: mida enam osalejaid, seda enam hooletust. 16 Suhtlemine. Kahepoolne suhtlemisprotsess. Suhtlemisbarjäärid. Kahepoolne suhtlemisprotsees. Suhtlemisbarjaririd. Suhtlemine on info edastamine ühelt inimeselt teistele ja sellest arusaamine. Kahepoolne suhtlemine(idee tekkimine- kodeerimine-edastamine)->(vastuvõtmine-dekodeerimine-heaks kiitmine-tegutsemine).

Organisatsioonikäitumine

3

doc

Organisatsiooni käitumine

Staatuse allikad ja sümbolid. 18. **Inimese individuaalsed omadused. Temperamenditüübid. 19. Iseloom. Iseloomujooned. Iseloomu kujundavad tegurid. 20. Võimed. Oskused. 21. Väärtushinnangud. Lõppväärtused. Abistavad väärtused. 22. **Motivatsiooni mõiste. Motivatsiooni mudel. 23. Inimvajadused. Maslow vajaduste hierahia. 24. Herzbergi kahe-teguri mudel. Alderferi E-R-G-mudel. 25. Motivatsiooni rakendamine. 26. **Üldise töörahulolu põhjused. Individuaalse rahulolu põhjused. 27. Rahulolu tunnused. Rahulolematuse tunnused. 28. Töötajate suhtumine ja hoiakud. Pühendumine ja lojaalsus. 29. **Osalusdemokraatia. Töötajate eneseusu tõstmise võimalused. 30. Töötajate kaasamine ja volitamine. 31. Osaluse ja pseudoosaluse tunnused. Osaluse seosed motivatsiooniga. 32. **Võim. Võimu allikad. 33. Võimu autokraatlik käsitlus.Võimu demokraatlik käsitlus. 34

Organisatsiooni käitumine

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (2)