50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-03-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liizbeth
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Elatustaseme tõus toob üldjuhul kaasa elukvaliteedi paranemise. Seda kinnitab ka Eesti inimeste elujärje märgatav paranemine ajavahemikus 20032007. Siiski ei määra arenenud ühiskonnas eluga rahulolu pelk ainelise rikkuse suurenemine. Kuna riigil raha napib, tuleks just majanduskriisi ajal pöörata suuremat tähelepanu elukvaliteedi mittemateriaalsetele aspektidele, eriti psühholoogilisele turvalisusele. Elukvaliteedi teoreetilised alused Kõige laiemas tähenduses iseloomustab elukvaliteet inimeste üldist heaolu. See näitab, kui hästi inimesed tulevad toime igapäevaelu erinevates ühiskonna olulisi väärtusi ja eesmärke kajastavates valdkondades (Land 2001). Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Elukvaliteedi jaotus
autodega. Liikluskasvatuse õpetamisega ei peaks piirduma mitte ainult lasteaedades ja algkoolides vaid ka gümnaasiumites ning tuletama ka meelde täiskasvanutele, et nad annavad halba eeskuju endast noorematele. Mitmel korral jooksid teele emad, kelle käeotsas väiksed lapsed järgi lohisesid. Sellest tuli mõte, et emadele võiks jagada brošüüre lasteaedades ja koolides, samaaegselt kui nende lapsed tutvuvad liiklusohutusega. Hästi toimis sotsiaalse mõju teooria, et mida suurem on grupp, seda suurem on tema võime mõjutada hälbivat käitumist. Inimene, kes üksi olles üle tee ei julgenud astuda tegi seda alles siis kui keegi oli ees üle läinud. Kokkuvõte Vaatlus lükkas ümber püstitatud hüpoteesi nagu lapsed eiraksid foorinõudeid rohkem. Õnnetusi juhtub nendega pigem sellepärast, et nad ei oska õigesti hinnata ümbritsevat ohtu. Kõige enam rikkusid liiklust keskealised naised (30%) ja neist ainul 1% vähem
Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille eesmärk oli välja selgitada eluga rahulolu parimad näitajad väliste kui ka isiksuslike tegurite hulgast. Tulemuseks kujunes, et eluga rahulolu hinnangud olid oluliselt ja üksteisest sõltumatult seotud neurootilisus (üks viiest põhilisest isiksuseomadusest), vanus, sotsiaalne kapital
aastast on Keskkonnaministeerium iga kahe aasta järel kaardistanud elanike keskkonnateadlikkust laiahaardelise küsitlusuuringuga. Käesolev raport annab ülevaate järjekorras juba kuuenda, 2020. aasta augustikuus läbi viidud keskkonnateadlikkuse uuringu tulemustest. Andmekogumise viis läbi Turu- uuringute AS, küsitledes üle Eesti 1001 vähemalt 15-aastast elanikku. Küsitlusankeedi väljatöötamisse ja andmete analüüsi olid kaasatud teadurid Tallinna Ülikooli ökoloogia keskusest ja haridusteaduste instituudist. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile Eesti keskkonnaseisundit hindab 82% elanikkonnast heaks ning 13% halvaks (2018. aastal vastavalt 84% ja 9%). Selge seisukoht puudub 5%-l vastajaist. Erinevatest keskkonnavaldkondadest on elanike rahulolu kõrgeim seoses võimalustega tutvuda Eesti loodusega loodus- ja matkaradadel (94% peab
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
andmete kogumise käigus püüame saada tulemuse või vastuse iga objekti kohta kõigi meid huvitavate tunnuste lõikes - statistika terminoloogiast lähtudes on need väärtused. Nii võivad tunnuse „haridus“ võimalikud väärtused olla näiteks „algharidus“, „põhiharidus“, „keskharidus“ ja „kõrgharidus“, aga tunnuse „vanus“ väärtused näiteks arvud „12“, „27“, „6“, jne. (Arvuti kasutamine uurimistöös (http://aku.opetaja.ee/)) Andmete analüüsi kontekstis on oluline teha vahet nelja erineva tunnuse tüübi vahel: ! Nimitunnused – tunnused, mille väärtused moodustavad kategooriad, kuid neid kategooriaid ei saa omavahel järjestada. Nt. rahvus (eestlane, venelane, soomlane, muu); eriala (psühholoogia, informaatika, matemaatika, geoökoloogia, sotsioloogia). ! Binaarsed tunnused – tunnused, millel on vaid kaks väärtust. Nt. sugu (mees, naine); nõustumine (olen nõus, ei ole nõus).
muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda, osaleda ühiskonna sotsiaalses, majanduslikus, poliitilises ja kultuurilises elus. Indiviidi ja ühiskonna vaheliste seoste nõrgenemine tekitab olukorra, kus inimese põhivaja- dused jäävad rahuldamata, mille tagajärjeks võib olla sattumine mar- ginaalsesse asendisse. Ühiskonnas, kus areng on väga kiire ja muutu- sed suured, on oht sotsiaalse tõrjutuse tekkeks suurem ja see võib tabada nii täiskasvanuid kui ka - seda enam - lapsi. Sotsiaalse tõrjutuse all mõistame ilmajäetust võimalusest olla sotsiaalses elus võrdväärne ja täieõiguslik osapool. Siia alla kuuluvad nii majanduslik tõrjutus, koolitusvõimalusist ja sotsiaalse- test hüvedest ilmajäämine, probleemid tervisega kui ka konfliktsus inimsuhetes (eelkõige indiviidile lähedastes sfäärides - peresuhetes, kooliklassis, eakaaslaste hulgas jne.)
KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine.............................................................28 2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt.................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid