Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Pfalzi Fredrik I (1720-1751) Süüdi mõistetakse ja hukatakse kaks väepealikku: Lewenhaupt ja Buddenbrock. 1745. a. Vene-Rootsi kaitsepakt Rootsi on sisuliselt Venemaa vasall. Kübarad otsivad kontakte võimalike liitlastega: 1747. a. liit Prantsusmaaga ja Preisimaaga. Venemaa ja Taani kallaletungioht sõda jääb ära Rootsi liitlaste ja sõjaks valmistumise tõttu. Pfalzi Fredrik I (1720-1751) ``SUUR DALARNA TANTS`` 1743. a. juuni viimane suur talurahvaülestõus Rootsis. Dalarna talupojad läksid Stockholmi ja nõudsid Taani kroonprintsi kuningaks tunnistamist.
Varakeskaeg Keskaja piirid on kokkuleppelised.Kõige sagedamini loetakse keskaja alguseks viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse võimult tõukamist 476.aastal. See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist muistse Rooma impeeriumi lääneosas. Keskaja lõpuks peetakse enamasti kas · Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt (1453) · Ameerika avastamist Kolumbuse poolt( 1492) · Usu puhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal( 1517) Varakeskajal oli Europpa suhteliselt vaene ja poliitiliselt killustatud( V-X saj) Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu, vahepeal hääbunud linnade uue esiletõusu(XI-XIII saj) Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemiaelanikkonna vähenemise ja majandulikke raskusi( XIV-XV saj) Kronoloogia: · 486. a- frangid vallutasid Chlodovechi juhtimisel suure osa Galliast ning panid aluse Frangi riigile. · 529. a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino k...
• teema võtab kokku katoliiklus ja feodalism • Kristlaste ühiskond vanulik kõigi teiste uskude suhtes (muhamedlased, panagad, ketserid jt.) • Keskaja vaimseks sisuks oli Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kristlase hinges • Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. • Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust • Ühiskonna struktuuris eristusid oratores, bellatores, laboratores - „palvetajad, sõdijad, töötegijad“(preestrid, sõdurid, talupojad). Sisuliselt jagunes nn kolmetoimne struktuur ajastu eripärast lähtudes: sõdijad ja need, kes sõdijaid ülal pidasid, kusjuures vaimulikel käis sõda inimese kõige suurema vaenlase saatanaga. See jaotus püsis kuni Suure Prantsuse
· teema võtab kokku katoliiklus ja feodalism · Kristlaste ühiskond vanulik kõigi teiste uskude suhtes (muhamedlased, panagad, ketserid jt.) · Keskaja vaimseks sisuks oli Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kristlase hinges · Keskaeg kujutas endast mitte ainult usku, vaid ideoloogiat, mis mõjutas igapäevaelu. · Feodalism kui ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasall sai oma isandalt sõjaliste teenete eest kaitset ja toetust · Ühiskonna struktuuris eristusid oratores, bellatores, laboratores - ,,palvetajad, sõdijad, töötegijad"(preestrid, sõdurid, talupojad). Sisuliselt jagunes nn kolmetoimne struktuur ajastu eripärast lähtudes: sõdijad ja need, kes sõdijaid ülal pidasid, kusjuures vaimulikel käis sõda inimese kõige suurema vaenlase saatanaga. See jaotus püsis kuni Suure Prantsuse
Hera Juno Ares Mars Athena Minerva Poseidon Neptunus Aphrodite Venus Hades Pluto Artemis Diana Apollon Apollo Dianysos Bacdus Demeter Ceres Religioon ja kultuur. Retootikakool- seal õppisid poisid vanuses 16-20 Kõige kuulsam kõnedepidaja vana roomas Cicero Ristiusu sünd. Maailma suurim usund. Islam Tööleht Ülesanded vihikusse. Miks oli kirjeldatud kroonimisseadus Inglise kuningatele kasulik? Miks Inglismaal ei kujunenud olukorda ,, minu vasalli vasall ei ole minu vasall"? Selgitage Meka linna tähtsust araablaste ajaloos. Enne islami usku Islami usu tekkimisega Tänapäeval Millised on seosed Meka linnal Muhamediga? Kuidas oli Muhamediga seotud Mediina linn? Miks on araablaste ajaloos pöördeliseks aastad 622 ja 630? Kujunemine Aeg: Rajaja: Püha raamat: 5 tugisammast 1 2 3 4 5 Seos juudlusega Põhivoolud seos kristlusega Mis on sunna? Varakeskaeg
a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningale Tallinna, Rävala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Tekkis Eestimaa hersogkond keskusega Tallinnas. Läänistama maade jagamine vasallidele tasuks hea teenistuse eest. Vasallkond 13.saj kujunes Põhja-saksa väikeaadlikud, Taani kuninga alamad, Piiskopide alamad. Linnus ehitati maa kindlustamiseks, kuhu pandi elama rüütlitest läänimehed. Vakusepidu talupoegade ühine sõõmaaeg, kui vasall võttis vastu oma andameid. Sõjateenistus vabade meeste õigus ka kohustus. Kaotati talupoja relvakandmisõigus alles 1507.a. Talupoegade õigused ja kohustused 13.saj. · Isiklik vabadus · Maakasutusõigus · Maks maapidamissaadustest (hinnus) · 1/10 saagist (kümnis) · Kohustuslik töö mõisapõllul (teotöö) Dorpat Tartu Fellin Viljandi Hapsal Haapsalu Narwa Narva Pernau - Pärnu Reval Tallinn Weissenstein Paide Wesenberg - Rakvere
kuulumist Vene riigile. Venemaa sai ka pool Lätit ja Ingerimaa. Rootsi sai tagasi Soome. Tähtsaim tulemus aga Eestile oli see, et tühistati reduktsioon. Mõisnikud said tagasi oma mõisad. Säilitati luteri usk. Hulk eestlasi langes sõjas ja rahvaarv vähenes tunduvalt. 21. mõisted maariik- Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus läänistamine- läänide kasutada andmine vasallidele, ta võis seda ka pärandada kuid vasall seda päris ei oma reduktsioon- riigimaade tagasi võtmine; taasriigistamine manufaktuur- tehaste ja vabrikute eelkäija kodukariõigus- mõisniku õigus oma alamaid karistada barokk- 17.saj Eestisse jõudnud toretsev moevool konsistoorium- kirikuvalitsus piiskop- rootsistamine- valitsemise ja elu-ole seadmine samadele alustele, mis Rootsis sunnismaisus-talupoeg ei tohtinud elama asuda mujale ilma oma mõisniku loata maamiilits- maakaitsevägi
Kuid Gunther nõuab, et Siegfried aitaks omakorda temal kosida Islandi kuningannat Brünhildi, kes on seni kõik oma kosilased kahevõitluses tapnud. Siegfried nõustubki, teeb ennast võlukuue abil nähtamatuks ja võitleb ise Brünhildiga. Tasuks saab ta Kriemhildi. Peagi aga lähevad Brünhild ja Kriemhild omavahel tülli ja viimane paljastab Brünhildile tema kosimise saladuse. Solvatud kuninganna vannub kättemaksu, mille teostajaks saab Guntheri vasall Hagen. Kavalusega uurib ta välja, et Siegfried on haavatav ainult abaluu kohalt, ja laseb tema riietele sinna märgi õmmelda. Siis meelitab Hagen kangelase jahile ning tapab ta reetlikult. Eepose teine pool räägib Kriemhildi kättemaksust. Ta on abiellunud hunnide kuninga Etzeliga ja kutsub oma vennad kaaskonnaga külla. Hagen, keda on hoiatatud sõitmast, läheb siiski teistega koos. Kriemhildi ässitusel puhkeb pidusöögi ajal tüli, mis lõpeb tapatalgutega
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
liitlaste Saksa- Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas minetas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troonitülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. PRANTSUSMAA RIIGIAPARAADI TSENTRALISEERIMINE: Õukonna aadlikud asendati keskklassit nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Suurfeodaalid vastu, linnad toetasid. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati ametikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve. PARIISI PARLAMENT: Kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. ALBILIASTE SÕJAD: albilased olid kirikuvastase usulise liikumise pooldajad 12-13. Sajandil Lõuna-Prantsusmaal. Nende peamised tegevuskeskused olid Toulouse ja Albi. Kiriku algatatud
maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle (,,minu vasalli vasall pole minu vasall"). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. 2.2. Rüütliseisus: Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid elukutselised raskeratsaväelased e rüütlid (sks k Ritter, pr k chevalier). Enamik väikefeodaalidest rüütleid
Feodaal- e läänikorraks nimetatakse seega isanda / maahärra (senjööri) ja tema sõjamehest sõltlase (vasalli) kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänistama, siis muutusid nad oma vasallidele senjöörideks. Samas oli mandri-Euroopas tavaks, et senjööridel puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle (,,minu vasalli vasall pole minu vasall"). Kui varakeskajal oli tavaline, et läänid anti vasallidele ainult teenistuse ajaks kasutada, siis aja jooksul sai tavaks neid isalt pojale pärandada ning selliseid perekonnale kuuluvaid lääne nimetati pärusvaldusteks. 2.2. Rüütliseisus: Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid elukutselised raskeratsaväelased e rüütlid (sks k Ritter, pr k chevalier). Enamik väikefeodaalidest rüütleid omasid lääne, kuigi
Hakati rajama ilmalikke õppeasutusi. Karolingide pärand Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel. Algasid tülid ja kodusõjad. 843a. sõlmiti Verdun kokkulepe, millega riik jagati lõplikult kolmeks: Ida- Frangiriik ehk Saksa-Rooma keisririik, lääne-frangiriik ehk Prantsusmaa kuningriik ja Itaalia kuningriik. 1.4 Feodaalsuhete kujunemine Vasallileet üks isik vasall andis ennast võimsa isiku senjööri alla. Vasall sai senjöörilt maad ja vastutasuks kohustus teda aitama sõjaväe teenistusega ja rahu ajal nõuannetega. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: · Uut laadi sõjaväe organisatsiooni teke- raskerelvastusega ratsavägi nõudis suuri kulutusi ja eeldas head väljaõpet · Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Keskajal kehtis põhimõte, et ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kohustusi tuli
ja kirikliku korralduse. Põhja-Eesti kuulus Taani kuningale, kuigi vasallid olid valdavas osas sakslased. Osa Eestit kuulus Mõõgavendade (ja seejärel Liivimaa) ordule. 2 piiskopkonda: Saare-Lääne ja Tartu ning Tallinna linn. Piiskopkondades toetasid kohalikku võimu piiskoppide sakslastest vasallid. Keskendatud valitsusvõimu esindas selgesti ordu, kellel oli linnustes pidev rüütelvendadest ja nende abivägedest koosnev sõjavägi ning kelle ala valitsesid komtuurid ja foogtid. Algselt: vasall feodaali teenistuses olev sõdalane, kellele tasuks antud läänistus. Mõisaid ehitati rohkem peale Jüriöö ülestõusu. Suurem osa siinsetest saksa soost vasallidest olid mitte rüütliseisusega aadlid vaid nende teenistuses olnud alamaadlid e ministeriaalid Baltikumis saavutasid nad kõrgema sotsiaalse positsiooni. Talupoega puudutav: algselt oli kohutsusteks vaid üldised, kõiki ristituid puudutavad tööd, nagu teede ja sildade korrashoid, kirikute & linnuste ehitamine
said teenistuse eest maad (varustus kallis, rüütlite väljaõpe); vajadus luua stabiilne võimusüsteem; linnadest koliti maale. Kategooriad: benefiits- tähtajaline, pärandamisõigusteta; lääh e. feood- vabalt pärandatav; allood- täielikus omanduses maa, ei hõlmanud vasallikohustused; domeen- kuninga maavaldus Vasalliteet- lepinguline suhe vasalli ja senjööri vahel. Senjöör peab pakkuma vasallile eestkostet, kaitset kohtus, ülalpidamist (lään); vasall pea andma senjöörile sõjalist abi, rahalist abi, nõu. Rüütlikultuur- elukutseline sõjamees, kelle ülesanne oli sõdida ja piiri kaitsta. Rüütel pidi olema päris heast ja kuulsast suguvõsast, paistma silma iluga, piisavalt tugev, mehine ja vapper, aus ka vaenlase vastu, relvi kandes polnud õigust taganeda. Tegeleti enese treenimisega, paazide kasvatamisega, pidutseti, peeti turniire, elasid kindlustes ja linnustes.
Keisrivõimu all hakkas paavstide võim kasvama ja nad soovisid muuta kiriku ilmalikust võimust sõltumatuks. Puhkes võimuvõitlus, eriti teravalt Gregorius VII ajal investituuri- tüli. Kokkuleppele jõuti 1122. a Wormsi kompromissiga, mille alusel piiskoppide ametisse määramise õigs anti vaimulikele, kuid sellega polnud võitlus siiski lõppenud. Feodaalkord - valitsemise viis,mis põhineb alluvussuhete võrgustikel Isand e senjööri ja vasalli e läänimehe suhe. Vasall annab end isanda teenistusse + truudusvanne. Teened: abistamine, nõu andmine (pidi toetama isanda poliitikat). Isand andis vasallile kasutada lääni e feoodi . Enamasti oli selleks maavaldus koos talupoegadega, kes maksid vasallile. Lääniks võis olla ka amet v muu tuluallikas. Isand pidi pakkuma vasallile kaitset nii füüsiliselt kui ka nt kohtus. Feodaalsüsteemi areng Sündis karolingide ajal, kujunes lõplikult välja aastal 1000. Alates 11
kuningas ehk valitseja ehk senjöör. Tema jaotas maa ära suurfeofaalide vahel (hertsog või krahv). Tema jaotas selle omavahel ära väikefeodaalide ja need omakorda talupoegade vahel. Feodaalid olid vasallid. · feood maatükk, mille kuningas annab suurfeodaalile, mille suurfeodaal jaotab väikefeodaalide vahel ja tema omakorda annab selle talupojale, maatükki ehk feoodi saajat nimetati feodaaliks ehk läänimeheks · senjöör maatükki omanik · vasall - maatüki saaja Keskajal kehtis põhimõte ehk senjöör saab käsutada ainult oma vasalli. Minu vasalli vasall ei ole minu vasall. Feoodi eest pidid vasallid käima senjööri sõjaväes. Varakeskaeg Rooma rahu lõpp 212. Caracalla edikt ja selle järgi kõik Rooma territooriumil elavad inimesed said kodaniku õigused. See andis võimaluse provintside elanikele kodakondsus hankida.
sisuline pool (osapooled ja nende kohustused, ning areng Lääne-Euroopas. Keskaegses Euroopas puudus tugev administratiivne ja keskvõim – seega sai valitsemine rajaneda isiklikel suhetel. Fodoaalkorda võib mõista kui ühiskonna valitsemise viisi, mis põhineb alluvussuhte võrgustikel. Keskaegne Euroopa oli fedoaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks (nim eelpool). Fedoaalkorra aluseks oli isanda ehk senjööri ja vasalli ehk läänimehe suhe- vasall vandus truudus ja sai selle eest feoodi ehk maavalduse koos talupoegadega ehk lääni. Vasall abistas ja andis nõu isandale ning toetama tema poliitikat. Fedoaalsüsteem kujunes välja juba Karolingide ajal. Alates 11. sajandist said vasallid üha suurema võimu oma valduste üle ja need kujunesid päritavks. Vasallide õigused hakkasid lähenema omandiõigusele ja nende ühiskondlik positsioon tugevnes. Vasallidel võis ka mitu lääni olla – siis ka mitu isandat.
kodifikatsioon). 1343-1345 peale Jüriöö ülestõusu läks talurahva elu halvemaks. Talurahvas kinnitati mõisade külge. Hakkas kujunema pärisorjus s.t võis müüa talupoegi ilma maata. Distsiplinaarvõimu nimetati kodukari mõisniku õigus karistada talupoegi ilma kohtuta ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. Talupoegade üle peeti kohut 1.mõisastamata aladel Vakusekohtus U 100 talu moodustasid vakuse. Eesistuja oli vasall , kaasistujad talupojad, kes olid ka otsuse tegijad. 2 mõisastatud aladel mõisakohus. Eesistuja mõisnik. Otsuse tegid talupojad, kes teadsid tavanorme.1802. aastal võttis Eestimaa maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamis õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Otsustati asutada valla ja kihelkonnakohtud. 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid
paljudes keeltes. 2.Renessansi sünnipaik oli Itaalias asuv Firenze. 3. 14 saj trecento e. Eelrenessanss, 15 saj guttrocento e. Vararenessanss, 16 saj anquecento e. Kõrgrenessanss. 4. Humanism on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimesi ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui nende isiklike omaduste-tarkuse, ilu, julguse jms järgi. Ideaaliks polnud liha suretav munk või senjöörile surmani truu vasall, vaid üksikisik, kes teostab ennast iseseisvalt ja edukalt. 5. Tunnustust võitsid peamiselt need ehitusmeistrid, kujurid ja maalijad kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ning tundsid antiikkunsti, -kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat. Sellise teooriaga varustatud kunstnikud hakkasid erinema käsitöölistest, kelle hulka nad keskajal olid kuulunud. Arhitektuur, skulptuur ja maalikunst tõusid ühiskonna silmis nn vabade kunstide
Keskaja algus ja lõpp. Periodiseering 1. Algus a. 313 Legaliseeriti ristiusk. Keskaja peamine maailmavaade. b. 330 Rajati Konstantinoopol. Oluline keskus keskajal (kaubandus). c. 375 Algab suur rahvaste ränne (hunnid). Uue tsivilisatsiooni tulek (madal tase). d. 395 Rooma riik lagunes kaheks. Antiiktsivilisatsiooni lõhenemine ja hävingu algus. e. 476 Lääne-Rooma hukk. Antiiktsivilisatsiooni hukk (barbarid). Ida- Rooma jääb püsima. 2. Lõpp a. 1453 Konstantinoopoli vallutamine. Langes islamiusuliste kätte. b. 1492 Ameerika avastamine. Maailmapilt avardub, saab alguse kolonisatsioon, maailmakaubandus. c. 1517 Saab alguse usureformatsioon. Kirik lõhenes d. 1640-1660 Inglismaa revolutsioon, kiire majanduslik areng Varakeskaeg (4-10 saj) üldine linnade allakäik, naturaalmajandus, barbar...
Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng Poliitika ja valitsemise aluste 7. loeng Leif Kalev Põhimõisted Poliitiline süsteem = riigikord ennekõike institutsioonidest lähtudes Poliitiline reziim = poliitilised institutsioonid+poliitiline kultuur (valitsemisviis) Riik ~ poliitiline süsteem kui tervik, seos maa- alaga ja ajaloolise arenguga Poliitiline reziim Poliitiline reziim on suunatud riigis valitsevale õhustikule ning lähtub valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses. Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institu...
ja Mõõgavendade ordu poolt 1224.a Aasta enne seda oli piiskop resideerunud Otepääl. Piiskopkonna maavaldused olid enamjaolt läänistatud piiskopi vasallidele, kelle olulisim kohustus oli teenistus piiskopi sõjaväes. Ajapikku vasallide poliitiline tähtsus kasvas ja nad saavutasid üha suurema iseseisvuse piiskopi suhtes. Kiriklikult allus Tartu piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa-Rooma keisri vasall (sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga).Piiskopkonna keskuseks oli Tartu, kus Toomemäel asus Tartu piiskopilinnus ja toomkirik.Sarnaselt Saare-Lääne piiskopiga teostas vaimulikku järelvalvet piiskop sinodi ja visitatsioonide abil. Ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel, mille tähtsaim eesõigus oli piiskopi valimine. Tartu piiskopkonna linnused olid: ● Otepää oli üks ajaloolise Ugandi kahest keskusest Tartu kõrval, olles ühtlasi
1154) valitsemisajal (1066-1087) kehtestati Inglismaal tsentraliseeritud monarhia. Kõik Inglismaa ülikud kuulutati kuninga vasallideks, kes andsid truudusvande kuningale. Kuningale antud truudusvannet peeti olulisemaks oma senjöörile antud truudusevandest. Sellega sai Inglise kuningast kõigi feodaalide kõrgeim senjöör. Erinevalt muust Euroopast, kus kehtis süsteem ,,minu vasalli vasall pole minu vasall", hoidis see ära feodaalse killustatuse kujunemise ning Inglismaal kujunes välja tugevaim keskvõim. Kuningas määras territoriaalsete piirkondade krahvkondade etteotsa serifid, kes juhtisid krahvkonna väeüksust ning olid ühtlasi piirkonna kohtu eesistujaks. Erinevalt Frangi riigi krahvitiitlist ei muutunud serifiamet ka pärandatavaks. · John Maata ja Magna Charta: 13
William I Vallutaja (Normandia dünastiast; valitsesid Inglismaal 1066-1154) valitsemisajal (1066-1087) kehtestati Inglismaal tsentraliseeritud monarhia. Kõik Inglismaa ülikud kuulutati kuninga vasallideks, kes andsid truudusvande kuningale. Kuningale antud truudusvannet peeti olulisemaks oma senjöörile antud truudusevandest. Sellega sai Inglise kuningast kõigi feodaalide kõrgeim senjöör. Erinevalt muust Euroopast, kus kehtis süsteem ,,minu vasalli vasall pole minu vasall", hoidis see ära feodaalse killustatuse kujunemise ning Inglismaal kujunes välja tugevaim keskvõim. Kuningas määras territoriaalsete piirkondade krahvkondade etteotsa serifid, kes juhtisid krahvkonna väeüksust ning olid ühtlasi piirkonna kohtu eesistujaks. Erinevalt Frangi riigi krahvitiitlist ei muutunud serifiamet ka pärandatavaks. 2.2. John Maata ja Magna Charta: 13
- Rajati ilmalikke koole - Kloostrites kirjutasid mungad raamatuid ümber §6 Feodaalsuhete kujunemine Lääne Euroopas 1. Feodaalsuhted rajanesid senjööri ja vasalli vastastikustele suhetele - Suhe lepinguline, lepingu sõlmimist nim. investituuriks - Suhe polnud võrdne - Suhet oli vaja elukutseliste sõjameeste ratsaväe toimimiseks - Senjöör läänistas maad vasallile - Maa läänistamise käik: pidulik tseremoonia, kus vasall annab ühel põlvel truudusvande, senjöör annab vasallile puuoksa, mulda. Vasall lubas oma isandat kaitsta, aidata rahaliselt jms - LÄÄN maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega, jagunes: BENEFIITS - pärimisõiguseta lään FEOOD pärimisõigusega lään - FEODAAL e. LÄÄNIMEES maatüki saaja läänistamisel, feoodi omanik - FEODAALNE HIERARHIA feodaalne astmestik Kuningas omas kogu maad
talupojad aadlike ja alamate suhe oli täselt paigas läänistamine laenuks andmine, maatüki jagamine läänimees feodaal maatüki saaja suurfeodaal hertsogid ja krahvid väikefeodaal parunid ja rüütlid lään feood maa, mille eest tuli teenida feodaali sõjaväes feodaalne hierarhia feodaalide reastamine tähtsuse järgi senjöör isand, kes jagas maad vasall maatüki saaja, kes võis seda edasi anda ''Minu vasalli vasall pole minu vasall'', st kohustas veid isiku ees, kellel otseselt alluti kohustused on oma senjööri ees peamine on teenida tema sõjaväes Feodaalkorra kujunemine hakkas kujunema Frangi riigis 8. sajandil vajati paremat sõjaväge ja stabiilset võimusüsteemi Karl Suure vallutustega levis feodaalkord ka mujale Euroopasse Eestisse jõudis 13. saj vabadusvõitlusega
lahinguid, kuid ned olid ohvriterohked. See asendud kahevõitlusega, kus üksteist püüti piigiga suure hoo pealt hobuse seljast maha tõugata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Edukad said kuulsaks ning head võimalused abieluks. 13.Rüütlikirjandus(Rolandi laulPrantsuse,põhines tõestisündinud seigal: kuidas baskid Karl Suure sõjaretkel PHispaaniasse frankide jäerelväe hävitasid. Karl Suure vasall Roland huklkub ja Karl Suur maksab kätte.,Niebelungide laulSaksa, Kui kangelane Siegfried reeturlikult tapetakse ja tema rahva aare Rheini jõkke uputatakse, plaanib ta naine Kriemhild kättemaksu. Ta abiellub hunnide kuningaga, meelitab ta mehe tapjad tolle kotta ja laseb nad tappa., kuningas Arturi lood Artur oli suure rahvaste rändamise ajal elanud valitseja. Teda kujutati ideaalse valitsejana, teda ümbritsesid 12 ümarlauarüütlit
1) Mis on keskaeg? Milliseid sündmusi peetakse keskaja alguseks ja lõpuks? Millisteks perioodideks keskaeg jaguneb ja kus keskaeg oli? Keskaeg on ajalooperiood. Keskaja algust loetakse 476LääneRooma langemine 395Rooma impeerium jagunes lõplikult kaheks:lääne rooma ja ida rooma 330Rooma pealinnaks sai konstantinoopol 180Rooma keiser marcus aureliuse surm,mille järel hakkas lagunema rooma rahu. Lõpuks 1453 konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1492. Kolumbus avastas Ameerika 1517usupuhastuse algus saksamaal Keskaeg jaguneb: Varakeskaeg 510 saj Kõrgkeskaeg 1113 saj Hiliskeskaeg 1415 saj Vanauusaeg 1618 saj Keskaeg oli euroopas. Keskaega võib piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. 2) Nimetage Frangi riigi tõusu, õitsengu ja lagunemise põhjused. Frankide võimu haripunkt oli Karl Suure valitsus a...
pärast Põhja-Itaalia vallutamist Saksa-Rooma riigiks · Lääne-Frangi riigis Kapetingid Prantsuse kuningriik · Lothari pärandi lõunaosas Itaalia kuningriik 25.Feodaalsuhete kujunemine Feodaalsuhted kujunesid Frangi riigis Merovingide ja Karolingide ajal, rajanesid vasalliteedisidemetel. Vasall andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla, vastutasuks kaitse eest oli vasall senjöörile ustav, aitas teda sõjas väeteenistusega, pidi väes teenima 40 päeva aastas, rahuajal nõuannetega, osales nõukogus, toetas senjööri vangilangemise korral, ostsid ta välja; vasallisuhe lepinguline vasall ei sattunud senjööri piiramatu võimu alla, lepingupooled polnud võrdsed, 1 oli teisest kõrgemal. Feodaalsuhete kujunemise põhjused: · uue sõjaväeorganisatsiooni teke, germaani hõimud sõdisid põhitegevuse kõrvalt, frangi riigil oli vaja
albilasedja templirüütlid Bouvines' lahing 1214 Prantsuse kuningas Philippe II Auguste võitis Inglismaa, Flandria, Boulogne ja Saksa- Rooma ühendväed kindlustades nii Prantsusmaa tugevuse. Selle lahingu tulemusena kaotas keiser Otto IV oma võimu Saksamaal ja suri järgmine aasta. Prantsuse riigiaparaadi tsentraliseerimine. Asendas õukonna aadlikud keskklassist nõuandjatega. Vabanevad läänid tulevad tagasi kroonile, kuningas võib neid uuesti läänistada. Vasall on truu vaid oma isandale ja ka kuningale. Ülemkohtu (parlament) asutamine. Asutati ametnikkond, kes esindasid kuningat riigi erinevates osades. Algas otsene maksustamine, koostati riigieelarve. Pariisi parlament oli kuningriigi ülemkohus, sellel oli õigus vaadata üle kuninga otsused ja panna veto. Albilaste sõjad. Ristisõda albilaste vastu 1209-1229. Albilased olid ususekt Lõuna-Prantsusmaal. Sõja ettekäändeks oli paavsti legaadi mõrvamine Toulouse krahvi Raimond VI paazi poolt
Ajaloo eksami kordamine 1) Keskaja algus ja lõpp 5.-16.sajand. Keskaja algus: 476. a. viimane Lääne-Rooma keiser kõrvaldati võimult = Lääne-Rooma riigi lõpp Keskaja lõpp:1) Konstatinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453 aastal 2) Ameerika avastamist 1492 aastal 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 aastal. 2) Keskaja tunnused Feodalism; Kristlus (Kuradi ja Jumala võitlus); Naturaalmajandus varakeskajal; Konflikt ilmaliku (keisri) ja vaimuliku (paavsti) vahel kõrgkeskajal; Ristisõjad; Linade ja kaubanduse arenemine ja linnakultuuri teke; Kriis kirikus ja ühiskonnas; Tsentraliseeritud riikide teke 3) Feodalism, feodaalkorra kujunemine Lõplikult kujunes feodaalkord välja kõrgkeskaja alguseks 9.sajandil. Karl Martell viis süsteemi kindlamale alusele. Feodaalkorra tegi ta sellepärast, et olla edukam võitluses araablaste vastu. Võitluseks araablaste vas...
elanikud) Põhja-Euroopa. Pole tõendeid, et kultuuride levikuga oleks kaasnenud ulatuslik rahvastiku sisseränne. Uued kombed ja esemed võisid siia jõuda väikeste inimrühmade poolt. 2) Vana-Liivimaa riigid ja valitsemine 13. sajandil Maakaitse: kes läks sõjaväkke, sai maaläänistuse, kuid Liivimaa ordu ei tahtnud alguses läänistada, sest linnus mehitati ordurüütlitega. Maa haldamine: vasall haldas läänistatud ala, läänistamata ordualad jagati ametkondadeks, mille eesotsas olid komtuurid ja foogtid Riigi tulu: tuli talupoegade tööst, läänivaldustes mõisad, kus töötasid talupojad Riigikohtupidamine: läänistatud aladel pidasid kohut vasallid, ordumaadel komtuurid ja foogtid. PILET 3 1) Muutused ühiskonnas varasel metalliajal Varanduslik ebavõrdsus
Lään: benefiits, feood. Läänipüramiid ja vasalliteedisuhted. Feodaalsuhete arengu mõju kuningavõimule. *Kujunemise põhjused- võitluses araablaste vastu oli vaja püsivat ratsaväge, seega anti vasallidele sõjateenistuse eest maatükke. *Arenes järk-järgult, lõplikult kujunes välja 11 saj. *Põhines vasalli ja senjööri suhtel. Senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas maatüki talle koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima ja minema senjööri kutsel sõjaväkke. *Minu vasalli vasall ei ole minu vasall *Benefiitsid- Lääned (maatükid), mis olid pärandamisõiguseta *Feood- pärandamisõigusega lääned *Läänipüramiid- 1) vaimulikud- palvetasid 2)sõjamehed- kaitsesid 3) töötegijad- tootev töö (pärisorjad, poolvabad talupojad, vaad talupojad) *Feodaalkorra areng nõrgestas kuningavõimu · Feodaalide sõltuvus valitsejast vähenes
1) pikem ja raskem mõõk (sest hobuse seljas võideldes vajad pikemat ning see tekitab vigastusi) 2) sadulajalused (tasakaalu hoidmiseks) 3) pearõhk raskeratsaväel (raskerelvastusega rüütlid, kes olid kõige otsustavama tähtsusega) Kuna ratsamehe varustus ja ülalpidamine oli riigile kulukas, siis algas maavalduste annetamine maaisandate poolt. Feodaalsuhte aluseks oli kahe inimese vaheline vasalliteedisise- vasall vandus truudust senjöörile ja sai selle eest feoodi, vasall vastu pidi aitama nõu ja jõuga. Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5)- Keskaegne Euroopa oli feodaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks (tardunud ühiskond): 1) esimene seisus- oratores- ehk vaimulikud (paavst, piiskopid, kardinalid- JÄLGI, et esimene oleks ainsuses, teised kaks mitmuses) 2) teine seisus- bellatores- ehk aadlikud (keiser, kuningas)
AJ2: keskaeg ja varauusaeg c 10 klassi ajalootund arvutiklassis NB!Tunni lõpus peaksite teadma iseloomustada (ajalised piirid, märksõnad) a) keltide aega Inglismaal b) Rooma mõju Inglismaa ajaloole c) anglosakside vallutusi d) viikingite vallutusretki e) normandlaste vallutusi f) Inglismaa kõrgkeskajal Rõhutaksin mõningaid teadmisi, mis antud teema puhul on oluline meelde tuletada. · Keskaeg Keskaeg on periood Euroopa ajaloos vahemikus 5.-15. sajand. Kõik need ligi tuhat aastat pole ühtlane periood. Väga selgelt eristuvad keskaja esimesed sajandid (5.-10. sajand), seda perioodi nimetatakse varakeskajaks. Varakeskajal oli Lääne-Euroopas Suure rahvasterändamise (4.-6. sajand) tulemusena väga suured muutused: kujunesid uued riigid, linnad olid hävinud, kaubandus seiskunud jms. Nii et kui...
semgalidelt hävitavalt lüüa. Kogu vägi purustati. Et ristisõda ei katkeks, ühineti Saksa orduga 1237, seega endisest Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru. Edaspidi kasutati nime Liivi ordu. Stensby leping (1238) – Põhja-Eesti saatus otsustati ära: paavsti nõudmisel tagastas Saksa ordu Liivimaa haru Taanile Tallinna, Revala, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa. Nii tekkis Eestimaa hertsogkond. Läänisuhted: Isand andis enda vasallile maatüki kui tuluallika ja vasall pidi isandat teenima ning maad kaitsma. Palju tekkis neid Põhja-Eestis. Läänimeesteks said Saksamaalt sisserännanud väikeaadlikud, linnakodanikud ja kohalikud ülikud. Maa-aadel – kõrgem seisus, mis on eesõigustatud ja pärilik. 6. Linnad keskajal 9 keskaegset linna - Reval (Tallinn), Narwa (Narva), Wesenberg (Rakvere), Weissenstein (Paide), Hapsal (Haapsalu), Alt-Pernau (Vana-Pärnu), Neu-Pernau (Uus-Pärnu), Fellin (Viljandi), Dorpat (Tartu).
Harjumaa, Virumaa 2) lepiti kokku ühises võitluses Vene vürstiriikide vastu, et laiendada katoliku kiriku võimu LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE MAAHÄRRA e. MAAISAND e. SENJÖÖR väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne, omas kiriku-, kohtu- ja haldusvõimu LÄÄN e. FEOOD maavaldus, mis saadi sõjaväeteenistuse eest, hiljem saadi võimalus maavaldus välja osta LÄÄNIKORRA KUJUNEMINE Miks ei jaganud lääne välja Liivi ordumeister? LÄÄNIMEES e. VASALL sai maavalduse senjöörilt sõjaväeteenistuse eest LÄÄNIKORD e. FEODAALKORD e. FEODALISM ühiskonnakorraldus, kus maa on senjööri poolt välja jagatud sõjaväeteenistuse eest vasallidele, kes omakorda käsutavad neist sõltuvaid talupoegi AADEL keskaegne maaomanike seisus, kelle põhiline ülesanne oli teisi kaitsta AADLIK aadli seisusse kuuluja LINNUS kaitse otstarbel ehitatud aadliku elupaik
Kuldbulla - sanktsioneeris 7 kuurvürsti ainuõiguse valida Saksa kuningat (keisrit), kuurvürstide jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjusse. 1) kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida 2) määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu 3) legaliseeris erasõjad (ainult vasall ei tohi sõdida oma senjööri vastu 4) keelas ära linnadevahelised liidud Sigismund - (1411-1437) Karl IV noorem poeg, kes sai võimule pärast kaht ebaõnnestunud valitsejat (esimene tema vend Wenzel). Viimane Luksemburgi dünastiast pärit Saksa kuningas ja Saksa-Rooma keiser. Tema ajal toimub ,,usulise iseloomuga tsehhi rahvuslik talupoegade sõda Saksa aadli ja Saksa keisri ülemvõimu vastu". Juhtis türklastevastast ristisõda, kuid sai Bayezit I-lt Nikopoli lahingus 1396 lüüa
, 9. ja 10 saj. 1000. a paiku viikingid ristiusustati ja nad jäid paikseteks. Nii tekkisid Viikingite riigid. Normandia 896 aastal asusid taani viikingid Seine'i suudmealale. 911 a. sai teoks Saint-Clair-sur- Epte'i kokkulepe Seine'i viikingite juhi Rollo ja frangi kuninga Charles Lihtsameelse vahel. Kokkuleppe järgi sai Rollo maa lääniks ja võttis selle eest üle riigi kaitsekohustused. Pärast ristiusu vastu võtmist aastal 912 saab temast frangi kuninga hertsog ja vasall ning tema läänist hertsogkond. Lõuna-Itaalia 1059 a. tunnistasid normannid Melfi sinodil paavsti oma lääniisandaks ning tegid lõpu bütsantslaste võimule Lõuna-Itaalias, samuti ka araablaste võimule Sitsiilias Roger II ühendas Sitsiilia Kalaabria ja Apuuliaga ning tegi Palermost pealinna. 1186 a. abiellub Heinrich VI Roger II tütre ja pärijanna Constanciaga ning saab päranduseks normannide riigi. Inglismaa
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimin...
Tallinnas toimusid läbirääkimised isegi varbolastega Harjumaalt, sellele olid aga Taanlased nii kindlalt vastu, et Wilhelmil tuli tagasi tõmbuda. Moodustunud uus vaheriik oli kohalike eestlaste seisukohalt antud olukorras parim võimalik variant. Kui see oleks püsima jäänud, oleks Eesti võinud, kohalikku päritolu ülikute juhtimisel, saada omale oluliselt iseseisvama riigi kui seda tunneb praegune ajalugu. Paraku lahkus Wilhelm Eestist ning juba 1226. aasta mais vallutas Tartu piiskopi vasall Johannes Dolenist ühe Virumaa linnuse (võibolla Tarvanpe e. Rakvere). Taanlased omakorda asusid rüüstama Ridalat. Wilhelmi poolt määratud asevalitseja magister Johannes pidi sõjalise jõu suurendamiseks läänistama osa maid sakslastest vasallidele, kes hakkasid aga vägivallatsema. Tulemuseks oli järvalaste ning virulaste vastuhakk. Taanlased sekkusid omakorda, Johannesel tuli sakslasi veelgi juurde kutsuda ning eestlaste vastuhakk suruti maha. 1227
lepinguni, millega Frangi riik jagati kolmeks, mis panid aluse tänapäeva kolmele riigile 1. Lääne-Frangi riik (Prantsusmaa) 2. Ida-Frangi riik (Saksamaa) 3. Lõuna-Frangi riik, mis ulatus Põhjamereni välja (Itaalia) FEODAALSUHETE KUJUNEMINE · Feaodaalsuhete kujunemise põhjused o Uut laadi sõjaväeorganisatsiooni teke. o Vajadus luua stabiilne võimusüsteem. · Vasalli kohustused senjoori ees: o Sõjateenistus. Vasall pidi senioori väes teenima40 päeva aastas o Osalema senjoori nõukogus+ erakorralised abikohustused · Senjööri kohustused vasalli ees: o Kaitses vasalli · Senjöör- isand · Vasall- andis ennast senjööri kaitse alla ja vastutasuks teenindas senjööri · Feodaalne hierarhia- lepingupooled ei olnud võrdsed, vaid üks pool selgelt teisest kõrgemal · Benefiits- sõjameestele antud lään · Feood- 9.-10. Saj. Paiku muutus benefiits feoodiks
LÄÄN- vasallile antud maa koos taloboegadega Benefiits: oli eluaegne, kuid Feood: Oli vabalt pärandatav lään. Pärandamiseks oli vaja vasalli Nõusolekut. (pärandati isalt pojale) Domeen- kuninga maavaldus Allood- maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Läänistamise protseduuri nim. investituuriks. Läänisuhe oli: - lepinguline: mõlema poolsete kohustustega - hierarhiline: 1 lepingupool oli teisest üle - isikuline: kehtis mentaliteet „Minu vasalli vasall pole minu vasall“. Suhe hõlmas ainult konkreetset vasalli-senjööri suhet. Feodaalne hierarhia: 1. KUNINGAS 2. SUURFEODAALID 3. VÄIKEVASALLID E. RÜÜTLID Suurfeodaalide privileegid: - kohtumõistmine - maksude kogumine 5. MÕISAMAJANDUS JA PÄRISORJUSLIKUD TALUPOJAD Kogu keskaja vältel lähtus valitsemine suurel määral mõisast. Mõisamajandus oli feodaalkorra osa
vastu keegi ei saanud. See oli kardetuim relv. See pidavat surmahoopi andes lagedale tooma hirmsa hääle, mida on kõikjale kuulda. Beowulfis sai Beowulf oma sõjamehelt mõõga, mis oli suurim ja võimsaim, kuid mis murdus pooleks kui ta Grendeli ema ründas Põrgu seinalt leidis Beowulf aga veel ühe mõõga, millega ta tappis Grendeli ema. 24. Hildebrandi lugu ja thjoste mõiste Hildebrand oli Nibelungide laulus Etzeli vasall. Ta tappis Kriemhildi. Hildebrandi laulus võitleb ta oma pojaga. Ta pidi jätma oma kodu ja kui ta naaseb 30 aasta pärast valitseb ta enda poeg tema riigi üle. Kui nad kohtuvad kitsal mäeteel siis saab mööda see, kes teise võidab. Enne peavad nad kindlaks tegema, et kumbki pole sugulane teisega.Hadubrand, tema poeg ütleb, et ta on Hadubrand Hildebrandi poeg ja arvab, et Hildebrand kasutab enda nime aint et tüssata Hadubrandi, sest ta teadis, et ta isa suri.
Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus Allood maatükk, mis ei hõlmanud vasallisuhteid. Aja jooksul alloodide arv vähenes. Investituur läänistamise protseduur, kus vasall tõotas ustavust oma senjöörile ja senjöör lubas vasallile kaitset ja maad. Läänisuhe oli lepinguline. See tähendab, et kummalgi poolel olid oma kohustused, mille täitmatajätmisel vasallisuhe katkes. Läänisuhe oli hierarhiline. See tähendab, et üks lepingupool oli teisest kõrgemal positsioonil. Läänisuhe oli isikuline. See tähendab, et kehtis põhimõte ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall" ehk kuningalle allusid ainult suurfeodaalid, aga mitte enam väikefeodaalid
sundides neile peale jäiga käitumismudeli, kasvatas korporatsioon neid samal ajal võrdsuse ja grupi kaasliikmete vastastikuse austuse vaimus ning liitis neid ühiste huvide kaitseks väliste jõudude vastu. Keskaja inimene oli alati grupi liige, see defineeris teda. Keskaja sotsiaalset korda on võimalik õigesti mõista ainult siis, kui arvestame valitsemise ja allumise vertikaalseid, aga ka horisontaalseid korporatiivseid sidemeid. Näiteks vasall allus senjöörile individuaalselt aga oma staatuse sai ta grupilt, sotsiaalõiguslikult astmelt, korporatsioonilt, ja seda staatust pidi respekteerima ka ta isand. Saksamaal maksid juudid tihtipeale makse otse kuningale, sellest ka konfliktid linnakodanike ja juutide vahel. Lisaks sotsiaalsed pinged, alusetud süüdistused, üldine juudiviha, ("Kristuse tapjad" jms). Oluline osa linnades oli vaimulikel, olid kapiitlid, kloostrid, kogudusekirikud arvuka vaimulikkonnaga
sundides neile peale jäiga käitumismudeli, kasvatas korporatsioon neid samal ajal võrdsuse ja grupi kaasliikmete vastastikuse austuse vaimus ning liitis neid ühiste huvide kaitseks väliste jõudude vastu. Keskaja inimene oli alati grupi liige, see defineeris teda. Keskaja sotsiaalset korda on võimalik õigesti mõista ainult siis, kui arvestame valitsemise ja allumise vertikaalseid, aga ka horisontaalseid korporatiivseid sidemeid. Näiteks vasall allus senjöörile individuaalselt aga oma staatuse sai ta grupilt, sotsiaalõiguslikult astmelt, korporatsioonilt, ja seda staatust pidi respekteerima ka ta isand. Saksamaal maksid juudid tihtipeale makse otse kuningale, sellest ka konfliktid linnakodanike ja juutide vahel. Lisaks sotsiaalsed pinged, alusetud süüdistused, üldine juudiviha, ("Kristuse tapjad" jms). Oluline osa linnades oli vaimulikel, olid kapiitlid, kloostrid, kogudusekirikud arvuka vaimulikkonnaga
Üleminek muinasajast keskaega. Maade jagamine pärast vallutust. Pärast muistset vabadusvõitlust jagati Eesti alad vallutajate vahel : *Põhja Eesti e. Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond läks Taanile * Saare-Lääne piiskopkond saartel ja Lääne-Eestis ( alasid tuli jagada orduga ) ( Riia piiskop???) *Tartu piiskopkond muistne Ugandi ja Vaiga lõuna osa ( juhtis piiskop Hermann????) Liivi orduriik peamiselt Läti alad , Eestis Sakala,Järva ja Kesk-Eesti Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
