Rootsi 1719 - 1772 (0)

Rootsi 1719-1772
`´VABADUSTE AEG``
Suurriigi lõpp. Tagasi
Skandinaavias.
Karl XII surm ja Rootsi olukord
1718. a. 30 novembril saab Karl XII Frederikshaldi piiramisel surmava
tabamuse.
Suurriigi lõpp.
Absolutismi lõpp.
Riigi pankrotioht, inflatsioon ja kõrged maksud.
Riigi osaline okupeerimine.
200 000 langenut, haavatut ja vangistatut.
1710-1712. a. katkuohvrid ja nälga surnud.
Pfalzi
Ulrika Eleonora (1719-1720)
Pärast Karl XII surma oli Riiginõukogu valinud uueks kuningaks Karl XII õe
Ulrika Eleonora Noorema.
1719. a. jaanuaris kogunenud Riigipäev ei olnud valmis tunnustama teda kui
pärilikku kuningannat.
Pfalzi
Ulrika Eleonora (1719-1720)
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Pfalzi
Ulrika Eleonora (1719-1720)
Ulrika Eleonora pidi valitsejakrooni vastu võtma seisuste esindajatelt ja
nõustuma alles väljatöötamisel oleva põhiseadusega.
Talupoegade seisukohti esindas põhiseaduse väljatöötamisel mitteaadelkond ja
alamaadel.
Anti nõusolek loobuda isevalitsusest.
Ulrika Eleonora ja tema abikaasa nõustusid kõigega, mis neile ette kirjutati,
sest Rootsi kuningaks pretendeeris ka tema ja Karl XII õepoeg Holstein-
Gottorpi Karl Friedrich.
Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) ­
põhiseadus
Põhiseaduse kohaselt läks võim Riiginõukogu (valitsus) ja seisuste kätte ehk
mindi kaugemale olukorrast, mis valitses enne 1680. aastat.
Valitseja pidi olulisemates küsimustes lähtuma Riiginõukogu otsustest.
Riiginõukogu sõltus seisustest, sest seisused hakkasid valima riiginõunikku
(peaminister).
Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) ­
põhiseadus
4 Riigipäeva seisust:
Aadlid ja kõrgem rüütelkond. 0,5% elanikkonnast, 1000 esindajat. Õigus
osaleda oli iga aadlikul.
Kirikuõpetajad. Piiskopid ja piiskopkondadest kindel arv õpetajaid. 1%
elanikkonnast, 50 esindajat.
Kodanikud. Rootsi ja Soome linnade esindajad. 2% elanikkonnast ja 90
esindajat.
Talupojad. Üle 90%, 150 esindajat. Igast kreisist üks esindaja.
Pfalzi
Ulrika Eleonora (1719-1720)
Riiginõukogu (valitsus) pidi oma tegevusest Riigipäevale (parlament) aru
andma.
Alates 1723. aastast on seisustekogu kohtul õigus Riigipäeva liikmeid lahti
laskma.
Riigipäev pidi kokku tulema vähemalt 1 kord kolme aasta jooksul.
Kuningalt võeti ära vetoõigus.
Pfalzi Ulrika Eleonora (1719-1720) ­
põhiseadus
Riigipäeva otsusega:
Kuulutati sõda
Muudeti müntide väärismetallisisaldust
Lubati monarhil minna välisreisile
Olukord 1719-1720
Riiginõukogu ja seisused tasusid ära võlad.
1719. a. sõlmiti Inglismaa ja Hannoveriga rahu ­ 1 miljoni riigitaalri eest
loovutati Bremen.
Saksimaaga sõlmiti relvarahu.
1720. a. sõlmiti Brandenburg-Preisimaaga rahuleping ­ 2 miljoni riigitaalri
eest loovutati Pommer koos Stettiniga.
1720. a. sõlmiti Taaniga rahu.
Olukord 1719-1720
Katkestati liit Holstein-Gottorpiga ja osteti tagasi Ees-Pommeri alad ning
Wismari linn.
1721. a. rahuleping Venemaaga:
- kaotati Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa.
- tagasi saadi Soome.
- tollivaba teravilja Liivimaalt väljaveoõigus.
- Venemaa kohustus Rootsi siseasjadesse mitte sekkuma.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Enne Rootsi kuningaks saamist oli ta Hesseni prints Friedrich; Ulrika
Eleonora abikaasa.
1720. aastal loobus Ulrika Eleonora troonist oma mehe, Hesseni printsi
Friedrichi kasuks:
ei nõustutud, et Ulrika Eleonora jagaks võimu
koos abikaasaga.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Ulrika Eleonora läks Riiginõukoguga vastuollu ning ei omanud
riigijuhtimisannet.
Ulrika Eleonora ja Frederik I abielu jäi lastetuks ja Ulrika surmaga 1741 lõppes
Rootsis seega ka 1654 Karl X Gustavist alguse saanud Pfaltzide dünastia.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Fredrik I ametisse astudes piirati monarhi võimu veelgi.
Riiginõunike arvu vähendati 16-le ja nendelt võeti komisjonide juhtiumi õigus.
Sisuliselt oli tegemist seisusliku parlamentarismiga ehk seadusandlik võim
kuulus endiselt nelja seisuse esindajatest koosnevale Riigipäevale.
Riigipäeval oli oluline roll aadlil.
Talupojad olid välja jäetud Riigipäeva salakomiteest, kus otsustati tähtsamad
poliitikat puudutavad küsimused.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Riigipäeva istungid - vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.
Riigipäeva istungite vahepeal juhtis riiki Riiginõukogu.
Kuningal oli Riiginõukogus kaks häält. Jäädes hääletamisel vähemuse poolele,
pidi kuningas nõustuma enamuse sooviga.
Vähemtähtsaid küsimusi võis kuningas otsustada kahe riiginõunikuga.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Ainukese tõsisema katse oma võimu suurendada tegi kuningas 1723. a.
riigipäeval.
Kuningat toetasid talupojad.
Katse kukkus läbi ja lõppes vabandamisega Riigipäeva ees.
Kuninga võimu piirati veelgi.
Sellest alates jäi Frederik I kuni surmani 1751. a. konstitutsioonilise monarhina
riigi esindajarolli.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
1723. a. alates võeti talupoegade seisus siiski nö ``suurde salakomisjoni``, mis
loodi eriti tähtsate asjade lahendamiseks.
Komisjonide roll hakkas olema midagi tänapäeva parlamendikomisjoni rolli
taolist ­ tegelemine kindla valdkonnaga.
Sisuliselt sai riigi üheks olulisemaks meheks Riigipäeva kantselei president
(ehk tänapäeva peaminister) ARVID HORN.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
HORNi kõige suuremaks püüdeks oli kindlustada riigile rahu.
Otsiti toetust Inglismaalt. 1727. a. õnnestus sõlmida Inglismaa ja
Prantsusmaaga ajutine nn Hannoveri allianss.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
MAJANDUS JA ÜHISKOND
Riik ja rahvas taastus sõjast kiiresti.
1730. aastal kaotati ära lisamaks sõjavõla tasumiseks.
Arenes põllumajandus.
Kasvas talupoegadest päriskohaomanike arv.
Elanikkond kasvas kiiresti: maal ja linnas suurenes vaeste ja lihtsamaid töid
tegevate inimeste arv; tööjõu külluse tõttu langesid palgad.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Majanduspoliitikas viljeleti ajastule omast merkantilismi:
Kullast ja hõbedast mündid.
1738. a. avatud Ädelforsi kullakaevandus. 1kg aastas.
1731. a. Ida-India kompanii. Götebori/Älvsborg õitseng ­ tee, siid, portselan,
vürtsid sisseveosadam Rootsi.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Manufaktuurid (tekstiil).
Rootsi esimesed aktsiad.
Toodi sisse kartul ­ Jonas Alströmer.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
1734. a. uus seadustekogu.
1734. a. Riigipäeval tekivad vormiliselt kaks parteid: ``Mütsid`` ja
``Kübarad`´, mis lõhestasid kolm kõrgemat seisust.
Talupojad vastavate parteidega eriti tegemist ei teinud.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Frederik I Riiginõukogule:
``Sie sind alle Nachtmützen!``
HORNI pooldajad ``mütsid``. Ettevaatlik ja sõdavältiv poliitika. Toetumine
Inglismaale. Põllumajanduse edendamine.
``Kübarad`` soovisid liidus Prantsusmaaga Venemaalt revans saada.
Kaubanduse ja tööstuse arendamine.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Kahe nö partei vastuolud tulevad avalikuks 1738. a. Riigipäeval.
Kübaratel oli ülekaal aadliseisuses, kodanikeseisuses ja salakomisjonis.
Surutakse läbi uus liiduleping Prantsusmaaga.
Horn lahkub ametist.
Horni toetanud riiginõunikud ``saadeti erru``.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
SÕDA VENEMAAGA 1741-1743. a.
Horni järglaseks sai CARL GYLLENBORG.
Eesmärgiks Rootsi viimine sõtta Venemaaga.
Propagandaks kasutati ära Rootsi kulleri tapmist Sileesias vene sõjaväelaste
poolt tagasiteel Türgist 1739. a.
Loodeti Vene printsessi Jelizaveta toetust, kes ei saanud vastu ootusi troonile.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Riiginõukogu kinnitas 1741. a. juulis sõja.
Rootsi armee oli halvas olukorras, kuid laevastik Vene laevastikust parem.
Armeejuhid olid halvad strateegid.
Viiburit ja Karjalat rünnati liiga hilja, et need vallutada.
Jelizaveta teostas Venemaal riigipöörde ja rootslased sõlmisid temaga relvarahu
ilma alasid saamata.
Räägitakse läbi uue monarhi võimuletuleku üle Frederik I asemel.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Relvarahu ei kasutatud ära armee tugevdamiseks.
Armeed laastasid haigused.
1742. a. august ­ Helsingis allkirjastatakse kapitulatsiooniakt. Venelased
vallutavad kogu Soome.
Toimuvad rahuläbirääkimised Turus. Rahu tulemusena saab Rootsi Soome
tagasi.
Rootsis on 12 000 vene sõdurit ­ Taani oht.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
Süüdi mõistetakse ja hukatakse kaks väepealikku: Lewenhaupt ja
Buddenbrock.
1745. a. Vene-Rootsi kaitsepakt ­ Rootsi on sisuliselt Venemaa vasall.
Kübarad otsivad kontakte võimalike liitlastega: 1747. a. liit Prantsusmaaga ja
Preisimaaga.
Venemaa ja Taani kallaletungioht ­ sõda jääb ära Rootsi liitlaste ja sõjaks
valmistumise tõttu.
Pfalzi
Fredrik I (1720-1751)
``SUUR DALARNA TANTS`` 1743. a. juuni ­ viimane suur talurahvaülestõus
Rootsis.
Dalarna talupojad läksid Stockholmi ja nõudsid Taani kroonprintsi kuningaks
tunnistamist.
Sõjavägi ründas talupoegi, 140 said surma ja sajad haavata.
Holstein-Gottorpi dünastia
Adolf Fredrik (1751-1771)
ADOLF FREDERIK oli valitud troonipärijaks Vene-Rootsi sõja ajal Jelizaveta
survel.
Ta oli suguluses Taani, Vene ja ka Rootsi kuningakodadega.
Ei olnud eriti oskuslik poliitik ja riigiasjadest huvitus vähe.
Tegutsema sundisid teda võimuahne abikaasa ja hiljem ka poeg (tulevane
Gustav III).
Holstein-Gottorpi dünastia
Adolf Fredrik (1751-1771)
Halvenevad suhted valitsevate parteidega.
Tekib nn Õukonnapartei, mis esindab monarhi ja tema abikaasa huve, kuid
nende roll oli väikene.
Prints õpib silmakirjatsemist ja areneb tema usk absolutismi.
Seisused otsustavad võtta kasutusele kuninga nimetempli juhuks, kui kuningas
peaks keelduma mõnele otsusele all kirjutamast.
Holstein-Gottorpi dünastia
Adolf Fredrik (1751-1771)
Kuningapaar on meeleheitel.
Kuninganna pantis juveele rahastamaks Õukonnapartei riigipööret.
See avastati ja kuningaperet alandati. 8 õukonnaparteilast hukati.
Holstein-Gottorpi dünastia
Adolf Fredrik (1751-1771)
SÕDA PREISIMAAGA
1757-1762. a.
Rootsi armee on saamatu ja halvasti varustatud/ettevalmistatud.
Majanduse olukord on katastroofiline.
Riiginõukogule on alandav paluda kuningannal kontakti võtta oma venna Preisi
kuningaga.
Holstein-Gottorpi dünastia
Adolf Fredrik (1751-1771)
MAJANDUSPOLIITIKA
Pommeri sõjast 11 miljonit taalrit ebaseaduslikku võlga.
Raha ebamõistlik kasutamine: toetused jne.
Paberraha muutub sisuliselt väärtusetuks ja metallrahagi muutub defitsiidiks.
Laenuvõimalused väga halvad.
Pankrotid.
Holstein-Gottorpi dünastia
Adolf Fredrik (1751-1771)
Kariloomade katk.
Importteravilja kallinemine.
Holstein-Gottorpi dünastia
Adolf Fredrik (1751-1771)
1765. a. jaanuar- kokku tuleb uus riigipäev
Kübarad üritavad võimule jääda ja saavad Prantsusmaalt rahalist tuge.
Mütse toetavad rahaliselt Taani, Inglismaa ja Venemaa.
1765. a. augustis tulevad võimule Mütsid.
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks
Teine tase
Kolmas tase
Neljas tase
Viies tase