Vara-Keskaeg, Viikingid, Ristiusk Vara-Keskajal, Bütsants. (0)

AJALUGU
Ristiusk Vara-Keskajal.
Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik . Katholikos – üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile – sellep . Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid – ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa . Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaatajad. Esimene piiskop olnud Peetrus Roomas. Hiljem sai Rooma piiskopist paavst . Kogu ristiusu kiriku pea e. Kõige tähtsam. Piiskopid olid suuremate piirkondade kiriklikud valitsejad .Algselt kateeder oli piiskopi jutustamisetool. Tänapäeval ülikoolis, teaduskonna väikesemad üksused. Kanoonik- madalama astme vaimulikud . Kes olid kantud mingi piirkonna vaimulikkonna nimekirja kaanonisse. Kanoonikud moodustasid hiljem Toomkapiitlid – nõuandev ja abistav kogu piiskopi juures, tuleb ladinakeelsest sõnast doomus . Toomkapiitlisse kuulusid toomhärrad, keda oli tavaliselt 12. Piiskopi ülesanneteks oli: 1. Preestrite ametisse pühitsemine(ordineerimine). Order – kindel kord. Ristitute leeritamine e. Konfirmeerimine 2. Õlipühitsemine. 3.Kirikute ja kabelite sissepühitsemine.
4.Verevalamisega rüvetatud paikade taaspühitsemine + adminstratviseid kohustused.
Sinod - tähtsamate vaimulike koosolek, kus anti edasi otsuseid.
Visitatsioon – piiskopi kontrollkäid oma piirkonna kirikutesse või kloostritesse.
Preester – tegeles kristlaste hingehoiu tööga. Neid peeti üleval kümnisega.
Oluline koht oli sakramentidel ldn.k. sakramentum – toimingud , mida võisid läbi viia ainult preestrid ja mis pidi usklikele edasi andma jumalaarmu. Neid sakramente oli 7:
1) Ristimine
2)Leeritatumine
3) Armulaud
4)Abielusõlmimine
5)Pihtimine koos meeleparandusega
6) Vaimuliku seisusesse pühitsemine
7) Viimne võidmine – inimene hakkas surema ja värki, siis läks sinna.
Asustus ja ühiskond
Eesti ala asustus oli 9. aasta tuhat eKr, Skandinaavia maad asustati kunagi esimese aastatuhande keskpaigas eKr. Skandinaavia asutasid germaani keelt kõnelevad rahvad(rootslaste, norrakate, taanlased esivanemad ). Põhitegevused : karjakasvatus , põlluharimine, rannikualadel kalapüük ja küttimine. Sugukondades:
bond – vabakogukondlane
ting – bondide koosolek, kus arutati tähtsamaid sugukonna küsimusi, hakati pidama ka alltinge – suuremate piirkondade(maakondade).
konung - Sugukondade pealikud
trääl- ori, aga mitte klassikaline, sõjakäikudelt kaasatoodud, eelkõige naised, olid koduorjad.
800-1050a. Oli viikingite ajastu, neid on kutsutud veel normannid, nii kutsusid neid peamiselt inglased ja nii. Venelaste jaoks olid varjaagid. Viikingite retkede peamiseks põhjuseks loetakse: Rahvaarvu suurenedes ei suudetud kõiki ära toita ja nii asusid aktiivsemad vennad otsima uut elamiskohta ja nii. Norra viikingite retked kulgesid kõigepealt Inglismaa ja Iirimaa rannikualad. Saksa, eelkõige Prantsusmaa rannikualad, Lõuna-Itaalia ja Tsitsiilia. Rootsi viikingid e. Variaagid – peamine suund Venemaa, Ladoba järvest pikki jõgesid Konstanipoololini välja. Osa viikingeid (Norra) – Island , Gröönimaa, Ameerika. Viikingiretkedest võtsid osa erineva elanikkonna kihi esindajad – 1)talupojad, tegelesid peamiselt kauplemisega. 2)elukutselised – maa pärandati vanemale pojale. 3) koonungid e. Kuningad – maade juurde hankimiseks.
Taani viikingid – Frangi riigi jõgedeäärsed alad, 919 viiking Frollo sai endale Normandia, Astuuria ja Portugal (844a.) Baleaarid,Toskana, Inglismaal vallutasid suure osa saarest kuningas Alfred Suur 871-899a. Võitis küll Londoni tagasi, aga tunnistas viikingite võimu Ida-Inglismaal, kutsuti Danelag’ks.
Norra viikingid – nende suund oli põhja suunas, Shetland, Orkney, Island, Hibriidid ja Iirimaa.874- asustatakse Island, 982 Gröönima, Erik Punane, Leif Ericson Ameerika 1000a.
Rootsi viikingid – e. Variaagid, Ida-Euroopa jõgedel, 862. Kutsutakse Venemaad valitsema .
Umbes tuhandedal aastal võtsid vastu ristiusu ja jäid paikseteks.
Riikide tekkimine skandinaavias
Taani – Tekkis 960a. Harald Sinihammas võttis vastu ristiusu ja laiendas riiki Rootsi arvelt ja mingi ajal ühendas Norra.Kuningas Knut Suur 1018-1035 valitses korraga Taanit, Rootsit ja Inglismaad. Tema surma järel jäid ainult Taani valdused aga riik kui selline oli olemas ja eksisteeris.
Norra- 996a. Olav Trygvason ühendas riigi, Olaf Püha ajal 1016 .-1028. Võeti vastu ristiusk. Svölaste maa keskosas ja Götalaste maa sellest lõunas, aga 11ndal sajandil ühendas Olaf Svölekuningas mõlemad piirkonnad, hakkas juurduma ristiusk, mis juurdus alles 12ndal sajandil ja tähtsamaks linnas oli Upsala.
12ndal sajandil hakati ristiusustama Soomet, rootslased põhjast, venelased idast, 12nda sajandi lõpuks enamus Soomest kuulus Rootsile.
Bütsants
Ülevaade varasemast ajaloost, 395a. Keiser Theodosius jagas riigi kaheks, Lääne-Roomaks keskusega Rooma ja Ida-Rooma keskusega Konstanipool, mis rajati Konstanin Suure korraldusel. Ida-Rooma territoorium hõlvas poole Vahemere poolt idapoole jäävad alad, Balkani poolsaar, Väike Aasia , Vahemere idarannik ja Põhja-Aafrika. Kui 476a. Lääne-Rooma langes, siis Ida-Rooma jäi püsima, selle arengu iseärasusteks olid:1)Asend- paiknes kolmes maailmajaos(Euroopa,Aasia,Aafrika) 2)Asus kaubateede ristumiskohas. 3)Oli sulam erimaade rahvastekultuurist. Bütsantsis olid linnad, mis olid suured kaubandus- ja kultuurikeskused. Põhilise koha elanikkonnast moodustasid vabad talupojad, mis omakorda soodustas riigi majanduse arengut. Bütsantsi õukond oli tekkivatele Euroopa riikidele eeskujuks. Bütsants hoidis ja säilitas antiikkultuuri pärandit.
Bütsantsi riigi aluse moodustas Rooma riigi kultuur ja halduskorraldus , aga riigi keeleks oli kreeka keel.1) Riigi eestotsas oli keiser ehk basileus , kelle võim oli piiramatu.2) Senat kuulus ülikutest ja oli ainult nõuande organ.3)Eksisteerisid erinevad parteid nn hipodroomiparteid. Ristiusu kirikut juhtis partiarh, kes allus keisrile. Igapäevastega asjadega tegelesid ametnikud, karjääritegemisvõimalus oli avatud kõikidele ühiskonnakihtidele.
Halduslikult jagunes riik teemadeks, mille eesotsas seisid strateegid . Iga strateeg käsitas umbes 4-5k stratiootide maakaitseväge, kes olid vabad talupojad. Elanikkonna põhirahva maal moodustasid talupojad, linnas arvukas käsitööliste ja kaupmeeste hulk, kes olid ühinenud kolleegiumitesse. Kõige tugevamaks valitsejaks oli Justianus I 527-565a. Tema naise nimi oli Theodora , kes oli enne Justianusega kohtumist tsirkuses akrobaat /esineja, kes esines väga nappides riietes ja kelle elukommete kohta võib ka küsimärke panna. Lasi ehitada hagiasoofia, tema ajal koostati tsiviilseaduste kogu Carpus juris Civilis, mis põhines Rooma õigusel. Välispoliitikas oli eesmärgiks Rooma keisririigi võimsuse taastamine, vallutati Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania põhjaosa ja Vahemere osad. Tema surma järel riigi territoorium hakkas vähenema. Usuelu oli korraldatud järgmiselt:1)Konstantinoopoli patriarh oli kõrgeim kirikupea, kes allus keisrile. Metropoliidid olid suurtemate piirkondade vaimulikud kirikujuhid, kes nimetasid ametisse patriarhi, kuid otsustasmisõigus oli keisril. Hakkas sügavnema lõhe Lääne ja Ida kiriku vahel, põhjuseks oli lihtsalt kumb oli tähtsam, kas paavst või patriarh, aga väljendiks oli püha kolmansuse(isa-poeg ja pühavaaimu nimel)tõlgendamine.Patriarh väitis, et pühavaim lähtus vaid isast e. Jumalast, paavst aga ka pojast(kristusest). Tulemuseks oli 1054a. Kirikute lagunemine , kirik jagunes: Lääne e. Katoliku kirikuks ja Ida e. Ortodokseks kirikuks. Kirikute leppimine toimus pärast II maailmasõda.
*Kultuuris oli kõige olulisemal kohal antiikkultuuri traditsioonidel põhinemine.
KT – kronoloogia, ajaloolised isikud ja mõisted
476a- Lääne-Rooma impeeriumi langemine
732a-
756a-
768-814.a.-
800a-
843a-
1000
871-899a.-
1016-1035a-
527-565a.-
1054
Ajaloolised isikud-
Klodovek-
Karl Martell -
Pippin Lühike –
Karl Suur-
Gregorius Suur –
Alfred Suur
Luts Suur-
Justinianus I-
Mõisted
Major Doomus
Naturaal majandus –
Feodaalne hierarhia-
Vasall-
Senjöör-
Lään-
Feodaal –
Alloon-
Sunnismaisus-
Paavst-
Piiskop-
Katedraal -
Eremiit-
Abt-
Bond
Ting
Koonung-
Valhalla-
Ragnamök
Ruunid
Saaga
Teema
Strateeg
Stratioot
Patriarh
Metropoliit
Ikonoklast-
Ikonoduul-
Ülevaade Euroopa ajaloost 11.-13.sajandini(Kõrg-Keskajal)
Majanduse ja ühiskonna areng
Üheks oluliseks momendiks oli rahvastiku arvu kiire kasv. Rahvaarv 1 miljard saavutati 12.-13.sajandi vahetusel.
10ndal sajandil oli 40 miljonit Euroopas, 13.sajandi lõpuks 70 miljonit.
Põllumajanduses mitmed uuendused: kaheväljasüteemilt üleminek kolmeväljasüsteemile – see tähendas seda, et pidevalt kasutusel oleva maahulk suurenes.Ratasadra kasutusele võtt – ader, millega maad hariti kündis sügavamalt, ülesharitava maa kvaliteet muutus paremaks. Härjad (tööloomad) hakkasid asenduma hobustega. Hobune oli tegelikult luksuslik loom.Asustusala laienemine, seotud ristiusu levitamisega. Lastearv oli tähtis kõrgematele klassidele, mehed panid nii jõhkralt naistele kotte noh.
Linnade kasv ja kiire areng, 13.sajand oli keskaegse linnakultuuri kõrgaeg. Linnad oli käsitöö ja kaubanduskeskused, järk-järgult kujunesid kultuuri ja ühiskonna elu keskmeteks. Hoogne areng toimus Itaalias, Vahemere kaubandus oli oluline. Madalmaad olid ka olulisel kohal, Saksamaal need mereäärsed linnad.
Kaubanduse kiire areng, olulisel kohal Vahemere kaubandus, teine merekaubanduse tähtsal kohal oli Hansa Liidu moodustamine aastal 1160. Hansa kaubandus ühendas põhja ja läänemere äärseid linnu. Kõige idapoolseim koht Venemaa(Novgorodiga). Kolmas kaubatee oli Maismaa tee, Lääne-Euroopast Konstanipoolisse ja sealt edasi idamaadesse või Prantsusmaalt Vahemere äärde ja sealt edasi idamaadesse.
Vastasseis keisrivõimu ja paavstivõimu vahel
962a. Oli loodud Püha-Saksarooma keisririik , Otto I Suur lasi ennal paavstil keisriks kroonida. Selle ajendiks oli Euroopat ohustasid Kõrg-Keskajal viikingid, islamiusulised, olid suureks ohuks ungarlased . 955a. Purustas ungrlaste väed Otto I Suur. Püha-Saksarooma riik koosnes mitmesajast väikeriigist, mitte ainult sakslaste omadest : Lääne- ja Põhjamere äärest kuni Itaaliani välja ja ühendas erinevaid rahvusi. Valitseja kandis nii Rooma kui ka Saksa keisri nimetust . Peamiseks tülipõhjuseks oli kumma võim on suurem, kas paavsti või keisri. Tähtis küsimus: Kes määrab ametisse kõrgemaid vaimulikud, kas paavst või keiser? Kui paneb paavst, siis kõrgemad vaimulikud piiskopid, siis pooldaks nad paavsti ja vastupidi. Tüli kulminatsiooniks oli vastasseis Gregoriuse VII 1073.-1085.a ja Heinrich IV 1056.-1106.a vahel, mille laeks oli Canossas käik 1077a. Canossas käik – eriti alandaval viisil andestust paluma, aga see omakorda tugevnes paavsti võim, sest ka linnad toetasid paavsti ja paavsti võimu kõrgaeg oli Innocentius III ajal 1198-1216a.