· ontoloogiline haigus kui iseseisev nähtus · antropoloogiline (holistlik) haigus on osa inimesest, haigest, peremehest, nad moodustavad terviku Haiguste põhjused: · demonoloogilised · teoloogilised · metafüüsilised · teaduslikud Haigus võib olla spirituaalne või materiaalne. Tooge näiteid meditsiiniajaloo allikatest, kirjeldage mõnda. Arsti- ja rohuteaduse ajaloost. Teadus inimkonna ajaloos silmatorkavalt marksistlik. Kurjast vaimust vaevatud. Eestlaste endeemilistest haigustest K.E.v. Baeri doktoritöö eestindus. Ludvig Puusepp; Eesti arstid kuulsate arstide elulugudest ja nende töödest. 3.SEMINAR Rahvameditsiini eripärad võrreldes ,,ülikoolimeditsiiniga" Rahvameditsiin Ülikool Arst Holistlik lähenemine Palju spetsialiste Spetsialist Amorfne Seadusandlus/regulatsioon
Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda. MAALIKUNST: Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Maalikunsti peamisteks teemadeks on mitmesugused imed - pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli keskaja kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Kirikutes võib kohata ka maalitud ornamente. Endiselt õitses miniatuurmaal. Vanematele koolkondadele lisandusid juurde uued. Raamatumaalides valitses üldjoontes dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad ning kasutati rohkelt ka ornamentikat. Usulistel teemadel kujutatud piltides on rohkem rõhutatud askeesi ja kannatusi kui varasematel aegadel. VITRAAZ: · Klaasist aknad
Sihtasutus".2 Arvatavasti aga oodati Ühiskondliku Leppe SA-lt või ükskõik milliselt konsensust otsivalt komisjonilt või koostöökojalt vaid üht valmisvastust "Teisaldada!" Usun, et selline konsensuse leidmine, kus lõppotsus on juba vaikimisi ette ära määratud, võib Eesti multivaatelises ühiskonnas osutuda ka edaspidi vägagi keeruliseks ega pruugi mahtuda demokraatia ja heade sotsiaalsete tavade raamidesse. Vähem kui aasta ärategemise vaimust ajendatud sündmusi ei jätnud konsensuse otsimiseks just palju võimalusi. Tallinna linna pronkssõduri- ümarlaud, mis vastandus valitsusele, muutus institutsiooniks, millele ükski otsustaja enam mingit tähelepanu ei pööranud. "Marodöörid," kinnistus ametlikus keelepruugis hinnang langenute kohta, kelle kalmudele see hauatähis oli püstitatud. Kuigi hilisemad analüüsid seda versiooni ei kinnitanud, oli taas kord üks konflikti õhutav kuvand käibele lastud. Jõudemonstratsioon
saj. viimasel kümndendil lõi õitsele karelianism, mis haaras kaasa hulgaliselt tuntud kunstnikke, heliloojaid, kirjanikke ja arhitekte. 1900. aasta Pariisi maailmanäituse paviljoni kaunistasid Akseli Gallen-Kallela "Kalevala"-teemalised laefreskod. Sibelius kirjutas 1892. sümfoonia "Kullervo, hiljem Lemminkäineni sarja. Eino Leino varasem looming on innustatud karelianismist. Eliel Saarineni, Armas Lindgreni ja Herman Geselliuse sajandivahetusel loodud ehitised on kantud rahvusromantismi vaimust. Gallen Kallela jõudis 1890ndate algul rahvusromantismini. Rahvusromantismil oli tolleaegses soome kunstis väga tugev mõju. Peagi arenes see nooremate kunstnike loomingus rahvusromantiliseks sümbolismiks, miss ei pürginud enam taaslooma "Kalevala" muinasmaailma, kuigi sisaldas karjala rahvakunsti elemente ja ornamentikat. Uus stiil oli laiahaardeline nähtus, miss sidus nii erinevaid kunstivorme kui sarnaseid motive. Nt Toonela Luige motiivi käsitlesid üheaegselt Kallela, Leino ja
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh...
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kul...
akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded. Samas on põhiseadus ka rahvusliku kogukonna identiteedi ja püüdluste väljenduseks ning märgiks oma ajastu vaimust. Seega ei ole riigi põhiseadus üksnes juriidiline dokument, ta on ka poliitiline ja rahvuslik-kultuuriline dokument. Põhiseaduse tekkesituatsiooni iseloomustab olukord, kus ühelt poolt on rahval kui suveräänil piiramatu õigus kehtestada mida tahes, ja teiselt poolt kohustus konstitueerida rahulikku kooseksisteerimist võimaldav põhikord, lähtudes -- enamasti ajalooliselt -- juurdunud tõekspidamistest ja väärtustest. 3 Viide 2, lk 37 4 Viide 2, lk 63
Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik. Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras, nõutavad oskused piirduvad lihtsate operatsioonidega konveieri ääres - võib üha vähem palka maksta. SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk. 23. Miks Marxi ennustused ei täitunud, sh Weberi käsitlus kapitalismi vaimust Väljapääs on K. Marxi arvates eraomanduse asendamises kollektiivse omandiga (kommunism, sotsialism), mis leiab aset kõige arenenumal kapitalistlikul maal. Seda pole juhtunud, sest: 1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt -
palk + LISAVÄÄRTUS (omaniku kasum). Lisaväärtuse loovad töölised oma tööga, selle saab aga omale tootmisvahendite omanik. Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras, nõutavad oskused piirduvad lihtsate operatsioonidega konveieri ääres - võib üha vähem palka maksta. SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk. 14. Miks Marxi ennustused ei täitunud, sh Weberi käsitlus kapitalismi vaimust 1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse (M. Weber protsetantlik eetika ja kapitalismi vaim). 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu. 3) Ametiühingute rahumeelne võitlus õiglase palga eest viib (kollektiiv-)lepinguteni tööandjaga,
1 1. Riik ja poliitilised režiimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised – linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise režiimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahva...
tootmisvahendite omanik. Tööliste ABSOLUUTNE VAESUMINE: töölised võetakse tööle vähempakkumise korras, nõutavad oskused piirduvad lihtsate operatsioonidega konveieri ääres - võib üha vähem palka maksta. SUHTELINE VAESUMINE: omanike kasumid kasvavad kiiremini kui tööliste palk. EKSPLUATEERIMINE – võõra tööjõu oma huvides ärakasutamine 23. Miks Marxi ennustused ei täitunud, sh Weberi käsitlus kapitalismi vaimust Väljapääs on K. Marxi arvates eraomanduse asendamises kollektiivse omandiga (kommunism, sotsialism), mis leiab aset kõige arenenumal kapitalistlikul maal. Seda pole juhtunud, sest: 1) Kapitalistliku majanduse kiire areng tuleneb kodanluse säästlikkusest, kes erinevalt palgatöölistest investeerivad suure osa tuludest tootmisse 2) Konkurents turul sunnib tootma mitte ainult odavamalt, vaid ka kvaliteetsemalt - kõrgenevad nõuded ka töölistele, mis tingib ka suurema töötasu.
Ateismist Eestis http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=92 Atko Remmel 1 Käesolev artikkel kontsentreerub peamiselt ateismi ajaloole Eestis, ent püüab spekuleerida ka ateismi koha üle Eesti kultuuris. Enamiku uurijate käsitluses periodiseeritakse ateismi Eestis poliitiliste sündmuste kaudu: Ateismi levik XX sajandi alguses (kuni EWni) Ateismi areng EW ajal Ateism nõukogude võimu perioodil 1940-1941 võitleva ateismi esmatutvustamine Eestis 1945-1956 - vaikne aeg, mil toimus ateismipropaganda peamiselt loengute ja trükiste abil 1957-64 - aktiivse usuvastase kampaania periood, mille algustähtajaks on esimeste uute tavandite - noortepäevade - esmatutvustamine. Selle ja järgneva jaotuse piirid on mõnevõrra ebaselged ja tinglikud. Ehkki otsused intensiivistada ateistlikku tegevust võeti vastu juba 1954. aastal, algas aktiivne võitlus alles 1959. aastal. Aastad 1954-1958 ongi üleminekuperioodiks, kus eelnevate võitlusmeeto...
Antsla Gümnaasium 12.b klass JOSTEIN GAARDER Referaat Juhendaja: õpetaja Antsla 2009 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................5 Elulugu.................................................................................................................................................6 Looming...............................................................................................................................................7 Teosed..............................................................................................................................................7 "Sofie maailm" kokkuvõte...................................................................................................................8 ...
1. Riik ja poliitilised reziimid: 1.1. Riigi põhitunnused: Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Varaseimad riiklikud moodustised linnriigid kujunesid välja Lähis-Idas umbes 3500 eKr. Riigi põhitunnused on: - kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). 1.2. Riigivõimu iseloom: Riike eristatakse riigivõimu iseloomu (poliitilise reziimi) järgi demokraatlikeks (liberaalseteks) riikideks ning diktatuurideks. a) Demokraatlik riik- see on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ...
vastandamine: mina - mitte-mina. Vaimu mõistmiseks kõrvutame seda mõistet tema vastandmõistega - aine mõistega. Aine omaduseks on raskus, Vaimu omaduseks on vabadus. Vaim ehk mõistus on sisemine jõud, mis loob ja vormib väliseid, vaadeldavaid kujusid. Vaim on protsess, see on pidev areng madalamalt kõrgemale. Teadmine kui teadmiste terviksüsteem ei ole teadmine reaalsusest, ta on reaalsus ise. Vaimu kõrgeimal arenguastmel, kui Vaimust on saanud Absoluut, on erinevus teadmise ja reaalsuse vahel ületatud. See saavutatakse kõikehõlmava sünteesi käigus: Tees Antitees Süntees Idee Loodus Absoluutne Vaim Mõttes olev idee on idee mingist teisest, väljaspool mõtet olevast Teadev subjekt - teadmise objekt. Hegeli arvates eksisteerib see eristus vaid teadvuse madalamal astmel. Absoluutse Idee tasemel on see eristus kadunud. Tulemuseks on absoluutne eneseteadmine.
· Mitte tunnetus ei sünnita tunnetatava, vaid on ettemääratusest). olemas tõelisus, mis seisab sõltumatuna meie · Tahtevabadus ja predestinatsioon tunnetusest, see on Jumala kord ja tõelisus. · Vaba ja patuta oli üksnes Aadam. · Jumalik substants koosneb kolmest isikust: Isast, · Kuna ta kiusatuna pattu langes on kõik inimesed pojast ja Pühast Vaimust, eksisteerides igas ühes osalised pärispatust. terviklikult. · Pärispatt antakse põlvkonnast põlvkonda edasi · Analoogia inimhingega (olemine, elu ja teadmine). seksuaalakti kaudu. · Loodu ja ajalisus · Patu palk on surm. · Kõige geniaalsemad mõtted leiame me · Jumal oma halastuses aga päästab inimese sellest
Tegu on loogilise võimalikkusega. Vaim ilma kehata ei ole vastuoluline idee. Kuid see näitab vaid mõistete lahknevust, mitte ontoloogilist erinevust. 2.Jagatavuse argument. Argument ilma „mõeldavuse“aspektita. Keha on jaotatav osadeks; vaim ei ole jaotatav osadeks; asi, mis on osadeks jaotatav ning asi, mis ei ole osadeks jaotatav, on olemuslikult erinevad; seega on vaim olemuslikult kehast erinev. Miks ei ole vaim jagatav? Saab eristada vaimuseisundeid; mõne juhtumi korral on osa vaimust blokeeritud või lõhenenud. Eeldab, et peale vaimuseisundite leidub veel üks jagamatu mina. Seda eeldust ei jaga paljud filosoofid, näiteks Hume, kes pooldab nn mina kimbuteooriat – lisaks vaimuseisunditele neist eraldiseisvat mina olemas ei ole. Keha ja vaimu interaktsioon. Descartesi järgi on keha ja vaim küll erinevad, kuid nad on siiski teineteisega seotud. Descartesi dualismi nimetatakse interaktsionistlikuks dualismiks – keha ja vaimu vahel toimub interaktsioon.
Channelling Jesua Teadvuse muutumisest Pamella Cribbe 04.01.2008 Varem oleme me kirjeldanud Valgusetöölise reisi, egokeskse teadvuse juurest südamekeskse teadvuse juurde, ajaloolisi tagamaid.See osa saab tervenisti pühendatud muutuste psühholoogilistele karakteristikutele. Me jagasime selle protsessi neljaks sammuks või etapiks, mis me siinkohal ära märgime: 1. rahulolematus sellega, mida pakub egokeskne teadvus, "millegi veel" otsing: lõpu algus. 2. egokeskse teadvusega seotuse tunnetamine, enda vabastamine egoga seotud mõtetest ja emotsioonidest: lõpu keskpaik. 3. egoga seotud vanadest energiatest vabanemine, kookoni mahajätmine, uue mina tekkimine: lõpu lõpp. 4. südamekeskse sisemise teadvuse ärkamine, armastuse ja vabaduse motivatsioon, muutumise lõpuga teiste aitamine. I Etapp: Ego ei rahulda enam. Teadvuse muutumine egokesksest südamekeskseks algab sisemise tühjuse tunnetamisest. Asjad, mis huvitasi...
See oli mehele suur löök, kuid selle asemel, et rutata kiirelt haiglasse, pidi ta jääma klassi ja hakkama lahendama enda klassi poiste pahandust. ,,Ta oli siin päris võõraste inimeste tühiste asjadega peaaegu unustanud, et kogu aeg oli kaalul tema poja elu. Või oli see lõppenud ja kell tiksus tühjalt, sest polnud enam aega, mida mõõta? Tema poja? See inimene seal polnud rohkem tema verest ja vaimust kui need võõrad poisid siin, kelle pärast ta oli kaotanud oma usu inimestesse. Tal polnud ju midagi, milleks üldse siis rääkida, mõtelda, tunda..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 337 ). Ja ometi ruttas ta esimese rongiga poja juurede. Isa armastus on piiritu. Juulius Kilimit armastas Valeeriust nagu oma lihast poega. Haiglas rääkisid Juulius ja Valeerius üle pika aja nagu tõeline isa ja poeg. Juulius tunnistas Valeeriusele ülesse, et Anna oli tema tegelik ema.
kogumine(Jakob Hurt) · *1871 tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel - sulgus Eesti Postimees, asutati "Sakala" (Hurt,ründas baltlust, kirikutegelasi, usualuseid) *1880 Venestusreformid - uued poliitikud ja kirjamehed: Ado Grenztein, Jakob Kõrv (salakaebused, liitmine Venemaaga) · *EÜS (Villem Reimas, Jaan Tõnissoon, Oskar Kallas) tõid eestlaste mahasurutud kultuuri-ja ühiskondlikku ellu uut hingust. Tänu EÜS-ile sai rahvuslikust vaimust kantud tegevuse sümboliks sini-must-valge lipu sisseõnnistamine 1884. Otepääl · *Rahvuslik liikumine: · 1)kodanlik-klerikaalne (kiriklik)Hurt · 2)demokraatlik (Jakobson, Köler, Koidula, Kreutzwald) Noor-Eesti rühmitus süvenes ka vene, saksa ja soome kirjandusse, võttes oma kirjandusse üle uusi jooni. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule ja hoolitsesid majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest
Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalne meetod: 1) ideed on tsüklilised, pole progressi. 2)probleemid on universaalsed, ideed ajatud 3) aluseks "idee-ühikud", mis on ideoloogiate ehituskivid. 4) suurte mõtlejate kanooniline rida: 5) autori kadumine, autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast. Kontekstuaalne meetod: Tuleb uurida: 1) tekste, millele autor vastas kuna autori kavatsus, miks ta midagi väidab on oluline 2) konventsioone (riikidevahelisi kokkuleppeid), mille raames ta kirjutas, ajaloolist konteksti Riik 1. Keskaegse ja uusaegse riikluse põhierinevused Keskaegne riik : Iseloomulik isikulisus- riik põhineb individuaalsetel sidemetel. Killustumus ehk riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostavad oma piirkonnas vasallid. Keskaegsed riigid on konglomeraatriigid ehk riik koosneb eri õiguskor...
o Matteuse, Markuse, Luuka o Johannese o Apostlite tegude raamat o Kirjad (21) o Johannese Ilmutusraamat Johannese Apokalüpsis o www.piibel.net o Apokrüüfid näit Tooma evangeelium Kristlus usutunnistus · Dogma · Usutunnistus & usutunnistused: Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse. Ja Jeesusesse Kristusesse, Tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse, kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale tulnud neitsi Maarjast, kannatanud Pontius Pilaatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud, alla läinud surmavalda, kolmandal päeval üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust,
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
1. Mis on filosoofia? Filosoofia distsipliinid. Termini võttis kasutusele Herodotas 6.saj e.m.a. Phileo armastan Sophia tarkus Filosoofid ei pidanud end tarkadeks, vaid tarkuse armastajateks. Ei otsinud tarkust mitte inimestest, vaid kosmosest. Logos (õpetus, seaduspärasus) kuulus kosmosele. Kui kosmost suudeti tabada, siis jõuti arusaamisele. 1.tunnus : filosoofilised mõisted ehk kategooriad kõige üldisemad. Filosoofilisel mõtlemisel kasutatakse kahte vastandkategooriat (mida loogika ei luba). Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkus...
mõistust, kuid ta ei maini sõnagagi Lilli enda ilu. Autobiograafilisest ilukirjandusest on ta välja noppinud õrna ja närvilise lapse. Massu mõisahärra, endise koduõpetaja, kõrgesti haritud Georg Bolzi (kelle vabameelne salong ja eravestlused oli Lillile aken Euroopasse) poja meenutuses (1930ndaist) oli Lilli meeldejääv, pikk kõhn kuju, rätik ümber pea, punase kiviga sõrmus sõrmes. Jakobsoni hinnanguist mainib Undla-Põldmäe Lilli vooruste vaimust rikutust. Kuid toob ära ka Jakobsoni rõõmu hingesugulase-inimesega tutvumise üle. Nii nagu Lilli Suburgiga seoses ei räägita enim ja esmajärjekorras ilust, ei põhitähtsusta ka Lilli Suburg Lindas ilu! Ta mainib küll ilu mitmel pool, nt rubriikides Mõndasugust ja Mõttesalmides. Ta räägib kleidiriide värviilust ja filmikunsti ilust. Kuid ilusa naise asemel on eelistatud hea naine. Ilu pärast naist wõtta, on nii sama hea, kui rooside pärast mõisat osta.
" (Viitas seejuures Demokritosele.) Propageeris teaduse tekkimist. Tema seisukohti iseloomustab loosung ,,Teadmine on jõud!". Iidolite õpetus: iidolid (koopa-, soo-, turu- ja teatri-iidolid) segavad maailma tunnetamist: · Sooiidolid -- tulenevad kogu inimkonna eksimustest. · Koopaiidolid -- tulenevad üksikute inimeste eksimustest. · Turuiidolid -- põhinevad keele võimul inimeste üle. Usutakse määratlemata, mitmetähenduslikke sõnu. · Teatri-iidolid -- sõltuvad ajastu vaimust, sh filosoofide teooriatest. Usutakse autoriteete. Uskus, et teaduslik mõtlemine, ja üldse mõistus, peab igasugustest iidolitest vabanema. See olevat tõe tunnetamise eeldus. Tunnistas üksnes induktsiooni. Induktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üksikutelt faktidelt minnakse üldistele alustele. Deduktsioon -- uurimismeetod, mille käigus üldistelt alustelt liigutakse üksikfaktidele. Tänapäevane, s.o. matemaatiline loogika tunnistab ainult deduktsiooni.
antiklerikaalset hoiakut. Astub ka sammu edasi loobudes nendest seisukohtadest? ja sulgudes ateistlikule positsioonile. Tähelepanuväärseks teoseks ,,Kiri pimedatest neile, kes näevad". Siin Diderot räägib mõistuse ja meelte poolt omandatud teadmiste suhtest. Peategelane on protagonist, pime matemaatik, kes surivoodil tõestab, et maailmapilti võib luua matemaatiliselt, ilma seda ise kogemata ja nägemata. Siin ta siis räägibki mateeria sõltumatusest vaimust. Arendab edasi mõtet orgaanilise ja anorgaanilise looduse ühtlusest. Diderot tööd lähevad edasi aina materjalistlikumaks. Kui materjalism on see, kuhupoole asjad pidid tingimata minema. 1757 apärineb tal artikkel ,,Geenius". Sellest sai järgneva ajajärgu üks lendsõnu. Diderot järgija Goethe arendab seda mõtet laialt edasi. Vabariigi idee ei olnud veel väga levinud ja toetati valgustatud monarhiat. Meeldis ümbritseda vaimuinimestega ennast.
teadvustab ja sellest, et on ka osa teadvuse protsesse, mida ei saa teadvustada. Psüühikal on 3 astet: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacan ühendab Freudi ja Hegeli ideid, leiab, tähtis on "puudumise olukord" , mida püütakse ületada kolmes vallas: imaginaarne, sümboolne ja reaalne vald. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia - Lähtutakse sellest, et mille kohta too sõna "mina" käib (käib "vaimu" kohta). Inimest mõistetakse kui kehast ja vaimust koosnevat. 1. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? filosoofiat peab orjama, et inimesele saaks osaks tõeline vabadus. Seneca arvates filosoofia roll elu korraldamises, filosoofia vormib vaimu, jagab reegleid selle kohta, mida teha ja mida mitte teha. 2. Mida arvate askeesi ideaalist õnneliku elu saavutamiseks? õnnelik elu saavutatakse võimaliku vähesusega, põlatakse ära üleliigne ja mittevajalik (nt ehted). Materiaalsed asjad
harvaesinev, endale ja/või teistele kannatusi (страдание) põhjustav, häiriv ning ebafunktsionaalne (takistab elu ja tegevust tööl, kodus jm). - Psühhoos - tegelikkusega kontakti kaotanud psüühika. Mitmesuguste psühhooside seletused: - demonoloogiline - moraalne - psühholoogiline (- Kraepeli) - sotsiaalne (- Kraepeli) - Demonoloogiline mudel - psüühikahäirete seletus, mille kohaselt vaimse elu häired tekivad inimese hinge oma võimustesse saanud kurjast vaimust. Meditsiini mudeli järgi on vaimuhaigus haigus nagu iga teinegi. Mõned haigused: - Deliirium - kujuneb pikaajalisest alkoholi kuritarvitamisest. - Traumajärgne dementsus - ajurakkude hävimisest löögi või muljumise tõttu. Biopsühhosotsiaalne teooria - miks just sel ajal, sel inimesel, just see häire: 1) Bioloogilised põhjused. 2) Psühholoogilised tegurid - isiksuse iseärasusi koostoimes stressoritega. 3) Sotsiaalsed tegurid. 45
* Umbes 2,1 miljardit uskujat. * Tekkinud on Judaismist ning tekkimise aeg on I saj Rooma Impeeriumis, Judea provintsis. -) Religiooni loojaks saab pidada ajaloolist isikut Jeesus Naatsartlane Kristus, Jesua Hamasia. Ta sündis ~4a eKr (Kalendri tegemisel tegi munk vea ja seega arvutas Jeesuse sünni aja veidi mööda). Jeesuse ema Maria oli 14 aastane ja kihlatud puuseppast Joosepiga ning Mariale ilmutab end ingel Gabriel, kes annab talle teada, et neitsi Maria jääb rasedaks pühast vaimust ning temast peab saama messias. Jeesusest saab samuti puusepp ning kuni kolmekümnenda aastani ei tea me temast eriti midagi. Kui ta saab 30'eseks, saab temast rändav jutustaja ning teda hakati kutsuma rabiks kui õpetajaks. Sel ajal ta kogus enda ümber jüngrid ehk õpilased oli lähim ring 12 õpilasega ja kaugem ring 70'e jüngriga. * Pühakiri = Piibel kreeka keeles Biblos ehk raamat/raamatukogu. Piiblis on 66
Constantinus lahendas probleemi, muutes kristluse Roomas lubatuks. Kristlase hakati taga kiusama, kuni rahuni Roomaga. 301 a. tekkis esimene kristlik riik Armeenia. Enne seda hukkus pogrammides 16 000 kristlast ja juuti. Kristluse usulahud sel ajal: · monofüsiitlus: Kristusel pole maisega mingit seost · nestoriaanlus: algul Kristus tavaline, siis Jumala poeg · ariaanlus: Kristus ei ole osa ei isast ega pühast vaimust Kavadh I ja maztakism: Viimane on õpetus ideaalkorrast, kus kõik on võrdsed: ühisomand jms. Kavadh I toetas maztakistide võitlust aristokraatia vastu. Seitse mõjukat perekonda ajasid Kavadhi maalt välja, too aga tuli kogutud sõjaväega tagasi ja maksis aristokraatidele kätte. Viimaste mõju sellega langes tunduvalt. Koshroes I haldusreform: riigi jaotamine sõjaväeringkondadeks, kelle kohalik juht oli otse kuninga alluvuses
Perotto jooksis paavsti kabinetti kaitset otsima. Püha isa võttis nooruki kaitsvasse embusesse, kuid just nüüd tegi Cesare saatusliku mõõgatorke ja paavsti rüü värvus punaseks.... Perotto laip leiti mõne päev hiljem Tiberi jõest. Dante Gabriel Rossetti. Perekond Borgia. Tate gallery, London Altobello Melone. Cesare Borgia. Accademia Carrara Lucrezia raseduse kohta anti paavsti kantseleis välja paber, kus oli kirjas, et süütu neiu rasestus pühast vaimust. Roomas levisid kõiksugu jutud ja anekdoodid. Seintele kirjutati naljakaid epitaafe 7 juhuks, kui Lucrezia kunagi sureb: Siin puhkab paavst Aleksandri tütar, abikaasa, ühtlasi ka minia. Et kuuldusi vaigistada, saadeti Lucrezia raseduse lõpuni ühte kloostrisse, kus ta tõi ilmale poja. Poiss sai nimeks Giovanni Borgia, kuid ka kaks tunnistust. Ühel paberil oli lapse isaks märgitud Lucrezia vend Cesare ja teisel oli kirjas, et lapse isa on paavst Aleksander VI. Ajaloolased kalduvad
Kultuuriteooria 1. Marx: baas ja pealisehitus 2. Nietszche: apalloonilide vs dianüüsiline; võimutahte konseptsioon 3. Freud: mina, ülimina, miski; mitte teadvus ja teadvus 4. Adorno: suhe valgustuse mõistesse; kültuuritööstuse käsitlus 5. Beniamin: aura mõiste; kunstiteos mehaanilise reproduktsiooni ajastul 6. Altusser: ideoloogilised riigiaparaadid, interpellatsioon (?) 7. Gramshi (?): hegemoonia 8. Saussure: keel ja kõne, märk, paradigmaatiline jne 9. Barthes: müüdi teooria 10. Faugot: diskursus, võimumõiste; suveräänne ja distsiplineeriv võim 11. Lyotard: matonarratiivid 12. Bisja,cd: simulaakum; hüperreaalsus ja muud mõisted 13. Jameson "Mis on kultuur" Rein Raud "20. Saj mõttevoolud" Frankfurdi koolkond Mis on kultuur? Williams - kultuur on üks keerulisemaid asju inglisekeeles. Eesti keeles on seortud põllumajandusega (agriculture) Kultuur puudutab millegi arendamist või kasvatamist. Cultus -...
1983 "Aerutades hurtsikumeistriga" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" - tema abikaasa neiupõlve nimi oli Eha Tuulemaa 1989 seikluslik romaan "Rapanui vabastamine ehk Kajak jumalate kalmistul" Masing saab retseptsiooni küll, aga ta saab kuidagi poolikult seda. 13. oktoober 2010 Sihilik teisitiolemine: + kasutab y-t ü asemel: Masingu y on erilise semantikaga, sõltub, mis on alternatiivsuse kese. Algab Aaviku keeleuuendusest, Masing on öelnud, et kunagisest Aaviku vaimust ei jäänud järele mitte midagi peale y. Lauri Sommer, kes on põhjalikult uurinud Masingu loomingut, kasutab samamoodi y-d. + esseistlik looming on samuti oluline: esseistlik ja loominguline pool on omavahel seoses. Religioosne ja müstiline looming. Paljud kolleegid, oponendid on kritiseerinud teda sellepärast, et ta lihtsalt näeb, kuidas Jüriöö ülestõus toimub. Kindlasti on see kristlik
kandis käes väikest tornikest. Selliseid märke on keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval lugeda. Rohkelt kasutati ka ornamentikat, mis oli skemaatiline ja abstraktne. Kirikute seinu katvad maalid olid analoogselt skulptuuriga naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Tänaseks on enamus neist hävinud või tuhmunud. Peamisteks teemadeks olid mitmesugused imed pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel. Eriliselt pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad- vitraazid , mis tol ajal kasutusele tulid. Eri värvi klaasist moodustati pildid , kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Romaani tekstiilikunstist on säilinud Bayeux' vaip . See on üle 70 meetri pikkune linasest
(representatiivne valitsusvorm). Locke'ilikku liberaalset argumenti kasutati Ameerika Iseseisvusdeklaratsioonis: Kõik inimesed on loodud võrdseks, kõigile on Looja poolt antud võõrandamatud õigused, mille hulgas on elu, vabadus ja õnne taotlemine. Valitsused on ellu kutsutud nende tagamiseks ning saavad oma volituse valitsetavate nõusoleku läbi. 6. Montesquieu vabariigist Montesquieu Seaduste Vaimust (1648) kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, ent ei nõustu teesiga, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus on vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal) Rõhutab kodanikuvooruste olulisust vabariigi säilimiseks; need põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga; üleminek monarhiast vabariiki on võimatu Kuningavõim on tegelikult piiratud aadli ja kohalike parlamentide võimuga.
Hent Kalmo Kes peaks kaitsma Eesti põhiseadust? Weimari vabariigi ajal vaidlesid Saksa juristid palju selle üle, kes peaks kaitsma riigi põhiseadust. Lahkarvamusi tekitas toona peamiselt küsimus, kas järelevalvaja rolli sobib paremini president või kohus. Need, kes kõnelesid presidendi poolt, – tuntuim nende hulgas oli Carl Schmitt*1 – väitsid, et seaduste hindamine põhiseaduse mõõdupuuga erineb tavapärasest kohtupidamisest, sest on olemuselt poliitilist laadi tegevus. Seda väidet toetavate autorite arvates ähvardas põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus sundida poliitiliste otsuste langetamise liigkitsastesse õiguslikesse raamidesse. Teised õigus- teadlased – eeskätt Hans Kelsen*2 – väitsid vastu, et igasuguse õigusemõistmisega kaasneb mõningal määral vaba otsustamine. Seetõttu ei saavat tavapärast kohtupidamist kui õig...
pole võimalik teadvustada kuna süühiline jõud surub need alla.Alla tõrjutud osa meie teadvusest mängib olulist rolli käitumise kujundamisel. · Analüütiline filosoofia uurib millises meie keha osas paikneb meie vaim. Dualistid arvavad, et meie keha ja vaim asuvad erinevates maailmades. See võimaldab meie vaimul peale keha surma jätkata eksistentsi. Füsikalistliku reduktsioni kohaselt on meil olemas keha milles toimuvate erinevate protsesside tulemusena tekib meil ettekujutuse vaimust. Kuna iga ühe füüsiline olemus on aga erinev pole Thomas Nageli arvates võimalik kogeda teiste olendite olemise kogemust kuna kõik maailmaga seotud kogemused on selgelt privaatse iseloomuga. Küsimused Seneca Kirjade kohta: 1.Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Lucius Annaeus Seneca avates kõik kes allutavad end filosoofiale saavad vabaks. Inimene kes on end andnud filosoofia orjusesse ei peleta sellega mitte igavust, vaid ta kasutab filosoofiat
Kant valgustuse olemuseks on isemõtlemine. Valgustus oli eelkõige isiklik vastutus, rajaneb inimese isiksuslikkusel ja vabadusel. Mõtlemine on risk. Lock ülistab loomulikku vabadust ja võrdsust, kui inimkonna esialgset seisundit. Loomulik õigus rajaneb isikuvabadusel ja eraomandusel. Ühiskondlik lepe kinnitatakse võimude lahusust ja erinevaid kodanikuvabadusi. Hegeli õpetus absoluutsest vaimust käsitab inimest kui ratsionaalset olendit ja teadmiste kandjat. Ainult inimene on võimeline tõusma loogilise mõtlemise ja subjektiivsuse tasemele. Inimese põhitunnuseks on vaimsus. Valgus, see on inimese väljumine inimese omaenese alaealisusest. Tähtis osa haridusel ja teada saamisel. Toob kaasa usu, et mõistuse abil on võimalik jõuda teaduslike ja intellektuaalsete probleemide lahendamiseni. On võimalik jõuda
Seal kinnitatakse kindlaid tõekspidamisi, ühiseid väärtusi; rituaal annab ühise kogemuspinna/ kollektiivse kogemuse. Rituaalne käitumine on inimtsivilisatsiooni alus. Clifford Geertz - rituaal on kui oluline sümbolite süsteem, mille abil inimene suhestab end uutesse olukordadesse, uutesse tingimustesse ja mille abil ta kommunikeerub ning millega ta kontrollib ennast. Rituaalid on enese suhestamiseks uude olukorda. Rituaalid jaotatakse: · Kriisiriitusteks kurjast vaimust nt vaevatud inimene, kellest tuleb vaim välja ajada. Puudutab ka ühiskonda laiemalt kogukond on kriisis. Näiteks see aeg, kui Estonia põhja läks. Erinevad usuorganisatsioonid kaasati inimeste nõustamisse. · Kalendaarriitused nt uue aasta riitused, viljakoristamine need sündmused, mis on kalendrikuupäevadega paika pandud. · Siirderiitused Arnold van Gennep siirderiituste juures on oluline staatus ühest sots
· Esimesed sisaldavad eetikat ei ole Jumal ise. Jumal asub sealpool vaimu. · Teine ja kolmas käsitlusi maailmast · Vaim on kõigi Platoni ideede igavene sfäär. Kõrgeim olev. · Neljas käsitlusi hingest · Teadmine on siin intuitiivne ja vahetu. · Viies käsitlusi vaimust ja ideest · Ideede maailm on juba diferentseerunud. · Kuues ülimast printsiibist ja headusest. · Mõtlemine nõuab lahutust mõeldavast. · Õpetus · MAAILMAHING - PSYCHE · Plotinos ei näe ennast uue süsteemi loojana vaid ustava · See on psüühiline maailm
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid Piibli loomine, tõlkimine, keel Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid...
tekib terve rida romaane, mis on nö sellest sajandi haigusest kantud. Neid vaadatakse kui Wertherlikke teoseid. Otsis kompromisse Napoleoni reziimiga, aga õige pea võttis opositsioonilise hoiaku. Poleemika valgustusliku realismi vastu. Mõistuse kontseptsioonile on vastandunud mõistuse ime, intuitsioon, müstiline ime, valgustusliku isiksuse täiustumise idee, sotsiaalne protest, esteetilistele vaadetele lisandub kristuse apoloogia - kantud katoliikliku kristuse vaimust. Maise olemuse mõtestatusele vastandab huku eelaimduse, surmaeksataasi. Tema teostes kangastub see surmaiha. Sinna sisse jääb üllatavalt täpne psühholoogiline läbinägelikkus. Psühholoogilised tähelepanekud on täpsed ja õiged ja mängivad rollid edaspidise psühholoogia arenemises. Sajandi lõpul näeme juba Freudi eelseid psühholooge. Ülejäänud looming on paljuski seotud kristlusega, palju kirjutanud luulet, ka poliitilisi pamflette. Palju teoseid Ameerika kogemusest
EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab...
Austria-Ungari, Türgi, Hiina. USA admiral Alfred Thayer Mahan (1840 – 1914) oli merevõimu geostrateeg ja temalt pärineb mõte, et mereliste jõududel on eelised ülemvõimu saavutamiseks maailmas. See põhineb kontinentaalriikide merelt blokeerimises ja nende rannajoone kontrolli alla võtmises. Mahan pidas merega ümbritsetust märksa olulisemaks kui maismaa tähtsust. (Berg 1998). Tema seisukohaselt sõltub riikide poliitika ajastu vaimust ja valitsejate iseloomust ning ettenägelikkusest. Maailmas toimub lakkamatult olelusvõitlus rahvaste vahel. Võitjaks tuleb see, kes on tugevam sõjalises konfliktis või kes suudab kujundada soodsa võimaluste tasakaalu liitlassidemete sõlmimises näol. Ülemaailmastumine viib riigid pidevasse konkurentsiolukorda, mis nõrgendab nende positsioone võitluses ülemvõimu pärast maailmas teiste riikidega. Merejõu koolkonda kuuluvad: USA; Suurbritannia, Jaapan, kunagised Hispaania ja
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos ...
USUNDILOO KONSPEKT ÜLDINE ÜLEVAADE: USUNDITE JAGUNEMINE: 1) Aabrahmlikud usundid: - Juutlus - Kristlus - Islam 2) Veedausundid: - Hinduism - Budism - Dzainism · Taustaks on muistse India veedakultuur. · Nende kolme usundi puhul usutakse, et igasugune olemine on tsükliline: universum tekib, püsib, mandub () ja kaob, et saada asendadtud teiste univerumitega. 3) Teised suured usundid: - Sinotoism (jaapanis) - Taoism (hiinas) - Sikhism - Bahai · Sinotism ja taoism on traditsioonilised rahvuslikud usundid, milles on keerukad rituaalid ning kirjapandud pühad tekstid. · Sikhism ja bahai on mõjutusi saanud aabrahmlikest usunditest aga ka veedausunditest. KALENDER: · Igal usundil ja kultuuril on oma kalender a...
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, k...
parlamentide võimuga. Pole vaja matkida Inglismaad. Prantsusmaal on omalaadne vabadus, Voltaire'ilik absolutism hävitaks selle · Rousseau jt vabariiklased vabad on vaid need inimesed, kes alluvad enda heaks kiidetud seadustele. Isegi inglise tüüpi esindusdemokraatia ei ole vastuvõetav, sest selles ollakse oma esindajate orjad · Prantsuse vabariiklus kuni Prantsuse revolutsioonini · Montesquieu Seaduste Vaimust (1648) kirjeldab antiikvabariike vabariiklike ideede vaimus, ent ei nõustu teesiga, et antiikvabariigid olid vabad (vabadus on vaid Inglismaal ja veidi Prantsusmaal) o Rõhutab kodanikuvooruste olulisust vabariigi säilimiseks; need põhinevad võrdsusel ja karmil kasvatussüsteemil o Monarhiad on hoopis teistsuguse ühiskonnaga; üleminek monarhiast vabariiki on võimatu 7
illusoorse päritoluga, kuna kõik meelelised teadmised on kahtlased ja suure tõenäosusega väärad. 3. Kas inimese "mina" on Descartes'i arvates ühtne ja jagamatu tervik või mitte? Miks? Descartes’i arvates on vaim ja keha piisavalt eraldiseisvad ega sõltu täielikult teineteisest. Kui inimkeha eksisteerib nii ruumis kui ajas, olles jagatav, siis hing saab olla vaid ajas, olles üksikosadeks jagamatu. Sellega seoses seab ta ka kahtluse alla, kas erinevalt vaimust saab keha üldse inimese „minaga“ seotud olla, mistõttu on inimese „mina“ Descartes’i jaoks ühtne tervik. 4. ja 5. Esitage ise kaks filosoofilist küsimust Descartes'i 2. meditatsiooni kohta ja püüdke neile vastata! Milline on Descartes’i arvates loomuse vajalikkus inimesele? Vastus: Descartes leiab, et inimese loomus aitab tal läbi aistingute saada informatsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
