Tugevad ja nõrgad nimisõnad – vokaaltüved e tugevad – käändelõpud lisati vokaaliga lõppevale tüvele; konsonanttüved e nõrgad – tüvi lõppes konsonandiga TUGEVAD üldine meessoo käändkond- mitmus –s 35% nimisõnadest stone, stones naissugu 25% tale, tales kesksugu (ne-utrum „no other”) 25% ship, ships -s, mis praegu on igal pool on üldistuse tagajärg. NÕRGAD- mitmuse tunnus –n, kõikidest sugudest 15 % Auge, Augen ox, oxen Tugevad ja nõrgad tegusõnad – tugevatel tegusõnadel moodustatakse üldmineviku (preteeritumi) ja mineviku kesksõna ablaudi abil. Algselt oli tugevatel verbidel olemas neli vormi: infinitiiv, preteeritumi ainsus, preteeritumi mitmus ja mineviku kesksõna. Praegu on see säilinud ainult verbil be, millel on ainsuse ja mitmuse vormid was ja were. Algselt oli olemas vaid 2 grammatilist aega. Praeguses inglise keeles 16 aega- 14 analüütilist ja 2 sünteetilist.
o määrsõnafraas, o kaassõnafraas, o hulgasõnafraas. Transitiivsus: • ehk sihilisus • tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis • Laused, mille öeldist laiendab sihitis, on transitiivlaused ning laused, milles öeldise juures sihitis puudub, on intransitiivlaused. o Verbid, mis tavaliselt esinevad koos sihitisega, on sihilised tegusõnad ehk transitiivverbid: arvama, mõistma, usaldama, petma, üllatama. o Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. Süntaktilised seosed: • Tasandiseosed: o Rinnastav - süntaktiliselt suhteliselt võrdväärsed, nt minul on rohelised silmad, aga temal on sinised; o alistav
tavakeelega võrreldes. Siiani esitatud universaalid pole mitte absoluutsed, vaid statistilised. Evansi ja Levinsoni (2009: 433) meelest on keelte puhul on pigem selle bioloogiline ehitus (st kõnelemis- ja kuulmissüsteem) universaalne, üldistatav, mitte süntaks, millele Chomsky keskendus. Chomsky järgi on süntaks, eriti sõnaklassid, universaalse grammatika kese, kuna väidetavalt on igas keeles olemas nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad ja määrsõnad. Evans ja Levinson (2009: 434) vaidlevad sellele vastu, sest mõnes keeles polegi määr- või omadussõnaklassi ning nimi- ja tegusõnu ei eristata. Seega kategooriate osas süntaktilisi universaale pole ka leitud. ,,Eesti keele seletava sõnaraamatu" (EKSS) järgi on keel inimese tähtsaim suhtlusvahend, mis annab edasi mõtteid ja tundeid. Keele abil mõeldakse, seda kasutatakse nii suuliselt kui ka kirjalikult
VUNKi kogemusseminar "Liikumist täis koolipäev" KES JAANUARIKUUS ON SÜNDINUD...... JUULI AUGUST OKTOOBER MÄRTS DETSEMBER TÄHTKUJUD JUUNI SEPTEMBER AASTAAJAD SÜNNIKUUP APRILL VEEBRUAR NOVEMBER DETSEMBER ÄEVAD MAI LIIKUMIST TÄIS ÕPPETUNNID EESTI KEEL VÕÕRKEEL MATEMAATIKA LOODUSÕPETU S KUNSTIÕPETUS TÖÖÕPETUS KEHALINE 1. MINA TEAN Mängu põhimõte on meelde tuletada/ kinnistada õpitud mõisteid Õpilased on ringis ja õpetaja on ringi keskel mängujuhiks. Õpetaja ütleb/ laseb lugeda üldmõiste, nt PUUVILJAD Seejärel viskab õpetaja palli ühele ringis olevale õpilasele, kelle ülesandeks on põrgatada palli 5 korda ja iga põrgatuse ajal nimetada puuvili. Näide: Õpetaja: PUUVILJAD (Õpetaja viskab palli ringis seisvale õpilasele) Õpilane: Mina tean õuna/ palli põrgatus, ploomi/ palli põrgatus, pirni/ palli põrgatus, aprikoosi/ palli põrgatus ja kreeki/ palli põrg...
b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) 2. Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) 3. Muutumatud sõnad (neid ei saa käänata ega pöörata): a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu
kilone Laine hari Vähem riskantne Niikuinii Sellesarnane Enese otsimine Hästi Kellaviietee tasustatud(kuidas?) Sõnaliigid Muutmisviisi alusel jagunevad sõnad käändsõnadeks, pöördsõnadeks ja muutumatuteks sõnadeks. KÄÄNDSÕNAD PÖÖRDSÕNAD MUUTUMATUD SÕNAD nimisõnad tegusõnad määrsõnad omadussõnad kaassõnad arvsõnad sidesõnad asesõnad hüüdsõnad Käändsõnad muutuvad käändes ja arvus s.t. nad käänduvad. Pöördsõnad muutuvad pöörde, aja, kõneviisi jms poolest s.t nad pöörduvad. Muutumatud sõnad esinevad ainult ühes vormis või neist saab moodustada vaid üksikuid
Tegusõna SEIN (olema) pööramine 14 Tegusõna HABEN (omama) pööramine 15 2 Olevik 16 Lihtminevik 18 Täisminevik 20 Modaaltegusõnad 22 Käskiv kõneviis 23 Enesekohased tegusõnad 23 Passiiv 24 EESSÕNAD 26 Eessõna liitumine määrava artikliga 26 Ajamäärused: eessõnaga ja ilma eessõnata 26 Eessõnad kohamäärustes 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN daativiga 27 AN, AUF, ÜBER, NEBEN, UNTER, VOR, IN akusatiiviga 28
2-aastased 2-aastase lapse sõnavaras on minimaalselt umbes 50 sõna. Tähtis ei ole niivõrd sõnade koguhulk, vaid oskus olemasolevaid sõnu kombineerida (moodustada lausungit). Sõnu, mille tähendust laps mõistab, on oluliselt rohkem. Selles vanuses toimub väga kiire sõnavara kasv: alates 3. Eluaastast suureneb lapse sõnavara keskmiselt 5-10 sõna päevas. 2-4 aastase lapse sõnavarast umbes poole moodustavad nimisõnad, millele järgnevad tegusõnad (umbes 1/5), määr, ase- ja omadussõnad. Kasutussageduselt on aga ülekaalus hoopis tegusõnad, sest neid on vaja lausete moodustamiseks. Laps kasutab ka palju ase- ja määrsõnu, sest tema kõne on situatiivne (nt ta on seal, pane siia, tahan seda). Kujuneb esmane sõnatähenduse üldistus: kassiks võib nimetada nii vöödilist kui ühevärvilist, nii kollast kui ka musta kassi. Kiiresti areneb nn baassõnavara – laps
Nt kassid- mõistest me saame aru, et need on loomad, aga sõnana on nad eesti keeles kassid, inglise keeles cats jne. Samuti tekib meil siis kujund, millised nad on, ehk meelelise kogemuse vaimne koopia. Sõna käib nii kujundi, kui mõiste kohta. Aga kujund on pildiline, päriselt olemas. Mõiste on abstraktne või konkreetne. Kujund puudub nt armastusel ja vabadusel. Nt kass on kõik kolm asja. Aga armastus on ainult sõna ja mõiste. Tavaliselt on tegusõnad need, mille kohta pole päriselt ühesel mõistetavat kujundit. Mõistel on kogemus taga. 2. Milliseid representatsioone kasutate, kui kirjeldate sõbrale oma viimast kinokülastust? Kinos käimine - räägin inimestest (kellega läksin), mida tegin, eesmärk- analoogne. Sümboliline esitus, seletada selle põhjal ja tuua näiteid. Skeemid, stsenaariumid – mida keegi tegi. Reastatud tüüpilised tegevused. Sümbol pigem tekstiline „ja“, analoogne pigem piltlik,
kus üksikud sõnad erinevad ainult ühe või kahe hääliku võrra. külaline tähistab täiesti uut mõistet ('inimene, kes viibib võõras tamiseks Näiteks tegusõnad sirisema, surisema, särisema, sorisema ja sõri- majas'). Suurem osa eesti keele liidetes kuuluvad sellesse rühma. on eesti ja sema erinevad ainult oma esimese silbi vokaali võrra. Kui tahe- 2
Tegusõnade kokku-ja lahkukirjutamine (Kui saad 2 sõna vahele asetada veel 1 sõna või on võimalik nad ümber pöörata, siis kirjutatakse lahku) Ühendtegusõnad Väljendtegusõnad Liittegusõnad vastu panema, paneb vastu juttu ajama, ajan juttu jalga kooskõlastama alla andma, annan alla osa laskma, lasi jalga ilmale pealkirjastama võtma, võttis osa tulema, tuli ilmale 1. Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest enamasti lahku: hiljuti saabunud kiri, selgesti loetav tekst, õppimata jäetud luuletus, on maha müüdud, pidi läbi elama. 2. Kui ühend- või väljendtegusõnast on moodustatud käändsõna (kes? mis? missugune?) või määrsõna (kuidas?), siis kirjutatakse selle osad enamasti kokku, sest tekib uue tähendusega sõna: Ette kandma - ettekandja, alla kirjutama - allakirjutamine, aru saama - arusaam, ette võtma - ettevõtlik, lugu pidama - lugupidavalt.
Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37 Tulevik 39 Tähtsamad ebareeglipärased tegusõnad 40 Käskiv kõneviis 42 Passiiv 42 Modaalverbid 43 EESSÕNA 44 Eessõnad aega tähistavates väljendites 46 Eessõnad (i ja på) kohta tähistavates väljendites 48 ARVSÕNA 50
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
teised temale haiget. 4.1 Meetod ja protseduur Kommunikatsiooni oskuste vaatlemiseks jutustasin poisiga erinevatel teemadel, et näha palju poiss räägib, milline on tema rütm, kiirus ja pausid. Jutu teemaks oli lasteaed. Lasteaias käimine, koju minek, kas ta soovib koju minna, kas tal lasteaias sõpru on ja kõik ülejäänu, mis on lasteaiaga seotud. Poiss oli väga jutukas. Tema laused jäid 3-4 sõnalisteks ja sõnade lõpud olid –ma lõpuga. Tegusõnad ja ka mõned nimisõnad. Samuti ei suutnud poiss oma lauseid väljendada sõnadega nii nagu mõtles ja siis pidi ta kätega vehkima. Rütm iseenesest oli hea, jutt läks kiireks, kuna tal oli nii palju rääkida. 4.2 Kommunikatsiooni oskuste arengu iseärasused Laps peaks tundma ajamõisteid: eile, home, ülehomme, üleeile, täna, hiljem. Peaks mõsitma ruumimõisteid: üles, alla,ees,taga, kõrge,madal. Nendega on lapsel probleeme. Tedaajavad need segadusse.
1. 20 dire, 3 [je dis, tu dis, il dit, ütlema , 2. elle dit, on dit, nous disons, vous dites, ils disent, elles disent] 20 correspondre, 3 vastama, vastav olema 3. 20 une forme de politesse viisakuse väljend 20 être inscrit, -e sissekirjutatud olema , (-) 5. 20 p.30 les verbes réguliers korrapärased tegusõnad 6. 20 connaître, 3 [je connais, tu teadma; tuttav olema, tundma 7. connais, il connaît, elle connaît, on connaît, nous connaissons, vous connaissez, ils connaissent, elles connaissent] 20 reconnaître, 3 [je ära tundma 8. reconnais, tu reconnais, il reconnaît, elle reconnaît, on reconnaît, nous reconnaissons, vous reconnaissez, ils reconnaissent, elles reconnaissent]
49. Millistest osadest peaks koosnema IS pakkumiskutse eelne analüüs 1. Ülesande definitsioon (semantiline, min. funktsionaalsus); 2. Objektmudeli loomine (joonis, mis kirjeldaks loodava andmebaasi struktuuri); · Otsitakse definitsioonist välja kõik nimisõnad (Objekti kandidaadid); · Elimineeritakse sarnased, mitteasjakohased, atribuudid, tuletatavad jms; · Otsitakse välja kõik tegusõnad (Seoste kandidaadid); · Elimineeritakse elimineeritud objektide seosed, ajutised/arvutatavad jne; · Määratakse atribuudid (elimineeritud objektidest pluss lisa/taustainfost); · Iteratsioonisammud, kus testitakse seoste kaudu, kas saab korrektseid andmeid leida. 50. Selgita IS funktsionaalseid omadusi Kõik, mis seotud andmete (info) töötlemisega tulemusteks, alates infotöötluse eesmärgist
uusi omadussõnu ning määrusi; · näidake õpilastele, kuidas võib lisada mitu omadussõna ja määrust ühele lausele ja siis laske neil selliseid liitlauseid moodustada; Näiteks: KASS HÜPPAB MUST KASS HÜPPAB KÕRGELE SALAPÄRANE MUST KASS HÜPPAB NOBEDASTI KÕRGELE SALAPÄRANE MUST KASS HÜPPAB NOBEDASTI KÕRGELE JA LASEB KUKERPALLI · kui õpetaja on paar lauset koos lastega koostanud, võivad lapsed korrata tegevust ühe partneriga; · õpetaja võib lastele alused ja tegusõnad ette määrata, või lapsed võivad neid ise välja mõelda; · laste töö tulemusi tuleb arutada terve klassiga. Ülesanne 5. 101 kasutust · kuidas saame loovalt ja praktiliselt kasutada igapäevaseid asju teisiti kui oleme harjunud neid kasutama?; · õpetaja nimetab näiteks mõnd harilikku eset ja mõtleb koos lastega välja igasuguseid muid võimalusi, kuidas seda eset võiks rakendada; · kui õpetaja on koos lastega seda tegevust harjutanud, jagatakse lapsed rühmadesse;
sõnastikud. Uurijad koguvad materjali otse keele põlisrääkijatelt. Enne kõneleja otsimist on oluline enda jaoks selgeks mõelda, kuidas sa talle oma tööst ja eesmärkidest räägid. Sul peaks olema huvi selle keele vastu ja kui ei ole, siis tuleks see arendada, sest see tõendab kõnelejale su huvi tema keele vastu. Kui keelt on juba uuritud, tuleks esmalt olemasolevate grammatikatega tutvuda. Uue keelega tutvudes on kasulik alustada põhiliste grammatiliste tunnuste kogumisega: eitav, tegusõnad, passiivid. Kui on plaanis kirjutada grammatika, tuleks töötada rohkem kui ühe kõnelejaga. Et saada heaks välitöö keeleteadlaseks, tuleb osaleda oma kõnelejate elus. Keele uurimise varases faasis tuleks välja töötada algne fonoloogia ja praktiline ortograafia, mida saab tavalisel klaviatuuril kirjutada. Kirjeldava keeleteadlase tähtsaim ülesanne on koostada grammatika, sõnastik, tekstide kogumik. Seda eriti, kui keel on väljasuremisohus. Neid materjale saaks kasutada keele
· Teooria toetuseks: tüüpiliste vs ebatüüpiliste kategooria liikmete kategoriseerimine Pertseptuaalsed ja kontseptuaalsed piirangud sõna tähenduse õppimisel · Maailma objektide kategoriseerimine ja baastase. · Sõna tähistab baastaseme objekti · Sõna tähistab tervikobjekti · Igale objektile vastab oma sõna · Lause struktuuri abi Telegraaf-stiilis keel · 2-sõnalised laused umbes 2a vanuses · Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad · Vähe morfoloogilisi tunnuseid · Õige grammatiline struktuur · Miks laused lühikesed: funktsioonisõnu raske õppida; kohandatud kõne; töömälu piirangud Kõne areng eelkoolieas · 2,5a laused pikemaks · 3ndal eluaastal morfoloogilised tunnused · Tüüpvead: reeglite üleüldistamine · Tüüpvead: üleüldistamine: uute sõnade moodustamine · Kasutavad vaatamata sellele, et vanemad neid tihti parandavad Kõne areng koolis
· Mõistekaardi koostamine rahvastiku teemal (9. klass) · Õigete ja valede väidete eristamine · Kirjuta lehele 10 küsimust, mida sa tahaksid teada maailma rahvastiku kohta. · Millised on maailma rahvastikuprobleemid? · Millised on Eesti rahvastikuprobleemid? · Mida teate .... riigi rahvastikust? Mõistekaardi koostamine etteantud mõistetega Koosta toodud mõistetega mõistekaart. Lisa puuduvaid mõisteid kuhu vaja. Nooltele kirjuta tegusõnad. rahvastikupüramiid, sündimus, väljaränne, linnarahvastik, sisseränne, loomulik iive, migratsioonisaldo, rahvaarvu muutumine, soolis-vanuseline koosseis, suremus, maarahvastik, rahvuslik koosseis Demograafia rahvastikupoliitika DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK rahvastikustatistika traditsiooniline põlvkondade vaheldumine
allikast. nimetusi. Lisaks sellele on rekonstrueeritud sõnade hulgas mõni asesõna (mina, sina, nemad), väiksed arvsõnad (üks, kaks, kolm, Uurali algkodu Peter Hajdú järgi neli) ning üksikud tegusõnad (nt neelama, tulema, tundma). Hajdú hüpotees sündis peamiselt viie sõna põhjal, millel on vasteid enamikus tänapäeva uurali keeltes ja mis kõik tähistavad mõnda puud. Nende alusel oletas Hajdú, et meie uurali esivanemad elasid oma lahknemiseni alal, kus tol ajal (um bes 6000 aastat taga Uurali keelte eripära
kasutavad (Butterworth & Harris 2002). Veel enne, kui laps ütleb oma esimesed sõnad, saab ta aru paljudest sõnadest ja lihtsatest lausetest. Pärast esimeste sõnade ütlemist hakkab lapse sõnavara täienema kiires tempos . Lapse teisel eluaastal arusaamine sõnadest laieneb. Laps saab aru tihti tema juuresolekul kasutatud esemete ja tegevuste nimetustest ning inimeste nimedest. Lihtsustatud nimisõnadele lisanduvad üksikud tegusõnad. Kõne kujuneb suhtlemisvahendiks täiskasvanu ja lapse vahel. Tänu kõnele saab seletustega muuta lapse meeleolu. Enne teise eluaasta lõppu lisanduvad omadussõnad. Laps hakkab sõnu käänama ja pöörama, nimetab pildil igapäevasest elust tuntud esemeid ja olendeid ning viimaste tegevust. Kõnest arusaamise tõttu areneb taju. Ta hakkab võrdlema esemeid ja tegevusi. Areneb mõtlemine. Laps hakkab järeldusi tegema.
Patoloogia korral (dünaamiline afaasia) suudetakse ütlust korrata, vastata lihtsatele küsimustele (kui vastuse grammatiline struktuur ütleb ette vastuse struktuuri), mõistetakse lihtsa struktuuriga lauseid ning lugemise tehniline külg reeglina ei kannata. Raskused ilmnevad aga niipea, kui tuleb iseseisvalt formuleerida ütlus: kasutatakse kas äärmiselt primitiivseid lauseid, üksikuid sõnu või hoopiski loobutakse kõnelemisest. Raskusi valmistavad enam tegusõnad, vähem nimisõnad. 2. Broca keskuse (asub otsmikusagaras frontaalkääru alumisest osast eespool) ülesandeks on fraasi grammatiline ja motoorne programmeerimine. Broca keskus osaleb ka järelkõne juhtimisel (kindlustab sujuva ülemineku ühelt häälduskompleksilt teisele) ning ütluse mõistmisel, kui tekib vajadus sooritada muuteoperatsioone. Patoloogia puhul iseloomustab
kategoorias. Laps peab ise tegutsema, et mõelda esimesed 5 eluaastat. Kujundiline mõtlemine kestab 12-14 eluaastani. Kõne areng Laps mõistab rohkem, kui oskavad rääkida. Õpivad ära selle, et sõnade tähendused on kokkuleppelised. Nimetust ei saa objektist lahutada, vanemad saavad aru, et päris nii ei ole (4.eluaastalt). lapsed avastavad reegleid, kuidas sõnu pannaks lauseteks. Kujuneb sisekõne, võimalus endaga rääkida (5.eluaastal). Alguses tekivad nimisõnad, tegusõnad, omadussõnad, asesõnad. Enne suuline ja siis kirjalik kõne. Viimast tuleb õpetada. Lapse käitumist reguleerib kõne, alguses reguleerib täiskasvanu kõne, siis toimub see ise valjult rääkides, viimasena ise sisekõnes. Metatunnetus ja selle areng 10 Lisaks sellele, et lapsed tajuvad, tekib võime jälgida enda psüühikat. Kust teada, millal tuleks eksamiks õppima hakata, et see hästi sooritada? Kui palju läheb
2. Lausegeneraator¶ Defineeri funktsioon lause, mis võtab argumendiks 3 sõna (sõnena) ning tagastab neist kombineeritud lause (muuhulgas lisab tühikud ja punkti). Loo 3 tekstifaili alus.txt, oeldis.txt ning sihitis.txt. Kirjuta igasse neist 10 sõna eraldi ridadele. o alus.txt - peaks sisaldama nimisõnu või nimesid nimetavas käändes (nt Margus). o oeldis.txt - oleviku vormis, 3. isikus tegusõnad (nt õpetab). o sihitis.txt - nimisõna osastavas käändes (nt tudengeid). Kirjuta funktsioon, mis võtab argumendiks failinime ning tagastab vastava faili read järjendina (reavahetuse sümbolid tuleks eemaldada meetodiga strip). Kirjuta programm, mis: o loeb mainitud kolme faili sisud järjenditesse ( alused, oeldised, sihitised), kasutades selleks eelmises punktis defineeritud funktsiooni;
Esimesed sõnad (10 kuu-aasta) Nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon Üleüldistused ja alaüldistused Sõna või holofraas? Mõistavad lauseid (katsed) Telegraaf-stiilis keel 2-sõnalised laused umbes 2a vanuses Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad Vähe morfoloogilisi tunnuseid Õige grammatiline struktuur Miks laused lühikesed: funktsioonisõnu raske õppida; kohandatud kõne; töömälu piirangud Kõne areng eelkoolieas 2,5a laused pikemaks 3ndal eluaastal morfoloogilised tunnused Tüüpvead: reeglite üleüldistamine
19.sajandil Kaukaasia ja Kesk-Aasia. Austin (2008) jätkab, et vene keel levis nende aladel pikalt ja üle mitme teise keele. Kirjaoskuse määr tõusis 18protsendilt 1897. aastalt 99,7 protsendini 1979.aastal. Juri Gagarini kosmoselend muutis vene keele esimeseks kosmoses kasutatud inimkeeleks. Vene nimi- ja omadussõnades on kolm sugu, kaks arvu ja kuus käänet. Tegusõnadel on kolm isikut, kaks arvu ja kolm ajavormi: minevik, tulevik ja olevik. Tegusõnad käivad enamasti paarikaupa. Üks keerukamaid külgi ongi valik, millises kontekstis kumbagi verbivormi kasutada. Austin (2008) toob välja, et 19.sajand on Vene kirjanduses klassikaline ajajärk. Osad Venemaa romaanikirjanikud saavutasid ülemaailmse tunnustuse. Luule on Venemaal väga populaarne žanr, mis oli Nõukogude Liidus tihtipeale, kuid mitte alati rahulolematuse väljendusvorm. Vene keele tähestikus on tuginetud väga palju kreeka tähestikule ja selles on ka jälgi
Tähestik. Täis-ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Sõnavaraõpetus Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused. Sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist). Vormiõpetus Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad. Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Tegusõna oleviku- ja minevikuvormi kasutamine tekstis. Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna. Käänamine. Käänded, nende küsimused ja tähendus. Õige käände valik sõltuvalt lause kontekstist. Ainsus ja mitmus. Lauseõpetus Lause. Alus ja öeldis
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). 4 põh...
и предложный Alaütlev на + винительный или дательный Alalütlev на + предложный,у + родительный Alaltütlev с + род.п., у+ род.п., от+ род.п. Глаголы,которые требуют формы родительного падежа с предлогами. Глаголы. Предлог и Эстонские соответствия. Падеж. Tegusõnad. падеж. Eesti keelne vastavus. Kääne. Eessõnad. узнать у директора teada saada direktorilt спросить у учителя küsida õpetajalt взять у мастера У + Р. võtta meistrilt -LT брать у библиотекаря võtta raamatukoguhoidjalt
u - ü jung jünger Selliseid täishäälikute teatud muutusi saksa keeles nimetatakse "Umlaut"-iks. Need muutused toimuvad sõnade ja vormide moodustamisel. Eriti segav on a - ä"täpistumine": meie kõrvadel, sõna kostub sageli väga võõrana. 8 TEGUSÕNA(das Verb) Nõrgad ja tugevad verbid (Schwache und starke Verben)Reeglipärased ja ebareeglipärased tegusõnad. Valdav enamik saksa keele verbe kuulub nõrka pöördkonda (on reeglipärased). Nende sõnade tüvekuju reeglina ei muutu erinevates ajavormides.Tugevasse pöördkonda kuulub umbes 200 sõna ja nende arv enam ei muutu. Enamuses on nad sageli tarvitatavad sõnad. Nende sõnade iseloomulikuks jooneks on tüvevokaalide muutused eri ajavormides. Need muutused ilmnevad ka mõnedes oleviku vormides (ains. 2. ja 3. isik):
List Width annab veerulaiuste üldsumma, Limit to List määrab, kas sisestada tohib ainult loetelus olevaid väärtusi (YES) või saab kasutaja sisestada ka oma teksti, s.t loetelus mitteesinevaid väärtusi. SEOSED Seos näitab, mis on ühel objektil tegemist teisega. Kõik objektid on omavahel seotud. Seosed on määratud reeglitega, mis tagavad reaalse süsteemi funktsionaalsuse. Millised objektid milllistega seotud on, selgub töökoha kirjelduse lausetest, kus seoseid väljendavad tegusõnad. Näiteks. Lugeja laenutab raamatut. Objektil lugeja on seos objektiga raamat. Seos on kohustuslik, kui igal olemil peab olema seos ühe või mitme teise olemiga. Seos on mitmekohustuslik, kui igal olemil võib olla seos ühe või mitme teise olemiga. Seose järku näidatakse lausendis sõnadega üks ja ainult üks ja üks või mittu. Näiteks. Iga lugeja võib laenutada ühte või mitut raamatut. Seotud tabelite süsteemi nimetakse relatsioonandmebaasiks
Moonutamisteks Üldistamisteks Kustutamise alla kuluvad sellised väljendite liigid nagu Nimetamine ehk nominaliseerimine ehk verbide muutmine nimisõnadeks (suhtlemine, arutelu, suhe, tegevus) Vajan töökohta Mul on raskusi töötamisega Meil on raskusi suhtlemisega Mittespetsiifilised verbid ehk täpsustamata tegusõnad Ta kiusas mind Ta ütles mulle ära Mari peab parandama oma suhtumist klientidesse Viitesüsteemi puudumine ehk ähmased subjektid ehk täpsustamata nimisõnad (Nad..., teised ..., inimesed ....,see asi ....) Töötud tekitavad palju probleeme. Inimesed ei lase mul otsuseid vastu võtta Ma pole nõus
Grammatiline sugu - algselt põhinenud bioloogiliste sugude erinevusel, kuid tänapäeval on see hämardunud. Sugulus Sotsiaalne staatus - austavates vormides vanemate inimeste kohta Eseme väliskuju - eluta eseme omadused võivad grammatikaliseeruda klassifikaatorsüsteemidena. Veel on grammatikalisi kategooriaid nt arv ja kääne. Arv väljendab referentide kogust (ainsus, mitmus, kaksus e duaal jne), kääne nende suhet teiste referentidega. Verbid e tegusõnad väljendavad tegevusi. Aega ja aspekti väljendatakse kõigis keeltes. Argumentide rollid - Peaaegu kõikidel verbidel on vähemalt üks komplement (kohustuslik laiend). Verbi komplementide on palju rolle (nt tegija e agent, koht, objekt, suund jne). Aspekt - Koondab tegevuse sisemisi omadusi (vahel nim tegevuse kvaliteediks). Punktuaalne/duratiivne - Punktuaalsel tegevusel ei ole ajalist kestust, duratiivne tegevust vastupidi kulgeb ajas.
ajaloolise paiknemise alaga. • Kultuuri kasutati esimest korda Marcus Portio Cato(234-149 eKr) • Kultuurile ei ole võimalik anda ühesugust definitsiooni, kuna neid on tänapäeval 400 kanti. (250 oli kunagi). • Laias laastus „ mis on kultuur“- kõik mis on inimesega seotud, rajatud inimese loovusel ja mis ei sünni vahetult looduses ise. • Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast kultuura, mis on käitumine, austamine aga samas ka tegusõnad kasvatama, hooldama. • Kultuur on inimühiskonda iseloomustav inimtegevus, mis hõlmab selliseid valdkondki nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus ja institutsioonid. • Kultuur on inimkonna poolt ajaloo käigus loodud ja loodavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogu hulk, mis iseloomustab ühiskonna arengu taset.
12. Kas esineb "tüüp vs eksemplar"-mitmetimõistetavust? Kas on üheselt aru saada, kas objekti puhul mõistetakse kõiki objekte mingist klassist või konkreetset eksemplari? 13. Kas kõigil tingimuslausetel on määratud ka see, mis juhtub siis, kui tingimused pole täidetud? 14. Kas kõik tingimuslaused on seotud õige alternatiiviga? 15. Kas kolme või enama osapoolega võrdlused on üheselt mõistetavad? 16. Kas kõik protsessi kirjeldavad tegusõnad on täielikult defineeritud? 17. Kas kõik protsessi kirjeldavad nimisõnad on täielikult defineeritud?
edukamateks sõnadeks peetakse FREE ja NEW ("vaba" ehk "tasuta" ja "uus"). Teised sõnad, mis väidetavalt teevad imet, on näiteks NOW, SUDDENLY, HOW TO, IT'S HERE jne. Kui me maldame vaadata ameerika reklaame, näeme ülaltoodud sõnu alatasa prominentsel kohal reklaamiteates. Sõnad reklaamitekstis ei tohiks olla liiga pikad või liiga pompöössed. Selgus ja lühidus on lause voorus. Hea ajalehereklaami sõnade keskmine pikkus on ca 5 tähte sõna kohta. Soodus on see, kui tegusõnad on ülekaalus nimisõnadega võrreldes. Tuleks eelistada lihtsaid deklaratiivseid väiteid ning hea tooni vastu mitte eksivat rahvale üldmõistetavat keelt. Reklaamiteate tekst on sõnumistrateegia sõnaline esitus tarbijapoolset vastuvõttu silmas pidades. Enne kirjutama asumist peab reklaamiteksti autor mõistma kavandatud reklaamistrateegiaid ja välja arendama põhiideest lähtuva kavandi. Tulemusliku reklaamiteate loomiseks on tarvis püüda ja hoida lugeja tähelepanu,
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest...
Eksamiküsimused (2011) 1. Keel kui primaarne modelleeriv süsteem - primaarne süsteem on loomulik keel, millele baseerub kultuur ehk süsteemide süsteem, seda peetaksegi silmas nt terminis ,,sekundaarsed modelleerivad süsteemid" 2. Keele struktuuri tasandid - Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Keelel on kaks põhilist allsüsteemi häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendusi uurib semantika; häälikulist struktuuri fonoloogia. Kinnistunud sõnade allsüsteem on leksikon ehk sõnavara. Sõnade sisestruktuuri allsüsteemi nimetatakse morfoloogiaks ja lauseehituse allsüsteemi süntaksiks. Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm. Keele viie allsüsteemi suhteid kujutatakse sageli hierarhilise tasandite süsteemina, milles ...
14 kuu vanuselt auh-auh ja anna 15 kuu vanuselt ai-ai 16 kuu vanuselt isa, mõmm-mõmm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo ja kass. Hoidekeel (Motherese) Lapsele kohandatud kõne – Laused on üldjuhul selgemad, eraldatud pausidega, laused on lühikesed. Kuni 10-12 aastani vanemad kipuvad kohandama. Kahesõnalised laused (telegraafkeel) Ilmnevad umbes 2 aasta vanuses Sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad 33 34 Kõne areng eelkoolieas 2,5 aastal lähvad laused pikemaks Kolmandal eluaastal morfoloogilised tunnused Üleüldistamine Ema tuls koju Minema- lähema 10 aastase lapse kõne täiskasvanu kõnest enam palju ei erine. Kõne kuulamine ja teksti lugemine Erinevused: Kirjalik tekst terviklik, suuline ajas venitatud
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeest...
Kui on vasak poolekera vastutab (motoorne kõnekeskus) mille eest? parasjagu on. Ehk jõuab PE-sse ja isis motoorsesse prk.nda. Üks PF?? sisend tulebki PE-st. PF sarnaselt PE-le on suht somatosensroone ja keha liigutuste jhutimisele/orienteeurmisele Kõik tegevused on FS-ga ja tegusõnad ka FS-ga. Ka lastel tulevad tegusõnad hiljem. ruumis keskendub. Amügdala lisab agressiivsus. Dorsola... ka .....Pseudopsühhopaatiline isiksus - ... PG (ehk sinised joonekesed) – on visuaalne prk –sisendi saab (on polümodaalne muidu) eri Kui on FS on kahjusttaud, siis ei saa mõistatustest aru.Kelle on FS kahjtsus –
Reklaamide puhul on tavalisim hüüatus: eesmärk panna inimest midagi tegema. Reklaamijad ei kasuta käsklauseid, et soovitada meil tõeliselt teha, mida nad ütlevad, aga põhieesmärk on see, et need loovad personaalse mulje, nagu räägiks üks inimene teisega – kujuteldav interaktiivne vestlusituatsioon, millel on rääkija ja kuulaja / saatja ja vastuvõtja. Käskival kõneviisil on eesti keeles oma vorm. Imperatiivi on reklaamikeeles rohkem kui muudes keeleliikides. Tegusõnad kutsuvad tarbijat tegevusele: nt helista, astu läbi, kiirusta. Teist tüüpi reklaamid annavad infot, kuidas infot hankida, kampaanias osaleda, maksmise kohta jne. harva esitatakse tarbimisjuhisena (v.a ravimite infolehed). Sirgjoonelist üleskutset osta esineb harva – negatiivne konnotatsioon, mis seostub raha äraandmisega. Kasutatakse osta sünonüüme: anna, hangi, küsi. Reklaamikeeles pöördutakse, et tarbijale jääks toode ka tulevikuks meelde
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused 2016 kevadel. Eksam koosneb kolmest mõttelisest osast: 1. 2 essee-tüüpi küsimust järgneva 27 kordamisküsimuse hulgast (laiemad küsimused võivad olla pooleks jagatud). 2. 1 essee-tüüpi küsimus viie kohustusliku artikli kohta (vt allpool) (tuleb valida üks kahest küsimusest) 3. 10 terminit või nime kordamisküsimustes paksus kirjas olevate mõistete ja nimede hulgast – vastata ühe lausega. Isikute ja ajalooliste nähtuste puhul palun kirjutada ka sajand (20. sajandi puhul kas esimene või teine pool). Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! Punasega kirjas olevad mõisted on alumised terminid. 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); TERMIN: Pānini - india keeleteadlane (u 5.–4. saj e.m.a), esimese süstemaatilise sanskriti keele grammatika «Kaheksaosaline arutlus» (skr as´t...
liik verbaalne st mõtleme sõnade abil asjadest, millest on raske taju baasil mõelda, nt kosmos, molekulid jne. Kõne areng - Mõistab, siis produtseerib - Mõistab konventsionaalsust õpitakse ära, et sõnal on tähendus. Nihe toimub 4 eluaasta kandis. - Avastab reeglid sõnade ja lausete moodustamiseks, koolieas õpetatakse seda eksplitsiitselt. - Kujuneb sisekõne iseendaga arutlemine, kujuneb väliskõnele toetudes 5 eluaasta paiku. - Sõnavaras: alguses nimisõnad ja tegusõnad, siis omadussõnad, asesõnad - Enne suuline, siis kirjalik kõne. Kirjalikku kõne tuleb õpetada. NB! Lapse käitumist reguleerib suuresti kõne. Esmalt täiskasvanu kõne, siis lapsed ise valjult rääkides (seletamine), siis ise läbi sisekõne. Metatunnetus ja selle areng Metatunnetus on enda psüühilisest funktsioneerimisest teadlik olek, võime seda kirjeldada ja suunata. Nt metatähelepanu, metataju, metamälu, metamõtlemine, metamõistmine, metakeeleline võimekus
kujuneda mitmest liitsõnast ja tuletisest koosnevad sõnapesad. Selline tegevus on osaliselt potentsiaalses arenguvallas abiõppe lõpuklassides. Eesti keeles on käändsõnad (= sõnad, mida käänatakse), pöördsõnad (= sõnad, mida pööratakse) ja muutumatud sõnad. Käändsõnad on nimisõnad (kass, maja), omadussõnad (noor, tugev), arvsõnad (kolm, kolmas) ja asesõnad (mina, ise, see). Omadussõnadel on sageli lisaks võrdluse vormid (ilus, ilusam, kõige ilusam). Pöördsõnad on tegusõnad (armastama, tegema). Muutumatud sõnad on määrsõnad (kiiresti, lähedal), kaassõnad (taga, ilma), sidesõnad (ja, ehk) ja hüüdsõnad (aitäh, oh). Leidub ka omadussõnu ja asesõnu, mida ei käänata (pilves, lugupeetud, kogu). Muutumatutel sõnadel on tavaliselt vaid üks vorm. Mõnedel määr- ja kaassõnadel on aga kaks või kolm vormi: kuhu? kus? kust? (rikkis, rikki; alla, all, alt). Määrsõnadel võib olla samuti võrdluse vorme (kaugelt, kaugemalt, kõige
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miski...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
