Eesti keele sõnade moodustamine (0)

17 Sõnamoodustus.
Eesti keele sõnade ülesehitus ja moodustamine
Nendest reeglitest on siiski mõningaid erandeid. On olemas
tüvesid, mis eraldi sõnana ei esine, vaid esinevad ainult koos tei-
se tüve või tuletusliitega. Selline sõna on näiteks ürg- (ürgvana,
ürgne) ja haja- (hajameelne, hajali). On isegi selliseid tüvesid,
Sõnade hulk keeles on väga suur. Näiteks suuremahulises sõna-
mis esinevad ühes ainsas sõnas: neid nimetatakse unikaaltü-
raamatus on umbes 100 000 sõna. Kuid ka suur sõnaraamat ei
vedeks; sellised on näiteks tüved lau ja türn sõnades laupäev ja
esita kõiki sõnu, sest ühegi keele sõnavara ei ole täpselt piiritle-
türnpuu.
tav. Põhjus on selles, et sõnamoodustuse abil on olemasolevatest
sõnadest alati võimalik uusi sõnu juurde luua. Selleks on kaks Tuletised nagu kalju-ne koosnevad sõna tüvest (antud juhul kal-
moodust: tuletamine ja liitmine. ju) ja tuletusliitest (antud juhul -ne). Mingis mõttes meenutab
uute sõnade tuletamine nende käänamist või pööramist: mõle-
mal juhul antakse tähendusi edasi morfoloogiliste tunnustega,
Sõnade ülesehitus mis ei esine omaette, vaid ainult sõnatüve külge liidetuna (kana-
Morfeem on Kõige üldisemalt võib sõnu jagada kaheks tüübiks: sõnad, mis de-le ja kana-la).
tähendust koosnevad ainult ühest tähenduskandvast elemendist (morfee- Liitsõnad nagu kalju-kits koosnevad kahest kokkuliidetud
kandev mist), näiteks kalju, ja sõnad, mis koosnevad vähemalt kahest tüvest (antud juhul kalju + kits). Liitsõnad meenutavad struk-
element morfeemist, näiteks kalju-ne, kalju-kits. Ühe tähenduskandva tuuri poolest aga jälle lauseid, sest nad on moodustatud mitmest
elemendiga sõnad on tüvisõnad, kahe ja enama morfeemiga täistähenduslikust sõnast; näiteks tuletõrjuja on inimene, kes tõr-
sõnad on kas tuletised või liitsõnad. Seega tuletiste ja liitsõnade jub tuld.
moodustamiseks on kasutada kaht tüüpi ehitusmaterjali: tüvisõ- Liidete hulgas on erandlik eesliide eba-, mis saab esineda ka
nu ja tuletusliiteid. iseseisva nimisõnana (Ta on üks õudne eba) ja koos teise liitega
Sõnu 1. Tüved väljendavad tavaliselt konkreetset tähendust ja tähis- moodustada sõnu (eba-le-ma). Monstrumsõnad
moodustatakse tavad peamiselt esemeid, olendeid, nähtusi, tegevusi ning oma- Piirangutest hoolimata on tüve- Milline on kõige pikem sõna eesti keeles?
tüvede ja liidete dusi. Nende tähendus on tavaliselt kergesti kirjeldatav. Tüved de ja liidete kombineerimis- Sellele küsimusele on raske vastata, sest
abil saavad lauses esineda täiesti iseseisvalt, ilma et neile liituks teisi võimalused eesti keeles siiski eesti keel sõnamoodustus võimaldab luua
tüvesid või liiteid. nii suured, et nende abil saab üsna pikki sõnu.
2. Tuletusliited väljendavad üldist (abstraktsemat) tähendust, sõnavara pidevalt uute sõnade- Igapäevastest sõnadest on suhteliselt pikad
allmaaraudteejaam ja väikeautolammutus-
mis on raskesti kirjeldatav. Näiteks tuletusliite -ta (vaha-ta-ma, ga täiendada.
töökoda.
elus-ta-ma, kurjus-ta-ma) tähendus on natuke erinev iga eel- Tüvisõnu on eesti keeles vaid Veel pikemaid sõnu võib ohtrasti leida eri-
Tuletusliited toodud sõna juures ja ühine on ainult see, et kõnealune tegevus 20%, tuletusliiteid vaid sada- alaterminite hulgas, näiteks sahharoosiat-
ei esine lauses on kuidagi seotud tuletusliitele eelneva sõnaga ja see tegevus on kond. Valdava osa sõnavarast
setaatheksaisobüturaat või mittekäibemak-
iseseisvalt suunatud mingile objektile. Tuletusliited ei esine lauses omaette, sukohustuslane. Mõni vestlusteema võib
(80%) moodustavad tuletised sundida looma ka selliseid ülipikki sõnu
vaid alati koos mõne tüvega. ja liitsõnad. Samas tuleb meeles nagu lemmikloomapidamiskultuuritus. Sa-
Tüved võivad esineda vabalt omaette sõnana (käsi), koos teise pidada, et see valdav osa sõna- muti võib pikki sõnu proovida moodustada
tüvega (käsiraamat) või tuletusliitega (käsilane). Seevastu tule- varast moodustatakse just tüvi- lihtsalt sportlikust hasardist, näiteks paa-
tusliited ei saa esineda üksinda (vrd Üks poisikene naeratas bulinnusabakattesulesilmamunasinisevär-
sõnade ja tuletusliidete baasil. viline. Vaevalt et sellist aga kuskil reaalselt
kurblikult > *Üks kene tas likult) ega kahekesi koos teise liitega
kasutada on vaja.
(vrd sõbra-likk-us > *likk-us), vaid ainult koos tüvega.
168 169
Eesti keele sõnamoodustusviisid 2. Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on süm-
meetriline: uue liitsõna tähendus on kahe moodustusosa tähen-
Eesti keeles võib eristada vähemalt viit sõnamoodustusvii-
duste summa. Näiteks ööpäev ei ole selline päev, millel on öö
si. Tuletus ja liitmine said juba mainitud, harvem tulevad ette
omadusi, vaid on lihtsalt öö ja päeva summa. Selliseid liitsõnu Liitmine on
lühendamine, konversioon ja tüvekordus (joonis 1).
on eesti keeles üsna vähe, näiteks aedkool ja kalenderpäevik. kõige levinum
Lühendamine on sõnamoo- Liitsõnade enamiku moodustavad liitnimisõnad ja liitomadus- sõnamoodustu-
tuletus
dustusviis, mille puhul lõiga- must-jas sõnad, seevastu liitverbe (nagu kuumsuitsutama) on eesti keeles viis eesti keeles
takse osa sõnast ära, konver- vähe.
sioon seisneb sõna üleviimises liitmine konversioon
must-sõstar sõna- musta-ma Eesti keel paistab silma oma liitsõnalembesuse poolest kui seda Üle poole eesti
ühest sõnaliigist teise (näiteks moodustus võrrelda näiteks vene keelega. Liitsõnade asemel kasutab vene keele sõna-
nimisõnast tegusõnaks) sõna keel kas tüvisõna (vrd eesti viljalõikus ja vene жатва), tuleta- raamatutes esin-
struktuuri muutmata ja tüve- lühendamine
tüvekordus tud sõna (vrd eesti kaupmees ja vene торгов-ец) või kahe sõna
info nevatest sõnadest
korduse puhul moodustatakse (informatsioon)
sigri-migri ühendit (vrd eesti kuldkala ja vene золотая рыбка). Suurem osa on liitsõnad
põhisõnast uus sõna korrates germaani keeltest on aga sama liitsõnalembesed nagu eesti keel.
selle tüve.
Joonis 1. Sõnamoodustuse viisid eesti
keeles
Tuletus
Liitmine Sageduselt teisel kohal uute sõnade moodustamisel on sõnade
Liitsõna koosneb kahest või rohkemast tüvisõnast, kuid seda tuletamine. Iga tuletatud sõna ehk tuletis koosneb tuletustüvest
mõistetakse ühe sõnana ehk sellel sõnal on terviktähendus. ja ühest või enamast tuletusliitest. Tuletusliiteid on eesti keeles
Liitsõnadest saab edasi moodustada uusi liitsõnu ja nendest umbes sada, soome keeles aga näiteks ligi kakssada. Tuletis
omakorda uusi liitsõnu. Sõnade arv ei ole piiratud, kuigi reaalses Asukoha põhjal jagunevad tuletusliited eesliideteks
(tuletusprefiksiteks) ja järelliideteks (tuletussufiksi- Tuletustüvi Liide
keelekasutuses väga pikki sõnu välditakse. Vastavalt sellele, mil-
lises vahekorras on omavahel liitsõna moodustusosade tähen- teks). Eesti keel, nagu ka teised soome-ugri keeled, vara + ndus
kasutab enamasti tuletussufikseid; üksikud olemas- võsa + stik
dused ja mis määrab liitsõna terviktähendust, eristatakse kahte
koond + is
tüüpi liitsõnu. olevad prefiksid väljendavad eitust ja on enamasti
1. Liitsõnad, mille moodustusosade tähenduslik suhe on eba- võõrast päritolu (eba-kindel, mitte-kodanik, a-sotsiaalne, anti-
sümmeetriline: üks osa väljendab põhitähendust, teine osa kangelane, il-legaalne, ir-ratsionaalne, in-definiitne, de-konst-
ainult iseloomustab või täpsustab seda: näiteks taskurätik on tea- rueerimine, dis-harmoonia, pseudo-teadus).
tud tüüpi rätik. Täiendosa asub siin põhiosa ees. Põhiosa määrab Nii nagu liitsõnad võivad olla teiste liitsõnade aluseks võivad
alati, millisesse sõnaliiki uus liitsõna kuulub. Näiteks rahaahne ka tuletised olla edasituletiste aluseks. Erinevalt aga liitmisest,
on omadussõna, sest põhiosa ahne on omadussõna. kus keelekasutajal on sõnade üksteise otsa kuhjamiseks peaaegu
Eesti keeles võib täiendosa olla igasuguses vormis; nimetavas vaba voli, on tüvele lisatavate liidete arv piiratud. Eesti keeles
(pronkssõdur), omastavas (lambakoer), sisseütlevas (vettehüp- võib ühele tüvele lisada kuni kolm tuletusliidet (seadus-lik-us-
pamine), alaleütlevas (maalesõit), saavas (liikmeksastumine), ta-ma). Peale selle on eesti keeles selliseid liiteid, mis võivad
rajavas (seninägematu), ilmaütlevas (peataolek), kaasaütlevas esineda ainult viimasena, ehk nendega edasituletisi moodusta-
(näpuga­näitamine) jne. da ei saa. Sellised liited on -lt (naiselikult), -sti (kangesti), -mine
170 171
(kolimine), -us (rumalus), -lus (paganlus) ja -ke(ne) (majakene). liide -us enamasti omadussõnadest nimisõnu (ahne → ahnus),
Tuletiste sõnaliigi põhjal jagunevad liited nimisõnu, tegusõnu, liide -ne aga nimisõnadest omadussõnu (õli → õline) ning liide
omadussõnu ja määrsõnu tuletavateks liideteks. Arv- ja asesõ- -sti omadussõnadest määrsõnu (kõva → kõvasti).
nade tuletamine on eesti keeles haruldane (kolme-kesi, sihu-ke). Võrreldes Lääne-Euroopa keeltega paistab eesti keel silma oma
Tabel 1 esitab mõned tüüpilised liited. rikkalike tuletusvahendite poolest. Mõne inglase, prantslase või
itaallase jaoks tunduvad eesti
Põhjustamisliited ehk kausatiivliited
Nimisõnaliited Tegusõnaliited Omadussõnaliited Määrsõnaliited tegusõnaliited, näiteks põh-
Kui eesti keel on võrreldes suurte Lääne-Euroopa
-mine (maga-mine) -ta (kõne-ta-ma) -ne (mägi-ne) -lt (ahne-lt) justamisliide -ta (põlema → keeltega rikas tegusõnaliidete poolest, siis teised
-ja (nõud-ja) -u (solv-u-ma) -lik (eesti-lik) -sti (õige-sti) põletama (ehk põhjustama soome-ugri ja ka turgi keeled on eesti keelest
-lane (õpi-lane) -ne (põhi-ne-ma) -kas (edu-kas) -li (näo-li)
põlemist)), tegevuse kordu- veel rikkamad.
mist väljendav liide -le (hüp- Näiteks soome keeles võib kausatiivliidet -tta/-ttä
-ik (päev-ik) -le (tung-le-ma) -tu (tulu-tu) -kil (prao-kil) lisada peaaegu igale verbile. Eesti keeles suurem
pama → hüplema), tegevuse
-rd (juhm-ard) -ise (lob-ise-ma) -ldane (vana-ldane) -ti (suvi-ti) osa verbidest seda aga ei luba (vrd soome kävellä
pidevat kulgu väljendav liide 'jalutama' → kävelyttää 'panna jalutama', eesti
-u (õnnitel-u) -tse (kade-tse-ma) -lane (väik-lane) -stikku (külje-stikku) -tse (imbuma → immitsema), jalutama → *jalutatama).
Tabel 1. Tüüpilised tuletusliited sõnaliikide järgi üsnagi eksootilistena. Türgi keeles võib moodustada koguni kahekord-
seid kausatiivverbe. Näiteks tegusõnast öl- 'su-
Teine eksootiline nähtus eesti rema' on kausatiivliitega moodustatud tegusõna
Eesti keelele on iseloomulik, et mitmed sama kõlaga liited tule-
keele tuletuses puudutab öl-dür- 'tapma' (ehk põhjustama suremist, vrd
tavad erinevaid sõnaliike. Näiteks esineb liide -u nii nimisõna-
peenendus- ehk deminutiiv­ eesti suretama) ning sellest teise kausatiivliitega
kui ka tegusõnaliitena (õnnitel-u ja kord-u-ma), liide -lane nii omakorda öl-dür-t- 'panema tapma' (ehk põhjus-
sufiksit -ke(ne). Liidet -ke(ne)
nimisõna- kui ka omadussõnaliitena (mägi-lane ja väik-lane), tama kellegi tapmist, vrd *suretatama).
võib põhimõtteliselt lõputult
liide -ne nii tegusõna- kui ka omadussõnaliitena (tugi-ne-ma ja
korrata, et võimendada mär-
higi-ne).
gitava asja väiksust või armastusväärsust (pojakesekesekene).
Peale sõnaliigi liigitatakse tuletusliiteid ka selle järgi, kuidas nad Selline sama tuletussufiksi teoreetiliselt piiramatu kordamisvõi-
muudavad alussõna (tuletusaluse) tähendust: malus on vähemalt Euroopa keelte hulgas ainulaadne.
1. Liited, mille abil moodustatakse uusi, alussõnast täiesti eri- Rikkalikud
Tuletusele lähedane, kuid siiski erinev nähtus on helijäl-
nevaid mõisteid. Näiteks sõnast siga liite -la abil moodustatud vahendid heli-
jendavate ehk onomatopoeetiliste sõnade moodustamine.
sõna sigala tähistab täiesti uut mõistet ('hoone, milles peetakse jäljendatavate
Onomatopoeetilised sõnad esinevad tavaliselt sõnasarjadena,
sigu'). Samamoodi sõnast küla liite -line abil moodustatud sõna sõnade moodus-
kus üksikud sõnad erinevad ainult ühe või kahe hääliku võrra.
külaline tähistab täiesti uut mõistet ('inimene, kes viibib võõras tamiseks
Näiteks tegusõnad sirisema, surisema, särisema, sorisema ja sõri-
majas'). Suurem osa eesti keele liidetes kuuluvad sellesse rühma. on eesti ja
sema erinevad ainult oma esimese silbi vokaali võrra. Kui tahe-
2. Liited, mille abil ei moodustata täiesti uusi mõisteid, vaid takse edasi anda lähedase kõlaga helisid, kasutatakse tavaliselt teiste soome-
ainult täpsustatakse alussõna tähendust. Näiteks täpsustab lii- üht sõnakuju, teisendades selles üksikuid häälikuid. Olles kord ugri keelte
de -ke(ne), liitudes sõnale maja ja moodustades majake, seda, kasutusel, saavad sellised sõnad osaleda ka tuletuses. Näiteks esi- iseärasus
et tegemist on väikse või armsa majaga. Samamoodi täpsustab tatud sõnadest saab moodustada kausatiivseid tuletisi liite -sta võrreldes
liide -nna, liitudes sõnale õpetaja ja moodustades õpetajanna, abil: siristama, suristama, säristama, soristama, sõristama. indoeuroopa
seda, et õpetaja on naissoost. keeltega
Tuletusliited võivad olla produktiivsed või väheproduktiivsed.
3. Liited, mis muudavad alussõna sõnaliiki. Näiteks moodustab
172 173
Liide on produktiivne, kui sellega saab vabalt moodustada uusi tuletisi. Viimane sõnamoodustusviis, mis väärib mainimist, on tüvekor-
Näiteks tegevusnimesid tuletav liide -mine on täisproduktiivne, sest ta lii- dus. Tüve kordamisega kaasneb tihti mõningane muutus tüve
tub igale eesti keele verbile (olemine, tulemine, vahatamine). Nimisõnaliide sees; näiteks pudi-padi, risti-rästi, killadi-kõlladi. Tüvekordus on
-nd on aga väheproduktiivne, sest ta esineb ainult teatud sõnadega (usund, sõnamoodustusviisina väga levinud Kagu-Aasia keeltes; näiteks
majand, tõkend) ja uusi tuletisi on raske moodustada (karjand, lukund). vietnami keeles tähendab quen ‘teadma’, quen-quen aga ‘teadma
natuke, mitte kindlalt teadma’.
Muud sõnamoodustusviisid
Lühendamine, konversioon ja tüvekordus
Muudest sõnamoodustusviisidest on eesti keeles kõige levinum lühenda- 17. peatüki harjutused
mine. Lühendsõna on selline sõna, millel puudub alussõnaga võrreldes 1. Tüvedel ja tuletusliidetel on üsna erinevaid omadusi. Milliseid järgmistest sõna-
mingi osa. Kõige sagedamini kaob lühendamisel alussõna lõpuosa ja säilib moodustuselementidest võib pidada pigem tüvedeks ja milliseid pigem liideteks?
algusosa; näiteks operatsioon → op, laboratoorium → labor. Mõnikord võib Esitage poolt- ja vastuargumente.
kaduda alussõna algusosa ja säilida lõpuosa; näiteks helikopter → kopter, a) -pidi määrsõna koostisosana (ülespidi, tagurpidi)
jalgratas → ratas. b) -poolne omadussõna koostisosana (vasakpoolne, tüsedapoolne)
Üks omaette rühm lühendsõnu on sellised ametlikud lühendid, mis on kasu- c) -taas tegusõna koostisosana (taasühinema, taaselustama)
tusel ka kõneldud keeles; näiteks Euroopa Liit → EL, Ühendatud Rahvaste d) -üle tegusõna koostisosana (ülehindama, ülekoormama)
Organisatsioon → ÜRO, kaitsepolitsei → kapo. Peale ametlike nimetuste esi- 2. Millised järgmistest liitsõnadest on põhi- ja täiendosaga liitsõnad ja millised
neb ka selliseid lühendsõnu, mis on tekkinud mitmesõnalise ühendi kok- on sellised, kus liitsõna tähendus on kahe osa tähenduse summa: tornmaja, kodu-
kusurumise teel; näiteks selle asemel et → selmet; kes teab mis → teab mis (Ta loom, aegruum, kohviksöökla, hõberaha?
ei ole teab mis tark.) Lühendamine on sõnamoodustusviisina eriti levinud 3. Millised järgmistest tuletusliidetest moodustavad uue mõiste, millised täpsusta-
noorteslängis (matemaatika → mata). Kõige lühendamis­aldim sõnade tüüp vad olemasolevat mõistet ja millised muudavad sõnaliiki?
on aga isikunimed (Peeter → Pets, Katrin/Kadri → Kata). a) -tar (poolatar, sangaritar) d) -kesi (mitmekesi, kolmekesi)
Esitatud näited toovad esile selle, et erinevalt liitmisest ja tuletusest, mida b) -ik (sõrmik, tuulik) e) -ne (tolmune, liivane)
c) -lt (rumalalt, poisilikult) f) liiteta konversioon (laulma, sõnama)
kasutatakse uue tähendusega sõnade moodustamiseks, on lühendamise
taga ökonoomsuse taotlus. Enamik lühendsõnu ei erine tähenduse poolest 4. Erinevalt soome keelest ei saa eesti keeles igast tegusõnast kausatiivliitega uut
alussõnast, vaid lihtsalt annavad sama tähenduse lühemalt edasi. tegusõna tuletada. Proovige lisada kasuatiivliide -ta erinevatele eesti verbidele ja
koostage nimekiri nendest verbidest, millele saab seda lisada, ja nendest, millele
Lühendamisest vähem produktiivne sõnamoodustusviis on konversioon. ei saa. Milliste muude keeleliste vahenditega saab eesti keeles väljendada tegevuse
Konversiooni puhul muutub sõnatüve sõnaliik teiseks ja tuletusliide ei põhjustamist?
lisandu. Seega jääb sõnatüvi samasuguseks. Eesti keeles on sel teel moodus-
tatud enamasti tegusõnu: julge → julgema, läbi → läbima, kaasa → kaasama. 5. Sõnade lühendamine on eriti omane noorteslängile. Gruppides töötades koos-
tage nimekiri kõikidest teile tuttavatest slängi-lühendsõnadest. Kui nimekiri on
Konversioon on väga levinud sõnamoodustusviis mõnes Lääne-Euroopa valmis, püüdke neid sõnu rühmitada eri tunnuste järgi; näiteks selle järgi, kui suur
keeles; näiteks saksa keeles saab peaaegu igast tegusõnast moodusta- osa alussõnast puudub, kas lühendamise käigus on sõnatüvi muutunud, või näi-
da nimisõna (trinken ‘jooma’ → Trinken ‘joomine’, schlafen ‘magama’ → teks lühendsõnade välte järgi. Võrrelge gruppide avastusi ja püüdke kogu klassiga
Schlafen ‘magamine’). formuleerida slängi-lühendsõnade moodustusreeglid.
174 175