Lapse areng, jälgimine ja analüüs (0)

Tartu Ülikool - Psühholoogia - Arengupsühholoogia

5 VÄGA HEA

Lapse areng, jälgimine ja analüüs
Vaatlus
Juhendaja :

Sisukord

1Üldandmed 3
1Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus 4
Arengu põhivaldkondade kirjeldus 5
2 Motoorika 5
2.1Meetod ja protseduur 5
2.2Motoorika arengu iseärasused 6
3Sotsiaalsed oskused 7
3.1Meetod ja protseduur 7
3.2Sotsiaalsete oskuste arengu iseärasused 7
4 Kommunikatsioon 8
4.1Meetod ja protseduur 8
4.2Kommunikatsiooni oskuste arengu iseärasused 9
5 Kognitiivsed oskused 10
5.1 Meetod ja protseduur 10
5.2Kognitiivsete oskuste arengu iseärasused 10
6Eneseteenindamine 12
6.1 Meetod ja protseduur 12
6.2 Eneseteenindamise oskuste arengu iseärasused 12
7Soovitused lapse arengu toetamiseks 13

Üldandmed

Vanus: 5.aastane
Sugu: Poiss
Kasvukeskkonna iseloomustus: Laps on kasvanud rasketes tingimustes. Ema on kasvatanud last, kuid ema ei käi tööl seega puudub poisil söök, oma kodu. Laps on kasvanud peres ainukese lapsena ja koos emaga. Nad elavad valla antud korteris , kust neid on samuti välja tõstetud, seega on laps olnud ka ilma koduta ja lageda taeva all. Lapsel puudub enesekindlus , kuna kindlat kodu tal ei ole, ema on tihti ära ja laps on valvata ühe pere tuttava naisterahva poolt. Vahel kaob ema nädalateks ja siis on poiss rahulikum, kui ta ei ole emaga vaid hoidjatädiga.

Probleemi kirjeldus ja oletatav põhjus

Probleemi kirjeldus: Poiss ei suuda mängida teiste lastega. Kui poiss läheb ühest toast teise tuppa ja tahab mängima minna siis ta muutub agressiivseks ja läheb teistele lastele kätega kallale, kuigi selleks ei ole mitte mingisugust põhjust. Kõige enam võtab ta kinni teistel lastel kõrist ja hakkab kägistama. Kuid ka niisama teistest lastest mõõda jalutades lõõb neid sellega, mille just parajasti kuskilt kätte saab ja kui tal ei ole, midagi kuskilt võtta siis lööb käega. Üksi mängides aga suudab laps olla väga rahulik ja ei ole lapsega mitte mingisuguseid probleeme.
Oletatav põhjus: Poiss ei suuda sotsialiseeruda teiste lastega. Ta on harjunud olema üksi. Ta soovib näidata oma võimu, et teised lapsed teeksid seda, mida tema tahab. Ja, ta käitub nii nagu sooviks, et teised lapsed teda kardaks, kuigi küsides temalt soovib ta omale sõpru. Kuid asi võib olla ka koduses vägivallas, et lapsevanem käitub poisiga vägivaldselt, kuna kui ema ei ole ja elab kellegi teise juures on laps palju rahulikum ja ei ole temaga probleeme.

Arengu põhivaldkondade kirjeldus

Lapse arengus on alati vastastikuses koosmõjus kaasasündinud võimed ning isiksuseomadused ja välise keskkonna tegurid, moodustades iga lapse puhul individuaalse ja omapärase terviku. Arendus- ja korrektsioonitöö planeerimiseks nimetatud viies põhivaldkonnas tuleb õpetajal arvestada lapse arengu ja õpetamise seaduspärasustega.

Motoorika

Poisi üldkehalised võimed ja oskused on muidu iseenesest väga head. Ei ole ühtegi asja, millega ta hakkama ei saaks. Ta oskab tajuda tasakaalu ja kordinatsiooni. Liigutused on tal aga äkilised ja ettearvamatud aegajalt . Seega arvan, et ta ei suuda keha tajuda.
Laps oskab asju meisterdada kahe käe koostöös, ta oskab kahvlit ja nuga korrektselt käes hoida samuti ka pliiatsit. Kuid kui poiss peab kuskilt äärepealt midagi võtma võtab ta selle suure jõuga, kui tuleb teisel lapsel käest kinni hoida siis pigistab ta teise lapse kätt ja see kehtib ka täiskasnud inimesel käest kinni hoidmisel.

Meetod ja protseduur

Viisin poisiga läbi kaks erinevat tegevust. Esimesena tegin kõigi lastega koos ringis erinevaid harjutusi, et näha kuidas on poisi tasakaaluga, liigutused. Soovisin, et lapsed seisaksid ühel jalal, kuid nii kui ta jala põranda vastust ülesse tõstis, tundus et kohe kukub , kuid ta suutis tasakaalu hoida. Seejärel palusin lastel hüpata harki -kokku hüppeid, ka see tuli hästi välja. Viimaseks harjutuseks oli käte ette, seljataha , alla ja ülesse tõstmine. Seal hakkas poiss oma kätega vehkima, et teised pihta saaksid ja, et ta suudaks teisi lükata.
Teiseks tegevusek, et näha kuidas on poisi käe oskustega. Andsin poisile käärid ja paberi ja palusin lõigata ribad . Ribad tulid väga sirged ja korrektsed. Seejärel palusin võtta poisil pliiatsid kapi pealt ja need lauale panna. Ta võttis need jõuga ja väga kiirete liigutustega . Ta joonistas pildi sellest, mis talle meeldib, ühesõnaga vaba teema. Ta joonistas pildile kassi ja hobuse rohelisel murul . Ka pilt oli väga selgete detailidega ja korralikult värvitud. Ja see oli väga hea.

Motoorika arengu iseärasused

Viie aastane poiss peab suutma liikuda vastavalt muusika tempole kiirendamisele ja aeglustamisele. Osaleb jõukohastes teatevõistlustel. Suudab käia tagurpidi , varvastel, kandadel 15-20 sammu. Viskab palli üles ja püüab selle siis kinni. Nendega kõigega saab poiss hakkama ja ei ole mitte mingisugust probleemi.
Kuid on ka asju, millega tma vanune laps peaks hakkama saama, kuid tema ei saa. Näiteks asju laua pealt võtta ja asetada mujale, peab oskama kirjutada oma nime, peab tundma ja näitama numbreid 1-10ni ja kasutab kõnes 5-6 sõnalisi lauseid .

Sotsiaalsed oskused

Lastega suhtlemine ei ole probleem, kuna lapsed saavad kuidagi ikka aru, mida poiss ütelda tahab. Täiskasvanud aga ei saa osadest sõnadest aru, kuna sõnade lõpud kaovad ära või väljendab ennast valede sõnadega.
Käitumisharjumused on halvad. Ta arvab , et kõike peab saama jõuga võtta. Ta kisab ja käratab teiste inimeste peale olgu tema vastas, kas siis laps või täiskasvanu.
Enesehinnag on lapsel hea, kuna kui joonistab ja ütelda talle, et ta on tubli siis ta ütlebki, et ma olengi tubli. Ta ei ütle kunagi, et ta ei oska. Alati proovib ja usub endasse, et saab hakkama. Meeleolu on lapsel aga vahelduv. Poiss võib tulla lasteaeda rõõmsameelselt, kuid viie minuti pärast võib ta olla vihane ja kuri kõige peale. Või ka vastupidi.
Poiss mängib erinevaid mänge. Mängudeks üldiselt on sõitmine autodega autoteedel ja puslede kokku panemine . Need on põhilised mängud, mis talle meeldivad. Mängib ka teisi mänge, kuid teistes mängudes ta ei püsi kaua. Mängib ta tavaliselt üksi, kuna ta on teisi lapsi palju lõõnud, kallale läinud siis lapsed kardavad temaga koos mängida. Seega poiss mängib üksi nii õues kui toas. Kui poiss tahab minna teistega mängima ja läheb nende mängu siis teised lapsed jätavad mängu pooleli ja lähevad võtavad uue mängu. Kui üldiselt poiss mängib üksi ja ei tahagi teistega mängida.

Meetod ja protseduur

Viisin läbi mängu vaatluse. Kui palju laps erinevaid mänge mängib. Ja sellest selgus, et tegelikult mängib laps kas üksi või kõrvumängu. Kahel korral nägin kui üks laps mängis temaga lauamänge. Muidu mängis poiss autodega või pani puslesid kokku. Poiss mängis ka nukuga, suurte klotsidega ja joonistas pildi.

Sotsiaalsete oskuste arengu iseärasused

Poiss peaks pesema hambaid, suutma jälgida reegleid lauamängus, laps peaks oskama kiita teisi lapsi ja paks teadma, mis tööd teevad vanemad või teised lähedased. Kahjuks selle poisi puhul need asjad puuduvad. Kuid olen kindel, et kui temaga tööd teha siis poiss oskaks neid kõike. Samuti peaks poiss oskama rääkida mõnda juttu , koristama asju mängu lõppedes, kasutama viisakusväljendeid näiteks aitäh , tere, palun, anna andeks ja muid. Ainukene viisakusväljend, mida poisi suust kuulsin vaatluse ajal oli anna andeks ja ühe korra vaid.

Kommunikatsioon

Poiss mõistab kõne väga hästi. Sellega ei ole poisil mingit probleemi, kui tema enda kõne on raske. Õpetajatel on temast raske aru saada. Vahel vahetab ära sõna lõpud, mõnikord räägib nii kiiresti, et ei jõua jälgida, mida laps ütelda soovis ja vahel väljendab end valede sõnadega, mis ei too välja seda mõtet, mis peaks. Seega suuline kõne on tema jaoks raske. Kirjalik kõne on parem. Ta tunneb tähti. Tähe kiri on väga ilus ja korrektne .
Verbaalse suhtlemise loomulik keel on enamvähem hea. Rütm , kiirus, pausid tekivad sinna, kus parajasti juhtuvad. Ja vahel venivad need väga pikaks, kuna avastab enda jaoks, mõne muu asja, kuid mõne ajapärast jätkab ta juttu sealt, kus viimati pooleli jäi. Tema jaoks on üleüldine kõne probleemiks.
Mitteverbaalne: Näoilmelt on poiss üldiselt kuri, siis on rõõmus , kui poisi ema on ära ja poiss hoidjatädi juures. Kehahoiak on selline, et nii kui poiss lasteaia uksest sisse astuvad tõmbuvad teised lapsed tagasi ja hoiavad kokku. Silmad on poisil iseenesest õnnetud ja kurvad, kuna ta ei soovi olla teiste jaoks tõrjutud, samuti ei ole poisi välimusel midagi viga. Riided on korralikud ja terved .
Kui poisile midagi ütelda, näiteks, et ta ei tohi toas joosta , siis ta korrutab seda lauset nii kaua, kuni see inimene, kes selle lause ütles ütleb selle lause uuesti. Samuti, kui proovida talle rääkida, et teistele ei tohi haiget teha, siis raiub poiss ütlesoodu, et tohib, kuna muidu teevad teised temale haiget.

Meetod ja protseduur

Kommunikatsiooni oskuste vaatlemiseks jutustasin poisiga erinevatel teemadel , et näha palju poiss räägib, milline on tema rütm, kiirus ja pausid. Jutu teemaks oli lasteaed . Lasteaias käimine, koju minek, kas ta soovib koju minna, kas tal lasteaias sõpru on ja kõik ülejäänu, mis on lasteaiaga seotud. Poiss oli väga jutukas . Tema laused jäid 3-4 sõnalisteks ja sõnade lõpud olid –ma lõpuga. Tegusõnad ja ka mõned nimisõnad . Samuti ei suutnud poiss oma lauseid väljendada sõnadega nii nagu mõtles ja siis pidi ta kätega vehkima. Rütm iseenesest oli hea, jutt läks kiireks , kuna tal oli nii palju rääkida.

Kommunikatsiooni oskuste arengu iseärasused

Laps peaks tundma ajamõisteid: eile, home, ülehomme , üleeile, täna, hiljem. Peaks mõsitma ruumimõisteid: üles, alla,ees,taga, kõrge,madal. Nendega on lapsel probleeme. Tedaajavad need segadusse .
Selle suunaga on poisil suured probleemid. Temaga tuleks rääkida, parandada teda. Õpetada talle selgks aja- ja ruumimõisted.

Kognitiivsed oskused

Poisi tähelepanu jääb vaid sellistele asjadele, kus poiss saab teha mõne paha teo või kui talle mõni mäng väga meeldib. Mälu on rahuldav, kuna ei tule mitmeid kordi meelde tuletada, kui millegi peab meelde jätma. Mõtlemine on hea, kuid ta ei suuda väljendada seda, mida ta ütelda soovib.
Õpioskused on rahuldatavad. Poiss suudav jäljendada, tal ei ole probleeme teatri tegemisega. Suudab asjad viia lõpule, mida on alustanud ja ei proovi seda tegevust varem lõpetada. Kuid kui laps peab probleeme lahendama siis see on probleem, kuna ta tahab teisi siis kohe karistada , lüüa, kuid mitte sõnadega rääkida.
Poisil puuduvad teadmised. Ta teab vaid selliseid asju, mida ema on sisendanud poisile ja korrutab neid lauseid. Tänu sellele ei ole poisi üldteadmised head.
Poiss laulab tihti rühmas. Kuigi vaid „Põdralmaja“ ja „Millest on tehtud tüdrukud ja poisid“, kuid siiski laulab. Rütmitunnetus puudub. Pilli mängides mängib siis, kui tahtmine tekib.

Meetod ja protseduur

Viisin läbi poisiga rütmi tunnetamise ülesandeid, et näha, kuidas suudab ta tajuda rütmi ja kas suudab mõne rütmiga kohaneda, kui see on tema jaoks uus. Lasin poisil koputada minuga koos temale tuttavat rütmi. Sellega sai poiss suhteliselt hästi hakkama. Tekkis vahepeal vigu, kuid see on arusaadav. Seejärel lasin poisil laulda „Põdralmaja “ laulu, mida ta on lasteaias õppinud . See tuli välja väga edukalt.
Kolmandaks soovisin teada, kuidas on tema jutus rütmiga. Varem oldi lasteaias õpitud selgeks ka luuletus ja palusin, et kas ta loeks selle mulle ette. Poiss tegi seda. Sellest aga selgus, et poiss loeb luuletust ühe pika joruna, mille ta ongi pähe õppinud.

Kognitiivsete oskuste arengu iseärasused

Psüühiliste protsesside kujunemine ja iseärasused on aluseks lapse õpioskuste arengule, jõukohasel tasemel õpetus omakorda võimaldab psüühiliste protsesside täiustumist. Kognitiivsete oskuste valdkond on tihedalt seotud motoorika, sotsiaalsete ja kommunikatsioonioskuste kujundamisega. Seega peavad vastavate oskuste kujundamise/kinnistamisega tegelema nii rühma õpetaja, liikumis - ja muusikaõpetaja kui ka logopeed .
Sellises vanuses lapsed peaksid hääldama kõiki häälikuid õigesti ja rääkima selgelt ja arusaadavalt. Peaks teadma peast kuni 4 realisi liisusalme, peaks kasutama lauses põimlauseid.
Kuid samas teab ja nimetab enamiku kehaosi, kirjeldab täiskasvanu abiga olupilti.

Eneseteenindamine

Eneseteenindamise oskused ja harjumused tulevad paljustki pere elulaadist ning tavadest .
Poisil puuduvad oskused eneseteenindamiseoskuste kohalt. Poiss ei suuda hoolitseda oma keha eest ega riiete eest. Rebib aegajalt oma riideid lasteaias katki, ei pese nägu ega käsi lasteaias ilma, et peaks talle mitu korda ütlema.
Tervise hoidmise oskused on head. Paneb alati end korralikult riidesse enne õue minekut. Alati kindad , müts ja sall olemas. Kui on veidi tõbine jääb koju.

Meetod ja protseduur

Jälgisin teive ühe pika päeva, kuidas poiss teeb eneseteenindamist. Kuid kahjuks juhtusin jälgima seda poissi põhjalikumalt just sel päeval, kui poiss hommikuringis istudes enda teksa lühikesed püksid lihtsalt paairi sekundi jooksul katki käristas. Ja seejärel lihtsalt nutma hakkas ja süüdistama hakkas seda poissi, kes tema kõrval istus. Kuigi nii mina kui ka õpetaja nägime, et ta tegi seda täiesti ise.
Samuti ei pesnud poiss käsi ilma, et õpetaja oleks tema järel käinud ja ütelnud, et palun pese nüüd käed ära. Otse pissilt söögilaua taha kui teda ei oleks jälgitud ja räägitud, et enne söömist tuleb käsi pesta ja peale pissil käimist samuti.

Eneseteenindamise oskuste arengu iseärasused

Iseseisvuse ja eneseteenindamiste arendamiseks tuleks anda lapsele tegevus- ja otsustamisvabadust. Samas peaks see toimuma turvalises õhkkonnas. Laps peab teadma, et vajaduse korral on tal võmalik abi saada.
Laps peab suutma toime tulla kaugemal kui koduhoovis, näha ette ja vältida võimalikke ohtusid. Laps peab õppima enam arvestama teistega. Ta peab probleemide korral olema võimeline otsima abi, kuid ka ise teisi abistama.

Soovitused lapse arengu toetamiseks

Lapsega tuleks teha väga palju tööd. Kõige enam oleks vaja, et lapsega tegeletaks kognitiivsete oskustega. Kuna lapsel on suured raskused hääldamisega, kehaosi, sõna lõppudega.
Laps vajaks rohkem hoolt, toetust ja logopeedi abi. Logopeed aitaks poisil korda saada hääldus, sõnade lõpud, r-tähe.
Arvan, et sellel lapsel on veel palju areneda, kuna paljud asjad mida 5 aastane laps peaks Lapsega tuleks teha väga palju tööd. Kõige enam oleks vaja, et lapsega tegeletaks kognitiivsete oskustega. Kuna lapsel on suured raskused hääldamisega, kehaosi, sõna lõppudega.
Laps vajaks rohkem hoolt, toetust ja logopeedi abi. Logopeed aitaks poisil korda saada hääldus, sõnade lõpud, r-tähe.
Arvan, et sellel lapsel on veel palju areneda, kuna paljud asjad mida 5 aastane laps peaks tegelikult oskama, ei ole temas veel piisavalt arenenud. Tema tase jääb pigem 3-4 aastase lapse tasemele . Õpetajatel, vanematel ja logopeedidel oleks temaga väga suurt tööd vaja teha. Samuti peaksid korda saama kodused probleemid, et laps tunneks end ka kodustes tingimustes kindlana ja olen kindel, et paljud selle lapse probleemid on tingitud tema kodustes probleemides ja kasvatuses.
Kuid laps ise on hakkaja ja tubli ja olen kindel, et kui temaga hakata rasket tööd tegema saab sellest poisist tulevikus väga hea õpilane ja mees.lapse tasemele. Õpetajatel, vanematel ja logopeedidel oleks temaga väga suurt tööd vaja teha. Samuti peaksid korda saama kodused probleemid, et laps tunneks end ka kodustes tingimustes kindlana ja olen kindel, et paljud selle lapse probleemid on tingitud tema kodustes probleemides ja kasvatuses.
Kuid laps ise on hakkaja ja tubli ja olen kindel, et kui temaga hakata rasket tööd tegema saab sellest poisist tulevikus väga hea õpilane ja mees.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 161 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti

161 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kaiu17 Õppematerjali autor

kirjeldatud on ühe lapse vaatlust läbi arengu ja siis on see analüüsitud.

Lapse areng jälgimine analüüs

Sarnased õppematerjalid

doc

Autism

olevad teraapiavõimalused. Viitavad sümptomid antud probleemi kirjelduses: · Ärevus · Rahutus · Poisiga ei ole võimalik saavutada pilkkontakti · Poiss on väga valiv toidu suhtes · Mõnel päeval keeldub haiglatoidust täielikult · Enamasti meeldib poisile veeta aega üksi · Sõnalise kontakti saavutamine poisiga on keeruline Situatsiooni seos vastava psüühikahäire olemusega: Autismile on tüüpilised lapse kõnehäired, mille tõttu on haigega sõnalise kontakti saavutamine raskendatud. Autistlikud lapsed ei omanda kunagi piisavat sõnalist väljendusoskust. Väljendusoskuse piiratuse tõttu ei tule teiste lastega mängimisest suurt midagi välja ja seda ka vähese loomingulisuse ja mängulisuse kujutlusvõime vaesuse tõttu. Seetõttu mängivad autistlikud lapsed sageli üksi. Paljudel autistlikel lastel ilmnevad kinnismõtted, mis avalduvad näiteks mingi tegevuse pidevas kordamises (nt poiss

Psühhiaatria

doc

Areng viiendaks eluaastaks

SISSEJUHATUS Iga algus on eriline, see võib olla raske või ka kerge. Sama võib mõelda ka lapse elust- tema sünnist, kasvamisest ja arenemisest. Lapse sünd on rõõm, millele järgneb lapse kasvatamine ehk töö, mida tuleb võtta kohusetundega, ning lapse elu ja saavutused on vanematele tasuks nende pühendumise eest lapse kasvatamisele. Alati ei ole kõik nii lihtne või kerge, alati ei ole meil aega olla vanemateks, kes jagavad hellust oma lastele või mõistavad neid. Mõistmine on oskus. Eelkoolieas on üheks hindamisobjektiks lapse areng ja õppimine. Süsteemselt ja kindlalt lapse arengut vaadeldes muutub nähtavaks iga lapse iseendaks kasvamise lugu. Ent see omakorda eeldab teadmisi lapse arengust ja selle jälgimise meetoditest.

Arengupsühholoogia

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

laste käekäik korda läheb. velt. Ehk julgustab see raamat teidki midagi ette võtma, et ära hoida ühe agressiivse või vägivaldse lapse väljakujunemist. Rasked ja ohtlikud kehavigastused Vigu teeme lastega suheldes me kõik. Ent sellest ei teki prob- Võrreldes 1996. aastaga tõusis alla 21-aastaste kuritegevus leemi niikaua, kui laps tunneb, et teda pannakse tähele, teda 1997. aastaks 20,8%

Avalikud suhted

doc

HEV koordinaatori roll

Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub

Sotsiaalpedagoogika

doc

2-3 aastase lapse areng

Tallinna Pedagoogiline Seminar Referaat 2-3 aastase lapseareng Tallinn 2010 Sisukord 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. ......3 2. 2-3 aastase lapse füüsiline areng...........................................................................................4 3. Vaimn eareng..........................................................................................................................5 3.1 Gerli oskab..........................................................................................................................5 4. Kõne areng.................................................................................................................

Lapse areng, jälgimine ja analüüs

docx

MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduse Instituut Alushariduse valdkond Erika Vederman KAALB-3 MITTESEKKUVAD LAPSE VAATLUSED JA ANALÜÜS Õpimapp Juhendaja: lektor Lii Lilleoja Tallinn 2018 Sisukord 1.Vaatlusprotokollid.................................................................................................... 3 2.Analüüs.................................................................................................................... 6 Kasutatud allikad......................................................

Alushariduse pedagoog

doc

Erivajadustega laps lasteaias

seda kergem on neil hiljem temaga hakkama saada. Kui vähegi võimalik, ignoreerida halba käitumist. Laps peab tunnetama, et õpetaja rühmas on teadlik tema käitumisest. Hüperaktiivne laps vajab psühholoogilist toetust. Tähtis on armastus, hoolitsus ja mõistmine. Iga laps on individuaalne ning väga oluline on lasteaia ja kodu koostöö. Hüperaktiivsus on eelkõige psühholoogiliste, meditsiiniliste ja pedagoogiliste probleemide koosesinemine. Lapsevanem peaks mõtlema oma lapse tugevatele 2 külgedele. Abi saab kindlasti tugirühmadest ja koolitustelt. Oluline on koostöö lastepsühhiaatriga. Rühmas on oluline meeskonnatöö ja lapsele individuaalne lähenemine. Kui lapse probleemi teadvustada ja sellega tegeleda, siis võib hüperaktiivse lapse tähelepanuhäire õigeid meetodeid kasutades kontrolli alla saada. Steveni vanemad

Haridus