Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine.

Q: Mille poolest erinevad sõna ja mõiste?

Vastus leiad õppematerjalist: Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine.

Q: Mis ei tähista mõisteid?

Vastus leiad õppematerjalist: Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine.

Q: Milliseid representatsioone kasutate kui kirjeldate sõbrale oma viimast kinokülastust?

Vastus leiad õppematerjalist: Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine.

Q: Mida on ruumilise mõtlemise kohta teada saadud mentaalse rotatsiooni Shepard jt ja mentaalse skaneerimise Kosslyn jt katsetest?

Vastus leiad õppematerjalist: Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine.

Q: Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria põhiseisukohad ?

Vastus leiad õppematerjalist: Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine.

Q: Miks on eksperdid oma valdkonna probleemide lahendamisel edukamad kui algajad?

Vastus leiad õppematerjalist: Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine.

Q: Kell 12 hommikul on taevas 1 pilv iga tunni jooksul pilvede arv kahekordistub Kell 12 öösel on kogu taevas kaetud pilvedega Millal on pool taevast kaetud pilvedega?

Vastus leiad õppematerjalist: Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine.

Q: Millega võib olla seletatav see et probleemi mõneks ajaks kõrvalejätmine inkubatsioon võib lahenduse leidmist soodustada?

Vastus leiad õppematerjalist: Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine.

Q: Mille poolest erinevad deduktiivne ja induktiivne järeldamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine.

Q: Kumba meetodit kasutavad Teie rühma liikmed rohkem?

Vastus leiad õppematerjalist: Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine.

Tamm, Hanna-Liisa

Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine. (0)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Psühholoogia - Psühholoogia

3 KEHV

Esitatud küsimused

Mille poolest erinevad sõna ja mõiste?
Mis ei tähista mõisteid?
Milliseid representatsioone kasutate kui kirjeldate sõbrale oma viimast kinokülastust?
Mida on ruumilise mõtlemise kohta teada saadud mentaalse rotatsiooni Shepard jt ja mentaalse skaneerimise Kosslyn jt katsetest?
Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria põhiseisukohad ?
Miks tuleb märksõna lind� peale mõeldes kiiremini meelde pääsuke kui pingviin?
Millised probleemilahenduse etapid tuleb läbida kui teile antakse ülesanne kirjutada ülehomseks 500- sõnaline essee mõnel Mõtlemise� loengus käsitletud teemal?
Miks on eksperdid oma valdkonna probleemide lahendamisel edukamad kui algajad?
Kell 12 hommikul on taevas 1 pilv iga tunni jooksul pilvede arv kahekordistub Kell 12 öösel on kogu taevas kaetud pilvedega Millal on pool taevast kaetud pilvedega?
Millega võib olla seletatav see et probleemi mõneks ajaks kõrvalejätmine inkubatsioon võib lahenduse leidmist soodustada?
Mille poolest erinevad deduktiivne ja induktiivne järeldamine?
Kumba meetodit kasutavad Teie rühma liikmed rohkem?
Mis on süllogism?
Millest tulevad vead süllogismide lahendamisel?
Mispärast teevad inimesed Wasoni valikülesande lahendamisel nii sageli vigu?
Mis tingimustel on samalaadsete ülesannete lahendamine lihtsam?
Millised on algoritmide ja heuristikute abil mõtlemise puhul kummagi plussid ja miinused?
Keda kolleegid iseloomustavad kui töökat kohusetundlikku konservatiivset ja detailides täpset on tõenäolisemalt insener või luuletaja?
Kuidas seda tulemust seletada?
Mis on raamistamine?
Kuidas mõjutab probleemi raamistamine valikute tegemist?
Kus kasutatakse raamistamise efekti teadlikult enda huvides?

Kordamisküsimused seminariks
Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine
Mõtlemine

Defineeri järgmised mõisted: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. Mille poolest erinevad sõna ja mõiste? Tooge näiteid sõnadest, mis ei tähista mõisteid?
MÕTLEMINE -
Oden (1987): “Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia , kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest”.
• Tavatähendus: uskumine , meenutamine, arutlemine
• Teaduslikus psühholoogias:
– teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine
– vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta
Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel
• Mõtlemine on varjatud protsess, mida ei saa otseselt vaadelda
• Mõtlemises manipuleeritakse teatud elementidega ( kujundid , mõisted, skeemid , stsenaariumid)
• Mõtlemise liigid: mõistete moodustamine, teadmiste organiseerimine , probleemide lahendamine, järeldamine, arutlemine
KUJUND –
Kujund, figuur ehk kujutis on konkreetses vormis väljendatud üldistus , oled kuulnud seda.
SÕNA-
Sõna on keele vähim vaba vorm, mille tunnuseks on võime esineda iseseisvalt.
MÕISTE -
Mingi ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus. Sõnade või teiste sümbolitega märgitud kategooriate kirjeldused.
Mõistete abil mõeldakse asju (objekte) neid iseloomustavate tunnuslike omaduste ja suhete kaudu.
Mõiste abil kokku liigitatavat asjade rühma nimetatakse kategooriaks.
Erinevad: sõna ei ole alati kujund, kuid mõistet tähistatakse sõnadega. Nt kassid- mõistest me saame aru, et need on loomad, aga sõnana on nad eesti keeles kassid, inglise keeles cats jne. Samuti tekib meil siis kujund, millised nad on, ehk meelelise kogemuse vaimne koopia.
Sõna käib nii kujundi, kui mõiste kohta. Aga kujund on pildiline, päriselt olemas. Mõiste on abstraktne või konkreetne. Kujund puudub nt armastusel ja vabadusel. Nt kass on kõik kolm asja. Aga armastus on ainult sõna ja mõiste. Tavaliselt on tegusõnad need, mille kohta pole päriselt ühesel mõistetavat kujundit. Mõistel on kogemus taga.

Milliseid representatsioone kasutate, kui kirjeldate sõbrale oma viimast kinokülastust?
Kinos käimine - räägin inimestest (kellega läksin), mida tegin, eesmärk- analoogne . Sümboliline esitus, seletada selle põhjal ja tuua näiteid. Skeemid, stsenaariumid – mida keegi tegi. Reastatud tüüpilised tegevused. Sümbol pigem tekstiline „ja“, analoogne pigem piltlik , kujundlik „&“.

Mida on ruumilise mõtlemise kohta teada saadud mentaalse rotatsiooni (Shepard jt) ja mentaalse skaneerimise (Kosslyn jt) katsetest?
Shepard - mentaalse rotatsiooni katsed. Katse näiteks R-tähtedega. Mida rohkem oli R tähte keeratud, seda kauem läks inimestel vastamisega aega. Seletuseks võib olla see, et inimesed pidid tähe õigesse asendisse keerama, et seda võrrelda oma teadmistega. Suudad kujutada asja erinevates asendites ja tegevustes. Mida rohkem on objekti muudetud seda keerulisem on mõelda seda algasendisse. Kosslyn- mentaalse skaneerimise katse. Inimesel palutakse meelde jätta kaart ning pärast see joonistada mälu järgi. Kui punktini on pikem maa, siis võtab ma mõtlemiseprotsess kauem aega. Ruumidimensioon säilib mõtlemise käigus.

Millised on defineerivate tunnuste teooria ja prototüübi- ehk iseloomulike tunnuste teooria põhiseisukohad? Mille poolest on need teooriad sarnased, mille poolest erinevad?
Defineerivate tunnuste teooria

sõnade tähenduse mentaalsed representatsioonid koosnevad tarviklikust ja piisavast hulgast semantilistest tunnustest

kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud semantilised tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste
õuna representatsiooni võivad moodustada nt ümar, söödav, magus, punane, mahlane
kokkuvõttes väidab teooria, et kanname iga sõna jaoks oma peas kaasas semantilistel tunnustel põhinevad definitsioone. Need tunnused võimaldavad meil ära tunda iga kategooria uusi liikmeid, mõista kuidas on sõnade tähendused omavahel seotud ja aru saada lausetest, mis koosnevad sõnadest.

/semantiline tunnus- põhikategooria või mõiste, mida ei saa enam väiksemateks või väiksema mahuga kategooriaks jagada./
Prototüübiteooria e iseloomulike tunnuste teooria

kirjeldatakse samuti paljude sõnade tähendust tunnuste abil, kuid ei esitata tarvilikku ega piisavat tunnuste kogumit
mingisse kategooriasse kuuluvaid objekte esitab selle kategooria kõige iseloomulikum eksemplar ehk prototüüp , mis on selle kategooria kõige tüüpilisem liige

sellest tulenevalt ei moodustu mõiste mitte kõigist tunnustest, vaid eelkõige nendest, mis kirjeldavad vastava mõiste tüüpilisi liikmeid
tänu kogemustele on erinevate inimeste mõistete esitus erinev
paljudes olukordades kasutame pigem prototüüpi kui definitsiooni

Prot teooriat kasutatakse rohkem. Vahe on selles, et prot kaudu defineerimine võib olla ekslik . Nt tool, ma tean, et neli jalga, aga mul oleks juurde vaja mingit tunnust veel, mis eristaks tooli lauast.

Miks tuleb märksõna „lind“ peale mõeldes kiiremini meelde pääsuke kui pingviin ? (vasta nii prototüübi kui ka leviva aktivatsiooni mudeli kohaselt)
Prototüübiteooria järgi esindab mingisse kategooriasse kuuluvaid objekte selle kategooria kõige iseloomulikum eksemplar ehk prototüüp, mis on selle kategooria kõige tüüpilisem liige. Sellest tulenevalt ei moodustu mõiste mitte kõigist tunnustest, vaid eelkõige nendest , mis kirjeldavad vastava mõiste tüüpilisi (“kõige õigemaid”) liikmeid. Pääsukese ja pingviini näite puhul on inimeste peas paratamatult linnu prototüübiks väike lennuvõimeline laululind , mis sarnaneb rohkem pääsukese kui pingviiniga. Seega võiks lausa öelda, et pääsuke on õigem lind kui pingviin või et pääsuke on linnulikum kui pingviin.
Leviva aktivatsiooni mudel- mälupilt
• Mõisted salvestatud konkreetsetesse pesadesse ja seotud assotsiatiivsete sidemetega
• Sidemed võivad olla hierarhilised, tähenduslikud või kogemuslikud
• Sidemete tugevus on erinev
Probleemide lahendamine

Miks võtab vabal teemal essee kirjutamise alustamine enamasti kauem aega kui etteantud teema korral?
Inimene hakkab esmalt pingsalt teema peale mõtlema, millest üldse kirjutada, mis on palju keerukam ülesanne, kui etteantud teema kohta kohe ülesannet täitma hakata.

Millised probleemilahenduse etapid tuleb läbida, kui teile antakse ülesanne kirjutada ülehomseks 500- sõnaline essee mõnel „Mõtlemise“ loengus käsitletud teemal?
Etapid:
* Probleemi identifitseerimine- antud küsimuse puhul võib see punkt ära jääda.
* Probleemi määratlemine - teemavalik
* Probleemi lahendamiseks vajaliku strateegia konstrueerimine - koostatakse esialgne “plaan”, kuidas kirjandit kirjutada. Millest alustada jne
* Informatsiooni kogumine ja organiseerimine - loetakse juurde valitud teemal, muudatused “plaanis”
* Ressursside hindamine - vaadatakse üle senine töö, et kirjand liiga laialivalguv poleks
* Lahendamise jälgimine - järgitakse “plaani”, et tuleks võimalikult konstruktiivne kirjand
* Lahenduskäigu hindamine - loetakse valmisolev kirjand üle ning vajadusel tehakse muudatusi

Miks on eksperdid oma valdkonna probleemide lahendamisel edukamad kui algajad ?
Eksperte eristab algajatest:
• valdkonnaspetsiifiline mälu on parem
• kasutavad algajatest erinevaid probleemilahendusstrateegiaid
• probleemi esitused paremini läbi töötatud
• paremus tingitud teadmistest mitte üldvõimetest
• kujunetakse rohke harjutamisega
Näiteks kogemusega arstid ja arstiks õppivad inimesed.

Kirjeldage mõnda olukorda, kus mentaalne struktuur ( mental set)
Mental set ehk mentaalne struktuur on kogemuse alusel kujunenud. Lahendust takistav on fikseerimine eelmistele lahenduskäikudele (nt matemaatikas lahendada sama põhimõttega ülesande ja siis ootamatult seda muuta, ei näe uut lahenduskäiku ja proovid vanamoodi edasi teha). Funktsionaalne fikseerumine on kalduvus kasutada asju ainult ettenähtud eesmärgil (nt tikutopsi tule tegemiseks, aga mitte torni ehitamiseks).
a) takistab probleemi lahendamist- piirangud, mis takistavad, on ka ise endale piiride seadmine (nt vahetad kooli ja uue bussipeatuse asemel oled vanasse läinud. ).
b) soodustab probleemi lahendamist- kui on tuttav probleem, automatiseerumine, mis tuleb oskuste omadamisega (nt liiklusmärk 50 kiiruspiirang, sa ei süvene sinna, sest see on sul juba eelnevalt selgeks tehtud).

Kell 12 hommikul on taevas 1 pilv, iga tunni jooksul pilvede arv kahekordistub. Kell 12 öösel on kogu taevas kaetud pilvedega. Millal on pool taevast kaetud pilvedega? Milline probleemilahendusstrateegia aitab seda ülesannet lahendada?
Kell 11 õhtul/öösel on pool taevast pilvedega kaetud. Tagasisuunas töötamise strateegia.
Vahendi-eesmärgi analüüs - probleemi lahendamise strateegia, mille puhul hinnatakse pidevalt erinevust praeguse seisundi ja eesmärgiks seatud seisundi vahel ning mõeldakse sellele, kuidas olemasolevaid ressursse selle erinevuse vähendamiseks kasutada. Selle analüüsi abil võidakse esialgne probleem asendada hulga alamprobleemidega, st esialgne eesmärk asendatakse mitme vahe-eesmärgiga. Sellisel viisil probleemide mõistmine annab mitmesuguseid eeliseid . Esiteks on alamprobleemid juba definitsiooni poolest algsest probleemist vähem keerukad, seega on need tõenäoliselt ka lihtsamini lahendatavad. Teiseks on alamprobleemid tihti võrdlemisi selgepiirilised. Kokkuvõttes on nõnda teatud osad, millest saame kokku panna oma algse probleemi kogulahenduse.
Automaatsus - võime täita ülesannet ilma sellele tähelepanu pööramata. Alamrutiinide kasutamine annab veel ühe eelise: lihtsad moodulid on tavaliselt hästi sisse harjunud ja see võimaldab kogu tähelepanu suunata üldpildile, ilma et peaks jooksvate üksikasjade pärast muretsema. Asjaolu, et alamrutiinide järgimisele ei tarvitse mõelda, teeb meie elu palju lihtsamaks, sest lubab tähelepanu pöörata ülesande seisukohalt olulisematele asjaoludele. Mõnikord võib selline automaatsus siiski uusi probleeme kaasa tuua, sest juba välja kujunenud automaatikat on raske välja lülitada või muuta. (Stroopi efekt, kus tehti katsed värvuste nimeteda. Kui kirjutati värvused, kuid tekst oli teist värvi, tekitas see lugemisel inimestel segadust arusaamisel, mida kirjutatud on).

Millega võib olla seletatav see, et probleemi mõneks ajaks kõrvalejätmine ( inkubatsioon ) võib lahenduse leidmist soodustada? Tooge näide mõnest olukorrast, kus olete ise sellist probleemi lahendust kogenud.
Alateadvusel on võimalus probleemi pikemalt ja rahulikult analüüsida. Aja möödudes muutuvad seosed hägusemaks, mis annab eelise keskenduda probleemile. Näiteks õppima peaks ennem magamaminekut.
Järeldamine

Mille poolest erinevad deduktiivne ja induktiivne järeldamine? Kumba meetodit kasutavad Teie rühma liikmed rohkem?
Deduktiivsel järeldamisel määratakse, kas järeldused on või ei ole tuletatavad (järeldatavad) teatud väidetest (eeldustest), mitmete näite abil. Induktiivne järeldamine suundub konkreetselt üldisele, mille käigus tehakse üldistusi konkreetsetest näidetest (ühelt paljule).
Mina isiklikult arvan, et kasutan rohkem deduktiivset meetodit.

Mis on süllogism ? Millest tulevad vead süllogismide lahendamisel?
Süllogism on loogikaprobleem, mis koosneb kahest eeldusest ning järeldusest. Süllogism on kehtiv, kui järeldus tuleneb eeldustest.
Eksitakse seetõttu, et paljud ei saa aru, mida süllogistlik arutlus eeldab ning et tuleb keskenduda üksnes eelduste ja järelduste seosele. Selle asemel mõeldakse, kas järeldus tundub usutav . Toetutakse rohkem usutavusele. See tundub mõistlik strateegia, aga tegelikult näitab selline strateegia, et loogika reeglitest ei saada üldse aru.
Näide: Kõik kunstiteosed on valmistatud puidust. Kõigist puidust esemetest saab valmistada kella. Järelikult saab kõigist kunstiteostest valmistada kellad .

Mispärast teevad inimesed Wasoni valikülesande lahendamisel nii sageli vigu? Mis tingimustel on samalaadsete ülesannete lahendamine lihtsam?
Inimesed peavad kehtivaks süllogisme, milles sisalduv järeldus on eraldi seisvana usutav ning tõendeid peetakse veenvaks, siis kui need annavad kinnitust juba omaks võetud uskumustele. Esimene seletus- ülessande lahendamise juures on oluline probleemi sisu. Seega on lihtsam lahendada ülesannet mis on teadaoleva sisuga või millel on mingi reaalne väärtus. Teine seletus- kogemuste põhjal on välja töötatud arutlusstrateegiad konkreetse praktilise probleemi lahendamiseks. Näiteks puudutab õlle joomise probleem lubatavust (valikülesande standardne variant), seega toob ta esile meile sisseharjunud oskuste üle mõelda. Samasugusel loogikaülesande tähtede ja arvudega (Wasoni katse) pole aga igapäevase arutlusega mingit nähtavat seost, seega pole meil strateegiat ning me ei saa sellega hästi hakkama. Mõlemate tõlgenduste kohaselt sõltub arutluse käik mentaalsetest representatsioonidest, mille üle arutleme. Lisaks rõhuavad mõlemad pragmaatilisi kaalutlusi- ühel juhul on tarvis õigesti arutleda valetamise ja petmise puhul (Wason), teisel aga lubamise ja kohustamise puhul (lihtsustatud).

Millised on algoritmide ja heuristikute abil mõtlemise puhul kummagi plussid ja miinused?
Kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? Newell & Simon (1972) eristasid 2 probleemilahendusstrateegi : Heuristikud ja Algoritmid.
Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega.
Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse .

Kas inimene, keda kolleegid iseloomustavad kui töökat, kohusetundlikku, konservatiivset ja detailides täpset on tõenäolisemalt insener või luuletaja? Miks?
Insener, sest põhineb teadmistel, arvestab pisidetaile. Kunstnikuid ei iseloomusta konservatiivsus .

Kui katses osalejatelt küsiti, kas inglise keeles on rohkem sõnu, milles R-täht on esimesel kohal või sõnu, milles R on kolmandal kohal, vastas 2/3 osalejatest valesti, et rohkem on R-tähega algavaid sõnu. Kuidas seda tulemust seletada?
Keerulisem on meenutada sõnu, kus r on kolmandal kohal kui neid sõnu, mis algab r tähega.

Mis on raamistamine ? Kuidas mõjutab probleemi raamistamine valikute tegemist? Kus kasutatakse raamistamise efekti teadlikult enda huvides?
Raamistus - valikuotsuste sõnastamise või valikuvariantide kirjeldamise viis. Näiliselt kõrvalised raamistuse elemendid võivad otsuseid mõjutada, sest muudavad võrdluse tausta .
Näiteks kui antakse inimesele valida, kas päästetaks 200 inimest 600-st vs 600-st inimesest sureks 400. Antud juhul on ainuke erinevus variantide sõnastuses ning sellisel raamistuse muutmisel on tohutu mõju. Kusjuures kumbki neist raamistustest pole teisest parem, sest mõlemad esitavad lõppude lõpuks sama informatsiooni. Erinevad raamistused segavad inimestel tegemast neutraalseid ja objektiivseid valikuid. Ning muret tekitabki inimeste valikute ebajärjekindlus - nende eelistused muutuvad raamistuse muutudes vastupidiseks; ning inimesi saab nii kergesti manipuleerida selliste asjade abil, mis valikute sisu üldse ei puuduta.
Raamistuse efekt on võrdlemisi levinud ning seda saab jälgida nii katsetingimustes kui ka reaalses elus. Nt toetavad arstid meelsamini raviprogrammi, mille edukus on 50%, kui sellist programmi, mille ebaõnnestumise võimalus on 50%. Neid heidutab raamistus, mis rõhutab negatiivseid tulemusi.
Valikuvõimaluste ümbervormimisega muutub raamistus ja seetõttu ka võrdlustaust. Selletõttu saab raamistuse valija inimestega manipuleerida.
Siiski järgib raamistuse efekt kõigil juhtudel üht lihtsat mustrit: inimesed püüavad teha valikuid, mis minimeeriksid või väldiksid kaotusi - see tähendab, et ilmneb kalduvus, mida nimetatakse kaotusetõrksuseks.
Kaotusetõrksus - tugev kalduvus pidada kaotusi märkimisväärselt tähtsamaks kui võrreldava suurusega võite ning sellega kaasnev kalduvus võimaliku kaotuse vältimiseks midagi ette võtta (sh teha riskantseid samme).
Afektiivne ennustamine - see, kui ennustatakse oma emotsionaalset reaktsiooni tulevastele sündmustele. Tuleb aga tõdeda, et sellised ennustused on tihti ebatäpsed. Inimesed hindavad valesti oma tunnete tugevust ja kestvust.
Järjekindlat kvaliteetset otsustamist mõjutab nii raamistuse efekt kui ka afektiivne ennustamine. Otsuste langetamist segab ka asjaolu, et tihti on liiga palju valikuid.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 37 allalaadimist

Mõtlemine-probleemide lahendamine ja järeldamine #1

Mõtlemine-probleemide lahendamine ja järeldamine #2

Mõtlemine-probleemide lahendamine ja järeldamine #3

Mõtlemine-probleemide lahendamine ja järeldamine #4

Mõtlemine-probleemide lahendamine ja järeldamine #5

Mõtlemine-probleemide lahendamine ja järeldamine #6

Mõtlemine-probleemide lahendamine ja järeldamine #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Hanna-Liisa Tamm Õppematerjali autor

Kordamisküsimused: Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine.

tunnetuspsühholoogia mõtlemine probleemid järeldamine lahendamine psühholoogia

Sarnased õppematerjalid

docx

Mõtlemine, järeldamine, probleemide lahendamine

MÕTLEMINE Mõtlemise elemendid 1. Proovi defineerida järgmisi mõisteid: mõtlemine, kujund, sõna, mõiste. MÕTLEMINE - Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine · Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

Mis on mõtlemine?

Mis on mõtlemine?· Oden (1987): "Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest". · Tavatähendus: uskumine, meenutamine, arutlemine· Teaduslikus psühholoogias: teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemisest räägitakse sümboliliste protsesside kirjeldamisel, mitte nähtava käitumise kirjeldamisel ·

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

ppt

Mõtlemine ja mõtlemise areng

Mõtlemine Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Mõtlemine on ... · laialt määratletuna kogu arukas käitumine · kitsamalt teatud vaimsete elementidega ümberkäimine ehk manipuleerimine Et taibata asjade ja nähtuste vahel valitsevaid seoseid, tuleb teadvuses kajastatud asjad teadmised mingil viisil korrastada või organiseerida · Mõtlemine on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta Mõtlemise elemendid: kujundid · Kujundid meelelise (nägemis-, kuulmis- ja kompimis-) kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia Analoog või mudel, mis sarnaneb originaaliga · Mõtlemisel manipuleeritakse kujunditega (piltidega peas) kombineeritakse, moodustatakse uusi Näiteks kassi võib esitada

Psühholoogia

docx

Tunnetuspsühholoogia konspekt(mälu, mõtlemine, probleemide lahendamine, keel)

Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu

Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon

docx

PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG

 Defineerivate tunnuste teooria e definitsiooniline tähendusteooria:  Algelemendid- tunnused (vanaema: kas ema ema või isa ema)  Defineerivad tunnused- tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet  Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge; mõisted asetsevad hierarhiliselt  Defineeritavate tunnuste teooria probleemid:  Mõisteid raske defineerida; hästi ja halvasti defineeritavad sõnad  Tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed  Kategooriad pole selged  Prototüübiteooria (ka tähenduse prototüübiteooria)- teooria, mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskmisel või tüüpilisel väärtusel:  Kategooriad eristatakse protitüüpidena  Iseloomulikud tunnused

Üldpsühholoogia

odt

Keel, mõtlemine

- sefineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet - objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge - mõisted asetsevad hierarhiliselt PROBLEEMID - mõisteid raske defineerida (hästi ja halvasti defineeritavad mõisted) - tüüpilised ja ebatüüpilised kategooria liikmed - kategooria piirid pole selged PROTOTÜÜBITEOORIA - kategooriad esitatakse prototüüpidena - iseloomulikud tunnused - liikmete tüüpilisus PROTOTÜÜBITEOORIA PROBLEEMID - kõigil mõistetel pole prototüübilisi omadusi - liigselt suur rõhk tajul - esitused nii prototüüpidena kui defineerivate tunnustena - tähtsad ka mõistevahelised seosed KEELE OMANDAMISE TEOORIAD * õppimisteooria (Skinner): põhineb käitumuslikul lähenemisel. - mudeldamine - imiteerimine - harjutamine - valikuline kinnitamine * kaasasündinud keeleomandamismehhanism - Noam Chomsky KRIITILISTE PERIOODIDE HÜPOTEES

Psühholoogia

docx

Kognitiivne psühholoogia

kuju ja orientatsiooniga klotsi. Aktiivsus algab klotsi ilmumisega nägemisvälja aga ainult siis kui on kavatsus seda ka haarata. (kavatsus kajastub selles millega rakud informatsiooniga peale hakkavad) Anterior intraparietal Area (AIP) - Rohelises alas nende teede sees on erinevate juhtetee alafunktsioonid. (asukoht, liikumine, ruumilised transformatsioonid, ruumisuhted, silmade ligutamine) - On probleemid kortikaalsed, mitte meelelundi spetsiifilised. Miks me ei saa meelestatud pilti on seotud ajukoorega mitte meelelundiga. - Prosopagnoosia – nägude mitteäratundmise häire - Tesrebraalne akromatopsia – aju kortikaalset päritolu olev värvide mittetajumine - Akinetopsia – liikumise mittetajumine Alajaotused juhteteedes - Ettejuhtimise tee - Tegevuse planeerimise tee - Ventraalne tee – vorm ja värv Alajaotused dorsaalses tees

Psühhomeetria

docx

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Nt kassi mõiste ja kass tegelikkuses võrgusõlm koht võrgustikel põhinevates mentaalse representatiooni mudelites, kus mingit teemat puudutavad seosed kokku saavad. Assotsiatiivsed seosed võrgustikel põhinevates mentaalse representatsiooni mudelites seosed võrgustiku sümbolite vahel. Aktiivsuse levimine protsess, mille abil ühe võrgustiku sõlme aktiivsus levib assotsiatiivsete seoste kaudu übritsevatesse sõlmedesse. Suunatud mõtlemine mõtlemine, mis on suunatud kindlale eesmärgile Otsuste langetamine-tõendite põhjal üldistamine järeldustele jõudmiseks Heuristik-strateegia otsustuste kiireks langetamiseks, riskides eksimisega Kättesaadavuse heuristik strateegia, mille järgi mingi sündmuse toimumise sagedust või tavapärasust hinnatakse lähtudes selest, kui kergesti vastavad näited meenuvad. Esindavuse heuristik strateegia, mille järgi hinnatakse kas isik,objekt,sündmus kuulub teatavasse kategooriasse lähtudes

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud...

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk

Mõtlemine, probleemide lahendamine ja järeldamine. (0)

Esitatud küsimused

kõik ühe mõiste defineerimiseks vajalikud semantilised tunnused on samavõrra tähtsad ja määravad üheskoos mõiste

sellest tulenevalt ei moodustu mõiste mitte kõigist tunnustest, vaid eelkõige nendest, mis kirjeldavad vastava mõiste tüüpilisi liikmeid

tänu kogemustele on erinevate inimeste mõistete esitus erinev

Sarnased õppematerjalid

Mõtlemine, järeldamine, probleemide lahendamine

Mis on mõtlemine?

Mõtlemine ja mõtlemise areng

Tunnetuspsühholoogia konspekt(mälu, mõtlemine, probleemide lahendamine, keel)

PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG

Keel, mõtlemine

Kognitiivne psühholoogia

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

Kommentaarid (0)