lumivalge,sademeterohkem ,aastatepikkune,kiviaegne,tumepunane 9. Arv,täht,nimi+ ne- või line- liiteline omadussõna ; Arv,täht,nimi ühendatakse järgneva ne-või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil : 22-korruseline , 100- aastane, U-kujuline , Koidula-nimeline 10. kümmend,-teist-sada kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku : kakskümmend,viisteist,üheksateist, nelisada , seitsesada 11. Tegusõnad kirjutatakse muudest sõnadest tavaliselt lahku : õhku tõusev lennuk , on vette kukkunud, hiljuti saabunud kiri 12. Liittegusõnad kirjuttakse kõigis vormides kokku : autasustama,kümnekordistama,abieluma,esietenduma 13. Ühend- või väljendtegusõnade osad kirjutatakse lahku :tuli alla, võttis ette, ajasime juttu,aru saama ,lugu pidama 14. V- , tav- kesksõna , mis on lauses täendiks või öeldistäiteks kirjutatakse kokku :silmaapaistev 15
TEGUSÕNAD ASESÕNAD OMADUS - SÕNAD · Muutuvad sõnad: käändsõnad ja pöördsõnad · Muutumatud sõnad: määrsõnad, kaassõnad, sidesõnad, hüüdsõnad · Käändsõnad: nimisõnad, arvsõnad, asesõnad, omadussõnad · Pöördsõnad: tegusõnad 23. Tegusõna pöördelised ja käändelised vormid! · Tegusõnadel on pöördelised ja käändelised vormid · Käändsõnadel on ainult käändelised vormid · Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid · Käändelised vormid on ma- ja da- tegevusnime ning oleviku ja mineviku
kapsad kaudne kaudselt lipkond aspekt algne algselt õhkkond katkeb jalgsi õhkki anekdoot jalgtee õhkküte (harutama arutama, harv - arv, heit eit, hind ind, hoid oid, hurm urm, hädal- ädal); On kuus tegusõna, milles on paralleelvormid lubatud. Need tegusõnad on: · hukkuma (hukub ehk hukkub) · lekkima (lekib ehk lekkib) · süttima (sütib ehk süttib) · sattuma (satub ehk sattub) · tekkima (tekib ehk tekkib) · lõppema (lõpeb ehk lõppeb) Täheortograafiliselt veaohtlikke sõnu karantiin, kindral, kips, palsam, tanlane, topelt, tragöödia; blufib, botased, bubert, dilemma, doping, draama, duett, garantii, gonglilöök; peatne - peatselt, ärksad, erksad, tõrksad, hõlpsad;
1) Lause lõpumärgid Lausetega anname me edasi oma tundeid, soove, esitame küsimusi, keelame ja palume midagi. Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus Väljendab tegijat. Sihitis Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu ra...
Kokku-ja lahkukirjutamine Lühenenud tüvi- võõrkeel, triivjää, pesemisvahend Nimisõnad 1) nimisõna+ nimisõna Raudtee- täiendosa nimetavas käändes Pildiraamat venna raamat täiendosa näitab liiki, laadi; täiendosa näitab kuuluvust Tindipott punase tindi pott- täiendosa on laiend TäiendosaPuusärk ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed ...
EESSÕNAD ABOVE kohal above the shelf ON peal on the desk on Monday evening UNDER all under the bed BEFORE enne before the meeting AFTER pärast after the movie WITH kellega/ millega connected with the profit FOR eest / jaoks pay for the products for 200 euros DURING kestel, vältel during the seminar FROM ... TO millest milleni from 9 to 5 from the hotel to the beach IN sees in May in the office AT sees, juures at the window akna juures at the dentist's at the airport at school at home at work at the weekend at night at nine o'clock at the beginning of the year TO sisse go to work NEXT TO kõrval ...
Verbituletus. Tegevus: - ta (da)- (pai-ta-b), -sta- ( lõbu-sta-b), -ne- (kalli-ne-mine). Häälestama, pimenema, kõhnuma, sulisema, titatsema. Kausatiivid ehk põhjustavat tegevust väljendavad verbid. Mõjutamine, muutus. Suhteid lõpetama, kooki küpsetama, saapaid puhastama. ta-, da-, sta-, nda- Faktitiivid ehk teostusverbid väljendavad lihtsalt tegevuse sooritamis. Seisundit mõjutamata. Kelgutama, uisutama, silitama. ta-, da-, sta-, nda- Reflektiivid ehk enesekohased tegusõnad väljendavad tegevust, mis tegija endaga toimub. Seisundi muutus, mis puudutab subjekti ennast. Laev randub, neiu solvus, inimene vananeb. u-, ne- Tegevuslaadi vaheldumist väljendavad verbid. Tantsisklema, mõtisklema, haugatama Määrsõnatuletus Viis: -lt (ehmnult), -sti (hästi), -li (kõhuli) huvitavalt, nähtavasti, etapiti, meeleldi, aruldasa, vastakuti. lt-liite põhiül. On muuta omadussõna määrsõnaks.
Omadussõnad muutuvad vastavalt nendele gruppidele. Kõik nimisõnad on jagatud ainsusesse ja mitmusesse ning käändegruppidesse, mida on seitse: nimetav, omastav, osastav, sihitav, instrumentaal, alalütlev ja seesütlev (4). Oromo asesõnade hulka kuuluvad isikule viitavad, umbmäärased, siduvad, vastastikused ja enesekohased asesõnad (5). Verbid koosnevad tüve järelliitest, mis esindavad pöördeid, sugu, arve, ajavormi, kõneviisi ja tegumoodi. Tegusõnad koosnevad põhiliselt ainult kahest ajamäärusest: lõpetatud (perfektiivne/ minevik) ja lõpetamata (olevik/ tulevik). Ajamäärused on välja kujunenud abiverbidest. Oromo keeles on neli kõneviisi: kindel, küsiv, käskiv ja möönev. Viimane on kasutusel, et väljendada käsku, luba ja nõustumist. On ka kolm tegumoodi: tegev, passiivne ja osaliselt passiivne. Oromo sõnavara pärineb kuši keelkonnast, kuid keeles on ka palju
Benabena keel Benabena keel on Üld-Uus-Guinea hõimkonda Kainantu-Goroka keelte Goroka rühma kuuluv keel (Ethnologue). 1998. aasta andmete järgi on maailmas 45 000 benabena keele kõnelejat (Ethnologue). 2009. aastal hinnati kõnelejate arvu umbes samas suurusjärgus, aga keelele pakub konkurentsi tok-pisini keel (DOBES). Seda oskavad/kasutavad teise keelena ja saavad aru ka abaga keele kõnelejad, keda on 2011. aasta andmete järgi 150 (Ethnologue). Benabena keelt kõneldakse Paapua Uus-Guineas Eastern Highlandsi provintsis Goroka (mis on ka provintsi keskus) piirkonnas (Ethnologue). Eastern Highlandsi provintsis ca 580 000 elanikuga räägitakse umbes 21 keelt (Wikipedia). Kasutatakse ladina tähestikku ja keele ISO 639-3 kood on bef (Ethnologue). Benabena keel on peamiselt aglutineeriv keel kuid esineb ka fusionaalseid elemente. Verbide morfoloogia on palju keerulisem ja olulisem kui seda on nimisõnade...
lõpuni. Väga silmatorkav sõna on „atmosfäär“, kuna seda sõna kasutatakse laulus väga palju terve loo vältel, samuti pole see igapäeva toimingutes eriti tihti kasutatud sõna. Ütleksin ka, et „atmosfäär“ on ka kõige huvitavam sõna loos, kuna laulus on kasutatud väga lihtsaid sõnu. Sõnad viitavad sellele, et lugu on väga lihtne, kurva meeleoluga ja isegi vanamoodne. Sõnakasutus on väga minimaalne ja natuke igav. Loos on ülekaalus tegusõnad nagu näiteks: leidsin, vaatan, rändan ja nii edasi. Sõnad on väga konkreetsed ja teisi tähendusi sõnadel pole. Loos kasutatakse vähe erinevaid sõnu mistõttu on kasutatud mitmeid kordi samu sõnu. Lause ehitus on lihtne ning laused on keskmise pikkusega. Laused on sujuvad ja sobivad omavahel suurepäraselt kokku. Loo read riimuvad, kuid see ei mõjuta sõnade tähendust aga mõjutab see laulu tempot. Need riimuvad read on ootuspärased. Laulja meeleolu on kurvavõitu ja kahetsuslik
Üldreegel Tegusõnad kirjutatakse teistest sõnadest lahku: Selgesti loetav esildis, väga austatud õpetaja, õppimata jäetud kontrolltöö. Alati kirjutatakse kokku liittegusõnad. Liittegusõna on mingi sõna või sõnaosa ja tegusõna lahutamatu ühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada ega nende vahele muid sõnu asetada: Abielluma, kuritarvitama, esietenduma, allkirjastama, salakuulama, häbimärgistama. Ühendtegusõnad ja väljendtegusõnad kirjutatakse lahku. Ühendtegusõna - määrsõna + tegusõna: Ette võtma, alla andma, tagasi tulema. Väljendtegusõna käändsõna + tegusõna: Pähe õppima, jalga laskma, silma torkama Väljendtegusõnad on piltliku tähendusega ehk neid ei tule mõista sõna-sõnalt. Erinevalt liittegusõnast saab ühend- ja väljendtegusõna osi lauses ümber paigutada ja nende vahele muid snu asetada: Mulle läks tema esinemine väga korda. (korda minema) Ma pean temast lugu. (lugu pidama) Keeleuuendused 2012 võib-olla ...
Eesti keele grammatika Koostas G.Jalivets KUHU? MIS? KUHU? SUVILA SUVILASSE RAAMAT RAAMATUSSE PINAL PINALISSE LOOMAAED LOOMAAEDA LASTEAED LASTEAEDA KAUPLUS KAUPLUSESSE..KAUPLUS SE RAAMATUKOGU RAAMATUKOKKU TEATER TEATRISSE ARVUTI ARVUTISSE VIHIK VIHIKUSSE KUHU?MIS? KUHU? KOTT KOTI SUSS SUSSI KAPP KAPI TASS TASSI PARK PARKI AED AEDA TRENN TRENNI KINO KINNO SAAL SAALI JÕUSAAL JÕISAALI SAUN SAUNA ÕU ÕUE HOOV HOOVI KÖÖK KÖÖKI KUHU? Pane tähele! MIS? KUHU? TUBA TUPPA JÕGI JÕKKE MESI METTE VESI VETTE KÄSI KÄTTE MÄGI MÄKKE SUUR SUURDE PUHAS PUHTA UU...
on teatud funktsioon suuremas tervikus, mille liige ta on. f. Transitiivne lause/verb - Sihilisus ehk transitiivsus on tegusõna omadus väljendada sihilist, suunatud tegevust ja siduda endaga grammatiline objekt ehk sihitis. Transitiivsus kuulub öeldise leksikaalsete kategooriate hulka. Laused, mille öeldist laiendab sihitis, on transitiivlaused. Verbid, mis tavaliselt esinevad koos sihitisega, on sihilised tegusõnad ehk transitiivverbid: arvama, mõistma, usaldama, petma, üllatama. g. Intransitiivne lause/verb - laused, milles öeldise juures sihitis puudub. Verbid, mis tavaliselt koos sihitisega ei esine, on sihitud tegusõnad ehk intransitiivverbid: olema, jääma, elama, meenuma, pagema. 2. Sõnaliigid - sõnade üldisim rühm, mis kajastab nende põhilisi morfoloogilisi, süntaktilisi ja semantilisi sarnasusi ning erinevusi. a
Üldolevik 55 Üldminevik 62 Üldtulevik 66 Käskiv kõneviis 68 Tegusõna PODER 77 Tegusõna SOLER 77 Konstruktsioon TENER QUE 78 Tegusõna GUSTAR 79 Enesekohased tegusõnad 79 EESSÕNA 81 Eessõnad ajamäärustes 81 Eessõnad kohamäärustes 83 Veel eessõnu 84 ARVSÕNAD 85 KÜSISÕNAD 86 44 KUULA & KORDA ARTIKKEL Hispaania keeles on kaks artiklit:
· Nimisõnad on sõnad, mis nimetavad asju, olendeid, abstraktseid mõisteid ning vastavad küsimusele mis?/ kes?. · Omadussõnad on sõnad, mis väljendavad omadusi ning vastavad küsimusele missugune?. · Arvsõnad on sõnad, mis väljendavad arve. · Asesõnad on käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis käituvad lauses nagu nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad, kuid on täistähenduslike sõnadega sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega. · Tegusõnad on sõnad, mis väljendavad tegevust ja olekut ning vastavad küsimusele mida tegema?. · Määrsõnad on muutumatud sõnad, mis väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist jm. · Kaassõnad on muutumatud sõnad, mis kuuluvad nimisõna juurde ja annavad sellele ligilähedaselt samasuguseid tähendusi nagu käändelõpud. · Sidesõnad o muutumatud sõnad, mille ülesandeks on siduda lause osasid ja lauseid omavahel.
Arapaho keele tähestik näeb välja järgmselt: b c e h i k n o s 3 t u w x y ' Arapaho keel on polüsünteetiline keel, kuna selle sõnad koosnevad väga paljudest morfeemidest. Keeles esinevad pikad lausemoodi sõnad ning keerulised verbid. See-eest on sõnade järjekord lauses üsnagi vaba.(Salzmann, Dictionary Of The Northern Aropaho Language 1983). Arapaho keele südameks on tegusõna. Väga paljud arapaho keele nimisõnad on tegelikult tegusõnad. Näiteks sõna 'kruus' tähistab miskit, mis 'hoiab asju'. Verbid jagunevad nelja kategooriasse: esimesel tasemel esineb vahe sihiliste ning sihitute tegusõnade vahel. Sihitutel tegusõnadel esineb vahe elus ja eluta sõnade vahel. Elus ja eluta sõnu kutsutakse AI ja II verbideks. Arapaho keeles ei ole kindlaid käändeid, nagu eesti keeleski, mis määraksid sõna elus/eluta olekut, see sõltub sõnast endast. (The Arapaho Project). Foneetilise süsteemi tunnusjooneks on täishäälikute
Linna Sauna Parki Tundi Apteeki Kotti Kappi Koju Tassi Majja Klaasi Vette Klassi Kinno Kooli Jõkke Paati Ojja Saali Lumme Aeda Merre Järve Mäkke Kabinetti Ninna Kööki Suhu Metsa Sohu Õue Tuppa Panka Verre Tegusõnad, mis nõuavad sisseütlevat käänet Ajama, ajada, ajan Ajasin auto garaazi. Armuma, armuda, armun Juhan armus Marisse. Ta armus mägedesse juba lapsena. Astuma, astuda, astun , Rein astus ülikooli. Haigestuma, haigestuda, haigestun Haigestusin grippi. Integreeruma, integreeruda, integreerun Eesti integreerub Euroopasse. Investeerima, investeerida, investeerin Haridusse tasub investeerida. Jätma, jätta, jätan Jätsin vihiku koju.
Eveli Soika Tallinna Kristiine Gümnaasium kevad 2007 HÄÄLIKUD vokaalid ehk täishäälikud konsonandid ehk kaashäälikud a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, l, m, n, r, v, j k/g, p/b, t/d f h, s, s helilised häälikud helitud häälikud (neile liitub liide -gi) (neile liitub liide -ki) HÄÄLIKUTE PIKKUSE MÄRKIMINE KIRJAS LÜHIKE PIKK ÜLIPIKK erandlikult padi paadi ...
liisusalm: Riidi, riidi ralla,pakane on valla, Püksid jalga, mütsi pähe, Muidu õue me ei lähe Laps võtab ühte riideesemet, nimetab ja paneb karule Laps nimetab ka kuhu ta paneb (selga, jalga) 2)Laste vanus: 3.-4.a Tegevuse teema: „Vahvad putukad” Eesmärgid: Eneseväljenduslikud: laps kuulab ja tajub eesti keele kõla; Keelelised: nimetab tuttavaid putukaid (LEPATRIINU, KIIL, MESILANE, USS); teab putukate liikumist väljendavaid tegusõnad (LENDAB, ROOMAB); oskab vastata jaatavalt või eitavalt, mõistab küsimust „Kas see on suur või väike?“ ja saab vastata ühesõnaga, nimetab tuntud värve. Kasutatud õppevahendid: „Imekotike”,, laulumäng: „Üks ussike”; (pildid: lepatriinu, kiil, mesilane, uss), mänguasi „päike”, värvilindid. Õ: „Kus on meie päike? Kutsume päikest?“ Õpetaja laulab laulu päikesest ja hakkab päikest otsima, lapsed ka vaatavad riingi.Märkamata
EESTI KEELE KUJUNEMINE Kujunemise algus · 2000-2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest · Arvatakse, et algkeel oli sarnane soome keelega · Eesti keele arengus saab eristada kolme perioodi: 1) vanaeesti keel- kuni aastani 1200 2) murrangueesti keel- 1200 kuni 1700 3) uuseesti keel- 1700 kuni tänapäev Vanaeesti keel · Ei ole säilinud kirjalikke allikaid · Üks varasemaid erinevusi ja muutusi, mis eristab eesti keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest on õ-häälik · Tekkisid murretevahelised erinevused · Eesti- ja Liivimaal kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti · Põhjaeesti ja lõunaeesti häälikujärjendid olid erinevalt arenenud Ülesanne: Tõlgi lõunaeesti keelest põhjaeesti keelde. 1) parts 4) upin 2) kuremari 5) pang 3) väits 6) kaiv Murrangueesti keel · Algas 13. saj. kui sakslased ja t...
Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70 HAVE GOT pööramine 71 Üldolevik 73 Üldminevik Jaatav lause - reeglipärased tegusõnad 74 Jaatav lause - ebareeglipärased tegusõnad 75 Eitav ja küsiv lause 77 USED TO 78 LISTEN & REPEAT REPEAT 59 Lk. Üldtulevik 78 Kestev olevik 80
Harjutamiseks 1. Lisa dokumendi lõppu uus leht ja lisa sinna vormindamata tekst (vähemalt 6 lõiku). 2. Lisa teisele lõigule üks väike pilt; paiguta see teksti sisse keskele ning määra pildi ja teksti vahelise kaguseks 0,8 cm. Tekita pildi ümber 1,5 pt jämeduse joone. 3. Lisa viiendale lõigule üks väike pilt; paiguta see paremale poole teksti taha ning pilt olgu kahvatu ehk vesimärk. 4. Kordamiseks: 4.1. olgu tegusõnad rasvased ja punast värvi ning nimisõnad kaldu ja sinist värvi; 4.2. tõsta esile sinu arvates oluline lause, kasuta näit. kollast värvi; 4.3. olgu esimene lõik sõrendatud tekst mõõduga 2,5 pt; sama lõik olgu joondatud rööpselt ning fondiks Comic Sans MS ja 14 pt; 4.4. vorminda viimane lõik endale meelepäraselt, kasuta järgmisi vorminduse elemente: font, suurus, joondus, reasamm ja teksti värv; 4
BY Tõus, langus Prices has risen by 10 percent. Reisima millegagi ( va jala, By car, by bus. hobusega) AT Vanus She learned Russian at 45. ABOUT Teemad We werw talking about you. Omadussõnad ja tegusõnad, mille järele tuleb kasutada kindlat eessõna: Afraid of kartma midagi, kedagi Fond of armastama midagi, kedagi Good at Hea millegis Interested in Huvitatud olema millegist, kellegist Kind to Lahke olema kellegagi Pleased with Rahul olema millegagi, kellegagi Proud of Uhke olema millegi, kellegi üle Suprised at Üllatunud olema Agree with Nõus olema kellegagi, millegagi Belong to Kuuluma kellelegi, millelegi Consist of Depend on Lootma millelegi, kellelegi
tasandile. 2) Ristuvad - toimuvad siis, kui pöördute selle minatasandi poole, millel teine ei ole. 3) Varjatud. Sõnumi täpsustamine Te kitsendate oma valikuvõimalusi, kui teie maailmamudel on tulvil ülirabgeid reegleid, mida te tohite teha ja mida mitte. Keelekasutusmallid, mis takistavad täieliku teineteisemõistmist: 1) Väljajätt - info, mis on lausetest täiesti välja jäetud. 2) Ebamäärased asesõnad. 3) Ebamäärased tegusõnad. 4) Nominaalstiil. Nominaalstiili efekti tekitamine: 1) Kasutada ülimalt ebamääraseid nimisõnu, millel ilmselgelt pole kõigile ühest tähendust. 2) Muuta tegusõnad nimisõnadeks - nominalisatsioon. 6 Keelekasutusmallid: 1) Absoluut. 2) Pealesurutud piirangud - sõnad või fraasid, mis jätavad mulje, et teil ei ole teist valikut. 3) Pealesurutud väärtushinnangud. Pealesurutud piirangud:
See teema ON ammu UNUSTATUD(tegu) UNUSTATUD (missugune?) TEEMA ei tule enam kõne alla. 3) arvsõnad väjendavad arvulist hulka ja neid peab saama NUMBRITEGA KIRJUTADA pool, viiendik, seitsmendale, viiskümmend 4) asesõnad asendavad nimi-, omadus-, arvsõnu, kuid nendes puudub eelmainitud sõnaliikide konkreetsus õ lk 67 kes, mis, keegi, miski, emb-kumb, säärane, taoline, niisugune, mõlemad, üksteise, teineteise, need, nood, end, ennast... 5) pöördsõnad ehk tegusõnad väljendavad tegevust (organiseerib) olemist (ON, OLI) meeleelundite tajusid (kuuleb, haistab, kompab) aega (ootan, ootas, on oodanud, oli oodanud) suhtumist (tuleb, tuleks, tulgu, tulevat) Muutumatud sõnad sidesõnad seovad osalauseid tervikuks hüüdsõnad väljendavad emotsioone Ei saa esitada küsimusi! Moodusta lauseid järgnevate sõnadega, nii, et need sõnad oleksid kord nimi-, kord omadussõna. ::D vale, tark, pime, hull, haige, terve, külm, soe, võõras, tuttav, punane.
eba-; c) põhisõnadena: -ohtu, -võitu, -karva, -värvi d) ne- ja line-omadussõnad: KOKKU LAHKU meetrilaiune, mäekõrgune nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune kuueteistkümneaastane, kahekümne kolme aastane, T-kujuline, 25- L.Koidula aegne, Atlandi ookeani tagune, aastane(25aastane), maja ja aia vaheline Koidula-aegne, Atlandi-tagune 5. Tegusõnad: a) käändsõnad, määrsõnad ja tegusõna tegevusnimed kirjutatakse tegusõna pöördelistest ja käändelistest vormidest LAHKU, nt puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, remonti vajav mootor, lauldes tehtud tõõ; b) liit- ja ühendtegusõnad - LIITTEGUSÕNAD ÜHENDTEGUSÕNAD KOKKU LAHKU abielluma, alahindama ette võtma (võtan ette, on ette (alahindan), ebaõnnestuma, võetud),
RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2 Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 on oluliselt uuendatud versioon samanimelisest õpikust. Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, CD-st kuulamisülesannetega, kontrolltöödest ja õpetajaraamatust. Õppekomplekt on mõeldud kasutamiseks A-võõrekeele õpikuna 4. klassile ning on loogiliseks järjeks varemilmunud komplektile I Love English 1. Õpik koosneb 20 õppeühikust, millest iga viies on mõeldud kordamiseks. Õppetükid kajastavad laia teemavaldkonda (Unit1: kool ja keeled; Unit 2: numbrid ja aeg; Unit 3: viisakus; Unit 4: loomad; Unit 5: reeglid koolis ja mujal; Unit 6: sõbrad ja sõprus; Unit 7: päev ja tegevused; Unit 8: riietus; Unit 9: sport; Unit 10: hobid; Unit 11: piknik, toiduained; Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juh...
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis kasutatakse sõna ka sõnavormi tähenduses. Sõnavorm on iga grammatiline vorm, milles mingi leksikaalne sõna esineb. Nt tegi, teen, tehakse, tehtud, oled teinud,...
4.Sõnaliigid Muutuvad sõnad: Käändsõnad (saab käänata 14nes käändes): a) Nimisõnad (asjad, olendid, abstraktsed mõisted, nt poiss, kass, laud, armastus) b) Omadussõnad (omadused, nt kole, ilus) c) Arvsõnad (põhi- ja järgarvud, nt kuus, kuues) d) Asesõnad (viitavad isikutele, olenditele ja asjadele, asendavad täistähenduslikke sõnu, nt sina, see, keegi) e) Pöördsõnad e tegusõnad e verbid (väljendavad tegevusi, nt elama, minema) Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu)
metatees- üksuste ümbertõstmine sõnas. Seda juhtub tihti l või r liikumisega sõnas seega ld.k granum läks corniks. r, mis enne oli enne täishäälikut liikus kohale peale täishäälikut. Sama moodi ladina plenum ja inglise full, siin on l liikunud peale täishäälikut ja toimunud on ka esimene häälikunihe p->f, primus –> Frau -> first, I häälikunihe muutis p->f ja metateesi tõttu liikus r teiselt kohalt kolmandale. minevikuolevikuverb (preterite-present verb) – Tegusõnad jagunevad tugevateks ja nõrkadeks. Minevikuolevikuverbid paistavad silma sellega, et neil on nii nõrkade kui tugevate tegusõnade tunnused. Suur osa neist on modaalverbid. Oleviku ajad moodustatakse ablauti abil ja mineviku vormid dentaali abil. tegevusnimed (infinitiiv) on 0 astmes – lisatakse u. murdumine (breaking) – nullaste – ablauti vokaalivahetuse kolmas aste, seda märgitakse sümboliga ø nõrk verb – nõrk verb on see, mille minevik moodustatakse dentaali lisamisega
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e ...
Võõrsõnad muganevad aja jooksul keele fonotaktika reeglitega. NB! H ei saa esineda pika täishääliku järel. 16. Sõnaliigid: Nimisõnad nimetab asju, olendeid Omadussõnad väljendab omadusi Arvsõnad väljendavad arve Asesõnad käändes ja arvus muutuvad sõnad, mis talitsevad ülalolevate taoliselt, kuid on täistähenduslike sõnadega võrreldes sisuvaesemad ja üldisemad, olukorrast sõltuva tähendusega Tegusõnad väljendab tegevust Määrsõnad väljendavad kohta, aega, viisi, seisundit, määra, suhtumist Kaassõnad kuuluvad nimisõna juurde, jagunevad ees- ja tagasõnadeks NB! Mõned kaassõnad funktsioneerivad ka määrsõnana (läbi, pärast, üle, alla, alt) Sidesõnad ülesanne siduda lauseosasid ja lauseid omavahel Hüüdsõnad väljendavad tundeid või millega püütakse tähelepanu äratada 17
Lilleküla Gümnaasium Johannes Aavik Referaat Koostaja: Madis Karu Tallinn 2019 Sissejuhatus Johannes Aavik on justkui esimene Eesti keeletehnoloog ja seega eesti keele arengus väga oluline inimene. Selle referaadi eesmärgiks on tutvustada Johannes Aavikut ja uurida rohkem tema tööst. Lisaks saada teada, kuidas ta mõjutas eesti keelt ja millega ta täpsemalt oma elu jooksul tegeles. Elulugu Johannes Aavik on sündinud 8. detsembril 1880 Randvere külas, Saaremaal. Ta suri 18. märtsil 1973 Stockholmis ja maeti sealsele metsakalmistule . Aavik oli eesti keeleteadlane, tõlkija ja esseist. Kuressaares õppis ta mitmes koolis ja tema huvi emakeele vastu sai alguse Kuressaare gümnaasiumis. Keeleõpinguid jätkas ta Tartu Ülikoolis, Nežini Ajaloo- ja Filoloogiainstituudis ja Helsingi ülikoolis, ning viimase lõpetas filoloogiakandidaadi kraadiga. “Aavik oli läbinisti filoloog, aga mitte eesti filoloog...
T, p ja k vokaalide järel muutusid vastavalt häälikuteks ss, f ja h. T ja p sõna algul ja pärast kaashäälikut muutusid vastavalt ts ja pf. Helilised klusiilid d, b, g muutusid helituteks klusiilideks tugevad ja nõrgad nimisõnad vokaaltüved e tugevad käändelõpud lisati vokaaliga lõppevale tüvele; konsonanttüved e nõrgad tüvi lõppes konsonandiga tugevad stones / nõrgad oxen. Eyes/augen tugevad ja nõrgad tegusõnad tugevatel tegusõnadel moodustatakse üldmineviku (preteeritumi) ja mineviku kesksõna ablaudi abil. Algselt oli tugevatel verbidel olemas neli vormi: infinitiiv, preteeritumi ainsus, preteeritumi mitmus ja mineviku kesksõna. Praegu on see säilinud ainult verbil be, millel on ainsuse ja mitmuse vormid was ja were. Nõrgad tegusõnad on germaani keele uuendus. Need moodustatakse, pannes sõna lõppu kas d või t. neid verbe on aja jooksul väga palju juurde tekkinud.
eristada. · Jaga sõnad rühmadesse · Iga sõna näita lapsele 1 sekundi jooksul · Õppima asumise eel ütle lapsele :"Hakkame sõnu vaatama!" Kui 5 sõna vaadatud, siis kiida last. Kodu kohta käivate sõnade õppimine Kui lapsele on näidatud sõnu pere ja keha kohta siis võib edasi minna lähiümbruse sõnadega nagu kodused esemed ja mänguasjad, riided, toiduained, taimed ja loomad jms. Lauseehituse sõnavara · Tegusõnad Tee igapäevaseid verbe 3 pöördes. Näiteks hüppab, jookseb, naerab, magab jne. Kui näitad lapsele tegusõna, siis matki ka vastavat tegevust, see meeldib lastele ja suuremad teevad juba ise kaasa ka. · Omadussõnad - Tee sõnakaardid omadussõnadest, mida saad lastele kohe näidata ja tee neist vastandpaarid. Näiteks suur-väike, pikk-lühike. Samuti sobivad siia erinevad värvid, mustrid ( ruuduline, triibuline) ja emotsioonid (kurb, lõbus)
Armastuse salapärasus Doris Kareva luuletustes Esimene luuletus, kus Doris Kareva rõhutab armastuse salapärasust, on 2007. aastal ilmunud luuletus luulekogust ,,Lõige". Luuletusel pealkiri puudub. --- (Pealkiri puudub) Armastus läheb üle mägede, jõgede, kuristiku, otsatu ookeani silmagi pilgutamata. Armastus läheb läbi soode ja rabade, kõrbete, tundrate kordagi võpatamata. Armastus võidab kõik. Armastus mõistab kõik, usub kõik, loodab kõik, andestab kõik. Kõik on armastus , kuni armastus läheb üle. Kuidas? --- Luuletus on jagatud kuueks erinevaks stroofiks, millest kolmas ja kuues on kõigest üherealised, kuid siiski pean ma neid selles luuletuses eraldi seisvateks salmideks. Lugedes luuletuse läbi, märkab lugeja koheselt, et neljas esimeses stroofis on kõikide ridade algussõnadeks ,,armastus", mis tõttu on selge, et läbivaks luuletuse teemaks ongi armastus. Esimeses ja teises stroofis kohtab lugeja personifikatsiooni ,,Armast...
Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiu...
Grammatikalisatsioon-tähenduse kinnistumine grammatilisele morfeemile või süntagmale,st et tähendust kannab mingi vorm. Grammatilisi tähendusi on keeles piiratud hulk ja nende ülesanne on siduda sõnad lauseks vastavalt keele morfosüntaktilistele reeglitele. Sõnaliigid- igal sõnaliigil on oma tähenduspiirkond ja morfosüntaktilised võimalused või piirangud seostuda teiste sõnadega. Nimisõna e.substantiivi semantilised omadused: piiritletus,elusus,sugu, füüsilised parameetrid. Tegusõnad e.verbid-väljendavad tegevusi, seisundeid, saavutust, sooritust. Verbide semantilised rühmad- tuumverbid, liikumisverbid, muutusverbid, modaalvervid, kausatiivid, performatiivverbid. Omadussõnade e.adjektiivide tuumtähendused- kuju,suurus,vanus,väärtus, värv. Pronoomenil- substantiiviga samad funktsioonid, ka eriomadusi. Ei saa iseloomustada adjektiiviga,ei viita vahetult referendile, vaid tekstis tahapoole, referent peab olema juba mainitud
kategoorias. Preverbaalid on individuaalsed sõnad, mis esinevad verbiga konjuktsioonis. Põhilisi preverbaalseid morfeeme on ejaki keeles üle 100. Järelasendid on otseselt seotud objektiga väljaspool verbi. Eesti keeles preverbaalid puuduvad. Verbid Ejaki verbi juured võtavad palju afikse. Enne verbi on 9 prefiksi positsiooni ja pärast verbi on 4 sufiksi positsiooni. Ejaki keeles puuduvad käänded. Eesti keeles on verbid ehk tegusõnad tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Ühelgi tegusõnade hulka kuuluval sõnal tervikuna ei ole teiste sõnaliikide tunnuseid. Grammatiline aeg, kõneviis, aspekt Ejaki keeles on kaks kõneviisi- sooviv ja käskiv ning kaks aspekti- perfektiivne ja imperfektiivne. Eesti keeles on viis kõneviisi- kindel, tingiv, käskiv, kaudne ja möönev. Sõnade definitsioonid:
9. KLASSI EESTI KEELE EKSAMI KORDAMISMATERJAL VÄLDE Eesti keeles on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust ehk eesti keeles on rõhk esimesel silbil. I välde lühikese silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult lühikestes silpides. Lühikesed silbid ei saa omakorda esineda üheski teises vältes peale I välte. Pearõhuline silp on lühike ja sellele ei järgne k, p, t. Nt ka-la, ja-nu-ne-ma, ve-de-le-ma II välde pika silbi pikkuse tinglik nimetus. Esineb ainult pikkades silpides. Pearõhuline silp on pikk. Pearõhulisele lühikesele silbile järgneb k, p, t. Nt koe-rad, ham-mas-test III välde kolmanda välte puhul on tegemist ekstra rõhuga, millega võib hääldada pikki silpe. Pearõhulist pikka silpi hääldame ülipikalt. Sõna on ühesibiline. Tavaliselt võib sama häälikulise koosseisuga silpe hääldada kas tavalise rõhuga (II vältes) või ekstra rõhuga (III vältes). ...
1. India keeleteadus India keeleteadus tekkis vajadusest õigesti retsiteerida ja interpreteerida veedasid; keelekasutus standardiseerus, hakati eraldama sõnu, tüvesid ja foneetilisi ühikuid. 6. sajandil eKr jõuti süstemaatilise tähestikuni. Sakatayana väitis, et verbid on primaarsed ning kõik nimisõnad on neist tuletatud. Yaska väitis, et lausete tähendused on esmased, neist tuleneb ka sõnade tähendus; eristas nelja sõnaliiki: nimisõnad, tegusõnad, eeltegusõnad ja partiklid. Olulisim india keeleteadlane Panini (4. saj eKr) tuletas sanskriti keele grammatika morfeemi juurtest; tema grammatika koosneb 4000 reeglist e suutrast (seitse käänet; morfosüntaktilised reeglid verbi- ja nimisõnavormide moodustamiseks; sõna lõplik kuju saadakse morfoloogiliste struktuuride ja fonoloogiliste protsesside alusel; semantilised rollid: agent, kogeja, teema, instrument, allikas, suund, transitiivsus). Nyaya suutrate järgi on kolm
materjali kinnistamine ja KONTROLLTÖÖ sõnavara rühmatöö, õpetaja selgitus, kordamine kontrolltööks. ja grammatika kohta. töö õpiku ja töövihikuga. Unit 11. Täismineviku teksti lugemine ja tõlkimine õpetaja selgitus, paaristöö, moodustamise õppimine. tunnikontroll arutlus, ahelküsimine, iseseisev Ebareeglipäraste tegusõnade ebareeglipärased tegusõnad töö õpiku ja töövihikuga. 3. põhivormi omandamine. Unit 12. Reisiks vajalikest jutustamine pildi abil vestlus pildi põhjal, paaristöö, ettevalmistustest rääkima õpetaja selgitus, ahelküsimine, õppimine. iseseisev töö õpiku ja töövihikuga. Teadmised vastlapäeva lugemine ja küsimustele paarislugemine, arutlus, tähistamise kohta
59- c) Na 63- Na 66- Natou 60- 67- 68- 69- Kui asesõna on lauses üksi, kasutatakse abisõna 'ko'. 70- Näide. ,,Mea koi ai?" (Kes seal on?) ning vastus oleks ,,Ko au" (See olen mina). (2) 71- Tegusõnad: 72- Anuta keeles on lisaks lõpmatu plussi (infinite plus) ajavormile veel ka 4 järgmist vormi: 73- lõpmatus- 'ke' 74- tulevik- 'ka' 75- olevik- 'e' 76- minevik- 'ne' 77- täisminevik- 'ku' 78- 79- Tegusõna 80- Tõlge 81- Mitmus 82- Kai 83- sööma 84- Kakai
............................... 4 NB ! , ! ! , ? . ? . ., . 7. . Täida lüngad. 1. ? 2. - ............................ 3. ? 4. ................ 5. ? 6. ...................... 7. ? 8. ? - ............... . Kõik tegusõnad,mis lõpevad- ! Jäta meelde! , : ,, ,..... NB ! ,, , , , , ,, ,, ,,, , , ! ! ! ! 4 - , ? - . ? - . - ? - . 8. . Täida lüngad. 1. ........................... 2. ....................... . 3............................ 4............................... ? 5. ........
.. seesütlev,alalütlev,kaasaütlev,sisseütlev Nimetav , Omastav Osastav , ,, Sisseütlev + 4 Seesütlev + Seestütlev + .. . Alaütlev + Alalütlev + , + Alaltütlev + .., + .., + .. , . . . . Tegusõnad. . Eesti keelne vastavus. Kääne. Eessõnad. teada saada direktorilt küsida õpetajalt + . võtta meistrilt -LT võtta raamatukoguhoidjalt saama õpilastelt nöudma õpilastelt + . sõltuma tööst
LAHKU LAHKU Kelle oma ? Missugune ? Uus kell Isa kell Logisev kell Hea kell Naabri koer Tore koer Minu koer Karvane koer Ema tort Maitsev tort Lapse põlv Verine põlv Lõvi lõug Värisev lõug Tädi vaas Täpiline kleit Onu auto Raske haigus KOKKU Mis liiki ? TEKKIB UUS MÕISTE Käekell Taskukell käokell Tõukoer Karjakoer Küpsisetort Lapsepõlv Lõvilõug Tiibklaver NIMISÕNA +NIMISÕNA Nimisõna nimetavas käändes Lühenenud tüvi põldmari inimhääl korvmööbel inimväärikus merisiga inimvaenulik purilennuk kuningriik kuldkett ...
- Arv, täht, nimi vmt ühendatakse järgneva ne- või line- liitelise omadussõnaga sidekriipsu abil: 22-korruseline, Tammsaare-nimeline - Kui omadussõnale eelneva käändsõna või nime juurde kuulub täiend(sh nimetähed), siis kirj kõik sõnad lahku: saja meetri pikkune, kuuekümne kolme aastane. - -kümmend,-teist,-sada kirj eelneva arvsõnaga kokku: kakskümmend, viisteist. - Ülejäänud arvsõnad kirj üksteisest lahku: kolm tuhat, kaheksa miljonit - Tegusõnad kirj muudest sõnadest tavaliselt lahku: ühku tõusev lennuk - Liittegusõnad kirj kõigis vormides kokku: kümnekordistama, abielluma - Ühend-või väljendtegusõnade osad kirj tavaliselt lahku: aru saama, tuli alla, ümber tehes. - Kokku võib kirj ühend- ja väljendtegusõnade - v-, tav-kesksõna, mis on lauses täiendiks(silmapaistev- silma paistev saavutus) või öeldistäiteks(saavutus oli silmapaistev- silma paistev
EESTI LAPSE ESIMESED SÕNAD - kriteerium: 50% valimist kasutab sõna - 10 kuud: aitäh - 11 kuud: nämm-nämm - 12 kuud: ema, aidaa - 14 kuud: auh-auh, anna - 15 kuud: ai-ai - 16 kuud: isa, mõmm-mümm, koer, auto, põrr-põrr, tita, halloo, kass HOIDEKEEL (motherese) - lapsele kohandatud kõne KAHESÕNALISED LAUSED (telegraafkeel) - u. kahe aasta vanuses - sisaldavad: nimisõnad, omadussõnad, tegusõnad KÕNE ARENG EELKOOLIDES - 2.5 a laused pikemaks - kolmandal eluaastal morfoloogilised tunnused - üleüldistamine - „ema tulis koju“ - minema – lähema KÕNE ARENG KOOLIS - konteksti abi vähenemine – keele dekontekstualiseerimine - sümbolite kasutamine - abstraktne sõnakasutus - „koolikeele“ õppimine KÕNE KUULAMINE JA TEKSTI LUGEMINE *erinevused - kirjalikku tekst terviklik, suuline ajas venitatud - suuline kõne on segasem
lõigu tekst järgnevalt: Arial, 14pt, reasamm 2,0; esimene lause olgu sõrendatud märgi- sammuga 5,4p; teine lause sinist värvi. 5. Tekita kolmanda lõigu ümber piirjooned vasakule ja alla; märgista mõni sõna ja määra sellele mingi fondi efekt (vari, reljeeg, graveering jne), korda seda tegevust veel mitu korda mõne teise efektiga. 6. Kujunda esimese lõigu tekst järgmiselt: nimed rasvaselt ja 11, tegusõnad allajoonitud; lõik olgu paremale joondatud ja selle järel olgu tühja vahet 36pt. 7. Tekita teksti järele kaks reavahet ja lisa oma äranägemise järgi mõned (vähemalt 5) sümbolit, eraldades neid tühikuga. 8. Lisa vee valem, kasutades alaindeksit, ja veel mõni keemiline valem, mida tead; lisa mõned pindala ja ruumala tähistavad mõõtühikud, kasutades ülaindeksit. 9
saa.) NB! Mõningaid transitiivseid tegusõnu (have, exist, seem, fit, suit, resemble, lack jne) ei saa passiivseks muuta: Rick has a red jumper. (NOT: A red jumper is had by Rick) Mõnel tegusõnal on kaks sihitist. Nt sõnal give: Somebody gave the police the information. (= Somebody gave the information to the police.) sihitis 1 sihitis 2 Seetõttu on võimalik teha kaks passiivi lauset: The police were given the information. The information was given to the police. Teised tegusõnad, millel saab olla kaks sihitist, on: ask offer pay show teach tell bring send promise buy sell read offer give lend Kui me kasutame neid verbe passiivis, alustame enamasti isikuga: I was offered the job, but I refused it. (=they offered me the job) You will be given plenty of time to decide. (=we will give you plenty of time) Have you been shown the new machine? (=has anybody shown you?)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
