Rahvastik ja asustus (0)

Rahvastik  ja 
asustus
 
 
Rahvastiku ja asustuse teemad 
õppekavas
8. klass
RAHVASTIK . Maailma rahvastik. Rahvastiku  paiknemine  ja 
tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. 
Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju 
rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. 
Maailma rahvaarv ja sel e muutumine. Sündimus, 
suremus  ja i ve arenenud ja arengumaades. Ränne ja 
sel e põhjused.  Linnastumine  ja sel ega kaasnevad 
probleemid. Eri rahvaste ja riikide rol  maailmapildi 
avardumises. Eestist pärit  maadeavastajad . 
Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. 
 
 
Rahvastiku ja asustuse teemad 
õppekavas
9. klass
• RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja sel e 
muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku 
andmeal ikad. Sündimus, suremus, loomulik i ve. 
Ränded eri  ajaperioodidel . Rahvuslik koosseis, sel e 
ajalooline kujunemine. Rahvastiku  soolis -vanuseline 
koosseis ja rahvastiku  vananemine . Rahvastiku tihedus 
ja paiknemine. Eesti asustussüsteemi ja haldusjaotuse 
kujunemine. Eri lmelised asulad.
• Euroopa rahvastik ja asustus.  
 
 
Rahvastiku ja asustuse teemad 
õppekavas
Gümnaasiumis
• MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. 
Maailma rahvaarv ja sel e muutumine. Sündimus, 
suremus ja i ve maailma erinevates regioonides. 
Demograafiline üleminek. Rahvastikupoli tika. Ränded, 
nende põhjused. Rahvusvahelised ränded. Rahvastiku 
paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. 
Keskkonnaprobleemid suurlinnades. Usundid. Peamised 
tsivilisatsioonid. 
 
 
Õpitulemused õppekavas
Põhikooli lõpetaja: 
• teab maailma tihedamini ja hõredamini asustatud alasid, 
• oskab kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist ja 
analüüsida seda mõjutanud tegureid;
• teab riigi või sel e osa rahvaarvu mõjutavaid tegureid;
• teab eri rahvaste ja ri  kide  rol i geograafilise maailmapildi 
avardumises;
• oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse 
peamisi arengujooni; 
 
 
Õpitulemused õppekavas
Gümnaasiumi lõpetaja:
• mõistab maailmas toimuvaid rahvastiku- ja 
kultuuriprotsesse;
• oskab iseloomustada demograafilise ülemineku  etappe ;
• teab sündimust ja  suremust  mõjutavaid tegureid;
• teab peamisi rände põhjusi ja nende suundi ning mõju 
teistele ühiskonnaprotsessidele;
• oskab seletada peamisi muutusi rahvastiku hõives;
• mõistab asulate kujunemisprotsesse, talitlemist ja asulate 
omavahelisi  seoseid ;
• teab  linnastumisega  kaasnevaid sotsiaalseid ja 
keskkonnaprobleeme;
• väärtustab maailma looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust;
 
 
Põhikooli  eksamijuhend
Põhikooli lõpetaja
• oskab üld- ja temaatiliste kaartide abil iseloomustada 
konkreetse pi rkonna geograafilist asendit,  pinnamoodi , 
kli mat, veestikku, taimestikku, maakasutust, 
loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja 
majandust ning analüüsida nendevahelisi seoseid;
• oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, 
jooniseid, pilte ja  tekste  informatsiooni leidmiseks, 
protsesside/nähtuste kirjeldamiseks, seoste leidmiseks 
ja järelduste tegemiseks;
 
 
Põhikooli eksamijuhend
• oskab kaardi abil analüüsida riigi või sel e osa rahvastiku 
paiknemist ja rahvaarvu mõjutanud tegureid, teab 
maailma  tihedamalt  ja hõredamalt asustatud alasid;
• oskab iseloomustada Eesti rahvastiku ja asustuse 
peamisi arengujooni (rahvaarv, rahvastiku paiknemine, 
linna- ja maarahvastik, i ve,  migratsioon , soolis-
vanuseline ja rahvuslik struktuur, rahvastiku hõive, 
tööjõud);
 
 
Eksamiküsimusi
• Tabelis on toodud sündimuse ja suremuse näitajad 
Eestis ajavahemikul 1989-2003. Selgita nende näitajate 
muutumist Eestis nimetatud ajavahemikul. Tee tabelis 
esitatud andmete põhjal üldistus.
Aasta 
Sündimus 
Suremus
1989 
24 300 
18 500
1995 
13 500 
20 800
1999 
12 400 
18 400
2003 
13 100 
18 200
 
 
Eksamiküsimusi
Millised järgmistest väidetest iseloomustavad Eesti 
rahvastikku? Tähista neli õiget vastust ruudukeses X-ga.
• Eestlased moodustavad Eesti rahvastikust ligikaudu 65%.
• Eesti rahvaarv on vi mastel aastatel kahanenud.
• Pensioniealiste inimeste hulgas on mehi rohkem kui naisi.
• Eesti rahvastikust elab ligikaudu 86% linnades.
• Suremus on suurem kui sündimus.
• Eesti rahvastiku moodustavad kõik inimesed, kel el on Eesti 
kodakondsus.
• Eestis on rohkem kui 1,5 miljonit elanikku.
• Eestis on vähem kui 1,5 miljonit elanikku.
 
 
Eksamiküsimusi
• Võrdle rahvastiku paiknemist Hi na lääne- ja idaosas 
ning põhjenda seda.  KAARDIGA
• Võrdle rahvastiku paiknemist Soomes ja Hispaanias. 
Too näide reljeefi mõjust rahvastiku paiknemisele 
Hispaanias.
• Võrdle  Hispaania  ja Türgi rahvastikku nelja erineva 
näitaja põhjal.
 
 
Eksamiküsimusi
• Iseloomusta rahvusliku koosseisu muutumist Eestis 
esimesest  iseseisvusajast kuni tänaseni. Selgita 
muutuste põhjusi rahvuslikus  koosseisus .
 
 
Riigieksami juhend
Gümnaasiumilõpetaja 
• oskab temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil 
võrrelda rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja 
analüüsida muutuste põhjusi. 
• oskab selgitada sündimuse ja suremuse erinevust 
arenenud ja arengumaades ning välja tuua erinevuste 
peamisi põhjusi;
• oskab selgitada demograafilise ülemineku teooriat ja 
iseloomustada  etappide  kõige olulisemaid tunnuseid. 
oskab analüüsida rahvastikupürami di;
• oskab selgitada rahvastikupoli tika  vajalikkust  ja tuua 
näiteid;
 
 
Riigieksami juhend
• teab tänapäeva rahvusvaheliste rännnete peamisi põhjusi ja 
suundi;
• oskab analüüsida suuremate rännetega kaasnevaid 
probleeme nii lähte- kui  siirdemaale ;
• oskab kaardi abil iseloomustada rahvastiku paiknemist mõnes 
etteantud piirkonnas ja selgitada taolist paiknemist mõjutanud 
tegureid;
• teab üldjoontes linnastumise  kulgu  ja erinevusi arenenud ja 
arengumaades;
• oskab tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest 
sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;
 
 
Rahvastiku ja asustuse teemad 
õpikutes
Avita  8. klassi õpik
Koolibri 8. klassi õpik
Inimgeograafia
Maakera rahvastik
1. Maailma rahvastik
1. Ri gid
2. Rahvastikuandmete kujutamaine
2. Rahvastiku andmete 
3. Rahvaarvu muutumine
kujutamine kaardil
4. Maailma rahvaarvu kasv
3. Rahvastiku paiknemine ja 
5. Ränne ja sel e põhjused
tihedus. Linnastumine
6. Looduslike, majanduslike ja 
4. Rahvaarv ja sel e muutumine
ajalooliste tegurite mõju rahvastiku 
5. Rahvastiku ränne
paiknemisele
6. Rassid, keeled usundid
7. Maailma tihedalt ja hõredalt asustatud 
alad
8. Linnad
9. Looduse ja inimtegevuse geograafia
 
 
Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutes
Avita 9. klassi õpik
Koolibri 9. klassi õpik
Eesti rahvastiku suurus ja paiknemine
Rahvastik, esialgne asustus, 
rahvaloendused, rahvaarvu muutus, 
rahvastiku tihedusAsulastik, maa- ja 
linnarahvastik
Haldusjaotus, linnalised- ja maa 
asulad, linnastumine, uued ja vanad 
linnad, külade tüübid (hajaküla, ahel-ja 
ridaküla, tänav-, sumbküla)Sündimus, 
suremus, iive
Loomulik iive, sündimust ja suremust 
mõjutavad teguridSoolis-vanuseline ja 
rahvuslik struktuur
Rahvastikupüramiid, keskmine eluiga, 
rahvuslik koosseisTööjõud
Tööealine rahvastik, majanduslikult 
aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik, 
 tööjõud, töötajad, töötud,  
 tööpuudus
Õpilaste eelteadmiste ja huvide 
väljaselgitamine
Eelmise teema lõpul või tunni alguses:
• Ideekaardi koostamine rahvastiku teemal
• Mõistekaardi koostamine rahvastiku teemal (9. klass)
• Õigete ja valede väidete eristamine
• Kirjuta lehele 10 küsimust, mida sa tahaksid teada 
maailma rahvastiku kohta. 
• Mil ised on maailma  rahvastikuprobleemid ?
• Mil ised on Eesti rahvastikuprobleemid?
• Mida teate .... riigi rahvastikust?
 
 
Mõistekaardi koostamine etteantud 
mõistetega
Koosta toodud mõistetega mõistekaart. Lisa 
puuduvaid mõisteid kuhu vaja. Nooltele 
kirjuta tegusõnad. 
rahvastikupüramiid, sündimus, väljaränne, 
linnarahvastik, sisseränne, loomulik iive, 
migratsioonisaldo , rahvaarvu muutumine, 
soolis-vanuseline koosseis, suremus, 
maarahvastik, rahvuslik koosseis 
 
 
Demograafia
rahvastikupoli tika
DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK
rahvastikustatistika
traditsiooniline põlvkondade vaheldumine
rahvaloendus
demograafiline  plahvatus
rahvastikuregister
demograafiline kriis
      isikukood
rahvastiku vananemine
jooksev  rahvastikuarvestus
kaasaegne põlvkondade vaheldumine
RAHVASTIK
RAHVUSLIK KOOSSEIS
rahvus
RAHVAARVU MUUTUMINE
põlisrahvas
etnilised vähemused
LOOMULIK IIVE
RÄNNE e. MIGRATSIOON
RAHVASTIKU SOOLIS-
VANUSELINE KOOSSEIS
sündimus
rahvusvahelised ränded
suremus
rahvastikupürami d
riigisisene ränne
keskmine eluiga A
välisränne 
sisseränne e.  immigratsioon
RAHVASTIKU HÕIVE
väljaränne e.  emigratsioon
     remigratsioon
majanduslikult aktiivne rahvastik
tööjõud
sundränded
töötud, tööpuudus
majanduslikult tingitud ränded
majanduslikult mitteakti vne rahvastik
pendelmigratsioon
alarakendatus
migratsioonipoli tika
RAHVASTIKU PAIKNEMINE
rahvastiku tihedus
ülerahvastatus
RAHVASTIKU MÕISTEKAART
 
 
maarahvastik
linnarahvastik
Mis näitajatega iseloomustatakse riigi 
rahvastikku?
• rahvaarv
• rahvastiku tihedus
• rahvuslik koosseis
• vanuseline koosseis
• haridustase
• sündimus, suremus, loomulik iive
• ränne, sisseränne, väljaränne, rändesaldo
•  linnarahvastiku osatähtsus
 
 
Rahvaarvu muutumine
sündimus
sisseränne
RAHVAARV
väljaränne
suremus
 
 
Kuidas kogutakse riigi rahvastiku kohta 
andmeid?
• Rahvaloendus
Eestis on rahvaloendusi korraldatud 1881., 1897 .,1922., 1934., 1941.,  1959 ., 
1970., 1979., ja 1989. 2000. aastail ning üks valikloendus 1985. aastal. 
Rahvaloenduse korraldamine on  kulukas  ettevõtmine ja sellepärast 
korraldatakse neid harva. 
• Jooksev rahvastikuarvestus - seda  suudetakse teha vaid 
mõnede rahvastikunäitajate kohta (sündimus, suremus, 
abiellumine  jm). 
• Rahvastikuregister arvutis peetav andmete kogum, kus iga 
inimese kohta on nimeliselt kirja pandud mõned  isikuandmed . 
Eestis alustati rahvastikuregistri koostamist 1992.aastal. 
• Valikküsitlused, ja -uurimused
 
 
Eesti rahvaarvu muutumine
• Paigutage järgmised sündmused ja  ajaperioodid  
joonisele õigesse kohta. Lisage lühidalt, miks rahvaarv 
kasvas või kahanes neil  aegadel . 
Suur nälg, Põhjasõda, Teine maailmasõda, Liivi sõda, Vabadusvõitlus, 
nõukogude periood, tsaariaeg,  keskaeg . 
 
 
Sündimus, suremus, loomulik iive
sündimus
suremus
loomulik iive
Analüüsi sündimuse, suremuse ja loomuliku i be muutusi 
  Eestis vi mase pa  arikümne aasta jooksul 
Loomulik iive
• Võrdle loomuliku i be muutusi Eestis 1988. ja 2004. 
aastal 
Näitajad
1988
2004
keskmine rahvaarv
1 561 900
1 353 557
sünde
    25 060
    13 993
surmasid
    19 446
    17 814
loomulik iive
      6 509
     -3 821
loomulik iive promillides
      4.16
     -2,82
 
 
Sündimust ja suremust mõjutavad 
tegurid
Kas järgnevalt loetletud tegurid mõjutavad ainult sündimust, 
ainult suremust või mõlemat. Paiguta märksõnad õigesse 
kohta. 1. rahvastiku vanuseline koosseis, 2. tervishoiu olukord, 3. 
ühiskonna suhtumine peredesse, 4.  elatustase, 5. ri gi toetused lastega 
peredele , 6. pereplaneerimine, 7. linnaline eluvi s, 8.   vaesus , 9.  religioon , 
10. ebaterve eluvi s
Arutlege. Mis on teie meelest madala sündimuse peamised 
põhjused Eestis? 
• Mil iseid meetmeid kasutatakse Eestis, et sündimust 
suurendada?  Kuidas on need meetmed sinu arvates 
mõjutanud sündimust? Kuidas suhtute praeguse 
vanemapalga maksmise korda? 
 
 
Mis on migratsioon?
Ränne e migratsioon 
• on püsielukoha vahetus Avita
• Inimeste ümberasumine omal maal (siseränne) või ühelt maalt 
teisele (välisränne) Koolibri
Ligi 175 miljonit inimest so umbes  3% maailma rahvastikust on 
migrandid . Nad on oma sünnimaalt välja rännanud.  
Igal aastal vahetab elukohta 5-10 miljonit inimest.
Rände liigid:
Vabatahtlik ränne ja sundränne
Siseränne ja välisränne
 
 
Ruanda hutud põgenevad Ruandast
 
 
Sudaani  põgenikud
 
 
Kuhu rännatakse?
Suurem osa migrante on pärit arengumaadest, mis pole ka 
ime, sest 80% mailma rahvastikust elab just neis ri  kides .
Vähemarenenud riikidest arenenud ri kidesse: Ladina-
Ameerikast  Põhja-Ameerikasse, Põhja-Aafrikast ja 
Lähis-Idast Euroopasse, Kagu-Aasiast Põhja-
Ameerikasse ja Austraaliasse jne
Rännatakse ka Paraguaist Brasiiliasse, Ghanast Côte 
d’Ivoire’i või Myanmarist Taisse. 
Sisserännanud moodustavad mõnes väiksemas Pärsia 
lahe ri gis suurema osa tööjõust. 
Kagu- Aasias rännatakse peamiselt majanduslikult kiiresti 
arenevatesse riikidesse nagu Singapur, Lõuna-Korea või 
Tai.
 
 
Miks inimesed vahetavad elukohta?
• Suurem osa inimesi otsib paremat elu- või 
töökohta.
• Väga suur osa migrante on põgenikud e 
pagulased , kes on oma  kodumaalt  lahkunud 
poliitilistel põhjustel.
• Näiteks 1990ndatel ja 2000 algul lahkusid miljonid 
inimesed Afganistanist  Iraani  ja Pakistani.
• Kui tingimused kodumaal paranevad, siis tulevad 
paljud põgenikud tagasi. 
 
 
Ränne e migratsioon
 
 
Peamised rände suunad
Iseloomusta kaardi järgi peamisi rände suundi maailmas   Avita
 
 
Ränne
sisseränne
sisseränne
Iseloomusta joonise abil nõukogude perioodi rändeid.  Tuleta  
ajaloost meelde, mis põhjustas suurt sisse- ja väljarännet. 
 
 
Ränne
• Selgita, mis võiksid ol a tõmbe- ja tõukepõhjused Eesti ja 
Soome vahelises migratsioonis. 
• Tõukepõhjused on need, mis ajendavad inimesi teist 
elukohta  otsima . 
• Tõmbepõhjused on need, mis meelitavad inimesi uude 
kohta minema. 
 
 
Suhtumine rändesse ja 
sisserändajatesse
Sõnastage oma seisukohad rändesse. 
• Kas inimeste li kumine ühest kohast teise on probleem 
või tavaline nähtus? 
• Kuidas  suhtuda  immigrantidesse? On nad teretulnud või 
parem kui neid poleks? 
• Kas ja kui palju peaksime arvestama sisserändajate 
huvide, traditsioonide, kommete ja keelega? (Kas 
keelustada islamiusuliste pearätid Prantsusmaal)? 
• Kas migrandid peaksid alal hoidma oma kultuuri või 
sulanduma uue elukoha kultuuri? 
 
 
Tõmbe- ja tõuketegurid
• Arutlege klassis rände tõmbe- ja tõuketegurite üle. Kujutle, et peaksid 
praegusest elukohast  lahkuma  ja  kuhugi  mujale elama asuma. 
• Kas Sina tahaksid elukohta vahetada? 
• Mis sunniks sind praegusest elukohast lahkuma? (tõuketegurid) 
• Kus sa tahaksid Eestis elada? Miks? (tõmbetegurid) 
• Miks lähevad Eestis paljud inimesed maalt linna elama? 
Tõukefaktorid. 
• Miks tahavad inimesed linnas elada? Mis on tõmbetegurid? 
• Kas Sina  tahad  linnas elada? 
• Täitke tabel ja täiendage seda ühisarutelu käigus. 
 
 
Uurimuslik  töö. Rändeandmete 
kogumine klassis 
A. Kõigepealt uuritakse seda, kus on õpilased sündinud? Tehakse 
ühine kokkuvõte klassis. 
B. Kodus selgitavad õpilased, kus on nende vanemad ja 
vanavanemad sündinud. Samuti uuritakse, mis põhjustel vahetati 
elukohta. Järgmisel tunnil täidetakse ühiselt vastavad  tabelid . 
Kus on teie vanavanemad sündinud?
C. Kogutud informatsioon kantakse kaardile tähistades eri 
põlvkonnad eri värvidega. 
Kui kaugele (ruumiliselt) ulatuvad sidemed? 
D. Püüdke välja uurida, miks teie vanemad või vanavanemad kolisid 
oma sünnikohast mujale elama. Tehke sellest tabeli kujul 
kokkuvõte.  
 
 
Koomiksite iseloomustamine
Iga teema, ni  ka rände puhul võib kasutada koomikseid. 
Koomiksite iseloomustamisel ja sisu avamisel saavad 
õpilased oma mõtteid vabalt väljendada ja natuke 
rohkem ka fantaasiat kasutada. 
Me  ootame , kui linn meie juurde jõuab
 
 
Jason Gathorne- Hardy  
Internetilingid
• Stalker's guide to International  Migration . Kõik vajalik migratsiooni 
kohta. Sobib suurepäraselt gümnaasiumile. 
http://pstalker.com/migration/index.htm 
• International Organization for Migration.  http://www.iom.int/ 
• Migration Dialogue. Ülevaade kaasaegsetest migratsiooivoogudest 
eri regioonides. Kaasnevad probleemid. 
http://migration.ucdavis.edu/index.php 
•  Center  for  Immigration   Studies   http://www.cis.org/ 
•  UNHCR  the UN Refugee Agency.  Pagulastest . Palju pildimaterjali. 
http://www.unhcr.ch/cgi-bin/texis/vtx/home 
• One World  http://www.oneworld.net/section/indepth 
• Migratsioonialaseid linke  http://www.42explore2.com/migration.htm 
 
 
Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
 
 
Rahvastikupüramiid
Iseloomusta Eesti rahvastikupüramiidi: 
 0-4  aastaste poiste osatähtsus kogurahvastikus on ... %
 0-4 aastaseid poisse on rohkem/vähem kui samavanuseid tüdrukuid.
 75-79 aastaste naiste osatähtsus kogurahvatikus on ... %
  Kõige arvukam  vanuserühm naiste osas on .......................
 Piiritle rahvastikupüramiidil lapsed, tööealised ja vanemaealised 
inimesed. 
• Mida saab veel välja lugeda rahvastikupüramiidilt? 
• Miks on rahvastikupüramiid alt kitsenev? 
• Miks on vanemaealisi naisi rohkem kui mehi? 
• Kas on tegemist nooreneva või vananeva  rahvastikuga? Millest seda 
järeldad? 
 
 
Rahvastikupüramiidide võrdlemine
1934
2004
 
 
Rahvuslik koosseis
• Analüüsi rahvusliku koosseisu muutusi 1934. aastast kuni 
tänapäevani.
• Selgita EA lk 31 abil, millistes Eesti linnades on eestlaste 
osatähtsus alla 50%? Põhjenda 
 
 
Rahvuslik koosseis
• Uuri internetist, mil istes Euroopa riikides elab kõige 
rohkem eestlasi. 
http://et.wikipedia.org/wiki/Väliseestlased 
• Too MA lk 16 abil näiteid Euroopa ri kidest, kus elab 
mitu erinevat rahvust. Lisa ka rahvus ja pi rkond, kus nad 
elavad. 
• Kus elavad: baskid, bretoonid, retoromaanid,  saamid ? 
• Leia veel näiteid, mil istel Euroopas elavatel  rahvastel  ei 
ole oma ri ki. 
 
 
Töö ajaleheartiklitega
Eestlased ei ole rassistid, vaid ebatolerantsed 
• Katrin Uba, Uppsala Ülikooli riigiteaduste osakond, PhD 
kandidaat  Postimees 22.03.2005 
Euroopa Rassismi ja Ksenofoobia Monitooringu Keskuse uuringu eesmärk oli 
kaardistada inimeste arvamust immigrantide, rassiliste vähemuste ja asüüli 
taotlejate kohta ning võrrelda vanemate ja uuemate ELi liikmesriikide elanike 
suhtumist .
• Missugused Euroopa riigid on immigrandisõbralikud? 
• Millises Euroopa riigis tahaksid elada? Kirjuta 5 
märksõna, mis selle ri  giga  seonduvad. 
 
 
Asustus
PEALINN
Tal inn
SUUREMAD LINNAD
Tartu, .................................................
MAAKONNAKESKUSED
Rakvere, .................................................................. jne
VÄIKELINNAD JA ALEVID
Keila , ..............................................................................................
VALLAKESKUSED,  ALEVIKUD
Kadrina , ..........................................................................................................
KÜLAD
Ellamaa, .....................................................................................................................
Täienda  atlase  abil skeemi eri suurusega asulatest. Kirjuta kõrvale 
märksõnad, mis neid asulatüüpe kõige paremini iseloomustaksid 
 
 
Kuhu rajada asula?
1. jõgi – a) vesi joogiksb) kalapüügiksc) li klemiseks
2. mets a) ehitusmaterjaliksb) küttimiseksc) varjumiseks
3.  tasane , kõrgem alaa) asula rajamiseksb) 
põlluharimiseks
 
 
4. suurvee oht
SWOT  analüüs
Koostage  õpetaja juhendamisel SWOT analüüs oma 
koduasula kohta. 
• SWOT–analüüsi nimetus tuleneb ingliskeelsetest 
sõnadest Strengths (tugevused või tugevad küljed), 
Weaknesses  (nõrkused või nõrgad küljed), Opportunities 
(võimalused) ja Threats (ohud).
Tugevad küljed:
Nõrgad küljed:
Võimalused:
Ohud:
 
 
Kui palju inimesi elab maailmas?
• Tänase seisuga elab maailmas 6 475 179 719  inimest  
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popclockw 
• 2004 aastal jõudis maailma rahvarv 6,4 miljardini
• Igal aastal suureneb rahvaarv 80 milj võrra
• Kõige kiiremini kasvab Aafrika ja Kagu- Aasia  rahvastik
• Ligi pool maailma rahvastikust elab linnades
 
 
Kus elab suurem osa maailma rahvastikust?
 
 
Kui suur osa rahvastikust elab Euroopas?
 
 
 
 
Millised on maailma suurema rahvaarvuga  
riigid? 
2004
2050
miljonites
1
Hiina
1,300
1
India
1,628
2
India
1,087
2
Hiina
1,437
3
USA
294
3
USA
420
4
Indoneesia
308
4
Indoneesia
219
5
Nigeeria
307
5
Brazi lia
179
6
Pakistan
295
6
Pakistan
159
7
Bangladesh
280
7
Venemaa
144
8
Brazi lia
221
8
Bangladesh
141
9
Nigeria
137
9
Kongo  DV
181
10 Jaapan
128
10  Etioopia
173
 
 
Millistes Euroopa riikides elab kõige 
vähem inimesi?
  Liechtenstein 
33,145  
   Monaco  
32,130  
  San  Marino  
28,119  
   Gibraltar  
27,776  
   Vatikan  
911  
 
http://www.photius.com/rankings/population_2003_0.html
 
 
Kui palju suureneb rahvaarv aastas?
Rahvastiku 
Arenenud 
Arengu-
juurdekasv  Maailmas
ri kides
maades
2003
Aastas
80,903,481
916,337 79,987,144
Päevas
221,653
2,511
219,143
Minutis
154
2
152
  Source: Population  Reference  Bu  
reau, 2003 World Population Data Sheet.
Kui palju inimesi sünnib ja sureb ühe 
päeva jooksul maailmas?
Aeg   
sünde          surmajuhte    juurdekasv 
------------------------------------------------- 
aastas       129,358,036      56,150,533    73,207,503  
kuus            10,779,836        4,679,211      6,100,625  
päevas              353,437             153,417         200,021  
tunnis                14,727                  6,392             8,334  
minutis                   245                      107               139  
sekundis                 4.1                       1.8                 2.3  
http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/pcwe
 
 
Kuidas on maailma rahvaarv aja jooksul 
kasvanud?
miljardit
Arengumaad
Arenenud riigid
  Source: United Nations, World Po  
pulation Prospects: The 2002 Revision ( medium  scenario), 2003.
Mitu aastat kulub ühe miljardi 
juurdekasvuks?
(1800)
123 (1930)
33 (1960)
15 (1975)
12 (1987)
12 (1999)
13 (2012)
16 (2028)
26 (2054)
Sources :  First  and second  billion : Population Reference Bureau. Third  through  ninth bil ion: United Nations, World 
  Population in  2300  (medium scena rio), 2003.
Maailma rahvaarvu kasv
 
 
Kas mõnes maailma piirkonnas rahvaarv ka 
väheneb?
 
 
Muutused rahvaarvus
 
 
Kus on kõige tihedamini asustatud 
piirkonnad maailmas?
 
 
Rahvastiku tiheduse kaart
 
 
Population density  map of the world taken from CIESEN.
 
 
Mis on kõige tihedamini asustatud riigid?
1  Macau  
20,824.38 
2  Monaco 
16,486.67 
3   Hong   Kong   
6,571.14 
4  Singapore 
5,539.77 
5  Gibraltar  
4,486.92 
6   Gaza  Strip 
3,090.71 
7  Holy See  
1,977.27 
8   Bermuda   
1,249.44 
9  Malta 
1,192.51 
10  Bahrain 
1,014.66 
11  Maldives 
1,000.73 
12  Bangladesh 
949.28 
 
http://www.photius.com/wfb1999/rankings/population_density_2.html
 
 
Keskmine tihedus riigiti
 
 
Mitmendal kohal on Eesti asustustiheduselt?
163  Latvia 
36.44 
164   South  Africa 
35.60 
165  Tanzania 
35.29 
166  Cameroon 
32.92 
167   Eritrea  
32.84 
168  Estonia 
32.60 
169  Yemen 
32.09 
170   Guinea  
30.66  Kõige hõredamini asustatud riigid
171   Liberia  
30.35  229   Botswana  
2.50 
 
230   Australia  
2.47 
231  Namibia 
2.00 
232   French  Guiana   1.88 
 
 
233   Mongolia  
1.67 
 
Kuidas iseloomustada 
rahvastiku paiknemist 
riigis?
Rahvastiku paiknemine 
Soomes
http://virtual.finland.fi/finfo/images/
 
 
people/popumap_b.gif
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis
Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 
inimest km2 (tuleks alati arvutada, sest atlase 
lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala kohta). 
Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku 
tihedus võrdlemisi väike. 
Riigi siseselt paikneb rahvastik väga 
ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud 
Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2, kus on pehmem 
kliima ja tasandikuline reljeeef (soodne eelkõige 
põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna 
Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, 
Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on 
rahvastiku tihedus kõige suurem – 50-100 in/ 
km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt 
rannikualadel  ning suuremate järvede ja jõgede 
ääres, kus elamis ja transporditingimused on 
soodsamad.
Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, 
eriti polaarjoonest põhja pool ning 
mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ 
km2. Need on liiga karmi   kliimaga  ja mägise 
 
 
reljeefiga elamiseks vähesobivad alad. 
Iseloomusta rahvastiku 
paiknemist Euroopas
 
 
http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/data/maps_0.ht m
Rahvastiku tihedus 
Euroopas
http://www.iiasa.ac.at/Rese
 
 
arch /ERD/DB/mapdb/map_
9.htm
Hispaania ja Portugali rahvastiku tihedus
 
 
http://www.iiasa.ac.at/Research/ERD/DB/mapdb/map_2.ht m
 
 
Rahvastikuandmete kujutamine kaardil
 
 
Peamised sisserändajate lähteregioonid 
USA-sse
 
 
Kuhu peamiselt liigutakse?
Enamasti  vahetatakse  elukohta oma riigis. Näiteks 
1995-2000 aastatel vahetasid ligi pooled ameeriklased  
oma elukohta, kuid ainult 8% kolis teise osariiki ja vaid 
3% teise riiki. 
Ameeriklased on ühed kõige liikuvamad inimesed 
võrreldes teiste riikidega. Näiteks jaapanlastest 
vahetas samal perioodil elukohta vaid 28% 
rahvastikust.
Elukohavahetuse peamisteks põhjusteks on õppima või 
tööle asumine teises linnas, abiellumine või lahutus 
jne
 
 
Mis eas inimesed rändavad kõige 
sagedamini?
Elukohta  vahetanud  inimesed 
USA-s 2001. aastal
 
 
Kui palju inimesi elab linnades?
 
 
 
 
Aerofoto  Atlanta linnastust
 
 
 
 
Mis on maailma suuremad linnad?
           1950                                      2000                                     2015
Millions
Source: United Nations, World Urbanization Prospects: The 2003 Revision (medium scenario), 2004.
 
 
Linnastumine
Linnarahvastiku %
  Source: United Nations, World Urb anization Prospects: The 2003 Revision (medium scenario), 2004.
Kus asuvad maailma suuremad linnad?
 
Linnade kaart Avit  a õpikust
Largest Urban Agglomerations, 1950, 
2000, 2015 
 
 
Kas kõik linnad kasvavad?
 
 
 
 
Põhja-Ameerika linnarahvastiku tiheduse kaart
Punase, kollase ja rohelisega  on tähistatud linnastunud alad, sinine on linna tagamaa. 
Suurem osa linnasid on rannikul, järvede ja jõgede ääres.  Marc  Imhoff,  NASA  Goddard 
 
 
Space Flight Center; www.usgcrp.gov/.../ ocp2003/ocpfy2003-fig8-1.htm 
Linnastud
Boswash Avita 8. klassi õpikus
Tokaido Koolibri 8. klassi õpikus
 
 
 
 
Hong Kong
 
 
The buggies are  known as auto-rickshaws.
 
 
India Mumbai  aka Bombay slums next to high  rise flats buggies 
Ho Chi  Minh Stad 
 
 
 
 
Lapsi naise kohta maailma eri regioonides
 
 
 
 
Mida näitab rahvastikupüramiid?
 
 
Rahvastiku vananemine
Population  Ages 65 and Older
Percent
  Source: United Nations, World Po  
pulation Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.
Rahvastiku juurdekasv
Population  Increase  and  Growth   Rate , Five - Year  Periods
ilions
M
ercent increase per year
P
  Source: United Nations, World Po  
pulation Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.
Keskmine oodatav eluiga
Life Expectancy at Birth , in Years
Source: United Nations, World Population Prospects: The 2002 Revision (medium scenario), 2003.
 
 
Demograafiline üleminek
Stage 1
Stage 2
Stage 3
Stage 4
Birth rate
Natural
increase
Death  rate
Time
   Note : Natural increase is produced  from the  excess  of births over deaths.
 
 
2001
HIV viiruse  kandjad
Adults (ages 15-49)
with HIV/AIDS
15.0% - 39.0%
5.0% - 14.9%
1.0% - 4.9%
0.5% - 0.9%
0.0% - 0.4%
Not  available
  Source:  UNAIDS, “A Global View   of HIV Infection” (www.unaids.org, accessed July 8, 2002).
1986
1991
HIV viiruse kandjad 
Mustas  Aafrikas
1996
2001
Adults (ages 15-49) with HIV/AIDS
20.1% - 39.0%
10.1% - 20.0%
5.1% - 10.0%
1.1% - 5.0%
0.0% - 1.0%
Data unavailable /  not in  region
 
Source: UNAIDS, “A Global View   of HIV Infection” (www.unaids.org, accessed July 8, 2002).
People With HIV/AIDS, by Region
End 2002
Source: UNAIDS, AIDS Epidemic Update 2002.
 
 
•  http://www.prb.org/presentations/23
 
 

Document Outline

• Rahvastik ja asustus
• Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas
• Slide 3
• Slide 4
• Õpitulemused õppekavas
• Slide 6
• Põhikooli eksamijuhend
• Slide 8
• Eksamiküsimusi
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Riigieksami juhend
• Slide 14
• Rahvastiku ja asustuse teemad õpikutes
• Slide 16
• Õpilaste eelteadmiste ja huvide väljaselgitamine
• Mõistekaardi koostamine etteantud mõistetega
• Slide 19
• Mis näitajatega iseloomustatakse riigi rahvastikku?
• Rahvaarvu muutumine
• Kuidas kogutakse riigi rahvastiku kohta andmeid?
• Eesti rahvaarvu muutumine
• Sündimus, suremus, loomulik iive
• Loomulik iive
• Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid
• Mis on migratsioon?
• Slide 28
• Slide 29
• Kuhu rännatakse?
• Miks inimesed vahetavad elukohta?
• Ränne e migratsioon
• Peamised rände suunad
• Ränne
• Slide 35
• Suhtumine rändesse ja sisserändajatesse
• Tõmbe- ja tõuketegurid
• Uurimuslik töö. Rändeandmete kogumine klassis 
• Koomiksite iseloomustamine
• Internetilingid
• Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis
• Rahvastikupüramiid
• Rahvastikupüramiidide võrdlemine
• Rahvuslik koosseis
• Slide 45
• Töö ajaleheartiklitega
• Asustus
• Kuhu rajada asula?
• SWOT analüüs
• Kui palju inimesi elab maailmas?
• Kus elab suurem osa maailma rahvastikust?
• Kui suur osa rahvastikust elab Euroopas?
• Slide 53
• Millised on maailma suurema rahvaarvuga riigid? 
• Millistes Euroopa riikides elab kõige vähem inimesi?
• Kui palju suureneb rahvaarv aastas?
• Kui palju inimesi sünnib ja sureb ühe päeva jooksul maailmas?
• Kuidas on maailma rahvaarv aja jooksul kasvanud?
• Mitu aastat kulub ühe miljardi juurdekasvuks?
• Maailma rahvaarvu kasv
• Kas mõnes maailma piirkonnas rahvaarv ka väheneb?
• Muutused rahvaarvus
• Kus on kõige tihedamini asustatud piirkonnad maailmas?
• Rahvastiku tiheduse kaart
• Slide 65
• Mis on kõige tihedamini asustatud riigid?
• Keskmine tihedus riigiti
• Mitmendal kohal on Eesti asustustiheduselt?
• Slide 69
• Slide 70
• Slide 71
• Slide 72
• Slide 73
• Slide 74
• Rahvastikuandmete kujutamine kaardil
• Peamised sisserändajate lähteregioonid USA-sse
• Kuhu peamiselt liigutakse?
• Mis eas inimesed rändavad kõige sagedamini?
• Kui palju inimesi elab linnades?
• Slide 80
• Slide 81
• Slide 82
• Mis on maailma suuremad linnad?
• Linnastumine
• Kus asuvad maailma suuremad linnad?
• Largest Urban Agglomerations, 1950, 2000, 2015  
• Kas kõik linnad kasvavad?
• Slide 88
• Slide 89
• Linnastud
• Slide 91
• Slide 92
• Slide 93
• Slide 94
• Slide 95
• Lapsi naise kohta maailma eri regioonides
• Slide 97
• Mida näitab rahvastikupüramiid?
• Rahvastiku vananemine
• Rahvastiku juurdekasv
• Keskmine oodatav eluiga
• Demograafiline üleminek
• Slide 103
• HIV viiruse kandjad
• Slide 105
• Slide 106
• Slide 107