Soome-Ugri keelkond (0)

6 Soomeugri keelkond eestlased
mordvalased
muud
1 2 mlj
Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome,
mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19
1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1).
Üldandmed
Soomeugri keelkond ei ole täiesti iseseisev keelkond, vaid üks haru suure-
Soomeugri keelkonda kuulub umbes mast keelkonnast, mida kutsutakse uurali keelkonnaks.
23 keelt (täpset arvu on raske öelda soomlased
5 miljonit ungarlased Uurali keelkonna teine põhiharu on samojeedi keelkond, millesse kuulub
murde ja keele piiride ähmasuse 14 miljonit kuus keelt umbes 26 000 kõnelejaga (joonis 2). Arvatakse, et uurali algkeel
tõttu) ja kõnelejate arv on ligikaudu jagunes soomeugri ja samojeedi algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. (haru-
23 miljonit. Nende näitajate poolest de pikkus joonisel 2 näitab eraldiseisva arengu suhtelist kestust).
on soome­ ugri keelkond pigem
keskmisest väiksema suuruse ja Soomeugri algkeel jagunes soome ja ugri haruks 3000−2000 aastat e.m.a
Joonis 1. Soomeugri keelte kõnelejad ning soome haru hargnes omakorda soomepermi ja soomevolga haruks
keelte arvuga keelkond maailmas.
Näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerika Joonis 2. Uurali keelepuu
2000−1500 aastat e.m.a. Soomevolga haru edasine jagunemine toimus
indiaanikeelte kõnelejaid arvatakse 1000−500 aastat e.m.a ning umbes 2000 aastat tagasi jagunes läänemere-
( *on märgitud väljasurnud keeled )
kokku olevat umbes samapalju, kuid soome haru algkeelteks, ühest pärineb ka eesti keel.
liivi
indiaanikeeli on palju rohkem – üle Võrreldes indoeuroopa keelepuuga on uurali keelepuu algkeelte ja nende
eesti
600. Seega on soomeugri keeled lahknemisaegade osas umbkaudsem, sest uurali keelkonnas ei leidu aasta-
vadja
kõnelejate arvu poolest keskmisest tuhandete taguseid dokumenteeritud sugulaskeeli, mida saaks pidepunkti-
isuri
suuremad. LÄÄNEMERESOOME dena kasutada.
soome
SOOMESAAMI karjala
vepsa Uurali algkodu
SOOMEVOLGA saami keeled
Uurali keelte ja rahvaste algkodu on otsitud Uurali piirkon-
mokša
mordva nast, sest samojeedi keelte põhiline levikuala jääb sellest itta ja
erza
SOOME
soome­ugri keelte levikuala läände. Et täpsemalt määrata uurali
VOLGA mäemari
mari
niidumari
rahvaste algkodu, on alates 19. sajandi lõpust kasutatud lingvis-
udmurdi
tilise paleontoloogia meetodit.
SOOMEUGRI SOOMEPERMI permikomi Nimetatud meetod seisneb selles, et keeltest leitakse need tai-
komi
sürjakomi me- ja loomanimesid tähistavad sõnad, mis pärinevad algkee-
UNGARI ungari lest. Seejärel joonistatakse kaardile nende taime- ja looma­liikide
UURALI UGRI
OBIUGRI
mansi ajaloolise leviku piirkonnad. Kui algkeeles oli sõna ühe puuliigi
handi kohta, kuid mõne teise puuliigi kohta ei olnud, siis arvatakse,
LÕUNASAMOJEEDI *kamassi et algkeelt räägiti selle ühe, kuid mitte teise liigi geograafilisel
sölkupi levikualal.
SAMOJEEDI nganassaani
Üks mõjukamaid lingvistilise paleontoloogia meetodiga saavu-
eenetsi
tatud hüpoteese uurali rahvaste ja keelte algkodu paiknemise
metsaneenetsi
PÕHJASAMOJEEDI kohta on Péter Hajdú hüpotees. Puuliike tähistavate ühisuurali
tundraneenetsi
sõnade põhjal paigutas Hajdú uurali algkodu Lääne-Siberisse
4000 3000 2000 1000 500 0 1000 2000 Uurali mäeaheliku ja Obi jõe alamjooksu vahele.
54 55
Esmasel vaatlusel tundub näiteks neenetsi sõnakuju χādi üsna eesti saami mordva mari udmurdi mansi ungari eenetsi ühisuurali
kaugel eesti sõnakujust kuusk. Võrdlev-ajaloolise meetodi abil on pesa bæsse p'iză pә'žäš puz pәt' fészek fide ✴pesä
siiski võimalik kindlaks teha ka üsna kauged sugulused. Selleks soon suon(a) san šün sön tān in tī' ✴sõnә
tuvastatakse keeltes toimunud häälikumuutused ja nende mõju süda čâðe śed'eŋ' šüm śulem sәm sziv sài ✴śüбä
arvestades taastatakse sõnade algne kuju. Näiteks fennougristid nimi nâmmâ l'em lәm ńim näm név ńī' ✴nime
on teinud kindlaks, et eesti sõna pea ja ungari sõna fej tulenevad maks muekse maksă mokš mus mait máj muro ✴maksa
ühisest uurali allikast: ungari keeles toimus häälikumuutus p > f, Tabel 1. Mõned ühisuurali sõnad uurali keeltes koos rekonstrueeritud algvormiga
mis oli nii regulaarne, et puudutas kõiki sõnu, mis algasid tollal
p häälikuga; samasugune areng leidis aset ka nganassaani keeles. Tabelis 1 on esitatud viie ühisuurali sõna tänapäeva vasted
Seega neid sõnu, milles ungari ja nganassaani keeles on eesti p mõnes sugulaskeeles. Selliseid ühisuurali sõnu on seni tuvasta-
asemel f, võib pidada algkeele sõnadeks. tud umbes 200, neist 109 esineb tänapäeva eesti keeles. Et lugeda
sõna ühisuurali sõnaks, peaks tal olema vasteid nii soomeugri
Samas tähendab see reeglipärasus, et sõnad, milles eesti keeles
kui ka samojeedi harus ning peab olema selge, et tegemist ei ole
esineb p, aga ungari või nganassaani keeles mitte f ehk mõni tei-
kummassegi harusse laenatud sõnaga.
ne häälik, ei saa olla pärit uurali algkeelest.
Kuigi tänapäeva keelte põhjal rekonstrueeritav ühissõnavara on
Võib üsna kindlalt väita, et ungari sõna pont ja selle eesti tõlke-
väike, hõlmab ta kõige olulisemaid ümbritseva maailma mõis-
vaste punkt häälikuline sarnasus ei tulene ühisuurali päritolust,
teid. Valdav osa ühisuurali sõnadest tähistab kehaosi, sugu-
vaid sellest, et sõna laenati mõlemasse keelde ühest ja samast
lussuhteid ning loomade, taimede ja muude loodusnähtuste
allikast.
nimetusi. Lisaks sellele on rekonstrueeritud sõnade hulgas mõni
asesõna (mina, sina, nemad), väiksed arvsõnad (üks, kaks, kolm,
Uurali algkodu Peter Hajdú järgi neli) ning üksikud tegusõnad (nt neelama, tulema, tundma).
Hajdú hüpotees sündis peamiselt viie sõna põhjal, millel on vasteid enamikus
täna­päeva uurali keeltes ja mis kõik tähistavad mõnda puud. Nende alusel oletas
Hajdú, et meie uurali esivanemad elasid oma lahknemiseni alal, kus tol ajal (um­
bes 6000 aastat taga­
Uurali keelte eripära
eesti 14
seeder- si) jooksis Siberi taiga Üks uurali keelte omapära võrreldes teiste Euroopa keelte- soome 15
eesti kuusk nulg lehis jalakas ja Kesk-Euroopa sega­
mänd ga on suur käänete hulk. Tabelis 2 on esitatud uurali keelte põhja-saami 7
metsade piir.
soome kuusi salava Geobotaanilised uurin­ käänete arv; kõige käänderikkamad on ungari, udmurdi, mokša 11
mokša cялu gud on näidanud, et ersa 11
komi, soome ja eesti keel, kõige käändevaesem keel aga
ersa ceлeŭ peale viimast jääaega mari 9
κοж нyлго шoлo hakkasid lehtmetsad, handi, kus mõnes murdes on ainult kolm käänet. Ungari
mari udmurdi 17
udmurdi κыз cycыny ныылпy
milles kasvas tamm, pärn keel lausa võistleb maailma kõige käänderikkama kee-
ja jalakas, levima edelast komi 16
komi κöз cyc ny ныывпy нua ny le tiitli eest tabassaarani keelega (kuulub kirdekaukaasia
kirdesse ning samal ajal ungari 25
ungari szil hakkas taiga, kus kas­ keelkonda). mansi 6
mansi kawt tāt n'jul n'iχ vas kuusk, nulg ja lehis, Uurali keeled kasutavad muutelõppe ja tunnuseid seal, kus handi 3
handi χut n'jâlki näŋk levima idast läände üle
Uurali mäestiku. indoeuroopa keeled kasutavad omaette sõnu. Näiteks soo- sölkupi 13
sölkupi κūt tәt n'julgo Kuna uurali ühissõnava­ me keel väljendab omandisuhteid spetsiaalsete liidetega nganassaani 7
neenetsi χādi ras on sõnu mõlemast tundraneenetsi 7
(taloni ‘minu maja’, talosi ‘sinu maja’, talonsa ‘tema maja’)
ühis- vööndist, võib oletada, et
uurali
✴kose ✴soksз ✴n'julkз ✴näŋз ✴s'ala
uurali algkodu asus nen­ ning soome keeles on isegi neli tegevusnime (eesti keeles Tabel 2. Käänete arv
de kokkupuutealal. on kaks: ma- ja da-tegevusnimi). uurali keeltes
56 57
Seevastu inglise keeles kasutatakse tegevuse väljendamiseks Ajavahemikus 3000−1000 aastat e.m.a
eraldi sõna to (näit I want to read ‘tahan lugeda’). puutusid soomeugri keeled ning nen- Eesti keel on oma keele kõla ja
kirjapildi põhjal üsna erinev ungari
Tänu euroopa keelte mõjule on ka eesti keeles hakatud kasuta- dest võrsunud ugrilased, soomeperm- või neenetsi keelest. Säärase
ma muutelõppude ja tunnuste asemel grammatilisi sõnu, näiteks lased ja soomevolgalased kokku vanade suure erinevuse põhjuseks on üle
omanisuhete väljendamiseks peame eesti keeles kasutama eraldi indoeurooplastega ja nendest võrsunud 6000-aastane eraldiolek pärast
uurali esivanemate väljarännet
sõnu (minu, sinu jne). Võib kindlalt väita, et eesti keel kasutab indoiraanlastega ning laenasid neilt algkodust. Keel teiseneb aga
enamikku uurali keeltega võrreldes rohkem iseseisvaid gram- sõnu nagu mesi, sada ja vasar. Varem juba tuhande aasta jooksul nii
matilisi sõnu. eraldunud samojeedid aga puutusid palju, et seda võib lugeda juba
uueks keeleks.
Seda kinnitab ka järgmine eksperiment, kus lühike eestikeelne kokku paleosiberi keeltega, hiljem ka Niisiis piisab aastatuhandeid
tekst on tõlgitud soome ja sürjakomi keelde. Tõlgete statistikast tunguusi keeltega. kestnud eraldiolekust, et seletada
uurali keelte omavahelist
näeme, et soomekeelses versioonis on palju vähem sõnu kui Teisel aastatuhandel e.m.a tekkis soo- tüpoloogilist kaugust.
eestikeelses, kuid sõnad on soome keeles pikemad, sest nendes mevolgalastel kontakt balti keeltega, Lisaks sellele on kõik uurali
väljendatakse muutetunnuste abil ka selliseid tähendusi, mille mille tulemusel laenati sõnu nagu hein, keeled saanud oma ajaloo
jooksul erinevaid mõjutusi väga
jaoks eesti keeles läheb vaja eraldi sõna. Komi keel on selle näi- kirves ja ratas. erinevatest keeltest. Eesti keelt on
taja poolest kuskil eesti ja soome keele vahel, mõnevõrra eesti Alates esimesest aastatuhandest e.m.a oluliselt mõjutanud indoeuroopa
keeled: kokkulangevusi leidub
keelele lähemal. käisid läänemeresoomlaste esivanemad nii häälikusüsteemis, sõnavaras,
eesti keel - 71 sõna soome keel - 56 sõna komi keel - 68 sõna
läbi germaanlastega, mille tagajärjel kui ka vormiõpetuses ja
Rääkisime Jaanile, et võistlus Kerroimme Janille kilpailun Ми висьталiм Яанлы, мый ilmusid keelde germaani laenud, näiteks lauseehituses.
on raske, kuid mõnus. Ta pidi olevan rasittavaa mutta haus- вермасьöмыс лоö сьöкыд, но kaup, lammas ja mõõk.
peaaegu ütlema, et ei viitsi kaa. Hän oli sanomaisillaan, лöсьыд. Сiйö пöшти шуис
tulla, aga kui kuulis kes on ettei jaksa tulla, mutta kerrot- нин, мый оз кöсйы мунны, Slaavlastega puutusid läänemeresoomlased esmalt kokku meie
tulemas, jäi asja üle mõtlema. tuamme, ketkä tulevat, jäi poh- но кор кывлiс, кодi сэнi лоас,
Peale lõunat sõitsime naaber- diskelemaan asiaa. Iltapäivällä думыштчис. Öбед бöрас мунiм ajaarvamise esimese aastatuhande teisel poolel, sellest ajast on
linna, et osta toitu ja matka- ajoimme naapurikaupunkiin орчча карö сёян да поход pärit laensõnad nagu aken, nädal ja raamat.
tarbeid. Toomas, kes istus auto ostaakse-mme ruokaa ja кöлуй ньöбны. Машиналöн
tagapingil, vihastas täiesti ilma matkavarusteita. Tuomo, бöръя пуклöсас пукалысь Samal ajal kui läänemeresoomlastel olid keele- ja kultuurikon-
põhjuseta nähes enda kõrval joka istui auton takapenkillä, Тоомас Тийналысь ньöбöм
Tiina ostetud teesärke: – ei suuttui aivan syyttä nähdes- футболкаяссö ас бердсьыс taktid baltlaste, germaanlaste ja slaavlastega, sattusid ülejäänud
küsitud tema arvamust. Kui sään vierellään Tiinan ostamia аддзöмысь ньöти помкатöг
tulime koju, istusime sööma ja teepaitoja: – hänen mielipidet- скöрмис: сылысь эз юавны. uurali keeled kontakti turgi keeltega (altai keelkonna haru, kuhu
vaatasime plakatite rootsikeel- tään ei kysytty! Tultuamme Гортö воöм мысти пуксим kuulub ka türgi keel). Sealt said mõjutusi nii volga (mordvalased
seid tõlkeid, mida Marko oli kotiin istuimme syömään ja сёйны да видзöдiм швед кывйö
lasknud teha oma sõbral. katsoimme Markun kaverillaan вуджöдöм плакатъяс, кодъясöс ja marid) kui ka permi rahvad (udmurdid ja komid).
teettämiä kilpailun julisteiden Марко корöма вуджöдны аслас
ruotsinnoksia. ёртыслы. Kolmandas peatükis selgus, et keeled, kultuurid ja geenid ei
pruugi ühtida. See tähendab, et sugulaskeeli kõnelevad rah-
vad võivad olla kultuuriliselt ja geneetiliselt väga erinevad ning
mitte­sugulaskeeli kõnelevad rahvad lähedased.
Uurali keelte kontaktid teiste keeltega
Uurali keeled on hea näide. Sugulaskeeli kõnelevad rahvad,
Lainetena keelde tulnud mõjutused on muutnud kõigi uurali keelte ehitust nagu eestlased ja mansid, on kultuuriliselt ja geneetiliselt väga
nii palju, et uurali jooned on jäänud tagaplaanile. Keelekontaktidest tingi- erinevad ning mitte­sugulaskeeli kõnelevad rahvad, nagu eest-
tud mõjusid võib täheldada kõigil keeletasanditel (häälikusüsteemis, vor- lased ja lätlased, on väga lähedased. Need suured kultuurilised
miõpetuses ja lauseõpetuses), kuid kõige selgemalt ilmnevad need ikkagi ja geneetilised (isegi rassilised) erinevused uurali rahvaste vahel
sõnavaras. panevad mõtlema, kas keelesugulust ei tähtsustata üle.
58 59
Võib-olla ei pärinegi uurali keeled ühisest algkeelest, vaid on geneetika andmeid võtta keelte genealoogiliste suhete tõestami-
muutunud sarnaseks pikaajalise tiheda omavahelise kontakti sel aluseks.
tõttu. Teiste sõnadega, eel-läänemeresoome keel, eel-volga keel,
eel-hansi keel ja eel-ungari keel ei olnudki omavahel sugulased,
kuid muutusid mingil ajaperioodil tihedate kontaktide tõttu
omavahel lähedaseks ja moodustasid nn keeleliidu (peatükk 4).
Hiljem aga lagunes see keeleliit uuesti osadeks ja tekkisid täna-
päevased soomeugri keeled (joonis 3).
mordva permi
Kõige intensiivsemal keelte sarnas-
lääne- saami mari mansi handi ungari tumisajal (joonise keskel) tekkis
mere- ühissõnavara ja isegi ühise gram-
soome
matikaga rahvastevaheline suht-
luskeel lingua franca, mida nüüd
tagantjärele saab nimetada soome-
ugri algkeeleks.
Sellist mudelit, kus algkeel on
üks ühtne keel (kujutatakse joo-
nistel metafoorselt puu tüvena),
Kaart 1. Uurali keelte levikuala 20. sajandil
millest hiljem eralduvad üksikud
keeleharud ja keeled (puu oksad),
Soomeugri keeled tänapäeval
nimetatakse eraldumis- ehk
divergentsiteooriaks. Kaardil 1 on esitatud uurali keelte levikualad 20. sajandil. Kaarti silmitse-
Joonis 3 kujutab aga harali juuri, des võib täheldada, et neenetsid, nganassaanid ja handid asustavad ala, mis
eel- mis tihenevad maa peal võsasti- on mitu korda suurem kui ungari ja eesti keele levikuala. Tuleb aga arvesta-
lääne- da sellega, et asustustihedus suureneb idast läände: Siber on väga hõredalt
meresoome eel-volga eel-ungari eel-handi kuks, et üleval jälle üksteisest eris-
tatavateks oksteks hargneda. Seda asustatud piirkond, seevastu Euroopa on tihedalt asustatud.
Joonis 3. Uurali keelte sugulus Samojeedi ja idapoolsete ugri rahvaste rahvaarv on väike hoolimata tohu-
mudelit, kus mittesuguluskee-
konvergentsiteooria järgi
led sarnastuvad omavahel seda- tust alast, mida nad asustavad. See ilmneb ka tabelist 3 (lk 62), mille esime-
võrd, et moodustavad keeleliidu, nimetatakse sulandumis- ehk ses veerus on esitatud nende uurali rahvaste arvukus, mille põhiasuala jääb
konvergentsiteooriaks. Venemaa Föderatsiooni. Tabeli teises veerus on samade rahvaste emakeele-
Kuna uurali keelte puhul ei ole võimalik konvergentsiteooriat oskuse protsent: näiteks, milline osa end karjalaseks nimetanud inimestest
keeleandmetega tõestada, on valdav osa keeleteadlasi jäänud oskab karjala keelt. Kuna 2002. aasta rahvaloenduses emakeele oskust ei
vana keelepuu- ehk divergentsiteooria juurde. Ainult üksikud küsitud, siis pärineb see näitaja eelmisest rahvaloendusest 1989. aastal.
soomeugri keelte uurijad Soomes, Eestis ja Ungaris peavad Tabeli arvud näitavad, et uurali rahvaste hulgas on selliseid, keda ähvardab
joonisel 3 esitatud mudelit tõenäolisemaks kui traditsioonilist lähitulevikus hääbumine. Võib üsna kindlalt öelda, et vadja, isuri ja eenetsi
keelepuud, viidates arheoloogilisele ja geneetilisele tõendusma- keel surevad sellel sajandil välja, sest nendel keeltel ei ole alla 30-aastaseid
terjalile. Üldlevinud seisukoha järgi aga ei saa arheoloogia ja kõnelejaid.
60 61
Rahva arv Emakeeleoskus Kuid uurali keeli mitte ainult ei sisuga tekste. Need faktid viitavad asjaolule, et Põhja-Euroopa
Keel õigeusu kultuuriruumis elanud soomeugrilaste seas levis kristlik
2002. aastal 1989. aastal sure, vaid ka sünnib. Keelesünnist
vadjalased 100 - saab rääkida tinglikult: uus kirjakultuur kiiremini kui katoliiklikus Euroopa kultuuriruumis.
isurid 700 36,8 % keel ei teki eikuskilt, vaid keele­ Eesti ja soome keel on tänapäeval võrreldamatult elujõulisemad
karjalased 93 300 47,8 % variandist, mida on varem pee- kui Venemaal kõneldavad soomeugri keeled peamiselt tänu 19.
vepslased 8 200 50,8 % tud murdeks, kuid mis on kõne- sajandil Euroopas tekkinud rahvuslikule ärkamisele
mordvalased 843 000 67,1 % lejate tugevneva eneseteadvuse ning hilisemate rahvusriikide keelekaitsele.
marid 604 000 80,8 %
tulemusel arenenud kirjakeeleks. Idapoolsete soomeugri keelte roll haridus- ja teadus-
udmurdid 636 000 69,6 %
Sellised on näiteks võru keel, keelena on praegu minimaalne. Moodne linnakul-
permikomid 125 200 70,1 %
sürjakomid 293 400 70,4 %
mida on traditsiooniliselt peetud tuur on Venemaa soomeugrilastel peaaegu olematu.
mansid 11 400 37,1 % eesti murdeks, ning meänkieli Mari ja udmurdi keeltel puudub reaalne kasutus mit-
handid 28 700 60,5 % Rootsis, mida on traditsioonili- mes üliolulises valdkonnas, nagu äris ja poliitikas.
sölkupid 4 200 47,6 % selt peetud soome murdeks. Mordva, Mari, Udmurdi ja Komi vabariigi pealinnas
nganassaanid 800 83,2 % Kõige vanema ja kõige rikkama on peaaegu võimatu näha mordva-, mari-, udmurdi-
eenetsid 300 45,5 % kirjakultuuriga uurali keel on või komikeelset reklaami.
neenetsid 41 300 77,1 % ungari keel: vanim soome-ugri Tänu stabiilselt kõrgele emakeele oskajate arvule „Kirjuta end udmurdiks!"
kuulutus punapeade
Tabel 3. Venemaal asuvate uurali rahvaste keeles kirjutatud tekst on 12. on kõige paremate ellujäämisväljavaadetega keeleks festivali kohta
arvukus ja emakeeleoskus sajandi lõpust pärit ungarikeelne peetud mari keelt, kuid viimasel ajal on ka udmur-
„Hauakõne”. tide hulgas märgata elavnemist ja seda just linnaliku
noortekultuuri vallas. Noortele suunatud udmurdi-
keelne interenetiväljaanne Yumshan Promo meenu-
tab paljuski sarnaseid väljaanded Ungaris, Soomes
ja Eestis. Kasvanud eneseteadlikkusest räägivad ka
udmurdikeelsed plakatid (paremal), mis kutsuvad
inimesi üles kirjutama ennast udmurdiks Venemaa
Karjala 13. sajandi pikseloitsu tekst 2010. aasta rahvaloendusel.
kasetohul Venemaa soomeugri keeltele on negatiivselt mõju- „Kes ma olen?"
nud kindlasti ka see, et isegi need rahvad, kellel on
Huvitav on see, et teised vanimad teada- oma vabariik Venemaa Föderatsiooni koosseisus, on
olevad soomeugri tekstid ei ole pärit mitte jäänud seal vähemusse. Näiteks karjalased moodus-
Soomest ega Eestist, vaid hoopis karjala tavad 1989. aasta rahvaloenduse järgi ainult 10,8%
Stefan Permski loodud
muinasprmi tähestik keelest. Karjala Vabariigi elanikkonnast (komid 23,3%,
udmurdid 30,9%, mordvalased 32,5%, marid 43,3%).
Vanim läänemeresoomekeelne tekst on
Samas elab suur osa Venemaa soomeugrilastest väl-
13. sajandil kasetohule kirjutatud karjalakeelne pikseloits. 14.
jaspool oma vabariiki: karjalastest ja mordvalas-
sajandist pärineb Permi piiskopi Stefani loodud muinaspermi
test elab isegi enamik väljaspool Karjala ja Mordva
tähestik, mille abil tõlgiti vana-komi keelde mõningaid kristliku
vabariiki.
„Hoia udmurtlust. Kirjuta
end udmurdiks!"
62 63
Soomeugri maailm ja meie
Enamik soomeugri ja samojeedi rahvaid elab oma keelesugu-
lastest eraldatuna. Venemaa uurali rahvad on oma vabariikides 6. peatüki harjutused
vähemuses ja moodustavad linnades vaid murdosa elanikest ja
1. Analüüsi Uurali keelepuud lk 54 ja vasta järgmistele küsimustele:
seetõttu kasutavad emakeelt ainult kodus. Mitmed rahvad on
migratsioonilainete tulemusena laiali pillatud mööda Venemaad 1) Mis on handi keele kaks kõige lähemat sugulaskeelt?
ning neil puudub kontakt oma rahva põhikogukonnaga. 2) Millal kujunesid välja läänemeresoome keeled?
3) Millised keeled on skeemi põhjal kõige hiljem välja kujunenud?
On veel teisigi tegureid, mis ohustavad uurali keeli. Näiteks
4) Milline keel on kõige varem välja kujunenud keel?
Siberi naftatööstus mõjub laastavalt idapoolsete ugrilaste ja
samojeedide traditsioonilisele eluviisile. Nad on tihti sunni- 2. Analüüsi uurali keeltesse laenatud sõnu lk 59. Püüa leida seletus, miks
tud kolima tööstusasulatesse, kus nende keel oma spetsiifilise need sõnad laenati ja miks nad laenati just sellisel ajastul.
loodus­sõnavaraga on määratud hääbumisele. 3. Leida seletus, miks eri keeldkonda kuuluvaid keeli kõnelevad rahvad
See ei tähenda muidugi, et Vene Föderatsioonis ei püütaks üld- nagu eestlased ja lätlased on geneetiliselt lähedased, aga sugulaskeeli kõne-
se soomeugri rahvaid ja nende keeli toetada või uuesti elustada. levad rahvad nagu eestlased ja mansid on geneetiliselt erinevad? Vajadusel
Need pingutused on aga tihti koordineerimata ja jäävad pooli- kasuta varasemates peatükkides esitatud infot. Vormist oma seletus kahe
kuks. Seetõttu on soomlased, eestlased ja ungarlased püüdnud argumenteeriva lõigu pikkuse tekstina.
toetada Venemaal elavaid sugulasi, näiteks eraldades raha kir-
4. Kas panid tähele, et tabelis 1 esitatud sõnade rekonstrueeritud uurali alg-
janduse tõlkimiseks ühest soomeugri keelest teise või pakkudes
kujud on palju sarnasemad eesti keele vastetele kui teiste tabelis esitatud
sealt pärit üliõpilastele stipendiume. Eestis on organisatsioon
keelte vastetele? Kuidas võiks seda seletada?
MTÜ Fenno-Ugria, mille eesmärk on sildade loomine soome-
ugri rahvaste vahel. 5. Otsi tabelis 3 reeglipära. Milliste uurali rahvaste juures on emakeele­oskus
Kuigi soomlased, eestlased, liivlased ja osa saame on luterla- pigem kõrge ja milliste juures pigem madal? Kas see on seotud rahvaarvu,
sed, ungarlased katoliiklased ning ülejäänud soomeugri rahvad geograafilise asukoha või hoopis eluviisi ja kultuuriga? Milline tegur on
peamiselt õigeusklikud, on mitmel maal tekkinud uuspagan- olulisem keele ellujäämise seisukohalt: kas emakeelsete kõnelejate absoluu-
likke liikumisi, mis püüavad äratada ellu soomeugrilaste ürgset tarv või emakeelsete kõnelejate protsent nendest inimestest, kes arvavad
boreaalset maailmatunnetust. end selle rahva hulka kuuluvateks?
Üks silmapaistvamaid liikumisi kultuuri vallas on etnofuturism, 6. Arutlege rühmatööna, kas Eesti peaks toetama väiksemaid soomeug-
mis püüab tõlkida soomeugri rahvaste rahvaloomingut mood- ri keeli ja miks. Kui otsustage toetada, millisel kujul seda peaks tegema.
samasse kunstikeelde, et viia see traditsioonilise kultuuri märgi- Esitage oma töö tulemus kirjaliku ettepanekuna.
süsteemist võõrandunud inimesteni. 7. Tutvu uurali suhtlusportaaliga http://uralistica.com/ ja vasta järgmistele
Hiljuti on püütud luua isegi tehiskeelt, mis sünteesib soome-ugri küsimustele:
keelte ühiseid jooni ja mida võib seetõttu pidada soome-ugri 1) Mis keeltes uurali rahvad omavahel suhtlevad ja millest võiks olla
esperantoks. Budinose-nimelise keele isadeks on Izhevski üli- selline keelevalik tingitud?
kooli teadlased Aleksei Arzamatov ja Juri Perevostsikov. 2010. 2) Mis teemadel arutletakse ja millised hoiakud on esindatud?
aasta seisuga on selles keeles umbes 2000 sõna ja juba hästi välja-
kujunenud grammatika (vt http://fi.wikipedia.org/wiki/Budinos).
64 65