Valitsemine Demokraatia on piiratud valitsemine, sest võimu teostatakse ja piiratakse seadustega. Demokraatia põhineb rahva suveräänsusel. Demokraatlikus riigis on võimud lahus ja tasakaalus. Presidentalism/Presidentaalne Vabariik (USA, Mehhiko, Argentiina, Egiptus, Gruusia) president on riigipea ja valitsusjuht (peaminister) USA: on liitriik, mis koosneb 50 osariigist ja Columbia Föderaal ringkonnast, kus asub Washington. Igal osariigil on oma seadusandlus, parlament, valitsus, kuberner ja kohtud. Riigil on ka üks üldine põhiseadus, mis võeti vastu 1787. Edaspidi on tehtud vaid täiendusi. Seadusandlik võim kuulub Kongressile, mis koosneb 2 kojast. Esindajate koda valitakse 2 aasta tagant. Iga osariik on esindatud vastavalt rahvaarvule. Senat osariikige esinduskogu. 2 aasta järel valitaks 1/3 senaatoreid uuesti. Igal osariigil on senatis 2 kohta. Seaduse vastu võ...
· 1987 mälestussammas Tartus (autor A. Rimm) · 1987 kihelkonnakoolimuuseum Palamusel Lisaks Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile on Oskar Lutsu järgi nime saanud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel. Alates 5. jaanuarist 1987 antakse välja Oskar Lutsu huumoripreemiat. 6 Kirjandus · "Mälestusi Oskar Lutsust". Koostanud Meelik Kahu ja Eerik Teder. Eesti Raamat, Tallinn 1966, 468 lk. · "Oskar Luts". Kirjandusnimestik. Koostanud Külliki Tohver, Tallinn 1986, 144 lk. · Külliki Kuusk, Liivi Rosendberg "Tartu kirjanik Oskar Luts". Oskar Lutsu majamuuseum, Tartu 2005, 32 lk. · Aivar Kull, "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest". Sari Eesti kirjanikke, Ilmamaa, Tartu 2007, 488 Viited 7 Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts
Veelgi enam motiveeritud on need töötajad, kes strateegia väljatöötamisest on ise vahetult osa võtnud. Seega töötajate osavõtt strateegilise juhtimise kõigist etappidest tagab strateegia parema elluviimise. Töötajate motiveerimise seisukohalt on olulised ka sellised asjaolud, nagu töötaja soov osaleda vastutusrikastes tegevustes ja selle võimaldamine, suurem iseseisvus. (Leimann, Skärvad & Teder, 2003: 255) Autor on arvamusel, et töötajad on rahulolevamad, kui neile usaldada tähendusrikkaid ülesandeid ja lasta loominguliselt mõelda ning iseseisvalt otsustada. Kui töötaja tunneb, et teda usaldatakse, temast sõltub midagi, siis seda enam ta püüab, et mitte usaldust petta. Enesearendamise võimalust ja huvipakkuv töö Motiveerimisel peab olema paindlik ja arvestama nii ettevõtte eripäraga kui ka konkreetsete töötajate huvidega
Kindlasti tahan ma veel rohkem teada hiitega seonduvast, sest ma olen teadlik, et pühadepaikade kohta on uut informatsiooni. Selle informatsiooniga pole jõudnud ma veel tutvuda, aga seda teen ma kunagi kindlasti. 18 Kasutatud allikad 1. Eesti Kirjandusmuuseum. 1998. Remmel, M. A.(koost). Hiie ase: Hiis eesti rahvapärimusteses. Mis või kes on hiis? 2. Eisen, M. J. 1996. Teder, Ü.(toimet). Esivanemate ohverdamised: Ohverdamise aeg ja ohvrisaajad. 3. Eisen, M. J. 1996. Teder, Ü.(toimet). Esivanemate ohverdamised: Inimeseohver. Ohverdamie ja ohvrid. 4. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13655 5. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13656 6. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13657 7. http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13660 8. http://register.muinas.ee/?
all. Ta ei salli põõsastelt langevat vett. Sagedamini moodustub nii metsa all mosaiikne vaip, kus ühes kohas on laigud palusamblaga, teisal aga "laanikumetsad". Vaid harva kasvavad palusammal ja laanik koos. Harilik palusammal RABAS ELAVAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalg-tilder sookurg IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger põder ROOMAJAD rästik arusisalik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik harivesilik SELGROOTUD raba-tondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi raba-tondihobu HUVITAVAD FAKTID
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool VÄIKESE KOHVIKU SAAMISE LUGU STARDIPÄEVIKU ANALÜÜS Ettevõtluse kodudöö 1 Juhendaja: dotsent Juhan Teder Tallinn 2011 Käesolev ettevõtluse esimene kodutöö on kirjutatud Kohvik Truffe stardipäeviku kohtata. Kohviku stardipäevik on valitud seetõttu, et ettevõte tegutseb edukalt tänaseni ja on omal alal kõrgelt tunnustatud nii kohvikuna, kui eduka ettevõttena. Alljärgnev analüüs on üles ehitatud märksõna põhiselt, mis tähendab, et väikeste pealkirjade taga on välja toodud
6)süda on neljaosaline 27.Kes on pesahülgaja ja pesahoidja? Too näiteid linnuliikidest (77) 1)pesahülgaja on loom, kellel kooruvad või sünnivad sedavõrd arenenud järglased, et suudavad kohe vanematele järgneda, kuid vajavad siiski mõnda aega soojendamist, toitmist ja kaitsmist nt. tuvi-, varese-, tihasepojad jne. 2)pesahoidja on loom, kelle järglased on koorudes või sündides abitud ning vajavad pärast sündi vanemate abi nt. Teder, metsis jne 28.Mis tähtsus on linnu laulul? (79 Ma tean, et.. 1)pesitsemiseks valib isaslind pesitsemisala ja kinnitab oma valikut lauluga. Lauluga meelitab ta kohale emaslinnu 29.Imetajate iseloomulikud tunnused (99, 103 Ma tean, et..) 1)keha katab karvkate 2)helide püüdmiseks on neil väliskõrv 3)jäsemed on suunatud alla mitte külgedele 4)hästi arenenud aju ning selle tõttu hea õppimisvõime 5)hästi arenenud kuulmine ja haistmine kuid nägemine on nõrgem 6)hingavad kopsudega
· Ringkonnakohus arutab kõiki kohtasju APELLATSIOONI korras. Apellatsioon on esimese astme kohtu otsuse edasikaebamine teise astme kohtusse · Riigikohus arutab kõiki kohtuasju KASSATSIOONI korras. Kassatsioon on teise astme kohtu otsuse edasikaebamine kolmanda astme kohtusse. Riigikohus on lisaks ka PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE KOHUS · Lisaks kohtutele teostab kontrolli seaduste üle Eesti Vabariigi Õiguskantsler, kelleks hetkel on Indrek Teder Õiguskantsleri ülesanded: 1) Kontrollida kõikide seaduste vastavust põhiseadusele 2) On õigusvahemees kontrollib kas riigiasutused ja ametnikud järgivad inimeste põhiõigusi 3) Ennetab Eestis piinamist ja alandavat kohtlemist ning lahendab diskrimineerimis vaidlusi Jõukus ja vaesus Jõukus palju ressursse(raha, investeeringud, kinnisvara); Saab endaga hakkama. Vaesus Vähe raha; pole heaolu; kodutud; ots-otsga kokku.
Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk. Madal- ja siirdesoode loomastik: Putukad- üle 1500 liigi, kõige rohkem mardikalisi, ülekaalus niiskuslembelised taim ja putuktoidulased liigid Ämblikud- tegutsevad sambla pinnal ja pinnakihtides, väiksed, Kahepaiksed- Kõikjal soodes rohukonn, sageli ka rabakonn, Roomajad- kuivemates sooservades sisalikud, kraavikallastel rästikud Linnud- sookurg, teder, roolinnud Imetajad- põder, metssiga, valgejänes Rabade liigitused Puude arvu ja kasvu järgi jaotatakse rabad: -rabametsad -puisrabad -lagerabad Ida- ja Lääne-Eesti rabade erinevused. Lääne-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga -keskosa tasane -vesi liigub raba servas -keskel lageraba, puud rabanõlvadel -raba-jänesvill Ida-Eesti rabad -kumer -vee äravool hea -puisrabad -hanevits
7 KASUTATUD KIRJANDU · Palamets, H., ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" , TLN.: Valgus, 1982. 142 lk. · Palamets, H. ,,Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu Ülikoolis 1802-1917" , TLN.: Ilo, 2008. 247 lk. · Aleksejev, T., Hiiemaa, K., Kala, T., Klaassen, O-M., Kulmar, T., Mäesalu, A., Piirimäe, H., Piirimäe, K., Piirimäe, P., Teder, O. ,,Inimene, ühiskond, kultuur II", TLN.: Koolibri, 2000, 272 lk. http://www.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=379788/T%DC+struktuur+03.04.08.pdf
koha. Kahevõistleja Uno Kajak arvati N Liidu olümpiavõistkonda ja Cortina D`Ampezzo talimängudel saavutas Eesti esimene olümpiakahevõistleja 26. koha. (koondise kandidaadiks oli ka Uno Aavola) 9. märtsil tuli 22 aastane Uno Kajak Kirovis N Liidu meistriks kahevõistluses, mis oli eestlaste esimene suurvõit sel alal. N Liidu meistrivõistlustel kahevõistluses oli Raimond Mürk neljas. 15 km murdmaarajal saavutas ta esikoha. Viie liiduvabariigi matsil Vorohtas tõid Eestile esikoha Jüri Teder slaalomis ja Raimond Mürk kahevõistluses. Põhja mängudel hiilgas noorteklassi kuulunud Helle Tallo-Ritsing, kes võitis 5 km distantsi ja oli 3 km teine. Uno Kajak võitis Gorkis toimunud N Liidu MV-l hõbe-medali kahevõistluses ja 4. koha suusahüpetes. 13. jaanuaril selgitati Otepääl esmakordselt Eesti meister 20 km laskesuusatamises. Meistriks tuli Valmar Kokkota. Toimus I Tartu-Kääriku 53 km pikkune suusamatk. Raja läbis 210 suusatajat.
Majanduspoliitika peaks toetama majandusprotsesse, kõige rohkem saab seda rakendada tööhõive probleemide lahendamisel. Majanduse arengu seisukohalt lähtudes tuleb tunnustada sotsiaalpoliitika rolli üldises riigi arengus, lugedes kulutusi sotsiaalpoliitilistele programmidele mitte koormuseks vaid investeeringuteks tulevikku. Lõpetan oma töö tuntud poliitikute tsitaatidega ja jään uskuma nende sõnu: Indrek Teder, (29.09.2011, Tuuli Koch aastaintervjuu ajalehele ,,Postimees") " Keerulisel ajal peab Riigikogu julgema otsustada, sotsiaalvaldkonda läheb riigieelarvest väga suur summa. Rahahulk on alati piiratud. Isegi siis, kui majandusel läheb väga hästi, tuleb raha suunata sinna, kuhu eriti tarvis ehk süsteem tuleb muuta palju efektiivsemaks. Haridusvallas on minister Jaak Aaviksoo väga hea alguse teinud. See on jätnud sümpaatse mulje, et mingid asjad otsustatakse lihtsalt ära
Ühiskond- küsimused 1. Iseloomusta ühiskonna struktuuri millised on ühiskonna sektorid? Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm sektorit- avalik sektor(riigi- ja omavalitsusasutused), erasektor(eraettevõtted) ja mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid- ja ühendused) 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Jah, meie ühiskonnas on lubatud erinevad vaated, ei ole kindlat ideoloogiat, on mitmeid kultuure, erinevaid uske, erinevaid omandivorme. Mitmekesisus on üsna suur. 4. Iseloomusta ühiskonna sektorite eraldatust ja läbipõimumist Kirjelda ja too näiteid. On valdkonnad, mis peavad jääma eraldatuks, nagu riigikaitse, valitsemine. Aga osasid valdkondi on hea siduda nii avaliku kui erasektoriga, just selliseid, mis on kodanikule olulised, nag...
Tallinna maantee silla ääres esines ka ohtrasti okaspuid(kuusk, nulg, mänd), mis jõelõigule edasi liikudes enam ei esinenud. Imetajatest oli antul lõigul märgata kopra (Castor fiber) tegevust, seda arvukate käikude rägastikuga kõrgemates kaldaäärsetes kohtades ja langetatud puude tõttu. Vaadeldaval jõelõigu vahetus läheduses esinevad tõenäolised pesitsuspaigad järgmistel lindudel: · kodukakk Strix aluco; · punaselg-õgija Lanius collurio; · teder Tetrao tetrix; · harakas Pica pica; · suitsupääsuke Hirundo rustica; · sookurg Grus grus; · rukkirääk Crex crex. Lõiku läbides nägin isiklikult 3 parti, kellest vaatuse järgi kaks olid sinikael-pardid (Anas platyrhynchos) ja üks piilpart (Anas crecca), kelle arvukus Eestis on märgatavalt langenud. Teisi linde ei olnud uurimis päeval näha, kuid suvel jõe ääres käies, tiirutab sageli vee kohal pääsukesi ning pillirooski ragistavd linnud
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6
Alceste`d, Celimene`i ühte austajat mängis Tanel Saar, kes oli kirjanik ja ühtlasi ka misantroop. Celimene`d, kes oli aadliku tütar ja kes oli ka väga ilus ning kellel oli kolm armunud kosilast, mängis Elina Pählimägi. Oronte, kes üritas kirjutada luuletusi ja sellega Celimene südant võita, mängis Ago Soots. Ago Soots mängis veel Acasted, kes oli Pariisis tähtis markii. Kolmas Celimene austaja oli Clitandre, kes oli samuti markii. Clitandre osa mängis Margo Teder. Tegevus toimus Pariisis, Celimene majas. Kolm Celimene austajat olid väsinud ootamast ning nad tegid abielu ettepaneku. Celimene, aga nautis kõigi tähelepanu ning utsitas ja mängis nendega. Celimene`i ilu ja austajaid kadestas, aga tema sõbratar Arisnoe, keda mängis Katariina Lauk. Ta punus intriige, mis lõpetaski meestel kannatuse ning nad nõudsid Celimene`lt vastust. Alceste üritas jälle omakorda Celimene`t armukadedaks teha, visates
Nimetatakse parlamendi poolt 7 aastaks, täidab ka ombudsmani ehk õigusvahemehe funktsioone. Ombudsman ehk õigusvahemees – huvide kaitse suhetes ametiasutuste ja -isikutega, jälgib valitsemise põhiseadusega kooskõlas olemist Prokuratuur – juhib kohtueelset kriminaalmenetlust, esitab riikliku süüdistuse Kokkuleppemenetlus – kohus kinnitab karistuse Eesti õiguskantsler on alates 2008. aastast Indrek Teder. Kostja - kaevatu Hageja – kaebaja Enamusvalitsus – valitsusel on parlamendi enamuse toetus (51< toetajat) Vähemusvalitsus – valitsusel on parlamendi vähemuse toetus (>51 toetajat), kusjuures peab arvestama, et valitsus võidakse maha hääletada Riigieelarve vastuvõtmiseks on vaja parlamendi enamuse toetust, riigieelarvet on aga vähemusvalitsusega raske vastu võtta, kuivõrd suurem osa parlamendist ei toeta valitsust. Koalitsioon – Reformierakond ja SDE
Henry Mintzberg Sissejuhatus Henry Mintzberg koos kaasautoritega on välja toonud strateegia kujundamise kümme koolkonda. Kõnealused koolkonnad jagunevad kolme gruppi. Kolm esimest koolkonda keskenduvad sellele, kuidas strateegiaid tuleks formuleerida. Tegemist on normatiivse lähenemisega, mille käigus püütakse fikseerida sammud ja protseduurid, mida ettevõtttes tuleks jälgida, et jõuda hea strateegiani. Järgnevad kuus koolkonda kirjedavad, kuidas reaalselt organisatsioonides strateegiad välja kujunevad. Kümnes koolkond on integreeriv, sobitades kõik eelneva omavahel kokku. Disaini koolkond (The Design School) Vastavalt Disaini koolkonna seisukohtadele on strateegia kujundamine kontseptuaalne protsess. Disaini koolkonna põhiideeks on, et strateegia koostamine seisneb püüdes saavutada kooskõla oragnisatsiooni sisemiste võimete ja ressursside ning väliste võimaluste vahel. Strateegia loomine ja hindamine baseeruvad seetõttu välis- ja sisek...
maastikumaalides. Noorematest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud kuus maalijat, kelle esteetilise programmi lähedust kinnitas grupinäitus 1939.aastal: Adamson-Eric (šedöövriteks õhulised virtuooslikud Kreeka-reisi pildid), Aleksander Vardi (annab edasi Pariisi bulvarite sumedat valgust), Jaan Grünberg (kasutas eriti küllastatud, tihti kontrastseid värvitoone ja saavutas parimaid tulemusi monotüüpiatehnikas), Kristjan Teder (lillemaal lemmikala), Kaarel Liimand (maalis hoogsate pintslitõmmetega ja jättis valgeid laike mõne puhta värvitooni sisse) ja Karl Pärsimägi (matkis otseselt Matisse`i puhtaid värve ja tasapinnalist dekoratiivsust. Saksamaa eeskuju hakkas tasahilju vähenema ja kunstnike mekaks ja unistuste maaks sai Pariis. 30. a. kunst rahunes ja kujutati lihtsaid igapäevaelu motiive. Oluline oli aga kunstniku originaalne käekiri. Alates 24.a
*Riigikohus ei vaata asja sisuliselt läbi *Riigikohtu põhiseaduslik järelvalve- kontrollib õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele *kriminaalasja lahendamisel osalevad: prokurör, süüdistatav ja kaitsja, kannatanu, tsiviilkostja, kolmas isik *advokaadi ül- nõustamine, lepitamine, kaitsmine-> esindamine *prokuröri ül- esindab kohtu riiklikku süüdistust *ÕIGUSKANTSLER- INDREK TEDER & RIIGIKOHTU ESIMEES PRIIT PIKAMÄE AVALIK HALDUS JA BÜROKRAATIA *bürokraatia- ametnikkond, kes tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase täideviimisega ehk avaliku haldusega - kujunes tööstusühiskonna ja heaoluriigiga - negatiivne foon - iseloomulik: püsivus, professionaalsus, arvukus, bürokr.häda- ärijuhtmine vs kodanikulähedus - funktsioonid: pol.elluviimine, süsteemi stabiliseerimine, vahekohtunikuks olemine, ametnikkonna taastootmine, arendamine
Nüüdisühiskonna kujunemine Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonda iseloomustavad inimõiguste tunnustamine; vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus; rahva osalemine ühiskonnaelus; selgesti eristuvad ühiskonnasektorid; Agraarühiskonna tunnused: 1. Naturaalmajandus 2. Raha osatähtsus väike või puudub 3. Vahetuskaubandus 4. Peamised tegevusalad põlluharimine ja karjakasvatus 5. Ühiskond on jagunenud seisusteks 6. Linnade osatähtsus väike Industriaalühiskonna tunnused: 1. Tööstuslik pööre; esikohale tõusis tööstuslik tootmine 2. Väikeettevõtted asendusid tehaste ja vabrikutega 3. Tekkis ütlus: "Aeg on raha"- raha osatähtsuse suurenemine 4. Tööaeg domineeris puhkeaja üle 5. Inimesed koondusid maapiirkondadest linnadesse 6. Kujunes linnatsivilisatsioon - linnast sai progressi sümbol Postindustriaalühis...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool füsioteraapia õppekava Triin Teder Maia-Liisa Voolaid Mari-Liis Luukas Töömälu Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus 1. TÖÖMÄLU MÕISTE 2. UURIMUSED 2. 1. "The cognitive and behavioral characteristics of children with low working memory" 2. 1. 1. Eesmärgid 2. 1. 2. Meetodid 2. 1. 3. Tulemused 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte 2. 2. "Executive function in children with high and low attentional skills: Correspondences between behavioural and cognitive profiles" 2. 2. 1. Eesmärgid 2. 2
3,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid vähemalt veerandi praegusaegsete
Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47 9
Rakke Gümnaasium HIINA Referaat Angela Sahk 11.klass Rakke 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 2 Üldine ülevaade lk 3 Keskaegne kool lk 45 Eksamite süsteem lk 67 Kultuur lk 89 Arhitektuur lk 1012 *** lk 10 Suur Hiina müür lk 10 Kindlustatud linnad lk 11 Lossikompleks lk 11 Koobastempel lk 11 Pagood lk 11 Matuseehitised lk 12 Elamuarhitektuur ...
Õpetajale 5 punkti 13. ÜLESANNE Täida tühjad lülid toiduahelas allpool toodud loomade ja taimede nimetustega. Liik 1) Rebane 1) 2) Pohl 3) Teder 2) 4) Hunt 3) Valgejänes Ilves Päikese- 4) valgus Kaseurvad
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Põhjasõda (1700-1721) Arys uibo E07 Juhendaja: Teder Olev Vana-Võidu 2008 PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu
edukalt eksisteerida turu peal konkurentsi võimeliselt. Juhtimine eesmärkide kaudu 15 Kasutatud allikmaterjalid 1. Alas, Ruth, Juhtimise alused, Külim 2004 2. Goleman D.,Boyatzis R., McGee A, Loomulik juhtimine, OÜ Väike Vanker, 2003 3. Habakuk, Madis, Eesmärk otsus juhtimine, Tallinn ,,Valgus", 1976 4. Heller, Robert, Meeskonna juhtimine, Koolibri, 2000 5. Leimann J., Skärvad P-H., Teder J., Strateegiline juhtimine, Külim 2003 6. Pearson, Gordon J., Strategic Thinking, Prentice Hall International (UK) Ltd, 1990 7. Remmelg, Teeli, Juhi Idee Laegas, Äripäeva Kirjastuse AS, 2006 8. Türk, Kulno, Personali juhtimine ja eestvedamine, Tartu Ülikooli Kirjastus, 1999 9. Üksvärav, Raoul, Organisatsioon ja juhtimine, Tallinn TTÜ, 2003
19.sajandi II pooleni. Nahk on olnud juba aegade algusest saati üks põhiline toore nii rõivaesemete kui ka tarbeesemete valmistamisel. Referaadi pildilise materjali kokkupanekul oli suureks abiks e-kultuuripärandi portaal. 21 Kasutatud kirjandus 1. Eesti rahvakultuur. 1998, 2008 2. M. Mägi. Eesti aastal 1200. 2003 3. I. Manninen. Eesti rahvariiete ajalugu. 1927 4. Väike käsiraamat: parkimine, viltimine ja taimedega värvimine. 2002 5. I. Teder. Naha- ja köitekunsti ajalugu. 2004 6. A. Viires. Vana Eesti rahvaelu. 2004 7. A. Viires. Kultuur ja traditsioon. 2001 8. A. Viires. Rahvakultuuri leksikon. 2007 9. I.Tõnurist. Rahvarõivakandja abiline. 2003 10. E.Astel. Taskud vööle, kotid kätte rahvariideid kandes. 2006 11. Ajaloost : http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:-RO5Xcao- z0J:www.furs.ee/ajaloost+karusnaha+ajalugu&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee 08.01.2013 12. E-kultuuripärand : http://webcache.googleusercontent
Kirjeldus Tiibade siruulatus on kuni 227cm ja kehakaal isalinnul on 3-3,5kg. Emalinnul aga 4,5-5,5kg. Vanemal linnul on laup tumepruun ja ülejäänud lagipea ning kukal kuldpruun. Nokk on must ja vananahk kollane. Ülemine pool linnust on tumepruun heledamate suleääristega ja kogu alumine pool näib välioludes üsna tume. Noorlinnud on aga tume-sokolaadipruunid, kuldse pealaega. Tiivalaigud ja saba tüvik on laialt valged. Toitumine Põhitoiduks Eesti on valgejänes, teder ja metsis. Vaheldusena on ka halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer, ronk, laanepüü, sinikael-part ja toonekurg. Talviti toitub ka raipeist. Pesitsemine Pesapuuks valivad kaljukotkas enamasti männi, vaid üksikutel juhtudel on pesa kuuse või haava otsas. Mõnikord võib juhtuda, et kotkapaaril on kaks pesa, mida nad siis asustavad kordamööda. Märtsi esimeseks pooleks on munad munetud ning aprilli teisel poolel pojad kooruvad
Tartu Kutsehariduskeskus TK11 Triin Pärkma Väike-Maarja kultuuripärand Referaat Juhendaja: Lili Kängsepp Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus Väike-Maarjast ......................................................lk 3 2. Tuntud isikud Väike-Maarjast.................................................lk 4-6 3. Väike-Maarja kirikud ja kogudused....................................... .lk7-9 4. KASUTATUD KIRJANDUS................................................. lk 10 Väike-Maarja on alevik Lääne-Viru maakonnas. Neljateistkümnendast sajandist alates Väike-Maarja kihelkonna kesk...
Õpetajale 5 punkti 13. ÜLESANNE Täida tühjad lülid toiduahelas allpool toodud loomade ja taimede nimetustega. Liik 1) Rebane 1) 2) Pohl 3) Teder 2) 4) Hunt 3) Valgejänes Ilves Päikese- 4) valgus Kaseurvad
· Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln. 1966 · Keskaja ja vararenessansi kirjanduse · Kurtfeldt,A. "Miguel de Cervantes antoloogia; Tln. 1962 Saavedra" Tartu 1934 · Söderhjelm,W. "Italian renessanssia" · Annikst,A."Shaksespeare" Kirjallisuus- ja kulttuuritutkielmia; Helsinki · Teder,M."Shakespeare ja tema "Hamlet"" 1926 · A.Lipkov Shakespeare kinolinal Tallinn · Gutmann,R. "Dante Alighieri" Tartu 1979 ülikooli väljaanne 1921 Sissejuhatus Renessansiks (taassünd) nimetatakse keskajale järgnenud, antiigist ja loodusest tiivustust saanud vaimuliikumist eelkõige Lääne-Euroopas 14.-16.sajandil. Termini renessanss (it. rinascimento) võttis esimesena kasutusele
Tallinna Tehnikaülikooli Majandusteaduskond Tõnis Teinemaa, TABB51 PREMIA FOODS AS Kasvuaudit õppeaines Ettevõtlus Juhendaja: dotsent Juhan Teder Tallinn 2013 1. ETTEVÕTTEST LÜHIDALT 1.1 Ettevõtte valik Kasvuauditiks ettevõtte valimisel otsustasin, et kuivõrd huvi on vastata siiski enamikele etteantud küsimustele, siis peab valima ettevõtte, mida esmalt ka tegelikult olen varasemalt jälginud ja millega kohta võiksin kohe peast piisavalt huvitavat informatsiooni teda ning teiseks ettevõttel peab olema ka huvi kasvada. Seetõttu jäi valikkusse alles umbes 7
KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Alas, R (1999) "Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused" Tallinn: Eesti Haldusjuhtimise Instituut 2. Ausmees, H (1999) "Juhtimise alused" TTÜ Kirjastus 3. Kreegimäe,K (2006) "Personali juhtimine" http://ms.emu.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=180603/Personali_uhtimine.pdf 4. Leimann J, Skärvad P.H, & Teder J (2003) "Strateegiline juhtimine" Tallinn: Külim 5. Solm, K (2007) "Juhi rollid vanemõe töös ühe Eesti haigla näitel" Tartu Ülikooli magistritöö http://www.med.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=334242/Kaja+Solom_200 7.pdf 6. Tamm, M (2004) "Juhtimis alused konspekt" http://www.hot.ee/marikatamm/EHTE/Juhtimine/I_loeng_EHTE.pdf 7. Ärielu (2005 oktoober) 8. Üksvärav, R.(2008) "Organisatsioon ja juhtimine" TTÜ Kirjastus
Alu mõisahoone · Neobarokk- baroki jäljendamine Ungru Tlns elumajadena JUUGEN D (19.saj. lõpp- 20.saj. algus) · Tunnusmärk: *Sisekujunduses taimornamendid *Väikesed ruudud *Suured kaaraknad · Näiteks: Taagepera Loss Draakoni Galerii Amente Villa EESTI TALURAHVA VANEM TOIT LIHA: · Söödi metskitse, põdra, jänese, harvemini metssiga, karu · Lindudest: teder, mõtus, laane- ja põldpüü, nepp, hütt · Ei söödud hundi, rebase, ilvese, tuhkru, nugise, mägra, ega orava liha · Peredes söödi peamiselt sealiha · Öeldi, et siga tuleb tappa noorel kuul, siis säilib liha paremini · Kõik sõid koos, eraldi söömist ei olnud · Sead tapeti jõuluks ja küünlapäevaks · Kui olid matused või pulmad, tapeti vasikas ja mullikas · Pärtlipäevaks tapeti sikk · Mihklipäevaks tapeti lambad, keda ületalve ei peeta
Halduskohus Pärnus, Tartus, Tallinnas ja Jõhvis tegeleb inimeste kaebustega riigi või riigiametnike vastu. Kohtunikud- õigusemõistjad, määratakse ametisse eluks ajaks presidendi poolt. Riigikohtu esimehe kinnitab Riigikogu. Õiguskantsler õigussüsteemi kõrgeim ametnik, kelle peaülesanne on jälgida, et seadused ja kogu õigussüsteemis toimuv vastaksid põhiseadusele. NB! Riigikogu nimetab ametisse 7 aastaks. Praegu on selleks meheks Indrek Teder. MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse, müüakse ja tarbitakse.Majanduse alla käivad tööstus, põllumajandus, side, transport, kaubandus, teenindus. On 4 erinevat majandussüsteemi: tava e. naturaalmajandus, käsu e. plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Investeering kapitali paigutamine tulutoovalt aktsiatesse, ettevõtlusesse, panka jne. Kapital raha, mis teeb raha. Privatiseerimine erastamine, erakätesse andmine või müümine.
Res. 105: 153-163. Kohn, L.M. 2005. Mechanisms of fungal speciation. Annual Review of Phytopathology 43: 279-308. Kuldau, G.A., Tsai, H-F. & Schardl, C.L. 1999. Genome sizes of Epichloë species and anamorphic hybrids. Mycologia, 91: 776–782. Kullman, B. 2000. Application of flow cytometry for measurement of nuclear DNA content in fungi. Folia Cryptogamica Estonica 36: 31-46. Kullman, B. 2002a. Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. Kullman, B. 2002b. Diversity of genome size in zygotic meiosis of Pleurotus studied by flow cytometry. In: IMC7 Book of Abstracts. Oslo. 1133. Kullman, B. 2004. Seksiv seen. Eesti Loodus, 11: 6-13. Kullman, B., Tamm, H., and Kullman, K. 2005a. Fungal Genome Size Database. http://www.zbi.ee/fungal-genomesize Kullman, B., Greve, B. & E. Severin. 2005b. Diversity in the spore print of the
Sealgulgas ka rändlinnud: rästas-roolind, sinikael-part, rägapart, suur-laukhani, rabahani, kaljukotkas, suur- konnakotkas,punapea-vart, tuttvart, hüüp, sõtkas, öösorr, mustviires, must-toonekurg, roo- loorkull, väikeluik, väikepistrik, väike-kärbsenäpp, rohunepp, merikotkas, punaselg-õgija, hallõgija, väikekajakas, naerukajakas, mudanepp, väikekoskel, suurkoovitaja, kalakotkas, täpikhuik, vööt-põõsalind ja teder. Kaitseala kuulub Ramsari märgalade, IBA, Natura 2000 linnu- ja looduskaitsealade nimestikku. Emajõe Suursoo looduskaitseala on olulise tähtsusega riigi piiriäärsetel aladel looduslike liikide geneetilise mitmekesisuse säilitamisel. Kaitseala ligikaudne pindala on 22 110 ha, millest eramaad umbes 1000ha, metskondade alla kuulub 15 700 ha. Ülejäänud on riigimaa. Paik kuulub alates 2004. aastast Natura 2000 alusel linnu- ja loodusalaks ning 1997
,,Samas [Palamuse] kirikus on 1887. aasta jaanuaris ristitud ka pisike Oskar Luts. Kui pastor B.G. Sielmann piserdas külma veega väikemehe otsaesist, tegi see, nagu meenutavad mõned kaasaegsed, nii valju häält, et tühi kirik lausa kõlas käes. Vanad naised pidasid poisi kisa tähtsaks tulevikumärgiks, lõid imestusest käsi kokku ja ennustasid: 'Oi, sellest poisist tuleb alles suur ja tähtis mees!'"(J. Karma, E. Teder: Oskar Luts ja Palamuse. Tln, 1968) Tulemused: biografism: teose tõlgendamine autori eluloost lähtudes: ,,Joosep Tootsi, ulja Kentuki Lõvi prototüübiks on Raadivere külast Mäeotsa talust pärinev Voldemar Tootson. Elavaloomuline ja vallatu Tootson valmistas kihelkonnakooli päevil õpetajaile palju peamuret. (...) Teistegi koolipoiste (Imelik,
WIFI -Traadita Internet Inimesed väärtustavad mobiilsust. Kümne aastaga on mobiiltelefonist saanud meie lahutamatu kaaslane. Kuid mobiilside vahendusel pakutav andmeside on kulukas, aeglane ning sageli ka katkev. GPRS (General Packet Radio Service) tehnoloogiat toetava telefoni andmeside kiirus 4050 kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFiInternet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud. Nimi WiFi tähendab Wireless Fidelity -- tähistades traadita andmesidestandardit IEEE 802.11b, mis toimib litsentsimata vabasagedusalas 2,4 Ghz. Selle andmeedastuskiirus on kuni 11 Mbit sekundis. See on ainus traadi...
Õiguskantsler oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigust loovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Tal on õigus teha ettepanek kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks. Ametisse nimetab Riigikogu enamus presidendi ettepanekul 7 aastaks. Hetkel ametis - Indrek Teder 23. Kohalik omavalitsus - õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Üksusteks on linnad (33) ja vallad (194). Maakonnad on Eestis 1.järgu haldusüksused; maakonna haldusorganiks on maavalitsus. Maavanem on riigi esindaja maakonnas; ametisse nimetab Vabariigi valitsus regionaalministri ettepanekul; 5 aastaks. Ülesanded: 1) juhib maavalitsuse tööd
Eesti kunsti näitused välismaal. Rekord 1939 selles osas. Uus joon tarbekunst. Eesti graafika suurkuju Eduard Viiralt, töötas peamiselt Pariisis. („Kabaree“, „Põrgu“), kõrbekaamelid ja berberi tüdrukud. Teised grrafikud, vanameister Kr. Raud, uued Mugasto, Laigo, Aino Bach. Eesti kunstile suur mõju Pallase koolkonnal, lisandus neile ka prantsuse kunsti mõju. Käisid end Pariisis täiendamas. Rõõmsameelne, värv ja vorm, ilma tagamõtteta. Rahulik olemisrõõm. Al. Vardi, Kr. Teder, Jaan Grünberg Konkreetne ja sotsiaalne aga Andrus Johan, Kaarel Liimand. Rannakülade vaated – Juhan Nõmmik, Richard Uutmaa. 30ndate lõpus loodi mitmeid monumentaalmaale. Taas süngemad noodid- Endel Kõks, Alfred Kongo. Muusika Kõige tugevam seos rahvakultuuriga ja kõige pikem traditsioon, keskused Tallinn (Artur Kapp) ja Tartu (Heino Eller) 1919 Tallinnasse konservatoorium, Tartusse Kõrgem Muusikakool. 1920ndad- mitmekülgne muusika
Haldusorgani mõiste ja tunnused Avaliku halduse kandjatel on õigusvõime, kuid puudub teovõime.Tegutsema on suutelised aga üksnes inimesed, kes realiseerivad haldusekandjate õigusi ja kohustusi.Haldusekandja ja inimeste ühendamine toimub õigustehniliselt haldusekandja organi kaudu. Organ on õiguslikult loodud haldusekandja asutus (ka koguna v isikuna tegutsev), millel on kindel pädevus (õigused ja kohustused).Kuid see pädevus ei ole tema isiklik pädevus, vaid haldusekandja pädevus. Organid väljendavad haldusekandja tahet oma pädevuse piires. Organ on iseloomulik ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Organit võib määratleda institutsionaalse ja funktsionaalse tunnuse alusel: 1) institutsionaalselt kuulub organ küll halduse kandja koosseisu, kuid organisatsiooniliselt on ta iseseisev (haldusorganisatsiooniline mõõde). 2) funktsionaalselt kuulub organile kindel pädevus. Kuid see pädevus ei ole tema enda oma, vaid nn. võõras päde...
kuumsuitsusink, verivorst, verikäkk, sült, õllevorst (näiteks juustuga), täissuitsuvorst (metsloomalihast), keeduvorst, lihapallid (frikadellid), kotletid, suitsuliha erinevatest jaotustükkidest (karbonaad, küljetükk jne), vinnutatud lambakints, maksapasteet, sealiha (erinevad jaotustükid, iseloomulik singitükk ja karbonaad), kanaliha, pardiliha, haneliha, lambaliha jaotustükid, vasikaliha, ulukid: metssiga, põder, jänes, hirv, metspart, teder, põldpüü, kama, eesti müsli (praetud kaerahelbed suhkru ja rosinatega), leib (magus-hapu, rukkileib, põrandaleib, vormileib), sepik, kaeraküpsised, odrakarask, kaerakile, sai, kakud (kuklid), kuivatatud kooritud ja koorimata hernes, uba, martsipan, sokolaad, halvaa, vürtsikilu, sprotid, räimerullid, praetud räimed, marineeritud räimed, soolatud räimed, marineeritud angerjas, suitsulest, kuivatatud lest, kuivataud
ettevõtta eurotsooni haaranud ja maailma majandust ohustava võlakriisiga. Lahenduseks loodigi ESM. Paljud eurotsooni riigid leidsid, et sõlmitav ESMi asutamisleping on vastuolus liikmesriikide põhiseadusega ning seetõttu töötasid lepingu allkirjastamise eel sellega mitte ainult liikmesriikide parlamendid vaid ka erinevates riikides tegutsevad kõrgemad kohtud. Eesti allkirjastas lepingu 23. veebruaril 2012 ning sama aasta kevadel pöördus õiguskantsler Indrek Teder Riigikohtusse taotlusega tunnistada allkirjastatud ESMi lepingu artikli 4 lõige 4 põhiseadusega vasuolus olevaks. Riigikohus seda taotlust ei rahuldanud. 2012. aastal teatas Soome tollane välisminister Erki Tuomioja, et Soome valmistub eurotsooni lagunemiseks ja seal mängitakse läbi erinevaid Euroopa rahanduse tulevikustsenaariume. Tegelikult on ju ESMi eesmärk ju väga hea. Me kõik tahame elada ju stabiilses ühiskonnas.
Keskuse vanemteadur Erik Männik ning endine Eesti Vabariigi asjur Afganistanis Tanel Sepp. Saate teema liigitan välispoliitikasse. 12.10.11- kl. 17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera kl. 21.40: Foorum - arutleb kohalike omavalitsuste toimetuleku ja haldusreformi vajalikkuse üle ning küsib, kas väikevallad suudavad täita riigi poolt neile antud ülesandeid. Stuudios võtsid sõna regionaalminister Siim Kiisler, õiguskantsler Indrek Teder, Riigikogu liige Jaan Õunapuu ja maaomavalitsuste liidu juht Jüri Landberg. Sisepoliitiline küsimus. 13.10.11- kl.17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera kl. 20.05 Kahekõne- saates Indrek Teder ja tema teemaks on õiguskantsleri institutsioon. Kas olla moodne on sama, mis olla stiilne? Küsimusele vastab stilist ja moedisainer Karolin Kuusik. Indrek Tederi teema on 14.10.11. kl. 17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera
ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat. Õiguskantsler Õiguskantsleri ülesandeks on põhiseaduslikkuse järelevalve ning avalikke ülesandeid täitvate asutuste kontrollimine isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamiseks ehk ombudsmani ülesanded. Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. 12. veebruaril 2008 nimetati Riigikogu poolt õiguskantsleriks Indrek Teder, kes andis ametivande ja astus õiguskantsleri ametisse 10. märtsil 2008. Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik. Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töökorralduse sätestab õiguskantsleri seadus. Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole riigiasutuste tegevuse, seal hulgas isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontrollimiseks. Õiguskantsleril on õigus
Kooli nimi
aastatel evakueeritavad" ning Nõmmik. 2) valisid motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid seda äärmiselt realistlikult, nt Johani ,,Köögis", ,,21. juuni rongkäik Tartus" ning Liimand ,,Debora Vaarandi portree" ning Kummits ,,Karjalaut", ,,Lugemas". 3) Silmailu maalijad, ilusate piltide tegijad, lemmikmotiiviks maastik. Need olid nt Adamson Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Aleksander Vardi ,,Pariisi vaated", Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Villem Ormisson ,,Taevaskoda", ,,Tartu vaade". 30ndate lõpul vahetult enne riigipööret lõpetasid Pallase Elmar Kits, Endel Kõks ja Alfred Kongo, nende loomingu raskuspunkt langeb järgmisesse kümnendisse. Skulptorina tuntuim Jaan Koort, Vabariigi ajal tegeles vaid skulptuuriga, tegi hulgaliselt portreid oma pereliikmetest. Ta oli vasakpoolsete vaadetega, 30ndate keskpaigas pakuti talle tööd Moskvas, kus ta juhatas suurt keraamikatehast, ootamatu kiire haigus lõpetas ta elutee
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
