Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus (0)

Tartu Ülikool
Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond
Ökoloogia ja Maateaduste instituut
Geograafia osakond
Uurimustöö aines inimgeograafia uurimismeetodid
Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus
Kati Zoobel, Linda Luig, Raul Saidla, Liisu Aulik , Kristjan Kanter
Juhendajad: PhD Siiri Silm
PhD Kadri Leetmaa
Tartu 2011 Sisukord
Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4
1 Uurimisküsimuse ................................................................................................................ 5
1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5
1.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 5
1.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 5
1.4 Intervjuu ....................................................................................................................... 6
1.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................... 6
2 Materjal ja metoodika ......................................................................................................... 7
2.1 Sekundaarantmete analüüs .......................................................................................... 7
2.2 Küsitlus ........................................................................................................................ 7
2.3 Vaatlus ......................................................................................................................... 8
2.4 Intervjuu....................................................................................................................... 9
2.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................. 10
3 Uurimustulemused ........................................................................................................... 11
3.1 Sekundaarandmete analüüs........................................................................................ 11
3.2 Küsitlus ...................................................................................................................... 13
3.3 Vaatlus ....................................................................................................................... 13
3.3.1 Struktureerimata vaatlus ..................................................................................... 13
3.3.2 Struktureeritud vaatlus ....................................................................................... 15
3.4 Intervjuu..................................................................................................................... 16
3.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................. 17
4 Kokkuvõte uurimustulemustest ........................................................................................ 17
4.1 Sekundaarandmete analüüs........................................................................................ 17
4.2 Vaatlus ................................................................................................................... 18
4.2.1 Struktureerimata ................................................................................................. 18
2 4.2.2 Struktureeritud .................................................................................................... 19
4.3 Intervjuu..................................................................................................................... 19
4.4 Tekstianalüüs ............................................................................................................. 20
5 Kokkuvõte meetodikasutamise tulemustest ..................................................................... 21
5.1 Sekundaarandmete analüüs........................................................................................ 21
5.2 Küsitlus ...................................................................................................................... 21
5.3 Vaatlus ....................................................................................................................... 21
5.4 Intervjuu..................................................................................................................... 22
5.5 Tekstianalüüs ............................................................................................................. 23
6 Meetodite kasutamise võrdlus ......................................................................................... 24
7 Kasutatud materjalid ........................................................................................................ 26
8 Lisa ................................................................................................................................... 27
8.1 Lisa 1 Ülevaade osalejate tööst ................................................................................. 27
8.2 Lisa 2 ­ Intervjuu ....................................................................................................... 28
8.2.1 Lisa 3 ­ ankeet ................................................................................................... 30
8.3 Lisa 4 ­ struktureeritud vaatuluse ankeet .................................................................. 32
8.4 Lisa 5 ­ vaatluspäevikud ........................................................................................... 32
3 Sissejuhatus
Antud uurimustöö teemaks on ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus. Kõige enam on keskendatud(tähelepanu pööratud)riigikogu valmistele, täpsemalt VII-XII valimisteni. Teema valiti, kuna on väga päevakohane ning puudutab kõiki Eesti Vabariigi kodanikke . Uuritavaks osutus see, kui palju inimesi käib valimas, kuidas nad valimistel osalevad ja mis põhjusel ei käida valimas .
4 1 Uurimisküsimused
1.1 Sekundaarandmete analüüs
Kuidas hääleõigusliku kodanikkonna suurnemine on mõjutanud valimisaktiivsust? Kas erakondade arv mõjutab valimisaktiivsust?
Töö üldeesmärgiks on saada teada, miks on eestlaste valimisaktiivsus Riigikogu valimistel nii madal.
1.2 Küsitlus
Kuidas kodanikud Riigikogu valimistesse suhtuvad ? Miks inimesed valimas ei käi ?
Antud küsimused olid head, kuna ankeedis oli nende alusel hea lisaküsimusi koostada ning põhiline eesmärk oli leida vastus antud uurimuse põhiteemale.
1.3 Vaatlus
Kas poliitika kajastus meedias on valimisvälisel perioodil on piisav?
Kuna sel hetkel ei toimunud valimisi ning ei olnud ka valimiseelne periood, on valimisaktiivsuse vaatlemine võimatu. Alternatiivseks teemaks võeti poliitika kajastumine televisioonis valimisvälisel perioodil. Taheti teada saada, kas poliitikute tegemisi kajastatakse piisaval valimisvälisel perioodil ning kas jagatakse piisavalt informatsiooni, et inimestel oleks lihtsam valimistel oma hääl sobivale kandidatuurile anda.
5 1.4 Intervjuu
Kuidas suhtuvad inimesed Riigikogu valimistesse?
Antud küsimus osutus valituks, kuna tundus sobivaim, millele vastata intervjuu meetodil. Lisaks on see põhiteemaga seotud ja eesmärk on uurimustöös teada saada inimeste aktiivsust poliitika suhtes.
1.5 Tekstianalüüs
Kuidas kajastab meedia poliitikuid enne valimisi ? Antud küsimus on oluline seetõttu, et tihti otsustavad inimesed alles viimasel minutil (valimiskaiinis), kelle poolt hääletada. Põhjusi võib olla mitu: esiteks annavad poliitikud liiga kasutud tagasisidet valijatele, teiseks poliitikuid ei kajastata piisavalt mida?, kolmandaks puudub usaldus poliitikute suhtes. Küsimus nõuab teistsugust vastust. Kelle suhtes tunneb meedia sümpaatiat, kelle suhtes mitte? Kuidas suhtub meedia teatud poliitikutesse? (näit. Savisaarde)
6 2 Materjal ja metoodika
2.1 Sekundaarandmete analüüs
Sekundaarandmete kasutamine Seminaritöös võeti kuue Riigikogu valimise võrdlemiseks Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kogutud andmed. Töö analüüsiks kasutati järgmisi andmeid: valimisealiste kodanike arv VII- XII Riigikogu valimistel, valimisaktiivsuse protsent VII-XII Riigikogu valimistel, erakondade ning üksikkandidaatide arv VII-XII Riigikogu valimistel. Kõik andmed on kätte saadavad Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehel www.vvk.ee. Riigikogu VII-XII valimised kajastavad ajaliselt perioodi 1992. aastast kuni 2011. aastani ning tegu on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kõigi Riigikogu valimistega.
Võrreldi omavahel kõigi näitajate muutumist iga 4 aasta tagant vastavalt Riigikogu koosseisude muutumisele valimiste kaudu. (v.a. VII Riigikogu valimised, mil Riigikogu koosseis valiti erakorraliselt 3 aastaks).
2.2 Küsitlus
Ühiskondliku ja poliitilise aktiivsuse uurimiseks kasutati individuaalandmeid, mida koguti veebikeskkonnas Surveymonkey.com. Koostati ankeet pealkirjaga Valimisaktiivsuse küsitlus. Vaatluse alla võeti küllaltki laia sihtgrupp . Ainukeseks nõudmiseks vanusele oli vähemalt täisealisus. Alustuseks teostati proovitesti autorite sõprade peal, kellel paluti vastata küsimustikule. Nende tagasiside oli küllaltki positiivne, kuid tuli ka kriitikat teatud küsitluse punktide kohta. Võeti nõu kuulda ning kohandati küsimusi, lähtudes inimeste soovitustest. Pärast seda korrati katseuuringut ning lasti uuesti inimestel vastata küsimustele. Seekord jäädi ankeediga rahule.
Valminud küsitlusankeedi link laeti üles veebipõhisesse suhtluskeskkonda facebook.com ning paluti kõigil vastata küsimustikule.
7 2.3 Vaatlus Eesmärgiks oli teostada struktureerimata vaatlus ning poolstruktureeritud vaatlus. Kuna hetkel ei toimu valimisi ning ei ole ka valimiseelne periood, on valimisaktiivsuse vaatlemine võimatu. Alternatiivseks teemaks võeti poliitika kajastumine televisioonis valimisvälisel perioodil. Taheti teada, kas poliitikute tegemisi kajastatakse piisaval valimisvälisel perioodil ja kas jagatakse piisavalt informatsiooni, et inimestel oleks lihtsam valimistel oma hääl sobivale kandidatuurile anda.
Väljavalituks osutus televisioon . Ajakirjanduse puuduseks loeti seda, et eksisteerib väga palju niinimetatud kollast ajakirjandust, kus poliitikud võtavad igapäevaselt sõna ebaolulistel teemadel. Täpsemalt valiti televisioonist kolm kanalit: alates 2007. aastast Eesti rahvusringhäälingule kuuluv ETV ning kaks erasektorile kuuluvat kanalit: kanal 2 ja TV3. Tähelepanu pöörati saadetele, kus vähegi avaldati poliitilist informatsiooni. Need kolm kanalit said valituks, sest nad on põhikanalid, mis on Eestis elavale valijaskonnale tasuta kättesaadavad. Ajaks valiti 11-15. oktoober .
Vaatlejad olid positsioonilt tavalised kodanikud, kes jälgisid nädala jooksul televisioonis poliitilist informatsiooni kajastavaid saateid. Vaadelda võis kõikjal, kus oli võimalik vastavaid vaatlusobjekte kätte saada ning antud juhul kasutati internetis olevaid saadete salvestusi.
Võimalikuks takistuseks võis kujuneda see, et vaatlejal ei olnud võimalik mõnda saadet vaadata ajapuuduse tõttu ning võis juhtuda, et saate kordus ei olnud kätte saadav ka internetis.
Enne vaatlust tekkis vaatajatel tunne, et poliitilise sisuga saateid on väga palju ning neid ei jõua kõiki vaadata. Lisaks tekkis mõte, kas saated on inimesi valgustavad igapäeva poliitika suhtes või jagatakse kriitikat poliitikutele ja nende tegemistele .
Vaatluse läbiviimiseks jaotati kolm kanalit kolme vaatleja vahel ära. Kõigi osalejate eesmärk oli jälgida poliitilist informatsiooni jagavaid saateid ühe nädala jooksul. Lisaks oli nende kohustus kirjutada märkmeid vahetult pärast vaatlust ning hiljem üldistav analüütiline tekst kogetud vaatlusest.
Seejärel toimus tulemuste analüüsimine, kus püstitati uus ühine ülesanne, milleks oli pool - struktureeritud vaatluse tegemine. Struktureeritud vaatluse valimiks ostutus telekanal ETV, 8 kuna kolme kanali seast oli just sellel kanalil kõige rohkem poliitilisi saateid ja uudiseid. Struktureeritud vaatlust algatati eelnenud struktureerimata vaatluse alusel. Esiteks tehti eelmisest vaatlusest kokkuvõte ning vaadati, kuidas muuta struktureerimata vaatlust spetsiifilisemaks.
2.4 Intervjuu
Antud uurimistöös kasutati uurimisemeetodina poolstruktureeritud intervjuud. Esmalt tuli leida sobivaim küsimus, mille põhjal intervjuud koostama hakata. Selleks osutus küsimus,,Kuidas suhtuvad inimesed Riigikogu Valimistesse?" Leiti, et sellele on võimalik vastata intervjuu meetodiga. Järgmiseks tuli panna paika kava, mis sisaldas sissejuhatavaid , põhi- ning kokkuvõtvaid küsimusi.
Inimesed, kes valiti intervjueeritavateks, olid Eesti Vabariigi kodanikud, kes olid vähemalt eelmistel valimistel täisealised . Tehti vanuselised klassid 18-30, 30-40, 40-50, 50-60, 60-70 ja 70- ... Igast vanusegrupist otsiti üks inimeme , keda intervjueerida.
Inimestega võeti ühendust erinevatel viisidel : kas kohalike huviringidega või siis tutvusringkonnast sobivas eas intervjueeritavaga, ka naabritega. Vastajad olid kas võhivõõrad või kaugemad tuttavad. Kuna küsitlusele pidid vastama inimesed, kes on vähemalt täisealised ja saavad Riigikogu valimistel hääletada ,siis ei tekkinud erilist probleemi, et leida inimesi ,kellega intervjuu teha. Iga intervjueerija teostas oma intervjuu iseseisvalt. Kõik intervjueerijad otsisid ise endale intervjueeritava, kes ei olnud väga lähedane tuttav. Kogu töö käik salvestati kas diktofoni või telefoniga.
Intervjuus kasutati avatud ja kinniseid küsimusi. Alguses tutvustati ennast ja tehti sissejuhatus. Siis alustati intervjuud lihtsamate küsimustega, järgnesid põhiküsimused ning lõpuks tulid kokkuvõtvad küsimused. Inimestega lepiti kokku isiklikult, valiti mõlemale osapoolele sobiv aeg ning koht, kus intervjuud teostada. Lepiti kokku , et kõik saadud info jääb konfidetsaalseks ning nendega rohkem ühendust ei võeta, lisaks ei avaldata selliseid andmeid, mis võiksid nende isikut mingit moodi tuvastada. Uuringu raames küsitleti kuut inimest.
9 2.5 Tekstianalüüs
Uurimisküsimuseks valiti, kuidas kajastab meedia poliitikuid enne valimisi? Antud küsimus on oluline, kuna tihti otsustavad inimesed ,kelle poolt hääletada ,alles valimiskabiinis. Põhjuseks võib olla see , et poliitikud annavad, kas liiga kasutud tagasisidet valijatele või see, et poliitikuid ei kajastata piisavalt või siis puudub usalduse tekitamine valijas. Ei saa aru! Valiti kolm uurimisallikat: Delfi, Äripäev ja Postimees . Valituks osutusid need kolm meedia väljaannet seetõttu, et esindatud said kollane ajakirjandus, usaldusväärseim leht ning tavaline igapäeva uudiseid kajastav ajaleht. Ajaliselt uuriti 2011. aasta Riigikogu valimistele eelnevat aega, täpsemalt 28.veebruar-5.märts. Huvi pakkusid kõik artiklid, mis olid poliitikaga seotud sellel ajavahemikul ning andsid edasi infot, mis soodustas valijatele valimise lihtsustamist.
10 3 Uurimustulemused
3.1 Sekundaarandmete analüüs
Oma töös võrreldi esiteks VII-XII aastate Riigikogu valimiste eel valimisealise kodanikkonna arvu. Võrreldes valimisealiste kodanike arve, joonistub välja, et see arv on järjest kasvav ning uute valimiste eel on võrreldes eelmistega valimisealiste kodanike arv suurenenud. Perioodil 1992-2011 on valimisealiste Eesti kodanike arv suurenenud 689 241 inimeselt 913 346 inimesele. Seega on valimisealiste kodanike arv 19 aastaga suurenenud 224 105 inimese võrra. Järgmiseks vaadeldi, kas ja kuidas on valimisealise kodanikkonna suurenemine mõjutanud Riigikogu valimiste aktiivsust.
VII-XII Riigikogu valimistest osavõtt Andmetes kajastub , et 1992. ning 1995. aastal on valimisealiste kodanike arvu tõus mõjutanud Riigikogu valimistel osalemise aktiivsust positiivselt. Lisandunud 101 151 valimisealise kodaniku arv tõstis ka valimisaktiivsust 78 197 hääle võrra ning valimisaktiivsuse prontsendiks on 69,06%.
IX valimistel, kus hääleõiguslike inimeste arv on tõusnud 66 878 võrra võrreldes VIII valimistega, on valimisaktiivsus langenud 53 469 hääle võrra, mis teeb valimisaktiivsuse protsendiks 57,47%.
X Riigikogu valimistel kasvas hääleõiguslike inimeste arv 2 444 võrra, ning valimisaktiivsuse protsent tõusis 58,34%-le. Valimisaktiivsus tõusis 8 330 hääle võrra. 2007. aastal toimunud XI Riigikogu valimistel tõusis valimisealise kodanikkonna arv 37 529 inimese võrra, valimisaktiivsus tõusis 61,91%-le ehk 54 777 hääle võrra.
XII Riigikogu valimistel, mis toimusid 2011. aasta märtsis, tõusis hääleõiguslike kodanike arv 16 103 inimese võrra, mis tõstis valimisaktiivsuse protsendi 63,53%-le ehk 24 801 hääle võrra. Kui võrrelda valimisaktiivust ning hääleõiguslike kodanike arvu, siis saab siiski väita, et need on omavahel seotud. Kui valimisealisi kodanikke on rohkem, siis on ka valimisaktiivsus
11 suurem. Vaadeldes hääleõiguslike inimeste arvu ning hääletanute arvu, ei saa nende vahel selget seost tõmmata, sest inimesi mõjutavad ka teised faktorid , mida täpselt määratleda on raske. Näiteks X Riigikogu valimised näitavad selgelt, et kuigi valimisealine kodanikkond on suurenenud, siis valimisaktiivsus on võrreldes VII ja VIII Riigikogu valimistega väiksem. Kõige populaarsemateks Riigikogu valimisteks osutusid VIII Riigikogu valimised, millest võttis osa 69,06% hääleõiguslikest inimestest.
VII-XII Riigikogu valimiste valimisaktiivsuse protsent
Teiseks vaadeldi, kas erakondade ning üksikkandidaatide rohkus või vähesus valimisnimekirjas mõjutab kuidagi valimisaktiivsust.
Erakondade ning üksikkandidaatide arv VII-XII Riigikogu valimistel
Kõige enam valikuid pakkuv valimisnimekiri oli VII Riigikogu valimistel, mil valida sai 38 erakonna ning 26 üksikkandidaadi vahel. 1992. aastal toimunud valimised on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valimisaktiivsuselt teisel kohal.
VIII Riigikogu valimistel, mis on antud töös käsitletud kuuest Riigikogu valimistest kõige suurema valimisaktiivsusega, oli nimekiri võrreldes eelmiste valimistega kahanenud, pakkudes valikut 30 erakonna ning 12 üksikkandidaadi vahel. Kõige madalama valimisaktiivsusega IX valimistel olid esindatud 17 erakonda ja 19 üksikkandidaati.
Valimistel osalenud erakondade arvu poolest olid sarnased X ja XI Riigikogu valimised, kus oli esindatud 11 erakonda, kuid võrreldes X valimistel oli nimekirjas 16 ja XI valimistel 7 üksikkandidaati. Siiski oli XI Riigikogu valimiste osalusprotsent 3,57 % võrra suurem.
Viimastel ehk XII valimistel oli üksikkandidaatide arv erakordselt kõrge ­ 39 inimest. Erakondade arv langes aga võrreldes XI valimistega 11 erakonnalt 9 erakonnale. Valimisaktiivsuse protsendiks oli 63,53%. Erakondade ning üksikkandidaatide arvu kohta valimisnimekirjas ei saa ühtegi selgest seost tõmmata. Seega saab ainsana järeldada, et mitmekesisus valimisnimekirjas ei mõjuta inimeste valimisaktiivsust.
12 3.2 Küsitlus
Koostatud uurimuses osales täpselt 100 inimest vanuses 18 kuni 60 ja enam eluaastat . Eesmärgiks oli saada vastus küsimusele, kuidas inimesed Riigikogu valimistesse suhtuvad , kas see on kohustus või ei, miks kõik inimesed valimas ei käi, selle põhjused, kas e- hääletamine on valimist mõjutanud paremue suunas.
Algul tehti selgeks üldisemad näitajad, ehk osalejate protsentuaalne sooline osavõtt ning vanuseline aktiivsus küsitlusele vastamises.
Teise punktina uuriti, milline oli küsitluses osalenute vanus ning mis eas inimesed olid kõige aktiivsemad vastajad. Ankeetküsitlusel said osaleda kõik kodanikud, kes olid täisealised ehk siis vähemalt 18 aastased.
Järgmisena võeti vaatluse alla analüüsivad küsimused. Esimeseks küsimuseks oli, kas arvate , et Riigikogu valimistest osavõtt on pigem iga kodaniku kohustus kui õigus? Selle küsimuse eesmärgiks oli mõista iga vastaja arusaama valimistest ning sellest tegevusest kui demokraatia alusest. Sealt edasi läksid küsimused spetsiifilisemaks ning rohkem detailsemaks.. Uuriti, miks ei ole inimesed valimas käinud , ning lisati avatuid küsimusi. Selline uurimismeetod tundub üldise teemaga hästi haakuv. Selle meetodi plussiks saab lugeda kiirust ja laia vastajaskonda. Samamoodi on see meetod anonüümne ja tänu sellele on inimesed vastuvõtlikumad ning valmis ausamalt vastama. Miinuseks võib lugeda küsimuste piiratust. Täpsemalt siis seda, et kuna see on kindlalt piiritletud küsimustik , siis individuaalselt täpsustavaid küsimusi ei saa esitada nagu seda saaks intervjuu puhul teha.
3.3 Vaatlus
3.3.1 Struktureerimata vaatlus
Esmalt teostati struktureerimata vaatlus, vaadeldi televisioonis jooksvaid poliitilist informatsiooni jagavaid saateid. Esmalt valiti telekavast välja kolm kanalit : ETV , Kanal 2 ja TV3. Võeti telekava ja sealt omakorda valiti vastavalt sisule välja poliitikat kajastavad saated. Tuleb tunnistada, et erasektoritele kuuluvad kanal 2 ja TV3 saatekavades on poliitilise 13 sisuga saadete valik kesine. Mõlemal kanalil puuduvad saated, kus kajastataks nii Eesti välis- kui ka sisepoliitikamaastikul toimuvaid muutusi ning poliitikute seisukohti toimuva suhtes. Ainsaks informatsiooni allikaks on mõlemal kanalil uudistesaated, kus mainitakse olulisemaid poliitilisi päevasündmusi ning vajadusel intervjueeritakse ka lühidalt poliitikuid. ETV on seevastu poliitilise poole pealt üsna sisukas ja teemakohaseid saateid jagub.
Kanal 2 on esimene erakapitalile põhinev Eesti telekanal, mis loodi 1993 aastal. Alates 2001 aastast kuulub Norra kontsernile 100 % kanal 2-e aktsiatest. Puuduvad saated, mis on suunatud ainult poliitika kajastamisele igapäevaselt. On olemas huumorikalt ja kriitiliselt poliitikat kajastava sisuga saated : Pehmed ja karvased, Ärapanija. Mõlemad saated on kord nädalas eetris. Lisaks on iga päev uudistesaade Reporter , mis kestab koos reklaamidega tervelt 60 minutit ja on ühtlasi ka kestvuselt Eesti pikim uudistesaade. Vaatlusel selgus, et saade kajastab pigem meelelahutuslikku poolt ning poliitika kajastus on üpris minimaalne. TV3 loodi 1996 .aastal ja kanal kuulub meediakontserni MTG (Modern Times Group) . Vaatlusel selgus, et kanal omab ühte vestlussaadet Kolmeraudne , mis käsitleb aktuaalsemaid nädalasündmusi. Väga tihti on saatekülaliseks mõni tuntud poliitik . Otseülekandena toimuva saate plussiks on see, et vaatajad saavad meili teel küsimusi esitada saatekülalistele. Antud kanal näitab veel kaks korda päevas uudised. TV3 uudistesaade Seitsmesed uudised, mis kestab pool tundi ning on oma formaadilt rohkem ametlikum kui Reporter. Seitsmesed uudised keskendub pigem päevasündmuste kiirele ülevaatele ning seetõttu ei toimu selles uudistesaates enamasti pikemaid poliitilisi arutelusid või intervjuusid. Huvitav fakt on see, et siin kanalil jooksva pühapäevase uudistesaate lõpus arutlevad nädala poliitikasündmuste üle tuntud poliitikud Aivar Riisalu ja Igor Gräzin.
Eesti televisioon loodi 1955. aastal ning kandis Tallinna Televisiooni nime. 2007. aastal ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks. Kanal kuulub ERR-ile (Eest Rahvusringhäälingule). Vaatlusel selgus, et kanal omab mitmeid poliitilisi vestlussaateid nagu näiteks Välisilm, mis on Eestis ainulaade saade. Välisilm kajastab ainukesena välispoliitilisi uudiseid ja Eesti välispoliitikat. ETV poliitilises debatisaates Foorum arutletakse Eesti poliitikasündmusi ning seda, kuidas parandada elu Eestis. Saatesse kutsutakse tavaliselt koalitsioonis ning opositsioonis olevaid või erinevaid erakondi esindavaid poliitikuid, kes hakkavad pidama debatti erinevatel päevakajalistel poliitikateemadel. Saate käigus analüüsitakse, vaieldakse, arutletakse ning selgitatakse, ning saade peaks andma erinevate poliitikute ning erakondade vaateid ja mõtteid
14 vaatajatele hästi edasi. Lisaks on saates ka ülevaade välispoliitikast ning poliitikud esitavad tihti oma mõtteid seoses Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriigiga. Foorumis korraldatakse kõikide valimste eel valimisdebatte, kus käsitletakse erinevaid teemasid ning igas saates on külalisteks erakondade vaateid esitavad poliitikud.
Vabariigi kodanikud on samuti debatisaade, kuid alati pole saatekülalisteks poliitikud. Saate formaadiks on võtta mingi problemaatiline teema, ning külalisteks kutsutakse teemat valdavad inimesed. Tegu on otsesaatega, kus televaatajad saavad esitada küsimusi saatekülalistele.
Kahekõne on niiöelda poolpoliitiline saade, kus saatejuhi külalisteks on tihti mõni poliitik, keda intervjueeritakse seoses mõne uue seaduse välja andmisega või mõne välispoliitilise teemaga. Saatekülalisteks on peale poliitikute ka muud avaliku elu tegelased.
ETV kannab otseülekandena riigikogu infotundi igal kolmapäeval. Lisaks nendele saadetele annavad ERR ­ i uudised mingi ülevaate poliitikute tegevusest. Ka ETV uudistesaade ,, Aktuaalne Kaamera " on väga ülevaatlik päeva olulisematest sündmustest, nende hulgas ka poliitilised sündmused. ETV eeliseks on see, et rahvusringhäälingu kanalina on ta poliitikute meelest kõige usaldusväärsem ning seetõttu antakse ETV´le kõige parema meelega intervjuusid.
Vaatluse analüüsist selgus et kõige enam jagatakse poliitikamaastikul toimuva kohta informatsiooni ETV-`s, Kanal 2 ja TV3 on rohkem meelelahutusliku kavaga kanalid. ETV hoiab inimesi kursis igapäevaste sündmustega, sealjuures valgustades teadmisi erakondades tegutsevate poliitikute käekäikudest ning saavutustest. Struktureerimata vaatlusest tehti järeldus, et struktureeritud vaatlus tuleb läbi viia vaadeldes ETV´d, kuna antud kanal suudab kõige enam pakkuda informatsiooni uurimuse teostamiseks.
3.3.2 Struktureeritud vaatlus
Struktureeritud vaatluse aluseks sai eelnevalt läbi viidud struktureerimata vaatlus. Struktureeritud vaatluse valimiks osutus Eesti Ringhäälingule kuuluv kanal ETV, sest see kanal oli kolmest ainuke, kus oli piisavalt poliitilisi saateid ja uudised. Vaatluse käigus vaadeldi üks päev ETV-d ning selle saateid ja uudiseid. Selleks päevaks osutus 12. oktoober.
15 Sellel päeval lasti eetrisse sellised saated: Riigikogu infotunni otseülekanne, Vabariigi kodanikud (kordus), Aktuaalne kaamera ja Foorum. Struktureeritud vaatluse ülesandeks oli teada saada, kui palju antakse eetriaega poliitilistele saadetele ja uudistele ning milliseid teemasid käsitletakse saate käigus. Saadetele antakse enamasti 50 minutit eetriaega ning uudistele antakse 30 minutit eetriaega. Saadete teemad kattusid, kui nende teemade üle arutasid erinevad inimesed erinevates saadetes.
3.4 Intervjuu
Kui küsiti inimestelt, kas nad on rahul Eesti Vabariigi valimissüsteemiga, siis enamasti vastasid kõik jah. Üks küsitletu vastas, et temal on täiesti ükskõik.
Inimeste arvates on e-hääletus positiivne ning teretulnud uuendus , kuid samas peab tõdema seda, et kuuest vastajast ainult üks vastas, et kasutab seda teenust. Üks kodanik vastas, et ei käi üldse valimas. Seega on e- hääletamine nende inimeste arvates oluline ning kasulik, kuigi ise nad seda teenust ei kasuta. Enamasti ei kasutanud vastajad e-hääletust ,kuna neile meeldib valimisjaoskonnas kohal käia.
Vastanutest ainult üks ei käi valimas, kuna teda poliitika ei huvita ning tema arvates ei puuduta see kuidagi tema elu . Ülejäänud vastasid, et käivad valimas, kuna soovivad Eesti poliitikas kuidagi kaasa rääkida ja see on üks võimalustest.
Enamasti lubasid kõik vastajad Riigikogu valimistest edaspidi osa võtta, kui valimissüsteem ja riigikord ei muutu. Kui küsiti, kas vastajad eelistavad anda oma hääle suure või väiksema erakonna kandidaatide poolt ,siis enamasti tuli vastuseks , et kõik oleneb valimislubadustest. Üks vastaja ütles, et tema eelistab suurt erakonda, kuna see on püsivam, ning ühte küsitletud ei huvitanud see teema.
Kui uuriti, kas valimistel osalemine on kohustus või pigem võimalus ,siis vastuseid oli erinevaid. Enamasti arvati, et inimesed pole kohustatud valima .minema. Üks vastaja arvas , et valimine on kohustus, sest sellega antakse tagasisidet riigi heaolust ja kui ise ei vali ,siis valitakse sinu eest.
16 3.5 Tekstianalüüs
Kõige enam oli poliitikaga seonduvaid uudiseid valimiste eel Delfis , tervelt 147 haakuvat teemat avalikustav arhiiv. Järgmisena oli Postimees, kus oli 99 poliitikaga seonduvat artiklikt ning viimasena Äripäev koos oma 8 artikliga. Delfi ja Postimees on ühed populaarsemad meediaväljaandes, Delfi omab veidi rohkem kõmu -artikleid kui Postimees. Inimestele meeldivad intriigid ning huvi pakuvad enamasti rohkem kollase ajakirjanduse artiklid, seega võib järeldada , et Delfi suudab kõige enam mõjutada valijaskonda oma uudistega. Probleemi tekitas analüüsi juures see, et Postimehes ja Delfis oli palju uudiseid. Raske oli leida kõige paremat ja sobivamat artiklit , mida ananüüsida. Üldistavalt oli raske täpset hinnangut anda. Antud artikli olid suunatud ajakirjanduses siiski valijaskonnale, inimestele, kes saavad riigikogu valimistel oma hääle anda. Päris kindlasti on meedia üsna suure võimuga ning poliitilise pildi kujundaja. Poliitikutele on kasulik igasugune reklaam , nii halb kui hea ja eriti oluline on see enne valimisi ning kõige lihtsam viis enese promomiseks ongi meedias kajastumine.
4 Kokkuvõte uurimustulemustest
Antud uurimuse üldine teema on ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus. Uurimustöö läbiviijaid huvitas, kui paljud inimesed käivad valimas, kuidas nad oma hääle annavad, mida nad arvavad riigikogu valimistest ja kõik muu valimistega seonduv.
4.1 Sekundaarandmete analüüs
Sekundaarandmete analüüsil saime teada, et valimisealiste kodanike arv on tõusuteel. Perioodil 1992-2011 on valimisealiste Eesti kodanike arv suurenenud 689 241 inimeselt 913 346 inimesele. Seega on valimisealiste kodanike arv 19 aastaga suurenenud 224 105 inimese võrra.
17 VII-XII Riigikogu valimistest osavõtt. Andmetes kajastub, et 1992. ning 1995. aastal on valimisealiste kodanike arvu tõus mõjutanud Riigikogu valimistel osalemise aktiivsust positiivselt. Lisandunud 101 151 valimisealise kodaniku arv tõstis ka valimisaktiivsust 78 197 hääle võrra ning valimisaktiivsuse prontsendiks on 69,06%. Riigikogu valimised näitavad selgelt, et kuigi valimisealine kodanikkond on suurenenud, siis valimisaktiivsus on võrreldes VII ja VIII Riigikogu valimistega väiksem. Kõige populaarsemateks Riigikogu valimisteks osutusid VIII Riigikogu valimised, millest võttis osa 69,06% hääleõiguslikest inimestest. Erakondade ning üksikkandidaatide arv VII-XII Riigikogu valimistel Kõige enam valikuid pakkuv valimisnimekiri oli VII Riigikogu valimistel, mil valida sai 38 erakonna ning 26 üksikkandidaadi vahel. 1992.aastal toimunud valimised on taasiseseisvunud Eesti Vabariigi valimisaktiivsuselt teisel kohal. VIII Riigikogu valimistel, mis on antud töös käsitletud kuuest Riigikogu valimistest kõige suurema valimisaktiivsusega, oli nimekiri võrreldes eelmiste valimistega kahanenud, pakkudes valikut 30 erakonna ning 12 üksikkandidaadi vahel. Kõige madalama valimisaktiivsusega IX valimistel olid esindatud 17 erakonda ja 19 üksikkandidaati. Valimistel osalenud erakondade arvu poolest olid sarnased X ja XI Riigikogu valimised, kus oli esindatud 11 erakonda, kuid võrreldes X valimistel oli nimekirjas 16 ja XI valimistel 7 üksikkandidaati. Siiski oli XI Riigikogu valimiste osalusprotsent 3,57 % võrra suurem. Viimastel ehk XII valimistel oli üksikkandidaatide arv erakordselt kõrge ­ 39 inimest. Erakondade arv langes aga võrreldes XI valimistega 11 erakonnalt 9 erakonnale. Valimisaktiivsuse protsendiks oli 63,53%. Erakondade ning üksikkandidaatide arvu kohta valimisnimekirjas ei saa ühtegi selgest seost tõmmata. Seega saab ainsana järeldada, et mitmekesisus valimisnimekirjas ei mõjuta inimeste valimisaktiivsust.
4.2 Vaatlus
4.2.1 Struktureerimata
Struktureerimata vaatlusega saadi teada, et kõige enam poliitikat kajastav kanal on ETV Eesti televisioon loodi 1955 aastal ning kandis Tallinna Televisiooni nime. 2007. Aastal ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks. Kanal kuulub ERR-ile 18 (Eest Rahvusringhäälingule). Vaatlusel selgus, et kanal omab mitmeid poliitilisi vestlussaateid nagu näiteks ,,Välisilm", mis on Eestis ainulaade saade. ,,Välisilm" kajastab ainukesena välispoliitilisi uudiseid ja Eesti välispoliitikat. Vaatluse analüüsist selgus et kõige enam poliitikamaastikul toimuva kohta informatsiooni jagatakse ETV`s, kanal 2 ja TV3 on rohkem meelelahutusliku kavaga kanalid. ETV hoiab inimesi kursis igapäevaste sündmustega, seal juures valgustades teadmisi erakondades tegutsevate poliitikute käekäikudest ning saavutustest. Struktureerimata vaatlusest tehti järeldus, et struktureeritud vaatlus tuleb viia läbi vaadeldes ETV´d, kuna antud kanal suudab kõige enam pakkuda informatsiooni uurimuse teostamiseks.
4.2.2 Struktureeritud
Struktureeritud vaatluse aluseks sai eelnevalt läbi viidud struktureerimata vaatlus. Struktureeritud vaatluse valimiks sai Eesti Ringhäälingule kuuluv kanal ETV. ETV osutus valimiks, sest see kanal oli kolmest kanalist ainuke ,kus oli piisavalt poliitilisi saateid ja uudised. Vaatluse käigus vaadeldi üks päev ETV-d ning selle saateid ja uudiseid. Selleks päevaks osutus 12 oktoober. Sellel päeval lasti eetrisse sellised saated: Riigikogu infotunni otseülekanne, Vabariigi kodanikud (kordus), Aktuaalne kaamera ja Foorum. Struktureeritud vaatluse ülesandeks oli teada saada, kui palju antakse eetriaega poliitilistele saadetele ja uudistele ning milliseid teemasid käsitletakse saate käigus. Saadetele antakse enamasti 50 minutit eetriaega ning uudistele antakse 30 minutit eetriaega. Saadete teemad kattusid, kui nende teemade üle arutasid erinevad inimesed erinevates saadetes.
4.3 Intervjuu
Kui küsiti inimestelt, kas nad on rahul Eesti Vabariigi valimissüsteemiga, siis enamasti vastasid kõik jah. Üks küsitletu vastas, et temal on täiesti ükskõik. Inimeste arvates on e-hääletus positiivne ning teretulnud uuendus , kuid samas peab tõdema seda, et kuuest vastajast ainult üks vastas, et kasutab seda teenust. Üks kodanik vastas, et ei käi üldse valimas. Seega on e- hääletamine nende inimeste arvates oluline ning kasulik, kuigi ise nad seda teenust ei kasuta. Enamasti ei kasutanud vastajad e-hääletust, kuna neile meeldib valimisjaoskonnas kohal käia.
19 Vastanutest ainult üks ei käi valimas, kuna teda poliitika ei huvita ning tema arvates ei puuduta see kuidagi tema elu . Ülejäänud vastasid, et käivad valimas ,kuna soovivad Eesti poliitikas kuidagi kaasa rääkida ja see on üks võimalustest. Enamasti lubasid kõik vastajad Riigikogu valimistest edaspidi osa võtta, kui valimissüsteem ja riigikord ei muutu. Kui küsiti, kas vastajad eelistavad anda oma hääle suure või väiksema erakonna kandidaatide poolt, siis enamasti tuli vastuseks, et kõik oleneb valimislubadustest. Üks vastaja ütles, et tema eelistab suurt erakonda, kuna see on püsivam, ning ühte küsitletud ei huvitanud see teema. Kui uuriti, kas valimistel osalemine on kohustus või pigem võimalus, siis vastuseid oli erinevaid. Enamasti arvati, et võimalus, kuna inimesed pole kohustatud valima. Üks vastaja arvas, et kohustus, sest sellega antakse tagasisidet riigi heaolust ja kui ise ei vali ,siis valitakse sinu eest.
4.4 Tekstianalüüs
Tekstianalüüsis selgus , et kõige enam oli poliitikaga seonduvaid uudiseid valimiste eel Delfis , tervelt 147 haakuvat teemat avalikustas arhiiv. Järgmisena oli Postimees, kus oli 99 poliitikaga seonduvat artiklit ning viimasena Äripäev koos oma 8 artikliga. Delfi ja Postimees on ühed populaarsemad meediaväljaandes. Delfi omab veidi rohkem kõmu -artikleid kui Postimees. Inimestele meeldivad intriigid ning huvi pakuvad rohkem kollase ajakirjanduse artiklid, seega võib järeldada , et Delfi suudab kõige enam mõjutada valijaskonda oma uudistega. Probleemi tekitas analüüsi juures see, et Postimehes ja Delfis oli palju uudiseid. Raske oli leida kõige paremat ja sobivamat artiklit, mida ananüüsida. Üldistavalt oli raske täpset hinnangut anda. Antud artiklid olid suunatud ajakirjanduses siiski valijaskonnale, inimestele, kes Riigikogu valimistel oma hääle anda. Päris kindlasti on meedia üsna suure võimuga ning poliitilise pildi kujundaja. Poliitikutele on kasulik igasugune reklaam, nii halb kui hea, ja eriti oluline on see enne valimisi ning kõige lihtsam viis enese promomiseks ongi meedias kajastumine.
20 5 Kokkuvõte meetodikasutamise tulemustest
5.1 Sekundaarandmete analüüs
Selle osa juures kasutati Vabariigi Valimiskomisjoni andmeid, mis saadi nende arhiivist.
Sekundaarandmete kasutamise plussideks on kindlasti see, et eelnevalt on keegi teine suure töö ära teinud, mis säästab teiste inimeste aega. Lisaks on plussiks kohene ülevaade tulemustest.
Miinusteks on see, et puudub ülevaade algandmetest. Info võib olla lünklik ning mõnikord ka puudulik. Lisaks võib mõnikord tekkida kahtlus info autentsuse kohta.
Antud teema kohta oli aga kasutatav info usaldusväärne, kergesti mõistetav ning leitav. Andmete leidmisega probleeme polnud.
5.2 Küsitlus
Küsitlusel on mitmeid miinuseid: esiteks, kuna antud uurimustöös teostati küsitlus internetis ,ei saa olla kindel, et tulemused on tõesed, teiseks , vastajaid oli kõigest 100 ja ei ole 100 % garanteeritud , et kõik vastajad olid täisealised, saab õelda, et selline pilootuuring on küllaltki subjektiivne . Selline uurimismeetod on aktuaalne ning teemaga hästi sobiv. Saab püstitatud küsimustele adekvaatsed vastused ning samuti tagasiside on positiivne. Kokkuvõtteks võib õelda, et ankeetküsitlus on väga hea uurimismeetod, kui küsimused on korralikult läbi mõeldud ning korrektselt mõtestatud.
5.3 Vaatlus
Antud lühiuurimistöös viidi läbi struktureerimata ja struktureeritud vaatlus. Struktureerimata vaatlus nõuab rohkem märkmete tegemist kui struktureeritud vaatlus, samas tegi see hilisema analüüsi lihtsamaks. Vaatluse meetodiga saab kõige paremini jälgida inimeste käitumist
21 erinevalt teistest uurimismeetoditest. Vaadeldes näeb inimesi nende tavalises olekus, ilma nende endi teadmata. Sellisel viisil ei muuda inimesed ennast kuidagi paremaks, vaid jäävad loomulikuks, mis muudab tulemused adekvaatsemaks. Struktureerimata vaatlus ei anna püstitatud uurimisküsimustele täpseid vastused. Selleks, et saada täpsemaid vastuseid, tuleks vaatluse meetodit kombineerida küsitluse ja intervjuuga, et saada täpsemaid vastuseid, mida analüüsida. Antud töös vaadeldi siiski hoopis meedias toimuvat, kasutatud ei ole inimeste vaatlemist.
5.4 Intervjuu
Tundub, et intervjuu pole antud uurimuse puhul kõige efektiivsem uurimusmeetod, kuna võtab palju aega ning inimesed, kes on nõus osa võtma, on väga jutukad ning kalduvad üsna kergesti teemast kõrvale oma isiklike juttudega. Algselt planeeritud 40- minutilised intervjuud kippusid ületama algselt planeeritud aega.
Kuna paljudele inimestele ei meeldi poliitikast rääkida siis oli ka kohati raske vastuseid saada detailsetele küsimustele. Inimesed peavad seda kuidagi pooleldi isiklikuks teemaks, kuigi ei küsitud spetsiifiliselt kelle poolt ja miks hääletasite. Oli ka vastajaid, keda poliitika absoluutselt ei huvita ning selliste inimestega oli raske klappi saavutada
Kolmas keeruline asi on inimestega sobiva intervjueerimise aja leidmine. Kuna intervjuu võtab päris palju aega .
Enamasti olid osalejad väga abivalmis ja lahkesti nõus meie küsimustele vastama, probleemiks kujunes see, et saada kogu vastuse seest just kõige olulisem ja põhilisem osa kätte. Raskusi valmistas see just vanemate inimeste puhul, kuna nemad soovisid kõige enam rääkida ning kaldusid kõige tihedamini teemast kõrvale ja neid oli raske delikaatselt taas teemasse juhtida.
Positiivsetest külgedest oli see, et kõik intervjueerijad said ühe väga hea kogemuse juurde, kuidas inimest hoida teema juures ning sellest mitte kõrvale kalduda. Lisaks oli positiivne see, et enamasti arenes intervjuu käigus elav vestlus , inimesed ei olnud tuimad ja suutsid teemaga kaasa rääkida. Kuid ei saa mainimata jätta, et alati on erandeid.
22 5.5 Tekstianalüüs
Analüüsiti kolme meediaväljaannet Äripäev, Postimees ja Delfi. Uuriti, kuidas kajastab meedia nädal enne valimisi poliitikuid ning nende tegevusi ja lubadusi. Mida lähemale jõudis valmiste kuupäev, seda enam oli näha, et on rohkem uudiseid. Tundub, et poliitikas on oluline igasugune reklaam, täpsemalt siis nii halb kui hea. Raske oli see, et artikleid on palju ja kõige sobivamate leidmine analüüsiks on keeruline . Probleemiks osutus see, et analüüsitigi liiga vähe artikleid ja tulemus ei ole kõige põhjapanevam. Teemaga sai tekstianalüüsi hästi siduda, sest meediast on võimalik saada palju erinevaid arvamusi ja väiteid ning näiteid, selle kohta kes kus mida teeb. Raskeks osutus see, et materjali oli kohati liiga palju .
23 6 Meetodite kasutamise võrdlus
Käsitletava töö käigus kasutati mitmeid erinevaid meetodeid . Esimeseks meetodiks oli sekundaarandmete analüüs. Antud teema kohta oli sekundaarandmete analüüs kergesti teostatav, sest info oli kergesti kättesaadav, kergesti mõistetav ning usaldusväärne. Selle meetodi suureks plussiks on kindlasti see, et keegi teine on eelnevalt teinud ära suure töö, mis säästab teiste inimeste aega. Lisaks on plussiks kohene ülevaade tulemusest. Miinuseks on kindlasti see, et puudub ülevaade algandmetes, info võib olla lünklik ning mõnikord ka puudulik. Teiseks kasutatavaks meetodiks oli küsitlus ning selle ankeedi koostamine. Küsitluse positiivseks küljeks oli see, et saadi mingil määral aimu , mida inimesed arvad. Küsitluse ankeedis kasutati erinevaid tüüpe küsimusi ( avatud, poolavatud ja etteantud vastusevariantidega ), mille kasutamisel tulid välja head ja halvad omadused. Näiteks on etteantud vastusevariantidega küsimustele lihtne vastata, aga need ei pruugi kajastada vastaja täpset arvamust. Seevastu oli avatud vastustega küsimustele raskem vastata ning ajakulu oli suurem, aga need kajastavad rohkem konkreetsete vastajate nägemust. Kolmandaks meetodiks oli intervjuu. Intervjuu on uurija suhtes nõudlik uurimismeetod, mistõttu selle edukas läbiviimine eeldab kogemusi ja hoolikat planeerimist. Leiti, et see pole antud uurimuse puhul kõige efektiivsem uurimusmeetod, kuna võtab palju aega ning inimesed, kes on nõus osa võtma on väga jutukad ning kalduvad üsna kergesti teemast kõrvale oma isiklike juttudega. Kuna paljudele inimestele ei meeldi poliitikast rääkida siis oli ka kohati raske vastuseid saada detailsetele küsimustele. Inimesed peavad seda kuidagi pooleldi isiklikuks teemaks, kuigi me ei küsinud spetsiifiliselt kelle poolt ja miks hääletasite. Meil oli ka vastajaid keda poliitika absoluutselt ei huvita ning temaga oli raske klappi saavutada. Kolmas keeruline asi oli inimestega sobiva intervjueerimise aja leidmine. Kuna intervjuu võtab päris palju aega . Enamasti olid osalejad väga abivalmis ja lahkesti nõus meie küsimustele vastama, probleemiks kujunes ka see, et saada kogu vastuse seest just kõige olulisem ja põhilisem osa kätte. Raskusi valmistas see just vanemate inimeste puhul, kuna nemad soovisid kõige enam rääkida ning kaldusid kõige tihedamini teemast kõrvale ja neid oli raske delikaatselt taas teemasse juhtida. Positiivsetest külgedest oli see, et saadi ühe väga hea kogemuse juurde. Kuidas inimest hoida teema juures ning sellest mitte kõrvale kalduda. Lisaks oli positiivne see, et enamasti arenes intervjuu käigus elav vestlus, inimesed ei olnud tuimad ja suutsid teemaga siiski kaasa rääkida. Kuid siiski alati on erandeid. Neljandaks meetodiks oli vaatlus. Teemaga haakuvat inimeste vaatlust ei saadud läbi viia kuna valimised olid möödas ning otsustati teha vaatlus meediast. Viidi läbi struktureeritud ja struktureerimata vaatlus. 24 Struktureerimata vaatlus nõudis rohkem märkmete tegemist kui struktureeritud vaatlus, samas tegi see hilisema analüüsi lihtsamaks. Vaatluse meetodiga saab kõige paremini jälgida inimeste käitumist, erinevalt teistest uurimismeetoditest. Vaadeldes näeb inimesi nende tavalises olekus, ilma nende endi teadmata. Sellisel viisil ei muuda inimesed ennast kuidagi paremaks, vaid jäävad loomulikuks, mis muudab tulemused adekvaatsemaks. Struktureerimata vaatlus ei anna püstitatud uurimisküsimustele täpseid vastused. Selleks, et saada täpsemaid vastuseid tuleks vaatluse meetodit kombineerida küsitluse ja intervjuuga, et saada täpsemaid vastuseid, mida analüüsida. Viiendaks meetodiks viidi läbi tekstianalüüs. Tekstianalüüsi läbiviimine nõuab üpriski palju aega ja teemasse süvenemist. Samas meetodit kasutades viidi kurssi end väga paljude arvamustega ja teemaga seotud probleemidega. Korraliku töö kokkupanemiseks on vaja väga head analüüsivõimet ning tähelepanu, et erinevaid aspekte märgata.
25 7 Kasutatud materjalid
http://www.vvk.ee/varasemad/?v=rk2011 ( Riigikogu valimised 2011: Valimistulemused ) http://www.vvk.ee/varasemad/?v=r07/ ( Riigikogu valimised 2007: Üldandmed: Pressiteated ) http://www.vvk.ee/varasemad/?v=r03 ( Riigikogu valimised 2003: Valimistulemused ) http://www.vvk.ee/varasemad/?v=r99 ( Riigikogu valimised 1999: Valimistulemused ) http://www.vvk.ee/varasemad/?v=r95 ( Riigikogu valimised 1995: Valimistulemused ) http://www.vvk.ee/varasemad/?v=r92 ( Riigikogu valimised 1992: Valimistulemused )
http://www.vvk.ee/arhiiv/statistika/erakondade-osalemine-riigikogu-valimistel-1992-2007 ( Erakondade arv riigikogu valimistel 1992 ­ 2007 )
http://www.vvk.ee/arhiiv/statistika/vordlusandmed-valituks-osutunute-kohta ( Võrdlusandmed valituks osutunute kohta erinevatel valimistel )
http://kanal2.ee ( Kanal 2 kodulehekülg ) http://etv.err.ee/index.php?0 ( ETV kodulehekülg ) http://www.tv3.ee ( TV3 kodulehekülg ) www.delfi.ee ( Delfi kodulehekülg ) www.postimees.ee ( Postimehe kodulehekülg ) www.ap3.ee ( Äripäeva kodulehekülg )
26 8 Lisa
8.1 Lisa 1 Ülevaade osalejate tööst
Sekundaarandmete analüüs Kati 20% Linda 20% Liisu 20% Raul 20% Kristjan 20%
Küsitlus Kati 25% Linda 25% Raul 25% Liisu 25%
Vaatlus Kati 25% Linda 25% Raul 25% Liisu 25%
Intervjuu Kati 20% Linda 20% Liisu 20% Raul 20% Kristjan 20%
Tekstianalüüs Kati 20% Linda 20% Liisu 20% Raul 20% Kristjan 20%
Viimane : Kati 20% Linda 20% Liisu 20% Raul 20% Kristjan 20%
27 8.2 Lisa 2 ­ Intervjuu
Kuidas inimesed valimistesse suhtuvad?
Uurimistöö üheks osaks on autorite poolt läbi viidud intervjuud, kus intervjueeritavateks on erinevas vanuses Eesti Vabariigi kodanikud. Intervjuu eesmärgiks on saada teada küsitletavate suhtumine Riigikogu valimistesse. Intervjuus osalevatelt inimestelt küsitakse nende arvamust Riigikogu valimisi puudutavate teemade kohta. Kõik intervjuus osalenud jäävad anonüümseteks ning ei nende kohta ei avaldata andmeid, mille kaudu võiks neid hiljem tuvastada. Peale intervjuu lõppemist intervjueeritavatega enam ühendust ei võeta.
Sissejuhatavad küsimused:
Sissejuhatus: Taru Ülikooli õpilased teevad uurimistööd teemal ,,Eestlaste valimisaktiivsus VII-XII Riigikogu valimistel". Kuna VII-XII Riigikogu valimiste keskmiseks valimisaktiivsuse protsendiks on 63%, siis on tegu üsna madala osalusprotsendiga. Uurimistöö eesmärgiks on uurida miks Riigikogu valimiste valimisprotsent on nii madal ning kuidas Eesti kodanikud üldse Riigikogu
Kui vana Te olete?
Mis ametit Te peate?
Kas olete Eesti Vabariigi kodanik sünnijärgselt? Kui ei ole, siis kuidas Te Eesti kodakondsuse saite?
Kas peate end üldiselt poliitikahuviliseks?
(Jah) Milles see väljendub (ei) miks poliitika teid ei huvita?
Põhiküsimused:
· Kas olete rahul EV valimissüsteemiga?
· Kuidas suhtute e-hääletusse?
· Kuidas teie meelest on e-hääletus muutnud RV osaluse aktiivsust?
28 · Kas olete ise osalenud vähemalt ühel Riigikogu valimistel?
· (Jah) Mitmel RV olete osalenud? (Ei) Miks te ei ole osalenud?
· (Jah) Miks te olete osalenud RV?
· Millist EV toimuvatest valimistest peate kõige olulisemaks KOV, RV, EP? Miks?
· Kas te usute, et jätkate RV osalemist ka tulevikus?
· Millistel tingimustel te ei osaleks RV? Millistel tingimustel osaleksite?
· Kelle poolt olete valinud, kas erakonna kandidaadi või üksikkandidaadi poolt? Miks?
· Kas eelistate anda oma hääle suure erakonna kandidaadi poole või väikse erakonna kandidaadi poolt?
Kokkuvõtvad Küsimused:
· Kas arvate, et valimistel osalemine on pigem kohustus kui võimalus?
· Miks?
· Kui saaksite midagi E poliitikamaastikul muuta, siis mis see oleks?
29 8.2.1 Lisa 3 ­ ankeet
Valimisaktiivsuse küsitlus
Käesolev ankeet on anonüümne ning tegemist on Tartu Ülikooli tudengite uurimusega teemal ,,Eestlaste valimisaktiivsus VII-XII Riigikogu valimistel". Oleme võtnud enda eesmärgiks uurida inimeste valimisaktiivust Riigikogu valimistel ja seda kuidas inimesed Riigikogu valimistesse suhtuvad. Palume teil vastata kuuele küsimusele. Palume valida iga küsimuse juures üks teie jaoks kõige tähtsam või õigem punkt Suured tänud ette!
1. Palun märkige oma sugu
Mees Naine 2. Palun märkige oma vanus
18-30 eluaastat 31-40 eluaastat 41-50 eluaastat 51-60 eluaastat vanem kui 60 eluaastat 3. Kas arvate, et Riigikogu valimistest osavõtt on pigem iga kodaniku kohustus kui õigus?
Jah Ei Ei oska öelda 4. Kas olete osalenud vähemalt ühel Riigikogu valimisel?
Jah Ei 5. Miks Te ei ole osalenud mitte ühelgi Riigikogu valimisel?
Mind ei huvita poliitika Valimiste eel toimuv propaganda mõjub mulle eemaletõukavalt Olen arvamusel, et minu hääl ei loe midagi
30 Mul ei olnud aega Muu põhjus(palun põhjendage)
6. Kas arvate, et e-hääletamine on mõjunud Riigikogu valimiste valimisaktiivsusele positiivselt?
Jah Ei Ei oska öelda
Suur tänu küsitlusele vastamise eest! Palume anda tagasisidet küsimustiku kohta. Selle lehe lõpus olevas lahtris.
31 8.3 Lisa 4 ­ struktureeritud vaatuluse ankeet
Saate nimi Teema Kestvus
8.4 Lisa 5 ­ vaatluspäevikud
ETV
11.10.11- kl. 17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera
kl. 20.05 Vabariigi Kodanikud ­ Afkanistaani sõjast on möödunud 10. Arutletakse kuhu on jõutud tänaseks Afkanistaani sõjaga ning milline on selle riigi tulevik. Stuudios olid Kaitseväe luurepataljoni ülem ja Afganistanis Eesti kontingendi ülemana teeninud major Sten Reimann , Afganistanis tervishoiueksperdina tsiviilmissioonil viibinud Anu Raisma, Kaitseuuringute Keskuse vanemteadur Erik Männik ning endine Eesti Vabariigi asjur Afganistanis Tanel Sepp . Saate teema liigitan välispoliitikasse.
12.10.11- kl. 17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera
kl. 21.40: Foorum - arutleb kohalike omavalitsuste toimetuleku ja haldusreformi vajalikkuse üle ning küsib, kas väikevallad suudavad täita riigi poolt neile antud ülesandeid. Stuudios võtsid sõna regionaalminister Siim Kiisler, õiguskantsler Indrek Teder , Riigikogu liige Jaan Õunapuu ja maaomavalitsuste liidu juht Jüri Landberg. Sisepoliitiline küsimus.
13.10.11- kl.17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera
kl. 20.05 Kahekõne- saates Indrek Teder ja tema teemaks on õiguskantsleri institutsioon .
Kas olla moodne on sama, mis olla stiilne? Küsimusele vastab stilist ja moedisainer Karolin Kuusik . Indrek Tederi teema on
14.10.11. kl. 17.00; 21.00: Aktuaalne kaamera
32 15.10.11 kl. 21.00: Aktuaalne kaamera
Välisilm on esmaspäeviti kl. 21.40 selle nädala teemadeks olid Nobeli rahupreemias, Vladimir Putini ambitsioonid venemaal (Kas on võimalik, et Vladimir Putin võib jääda kogu eluks Venemaa valitsejaks) ja meeleavaldustest USA-s.
Riigikogu infotund on kolmapäeviti kl. 13.00
Kanal 2
11.10.11- kl. 19.00 Reporter
12.10.11- kl. 19.00 Reporter
13.10.11- kl.19.00 Reporter
14.10.11- kl. 19.00 Reporter
15.10.11 - kl. 12.00 Subboteja
kl. 19.00 Reporter+
kl. 19.35 Pehmed ja karvased
Pühapäeviti on Ärapanija kl 22.35
Tv3
11.10.11- kl. 19.00 Seitsmesed uudised
kl. 22.00 Kümnesed uudised
12.10.11- kl. 19.00 Seitsmesed uudised
kl. 22.00 Kümnesed uudised
13.10.11- kl.19.00 Seitsmesed uudised
kl. 22.00 Kümnesed uudised
kl. 22.30 Kolmeraudne
14.10.11- kl. 19.00
kl.22.00 Kümnesed uudised
15.10.11 - kl. 19.00
33