vastavalt töökoha mittevastavus tööohutusnõuetele või puudulik töökeskkonna sisekontroll ning 14% juhul- töövahendite mittevastavus tööohutusnõuetele. Põhjuste nii erinevast käsitlusest võib järeldada, et tööandjad kas ei oska või ei soovi välja selgitada tööõnnetuste tegelikke põhjuseid ning seetõttu on ka raportitel märgitud põhjused väga üldised. Tõnu Teder EL108
erinevateks tasanditeks. 1990. aastatel pärast kommunismibloki kokkuvarisemist ning Aasia riikide majanduskasvu perioodi sai globaliseerumisest kultussõna. Saab eristada nii kultuurilist, poliitilist kui majanduslikku üleilmastumist. Näiteks kultuuri poole pealt 7 Euroopa Liidu infokeskus. Finantskriis ähvardab eurotsooni lõhestada. [http://elik.1kdigital.com/finantskriis- ahvardab-eurotsooni-lohestada/] Viimati sisenetud 14.05.2013. 8 Allan Teder. Käesoleva majanduskriisi tagamaad ja tagajärjed. Loengumaterjalid. EU võlakriis. 2013. 9 Velda Buldas. Käesoleva majanduskriisi põhjused ja tagajärjed. Loengumaterjalid. Majanduskriis Kesk- ja Ida- Euroopas ja sammud kriisist väljumiseks. 2013. 3 Hollywoodi filmide ning lääne popkultuuri võidukäik. 10 Euroliidu seisukohalt on olulised aga just majanduslik ja poliitiline ühtsus
jagu teadaolevaid maakeelseid nimesid juba muistsest ajast, samuti v�imalikult palju juba praegu tegelikult kantavaid nimesid. Suurem osa on v�lja pakutud nendega analoogilisel alusel. Nii n�iteks on Koit, Agu, Eha jpt. juba kasutusel olevad nimed. Samalaadsetest on siin pakutud n�iteks Ilm, Tuul, Rahe, P�ev, �� jne. Kui juba Leelo, miks siis mitte ka Laul, Loits, Luule, Ilo, T�iv, Tasu, M�te, Vanne. Kui juba Lagle, Kaur jpt., siis ka P��su, Haugas, Teder, R��k, V�rvo, Viires, V�strik... Muistses kombestikus ei tehtud vahet poisi- ja t�drukunimede vahel. Seet�ttu pole ka siin neid eraldi n�idatud, ehkki on selge, et m�ni nimi sobib rohkem poisile, teine rohkem t�drukule. Liitnimesid on siin suhteliselt tagasihoidlikult pakutud. Kerge on vist nendega liiale minna ja maitsetusse j�uda. Nimede k��namisel tuleks alati l�htuda t�hendusest: n�nda siis mitte Pihel � Piheli, vaid ikka Pihel � Pihla, jne.
*Eesti raha emiteerimise ainuõigus : Eesti pank. *Eesti panga juht : Andres Lipstok. *Riigiasutuste, riigiettevõttete ja muude riiklike organisatsioonide majandustegevust ning riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib : riigikontroll. *Riigikontrolli juht : riigikontrolör Mihkel Oviir. *Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab : Õiguskantsler *Õiguskantsler : Indrek Teder. *Kõrgeim kohus Eestis on : Riigi kohus. *Riigi kohuse eesotsas on : Märt Rask. VÕIMUDE LAHUSUS. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte : *võim on mitmete asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks : *Seadusandlik *Täidesaatev *Kohtuvõim. Seadusandliku kogu peamine ülesanne : *Seaduste vastuvõtmine ja muutmine. Täidesaatva võimu ülesanne : *viia ellu parlamendi otsuseid.
JÄRV Ränivetika õitsmed koorikloomad, teod Forell, latikas saarmas JÕGI Kiiljas jõekarv,liuskur Lepamaim haug Saarmas,jäälind Õunad,taimejäänuse AED d vihmauss,kärbes tihane,varblane kass Aastaajalisi muutused kooslustes: mets, niit, soo, veekogu, antropogeenne kooslus. RABA Kevad Märts: mäng raba- põldpüü, teder. Aprill: õitsema sookask,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas, alpi jänesvill. Suvi Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari. August Seemned sookask kaevakask. Lindudel tibud..noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma(sookurg,mudatilder). Talv teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha. Või suuri imetajaid. Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal
MAURI TOMP 42 **** DENIS SEPP 31 *** KRISTJAN BREMANN 38 **** OLEG ISRAEL 39 **** OLIVER DANILAS 42 **** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ VELLO KOHARI 21 ** KAIRE PILDER 39 **** MAIK TEDER 35 **** INDREK ZAHKNA 27 *** EVELIN ELJANDI 31 *** MAREK TREI 28 *** KATI TAMM 62 ****** KALLE VARES 73 ******* MART NIMMERFELDT 47 ***** PRIIT RAMMUL 37 **** MAREK KORB 53 ***** EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM
Kool Nimi Klass KAAREL EENPALU Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Sissejuhatus .................................................................................... 3 2. Haridus .......................................................................................... 4 3. Sõjaväeline tegevus ........................................................................... 4 4. Poliitiline tegevus ............................................................................. 4 5. Talupidamine .................................................................................. 5 6. Muud ametid ................................................................................... 5 7. Ühiskondlik tegevus ........................................................................... 5 8. Tunnustused .....................................................................
Kokkuvõttes tuleb mainida, et eakatele suunatud artikleid leidub minuarvates liialt vähe ning just positiivseid artikleid peaks rohkem olema. Usun, et pensionäridele ei ole see just meeltmööda, kui neid meedias maha tehakse ning nende olemasolu jalge alla tambitakse. Paljudel ei ole võimalik ühiskonnaelust aktiivselt osa võtta ning ilmselt teeks see neile heameelt, kui leiduks positiivseid artikleid, mis just nendele suunatud on. Kasutatud allikad 1) Teder, M. (2014). Eakad juhid põhjustasid kolm avariid, Postimees, 18.september. Kasutatud 11.10.2014 http://www.postimees.ee/2924147/eakad-juhid-pohjustasid-kolm- avariid 2) Velsker, L. (2014). Ehitaja jättis töö tegemata ja pensionäri rahast ilma, Tarbija, 11.oktoober. Kasutatud 11.10.2014 http://tarbija24.postimees.ee/2948355/ehitaja-jattis-too- tegemata-ja-pensionari-rahast-ilma 3) Alpius, B. (2014). Bronek Alpius: gladiaatorvanurid, Postimees, 23. september. Kasutatud 11.10.2014
Liha laagerdamine Liha kvaliteedi seisukohast on laagerdamine ülioluline. Miks? Ja miks suurtööstused seda enam ei tee? Laagerdamine = lihakarkassi või selle osa riputamine metallkonksu otsa teatud perioodiks. Seda tuleb teha kontrollitud jahedas ruumis, kus õhk ringi käib (ja kuhu kärbsed ligi ei pääse). Laagerdumise käigus naturaalsed ensüümid hakkavad liha lihaskiude töötlema, pehmendades neid ja muutes neid elastsemaks. Selle tulemusena muutub liha pehmemaks. Sisuliselt on see liha riknemise esimene etapp - aga see ongi eesmärk ("effectively this is the onset of the beginning of decay - but it's nothing to be alarmed about"). Õiges keskkonnas ei hakka liha roiskuma enne mitut nädalat või isegi kuud. Laagerdudes kaotab liha ka niiskust. Paradoksaalselt on see kokkamise seisukohast positiivne. Märg, värske, mittelaagerdunud liha sisaldab palju vett, kuumtöötlemisel vesi paisub, venitab-kisub lihaskiude ja voola...
1954 hauamonument (autorid M. Saks ja Endel Taniloo) 1987 mälestussammas Tartus (autor A. Rimm) 1987 kihelkonnakoolimuuseum Palamusel Lisaks Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumile on Oskar Lutsu järgi nime saanud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Tartu Oskar Lutsu nimeline Linnaraamatukogu ja O. Lutsu tänav Palamusel. Alates 5. jaanuarist 1987 antakse välja Oskar Lutsu huumoripreemiat. Raamatud: "Mälestusi Oskar Lutsust". Koostanud Meelik Kahu ja Eerik Teder. "Oskar Luts". Kirjandusnimestik. Koostanud Külliki Tohver. Külliki Kuusk, Liivi Rosenvald, "Tartu kirjanik Oskar Luts". Aivar Kull, "Oskar Luts. Pildikesi kirjanikupõlvest". 6 KASUTATUD KIRJANDUS Wikipedia (http://et.wikipedia.org/wiki/Oskar_Luts) Tartu Linnaraamatukogu kirjandusveeb (http://www.luts.ee/lugemissoovitus/) Miksike (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/luts.htm) 7
Tallinna Tehnikaülikool Huvitav Ettevõte ,,Extreme kidnapping" Autor: Aleksandr Mäeots 155178TABB Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2015 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Teenused................................................................................................................ 4 Registreerumise protsess....................................................................................... 4 Riskid........................................................................................
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamen...
pesitsusalana (kaljukotkas on Lihula rabas pesitsenud juba üle 100 aasta). Kaitsealustest taimeliikidest kasvab Lihula rabas massiliselt porssa. Lihula maastikukaitseala eesmärk on: elupaigatüüpide: rabade, siirdesoode ja õõtsikute, madalsoode, läänetaiga, laialehiste metsade, soostuvate ja lodumetsade, siirdesoo- ja rabametsade, soostunud sinihelmikaniitude ja kõrgrohustute kaitse; kaitsealuste liikide - välja-loorkull, soo- loorkull, hiireviu, laanepüü, teder, rukkirääk, sookurg, rüüt, väike-koovitaja, öösorr, väike- kirjurähn ja hallõgija - kaitse. Kasutatud materjal 1) http://www.tuhalalooduskeskus.ee/ 2) http://et.wikipedia.org/wiki/Tuhala_maastikukaitseala 3) raamat Vello Keppart ,,Keskkonnakaitse. Looduskaitse" 4) http://et.wikipedia.org/wiki/Maastikukaitseala 5) http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa_maastikukaitseala
lasuvad? Kes täidab Eestis seda kohustust? Ombudsman ehk õigusvaemees on riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusi bürokraatliku omavoli üle. Ombudsman on iseseisev ja erapooletu vahendaja riigivõimu ja üksikisiku vahel. Kuigi õigusvahemehe järelevalvele allutatus on ulatuslik, on tema pädevus reeglina vaid soovituslik. Ta võib välja pakkuda muudatusi iigiameti tegevuses, kuid tal pole volitusi neid nõuda. Eesti õigusvahemeheks on õiguskantsler Indrek Teder. Põhiülesanded: 1)täidesaatva ja seadusandliku riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide seadusele ja põhiseadusele vastavuse kontrollimine. 2) Avalikke ülesandeid täitvate asutuste tegevuse kontrollimine isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamiseks. Muud ül: lahendab füüsilise ja eraõigusliike juriidiliste isikute vahel tekkinud diskimieerimisavaldusi, annab Riigikogule arvamusi põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses, algatab kohtuniku suhtes
Vesalius koostas 1543.aastal kogemustele toetudes anatoomiaõpiku. Õpiku tähtsamaks osaks oli 300 illustratsiooni inimkeha ehituse kohta. Vesaliuse anatoomiaõpik sai tuntuks üle kogu Euroopa. Kasutatud kirjandus: · "Inimene, ühiskond, kultuur" II keskaeg ja varauusaeg, koostaja Helmut Priimäe, autorid: T. Aleksejev; K. Hiiemaa; T. Kala; O-M. Klaassen; T. Kumar; A. Mäesalu; H.Piirimäe; K. Piirimäe; P.Piirimäe; O. Teder · "101 Ajaloo suurkuju Maailmakuulsaid mehi ja naisi" Simons Sebag Montefiore · http://et.wikipedia.org/wiki/Nicolaus_Copernicus · http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Kepler · http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tammo%20-%20Giordano %20Bruno.pdf
Tartu Kutsehariduskeskus Mootor Maiko Teder AT208 Gaasijaotusmehhanism Iseseisevtöö Juhendaja:Kaido Tammepõld Tartu 2009 Sisukord Gaasijaotusmehhanism .........................................................................................................................3 Gaasijaotusmehhanismi ehitus ja liigitus ..........................................................................................3 Nukkvõll ...........................................................
elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. · Kisklus: Sookurg ja rabakonn. Rabakonn ja rohutirts. Hunt ja valgejänes. Tederi poeg ja sääsed. Metsis ja sääsk. · Konkurents: Uruhiir ja leethiir. Hunt ja rebane. Hariluk karusammal ja raba karusammal. Rästik ja nastik. Ahven ja haug. Taimtoidulisus: Teder sööb kaseurbasid. Rabapüü sööb talvel peamiselt kaseurbasid. Valgejänes sööb paju-, kase-, haavaoksad ja -võrsed ning koor. Mäger toitub ka raipest; marjadest, seentest, juurtest. Karihiir toitub rabades noortest taimevõsudest, seemnetest ja kõrrelistest, samuti ka marjadest (nt. jõhvikad ja murakad). Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel Produtsendid ehk tootjad on organismid kes anorgaanilistest
Maakonnad ja omavalitsused. 1. Kas maakond on omavalitsus- või riiklik üksus? Maakond on riiklik üksus. 2. Millised on maavanema ja maavalitsuse ülesanded? Kuidas pannakse ametisse maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja ...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS) Referaat Räpina 2015 Sisukord LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)..........................................................................3 Välimus.......................................................................................................................3 Käitmine............................................................................................................
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Auto- ja metalliõppetus osakond Autoplekksepp Hendrik Karu Jüriöö ülestõus Referaat Juhendaja : Olev Teder VANA-VÕIDU 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Ülestõusu algus...................................................................................................... 2 Võitluste laienemine............................................................................................... 3 Nelja kuninga mõrvamine..........................................................................
Tallinna Tehnikagümnaasium Deodora-J.-M. Vahtel Harry Potter ja Azkabani vang Referaat kirjandusteosest Õpetaja: Ave Teder Tallinn 2011 KIRJANIKU CV: a) nimi:Joanne Rowling b)pseudonüüm: J. K. Rowling c)sünniaeg ja koht: 31. juulil 1965 Yate'is Inglismaal d) surmaaeg ja koht:- e) elukohad: Inglismaa, Prantsusma, Portugal f) perekonnaseis: Jorge Arantesest lahutatud g) haridus: St Michael'si Põhikool, Wyedean'i Kolledz, Exeteri Ülikool, h) töökohad: Amnesty Internationalis uurija ja kahekeelse sekretärina, Portugali Porto linnas õpetas inglise keelt.
Eesti sood ja rabad Mukri Mukri raba asub Lõuna-Raplamaal Kehtna vallas, lähim alevik on Eidapere. Raba võeti kaitse alla 1992. aastal. Mukri maastikukaitseala oma praegustes piirides loodi 2001. aastal. Kaitseala pindala on 2147 ha, sellest raba 2095 ha. Siinse kaitseala siht on kaitsta Mukri ja Ellamaa rabasid, sealseid ohustatud elupaiku ning kaitsealuseid liike. Kaitsealale jäävad I ja II kaitsekategooria linnuliikide must-toonekure ja metsise elupaigad, samuti kasvab siin mitut liiki kaitstavaid taimi vööthuul-sõrmkäpp, kahelehine käokeel, väike ja valge vesiroos. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit Mukri ja Oinamurru ja üks piiranguvöönd. Oinamurru sihtkaitsevööndis lastakse metsal kui ökosüsteemil areneda omasoodu, looduslikult. Mukri sihtkaitsevöönd on hooldatav ala. Mukri raba on nime saanud Mukre küla (varasemalt ka Mukro) nime järgi. Eelkõige kõnekeeles kasutatakse sageli nimekuju Mukre. Raba lõ...
Üks kadettide patrull pidas kinni linnast tulnud sõiduauto, kes nähes relvastatud kadette, püüdsid põgeneda, kuid nad tabati ja toodi Sõjakooli. Kaks autos olnuist olid Rudolf Vakmanni vennad, kes olid saadetud Sõjakoolist relvi tooma. Kolmest ohvitserist moodustatud sõjakohus toimetas juurdluse ja kõik tabatud seitse inimest mõisteti surma, mis sama päeva hilisõhtul täide viidi. Sõjakooli vallutamisel said surma kadetid Arnold Allebras, Aleksander Teder, Aleksander Tomberg ja August Udras. Haavata said üheksa kadetti. Üks löögirühm ründas Toompea lossi, seal asunud Riigikogu, Riigivanema ja Vabariigi Valitsuse ruume. Teine lööksalk tungis Riigivanema korterisse, mis asus Nevski katedraali taga (praegune Saksa suursaadiku residents), kuid Riigivanem Akelil õnnestus tagaukse kaudu eluruumist lahkuda. Edukalt läks ründajatel Lasnamäel asunud sõjaväe aerodroomi ja lennuväedivisjoni
LINNUD LINNAS JA PRÜGIMÄGEDEL Referaat Sisukord 1.1. Probleemsed linnuliigid linnamaastikus ............................................................................................................................................... 4 3.2. Hirmutised ..................................................................................................................... 8 3.3. Laserid ja gaasikahurid...................................................................................................9 4. Kokkuvõte ................................................................................................................................................. 11 5. Kasutatud kirjandus ................................................................................................................................................. 12 2 Sis...
tema ainuke kindel kasvukoht Eestis. Mujal Baltimaadel teda pole. Taimeriigist on leitud kokku kasvamas 23 liiki käpalisi. 1.7 Loomastik Metsa- ja soomassiivid ning hõre inimasustus pakuvad eluvõimaluse liigirikkale ja omapärasele loomastikule. Isendid, mille elupaiku kaitstakse on: rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Maastikurajoon on pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning ka metsis, sookurg ja teder. Linnuliigid, mille isendite elupaiku Põhja-Kõrvemaa linnualal kaitstakse on: kaljukotkas (looduskaitse I kaitsekategooria liik), sõtkas, laululuik, järvekaur, nõmmelõoke, rüüt, teder, metsis, mudatilder, heletilder ja sinikael-part. Põhja-Kõrvemaa on ka näiteks kivisisaliku (II kaitsekategooria) ning suurkiskjate elupaigaks. Tavalisemate loomaliikide kõrval elavad siin karud, ilvesed. Ka Euroopa naarits ei ole veel täiesti kadunud. 2. ANALÜÜS PIIRKONNA LOODUSRESSURSSIDEST JA
Kaasaegsed kunstnikud Referaat Sisukord Navitrolla lk.3 Jüri Arrak lk.5 Epp-Maria Kokamägi lk.6 Luulik Kokamägi lk.6 NAVITROLLA Sündinud 10 augustil 1970 väikeses Lõuna Eesti linnakeses Võrus. Lapsepõlv möödus kahes erinevas Lõuna Eesti maakohas: Trolla külas ja Navi külas. Sellest ka naljaka kõlaga kunstnikunimi Navitrolla. Maal elades said talle hästi selgeks kõik maaelu head ja halvad küljed. Seepärast otsutaski ta oma elu jätkata kunstnikuna.Lapsena mäletas ta ennast joonistamas igal vabal hetkel.Sõbrad ja sugulased märkasid seda ja soovitasid kunstiga tõsisemalt tegelema hakata.'' Algul tundus see mõte mulle ohtlik. Olin ju ikkagi maapoiss ja kunstnikuks olemine tundus mulle mu unistusest hoolimata midagi ebareaalset ja ulmelist.'' Kuid sõprade soovitusele tuginedes hakkas ta võtma joonistamise ja maalimise tun...
Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Eestis tuntuimad loomad ja linnud. Eesti metsades ehk okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part. Inimtegevuse ohud metsas. Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Eriti väheseks on jäänud leht- ja segametsi. Paremini on säilinud okasmetsad, mis suuresti asuvad raskesti ligipääsetavates kohtades. Tänapäeval saadakse metsast puitu, mida kasutatakse kütteks, ehituseks ja tarbeesemeiks. Metsast saab ka toitu nagu näiteks ulukeid (liha), pähkleid, seeni, marju, mett jm.
Kunda Ühisgümnaasium Referaat teemal : ERICH KARL HUGO ADAMSON Juhendaja: Uno Trumm Koostaja: Lenne Lahtvee Kunda 2009 Erich Karl Hugo Adamson ehk Adamson-Eric, nagu ta ennast hiljem ise nimetas sündis 18. augustil 1902. aastal Tartus. Ta oli pere kuuest lapsest neljas, tema isa töötas Tartus riidekaupmehena ning tema ema oli kunstnik. Eric õppis vene õppekeelega Aleksander Esimese gümnaasiumis, kus olid head õpetajad ja kus pandi rõhku klassikalistele keeltele. Sellest koolist oleks olnud kerge astuda tolleaegsesse Tartu Ülikooli. Vabadussõda ja Eesti Vabariigi sünd kaotasid tsaarinimedega õppeasutused ja Aleksandri gümnaasiumi hoones hakkas tööle Hugo Treffneri gümnaasium. Seal jõudis Eric õppida vaid ühe aasta. Räägitakse, et välja lõid tema sünnipärased voorused otsuste sõltumatus, autoriteetide mittetunnustamine ja teatav kange...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEDUSKOND Ärindus Äriidee Nimi Õppejõud: Juhan Teder Tallinn, 2013 Väljapakutud äriideed 1. Vaipade ja pehmemööbli puhastamine (äriidee allikas - sõprade poolt pakutud ja nende oskustel, ressurssidel baseerub idee) 2. Batuudi puhkepark (äriidee allikas - sellest olen juhtunud lugema ning sellel võiks baseeruda äriidee) 3. Pagaritoodete müügiautomaadid (äriidee allikas - olen näinud teistes riikides ja seda võiks ka Eestis rakendada) 4
Tartu Tervishoiu Kõrgkool tervisekaitse spetsialisti õppekava Tanel Teder MUTATSIOONID Referaat Juhendaja: Triin Veber Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2010 Sisukord: 2 Sissejuhatus Tervis on läbi aegade olnud väga tähtis. Mida aeg edasi, seda olulisemaks on see teema ühiskonnas muutunud. Inimestele loeb, et nad tunneks ennast hästi nii sisemiselt, kui ka välimiselt
Referaat Madalsoo Koostas: Tallinn 2008 Sisukord 1. Üldiseloomustus. 2. Asukoht 3. Abiootiliste tegurite iseloomustus. 4. Biootilised tegurid 5. Energia liikumine toitumistasemel. 6. Ökosüsteem kui tervik 7. Rästikute populatsioon 8. Ökoloogilised globaalprobleemid. 1, Üldiseloomustus. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala. Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel ja on soode esimene arenguaste Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega ning seetõttu on madalsood kõige liigirikkamad. Toitaineid tuleb madalsoopinda pidevalt juurde nii põhjaveest kui ka kevadiste, sügiseste üleujutustega Madalsood jagunevad toitumuselt nelja rühma: õõtsiksood, luhasood, allikasood ja nõosood. Et soodes on enamasti liigniiske, siis suudavad seal kasvada vaid niiskuslembesed taimed. Rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad ...
ÜHISKOND Ühiskonna sektorid- eraldatus ja läbipõimumine 1) Esimene ehk avalik sektor( riigi- ja omavalitsusasutused) 2) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) 3) Kolmas ehk mittetulundusektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Pluralistlik ühiskond Ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid Riigi tunnused Riigi kolm põhitunnust- Territoorium(maa-ala, maavägi, õhuruum ja territoriaalvesi), Rahvas(riigi alal elavad seadustele alluvad isikud) ja avalik võim(iseseisvat võimu teostavad riigiorgandi) Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Põhiseadusli...
majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts näeb selles tegevuses huvide konflikti Novembris otsustas Tallinna Sadama nõukogu oktoobri lõpus tehtud otsuse tühistada Riigiprokuratuurilt esitas korruptsioonisüüdistuse Huvilised 1. Tallinna Sadama nõukogu 2. Eesti Olümpiakomitee 3. Neinar Seli 4. Riigiprokuratuur 5. Tallinna Sadama nõukogu liikmed: Kalev Lillo, Priit Paiste, Veiko Tishler, Remo Holsmer, Tiit Riisalo, Andres Lume ja Hillar Teder Probleemi püstitus Tallinna Sadama nõukogu eraldas oktoobri lõpus olümpiakomiteele 250 000 eurot, mis oli mõeldud jahtklubide liidule ja kergejõustikuliidule hooaja toetuseks, Eesti suusaliidule Sotsi olümpiamängude ning Eesti paraolümpiakomiteele Rio 2016 paraolümpiamängude ettevalmistusteks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas juba toona, et neil on 4
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND Huvitav ettevõte Nimi Õppejõud: Juhan Teder 2013 Sisukord Teema valik Ma olen kuulnud ja ise lugenud sellest ettevõttest nagu YOGA, mind huvitas see. Arvan, et YOGA on meie majade ja hoonete ,,tulevik". Mulle meeldis see idee ja tahtsin rohkem teada sellest projektist. Mõtlen, et YOGA on üks vägagi eeskujulik firma ärimaailmas ja on oluline, et firmal on suur potensiaal. Ettevõtte areneb väga kiiresti ja praegu nende müügikontorid asuvad USAs, Araabias Ühendemiraadides ja Indias. Sissejuhatus
Sellele lisanduvad veel mitmed arvutprogrammid. (mis arvutiprogramm, otsi välja) Andmete analüüsitulemus saab olla usaldusväärne vaid siis kui kogutud andmete kvaliteet on kõrge. Andmeid analüüsima asudes tuleks meeles pidada, et kõik analüüsimeetodid ei sobi erinevate probleemide lahendamiseks. Kaks kõige tüüpilisemat meetodigruppi on sagedustabelid ja arvnäitajad. 1.5. Järelduste ja soovituste väljatöötamine ja juhtkonnale esitamine 2 Teder, J. Puulinn, V. Mainori Majanduskooli turunduse alused õppeaine konspekt, Googledocs, lk 12 6 Turu uuringu lõppstaadiumis minnakse taas probleemi tekkepõhjuse juurde tagasi. Tulemuste esitamisel on tihti ettetulevaks veaks see, et pööratakse suuremat tähelepanu faktidele, jättes järeldused ja ettepanekud tagaplaanile. Et parem ülevaade tekiks, soovitatakse lisaks kirjalikule aruandele esitada tulemustest ka lühike
pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Loomad Okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg.
Retsentsioon ,,Rekvisiitori tähetund" 24.10.2013 külastasin Rahvusraamatukogu teatrisaalis näidendit ,,Rekvisiitori tähetund,, mille algus kellaaeg oli 18.00 ja kestvus ühes vaatuses 1 tund ja 30 minutit. Antud monoloog näidendi lavastaja on Margo Teder ja peaosa mängis näitleja Lauri Saatpalu. Kogu tüki esma- ja lõpp mulje oli väga positiivne. Etendus algas väga ootamatu ja huvitava sissejuahtusega ning lõpp oli väga üllatuslik ja ootamatu. Etenduses sai näha nii nalja kui kurbust, ooberit kui balleti ning etenduse jälgitavus oli väga hea. Kuna tegemist oli monoloog etendusega, siis varesemaid kogemusi minul monoloog etendusest puudusid. Esimest korda
e) liiva-alade vähetoitelised järved – vesilobeelia, f) luidetevahelised niisked nõod – metstilder, g) liivakivipaljandid – jäälind, h) karid – hallhüljes, i) püsitaimestuga liivarannad – rand-ogaputk, j) laialehelised lammimetsad – künnapuu, humal, k) looduslikult rohketoitelised järved – valge vesiroos, l) koopad – tiigilendlane, m) vanad loodusmetsad – händkakk, n) rabad – teder Test 6 Taimekooslus 1. Tunnused, mida arvestab Braun-Blanquet' koguhinnangu skaala taimkatte kirjeldamisel. a) katvus, b) arvukus 2. Mis on suktsessioonid? Muutused taimkattes, mille käigus ühed taimekooslused asenduvad teistega. 3. Lisa info juurde sobiv vaste a) Hõljuvad veepinnal, elavad kahes oleluskeskkonnas korraga. – pleuston, b) Kolmes oleluskeskkonnas elavate organismide rühm. – nümfeiidid, c) Ujuvad loomad
Gregor Johannson 134303IAPB TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Gregor Johannson 134303IAPB Internetipiraatlus polegi nii halb? Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2013 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö „Internetipiraatlus polegi nii halb?“ on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud....
VILJANDI GÜMNAASIUM Mari Teder SAKSAMAA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2014 Saksamaa on riik Kesk-Euroopas, riigi pindala on 357, 111,19km2. Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks
Carl Robert Jakobsoni Nimeline Gümnaasium Indoneesia Uurimustöö Siim Teder 10c Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2008 Sisukord Lk2 ..................................................Sisukord Lk3 ..................................................Sissejuhatus/Üldandmed Lk4 ..................................................Geograafiline asend Lk5 ..................................................Looduslikud tingimused Lk6 ..........................
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS SEADUSANDLIKU VÕIMU ÜLESEHITUS PARLAMENT on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. · Kujunes välja kodanlike revolutsioonide käigus. · Sümboliseerib üleminekut seisuslikult võimult valitavale esindusvõimule. · Kuldajaks 20. sajandi keskpaik. · Esimene Inglismaal. · Seadusandja ülesanne. · Oluline osa täidesaatva võimu kokkupanemisel. · Ligi pooled parlamentidest on tänapäeval kahekojalised (nt. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Tsehhi, Norra, Poola, Venemaa) · Ühekojalised parlamendid on iseloomulikud Skandinaaviale (v.a. Norra) ja Balti riikidele. Ülem- ja alamkojad: · On seaduse järgi võrdsed. · Riigi poliitika põhijooned määrab alamkoda oma seadusandliku tegevusega. · Õigusakt jõustub alles siis, kui mõlemad kojad on selle heaks kiitnud (on erandeid). Seadusandliku kogu kodade erinevused seisnevad nende: · Komplekteerimise viisis: Alamkoda moo...
soome - samojeedi ugri keelkond keelkond permi haru: ugri haru a)komi a) handi b) mansi b)udmurdi c) ungari Sõnad mis on tulnud Ugri keelest: Loodus sõnad : jää, kask, öö, rebane Somaatilised sõnad: säär, ihu, ige Sugulus sõnad: veri, vesi, käsi 15. Permi sõnavara Komi keel ja udmurdi keel *Toiduhankimissõnavara *Linnud- kotkas, teder *Somaatilised sõnad- kõrv, kõri *süttima, ehtima, hind, pädev 16. Volga sõnavara Siit tulevad somaatilised sõnad: Hing, oda, sõda, leem, palve, nõid, jumal Arvude süsteem: Kamal (2 käega) KÜMME Kämmal (1 käega 17. Läänemere-Soome keeled + nimeta need keeled * vähemalt 5000 aastat vana *Läänemere-Soome keeled: soome (5milj), eesti (1milj), karjala (200 000), liivi; vadja; isuri (kadumas)
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Muistsed Eesti pühapaigad Claire Teder 10B 22.09.2015 2015 Sisukord Sissejuhatus………………………………………………………….3 Hiis…………………………………………………………………..4 Pärimused.………………………..……………………………...…..6 Loodukaitse all olevad hiiekohad……………..……………………..7 Lisad……………………………………………………...
Õiguskantsleri ei ole seotud justiitsministeeriumiga, vaid juhib iseseisvat ametkonda õiguskantsleri kantselei. Selles tegevuses on tal ministri õigused. Tööülesanded nõuavad, et ta oleks parteiliselt sõltumatu ja hea jurist. Ta ei tohi olla samaaegselt üheski teises ametis ega valitaval kohal. Õiguskantsleri nimetab seitsmeks aastaks ametisse Riigikogu, tagandada saab teda ainult kohtuotsusega. Eesti Vabariigi õiguskantsler on Indrek Teder. Õigus jaguneb eraõigus ja avalik õigus Avalik õigus (seadus) reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid, inimese õiguslikku vahekorda riigiga, või ka riigiasutuste omavahelisi asju. Igatahes peab üks osapool olema riik.. Avaliku õiguse alla kuuluvad: Rahvusvaheline õigus, konstitutsiooniõigus, kirikuõigus, kriminaalõigus, finantsõigus, protsessiõigus ja haldusõigus. St seadused,.mis reguleerivad riikidevahelisi, riigiasutustevahelisi, riigi ja inimese vahelisi suhteid
Maakonna valitsus ei ole rahva poolt valitav institutsioon. See koosneb oma-ala spetsialistidest. Maavanema kinnitab ametisse valitsus 5 aastaks. Seda kandidaati peab toetama kohalike oma-valitsuste koosolek. Maavalitsus on täidesaatev organisatsioon Valitsuse käepikendus kohapeal. Valitsus- Kõrgem täidesaatev võim, 4 aastat. Valitsus võib olla enamus Valitsus või vähemus valitsus, see oleneb toetajatest Riigikogu. Valitsus koosneb ministritest ja valitsust juhib peaminister (Andrus Ansip). Haridusminister (Tõnis Lukas). Igale ministrile allub ministeerium. Minister on poliitiline vastutaja. Ministeeriumi igapäevast tegevust juhib kantsler. Valitsuse igapäeva tööd korraldatakse kantseleis mida juhib riigisekretär. Valitsuse ülesanne -õigus alase tegevuse valdkond : esitada parlamendile seadus eelnõusi ja seaduse muutmis ettepanekuid, sätestada määrustega ja korraldustega meetmed, mis tagavad seaduse elluviimise, tagada kodanike ...
madalmadalvõsades, ka metsaservade noortes Võsa-ritsiklind lehtpuistutes. Suurkoovitaja Kanalised Tedrel on omamoodi häälitsemine Kodukana suurune kanaline. Teder eelistab Isaslinnul on must sinaka helgiga elupaigana raiesmikke sulestik ning tal on valgeid sulgi ning soode ja tiibadel ja lüürakujulisel sabal. heinamaadega piirnevaid
10 KASUTATUD KIRJANDUS Eelmäe, August, Luule Epner, Mati Hint, Olev Jõgi, Ants Järv, Meelik Kahu, Maie Kalda, Sirje Kiin, Reet Krusten, Oskar Kruus, Pärt Lias, Toomas Liiv, Maire Liivamets, Karl Muru, Mart Mäger, Silvia Nagelman, Martin Neithal, Endel Nirk, Sirje Olesk, Mart Orav, Ralf Parve, Harald Peep, Kajar Pruul, Asta Põldmäe, Rudolf Põldmäe, Ello Säärits, Ele Süvalep, Lehte Tavel, Eerik Teder, Ülo Tonts, Elem Treier, Udo Uibo, Aarne Vinkel, Väike Eesti kirjanike leksikon. Tallinn 1998. Internetiallikad: http://kultuur.elu.ee/ke478_talvik.htm (25.11.2005) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/heititalvik.htm (25.11.2005) 11 Lisa 1 12
Omavahel seotud toiduahelad, toitumissuhete võrk 36. Laguahel, miks on vaja lagundajaid? Laguahelas toimub surnud organismide lagundamine. Loomorganismid eritavad elu jooksul keskkonda palju jääkaineid ja lagundajad kasutavad need jäänused ära. Tähtsamad lagundajad on bakterid ja seened ja väikesed loomad. 37. Too näiteid looduskaitse all olevatest taime- ja loomaliikidest. Mitmesse kaitsekategooriasse jaotatakse ohustatud liigid? Kaunis kuldking, kotkad, teder, karukold. Jaotatakse nelja kaitsekategooriasse. 38. Miks peab loodust kaitsma? Et haruldast liiki taime- ja loomaliigid ei sureks välja. 39. Rahvuspargid Eestis. Milline neist kõige vanem ja kõige noorem. Mis aastal loodud? Lahemaa Rahvuspark (kõige vanem 1971), Matsalu Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark (kõige noorem 1993) ja Vilsandi Rahvuspark. 40. Looduskaitsealad, näited, miks loodud?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEDUSKOND Ettevõtluse alused Ettevõtja intervjuu Nimi Õppejõud: Juhan Teder Tallinn, 2013 Sisukord Sisejuhatus Ma olen valinud veebistuudio Maatriks, et läbi viia intervjuu juhatuse esimehe Kenno Kirspuuga. Miks ma valisin selle firma? Aasta tagasi minu ühe väga hea sõbra soovitusel kasutasin nende teenindused ja mulle meeldis kuidas nad töötavad ja suhtlevad klieentidega. Maatriks see on veebistuudio, mis kombineerib oma töödes loovaid disainilahendusi koos innovaatilise tehnoloogiaga, pidades silmas kasutusmugavust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
