Hiina (2)

Rakke Gümnaasium
HIINA
Referaat
Angela Sahk
11.klass
Rakke 2009
Sisukord

• Sissejuhatus lk 2
  
• Üldine ülevaade lk 3
  
• Keskaegne kool lk 4-5
  
• Eksamite süsteem lk 6-7
  
• Kultuur lk 8-9
  
• Arhitektuur lk 10-12
  

*** lk 10
Suur Hiina müür lk 10
Kindlustatud linnad lk 11
Lossikompleks lk 11
Koobastempel lk 11
Pagood lk 11
Matuseehitised lk 12
Elamuarhitektuur lk 12

• Kultuuri kuldne ajastu lk 13
  
• Kokkuvõte lk 14
  
• Kasutatud kirjandus lk 15
  
• Lisad (Maa tekkimine) lk 16-17
  

Sissejuhatus
Hiina ehk taevadraakoni maa on üks maailma tsivilisatsiooni hälle. Tema ajalugu on igivana, tema ürghallidest aegadest tänaseni kandunud kultuur on hunnitu, lõplikult haaramatu oma miljoninäolises elutarkuses. Hiina kultuuri arengulugu on olnud katkematu ja võimas. Ei kokkulangemist, ei katastroofi ega arenemise peatumist. Hiina puhul on tegu ühe omanäolise, mõistatusliku ja lummava nähtusega..
Palun öelge mulle kes on hiinlased ?
Näidake mulle, kuidas pidada kalliks mälestust.
Palun rääkige mulle selle rahva suurusest .
Öelge vaikselt ; ärge hõisake liiga valjult .
(Wen Yiduo)
Järgnevate lehtede jooksul pole võimalik edasi anda kogu Hiina kultuuri, kuid kindlasti on võimalik tekitada huvi selle hämmastava ja suurejoonelise kultuuri vastu.
Üldine ülevaade
Konfutsiuse ajast saadik (551-479 e. Kr.) on hiinlased pidanud Põhja-Hiina tasandikku, mida nad nimetavad Kesktasandikuks, oma maa südameks. Pikki sajandeid pidasid hiinlased Kesktasandikku esivanematelt päritud Hiina tsivilisatsiooni südameks, seda ka siis, kui Hiina maailm jätkuvalt lõuna poole laienes.
Hiina maastik sarnaneb malelauamustriga, mille on kujundanud kaks vastandlikku loodusjõudu – põhja-lõuna ja ida-lääne sihilised mäestikud ja neid kulutava kolme, läänest itta voolava suure jõe (Huang He, Jangtse ja Xi Jangi) erodeeriv jõud. Lõuna-Hiina haljendav maastik vastandub põhjaosa liiva- ja ookrikarva toonidele. Mullastik ja vesi on olnud Hiinas inimasustuse kujunemisel põhitegurid.
Inimmõju Hiina loodusele on olnud väga põhjalik. Põllumajandus on Hiina loodusressursse kahjustanud rohkem kui ükskõik missugune muu inimtegevuse liik. Kunagised ürgmetsad on kõikjalt peale edelaosa kadunud. Teades oma eluviisiga kaasnevaid tagajärgi, on hiinlastel olnud juba ammustest aegadest kombeks püüda kõigest väest kasutada looduskeskkonda kõige tulemuslikumalt.
Konfutsiusele tähendas hiinlaseks olemine Zhou dünastia kultuurilise pärandi jagamist ja selle väärtuste tunnustamist.
Keskaegne kool
Konfutsianismis nähti ühiskonna arengu ja kõlbluse püsimise esmast vahendit ning selle tarvis oli rajatud riiklikke ning eraomandil põhinevae haridusasutuste süsteem, alustades eraõpetajate ja külakoolidega ning lõpetades ülikoolide ja akadeemiatega. Koole rahastasid riik, rikkad perekonnad ning isegi mõned budistlikud kloostrid .
Rikastel oli kergem juurdepääs haridusele ja haritud naiste arv ülikute hulgas näitas, et jõukatest perekondadestpärinevate tüdrukute koolitamine polnudki erandlik nähtus.
Hoides au sees Konfutsiuse enda ideaale, mille kohaselt andekus ja usinus olid tähtsamad kui ühiskonldlik positsioon, püüdis enamik dünastiaid muuta haridust kättesaadavaks kõikidele andekatele õpilastele, hoolimata nedne päritolust ja maksejõulisusest. Koolides töötasid mehed, kes olid saanud klassikalise konfutsianistliku hariduse ja osalenud riigiametniku eksamil. Õpetajatelt nõuti ka kommete ja protokolli õpetamist ning tugevat distsipliini .
Kooliteed alustati umbes 8aastaselt (kirjamärkide harjutamist võis alustada juba 4aastaselt). Kusjuures enne kirjutamiseni jõudmist tuli õppida kasutama 4 asja: tusitahvlit koos väikese veenõuga, tusipulka, pintslit ja paberit. Õpiti 20 kuni mitusada kirjamärki päevas.
Alates 15 eluaastast jätkati õpinguid edasijõudnute programmiga, mis koosnes konfutsianistliku kaanoni tekstide päheõppimisest ja teksti koostamise õppimisest.
Puhkepäevi ei peetud. Koolivaheaegu oli kolm: kevadel, sügisel ja aastavahetuse paiku.
Hani dünastia ajal aitas koole palju paberi leiutamine ning Songi ajal trükikunsti kasutuselevõtt (raamatud muutusid väga odavaks).
Akadeemia oli edasijõudnute õppimispaigaks, kus õpetlased ja õpilased kogunesid arutlema ja vaidlema konfutsianismi seisukohtade üle ning tekste koostama, neid hoidma ja ka trükkima.
Peaaegu kõigi ülikute tähtsaim püüdlus oli tõsta oma perekonna positsiooni ja peamine vahend selleks oli anda ühele või mitmele pojale selline haridus , mis võimaldaks tal sooritada riigieksamid. Selleks palgati usaldusväärne eraõpetaja, tavaliselt hea maineh´ga xiucai kraadi omanik.
Eksamite süsteem
Tangi ajastul viidi täielikult sisse eksamite süsteem, mille abil ametnikke valiti. See purustas lõplikult vana pärandusliku aristokraatia ning täiesti ainulaadsena ajaloos muutus valitsevaks klassiks intelligents , sest traditsioonikohaselt nõudsid eksamid põhjalikku hiina keele ja veel sügavamat hiina kirjanduse tundmist, konfutsianistlikku klassikat praktiliselt peast .
Eksameid oli mitmeid. Kõige levinum neist oli klassikaline eksam , mis sisaldas küsimusi konfutsianistlike teoste kohta, ja õpetlaste eksam, milleks polnud nii hästi vaja teoseid tunda, kuid kandidaatidelt nõuti eri stiilis värsside kirjutamist. Mõlemal eksamil tuli kandidaatidel kirjutada esseesid moraalipõhimõtetest ja praktilistest haldusküsimustest ning näidata oma teadmisi Hiina ajaloost.
Kuni 807.aastani olid eksamid suulised , hiljem kirjalikud.
Riigieksameid korraldas selleks loodud agentuur Rituaalide Nõukogu.
Konfutsianistlik kaanon omab Hinnas samasugust tähendust kui Euroopas Piibel ning tähtsamate kreeka- rooma autorite teosed kokku.
Konfutsianistlikkusse kaanonisse kuuluvad:
Kõigepealt Suur Klassika  ehk viis jingi:

"Shujing" - "Ajalooraamat" räägib muistsete valitsejate (kuni varase Zhou dünaatiani) sõnadest ja tegudest.

"Shijing" - "Lauluraamat" varase Zhou aegsete laulude antoloogia.

"Yijing" - "Muutuste raamat" filosoofilis-mütoloogilise sisuga tekst (vt. eespool ).

"Chunqiu" - "Kevad-sügised" Lu riigi kroonika. Kong-zi poolt kirja pandud ja sisaldab temapoolseid hinnanguid valitsejate tegevusele.

"Lijing" - "Kommete täitmine" sündsa käitumise kirjeldusi.
Väike Klassika ehk neli raatut (shu):

"Lunyu" - "Vesteid ja vestlusi " Kong-zi kõnelused oma õpilastega

"Zhongyong" - "Keskmine tavaline" autoriks arvatavasti Kong-zi pojapoeg Zisi.

"Daxue" - "Suur õpetus" autoriks peetakse kas Kong-zid ennast või Zeng-zid.

"Meng-zi" Meng-zi ütlusi.
Veel on kaanonisse kuulunud:

"Xiaojing" pojalikku käitumist ülistav teos.

"Er Ya" esimene hiina sõnaraamat, pärit Hani dünastia ajast.1

"Yuejing" - "Muusikaraamat"
Kultuur
Hiina vana kultuur on olnud vähemalt sama võimas nagu lääne-poolse Euraasia oma. Siit võib leida arenenud mütoloogiat, kosmosefilosoofiat, ka astronoomiat ja astroloogiat.
Hiinas olid kirjamärkideks hieroglüüfid, kus üks märk tähistas tervet sõna. Mõned neist koosnesid kuni 26 pintslitõmbest, mis tuli teha õiges järjekorras. Kirjutama õppimine nõudis palju aega ja vaeva, ent see tasus ära. Kirjaoskajad said tavaliselt kõrge ametikoha ja olid suures aus. Hiinlased kirjutasid luudele , siidile, bambus - ja puutahvlikestele. 
Esimesel sajandil pKr õpiti  paberit valmistama.
Vana-Hiina kirjanduses on tegemist peamiselt usuliste tekstidega .
Tegeleti astronoomiliste vaatlustega ning koostati ka selle põhjal täpne kalender. Muistsed hiinlased uskusid, et öine taevas võib neile öelda, mis maa peal juhtuma hakkab. Õpiti tundma taevatähti, et täiustada ennustamisviise. Alates 14. sajandist eKr
märkisid täheteadlased üles päikese- ja kuuvarjutusi ning komeetide liikumisi . Varjutusi peeti halbadeks enneteks.
Geograafilisi teadmisi saadi meremeestelt ja karavanijuhtidelt ning alustati ka maakaartide koostamisega .
Leiutati kompass.  Algne kompass oli tehtud puust ning kalakujuline. Selle sees oli vesi, milles ujus metallitükikene. 
Hiinast on leitud ka põllumajanduse valdkonda kuuluvaid raamatuid, näiteks raamat siidiussikasvatusest.
Arenenud oli ka arstiteadus ja Hiinast pärinebki maailma esimene
arstiteaduse raamat, mis on pärit 6. sajandist eKr. Hiinas hakati kõige varem õpetama ravikunsti.  Algselt oli üheks
ravivahendiks ka tee. Arstid kasutasid lisaks teele ja harjutustele nii taimset kui ka nõelravi. Muistsed hiinlased uskusid, et harjutuste tegemine ja taimede söömine annavad
hea tervise.
Üks Hani ajastu arst töötas välja "viie looma harjutused", mis
põhinesid tiigri, hirve, ahvi, karu ja kure liigutustel . 
Muistse Hiina leidurid olid kaugel ees ülejäänud maailmast. Näiteks leiutasid nad rataskärud 1300 aastat enne seda, kui eurooplased sellele mõttele jõudsid. Märkimisväärsed leiutised on ka tikud ja malemäng. Arvatavasti lennutasid hiinlased
esimesed lohed 5. sajandil eKr. Leiutati ka püssirohi, mida kasutati ilutulestike jaoks.
Arhitektuur
***
Hiinlased ehitasid hooneid kõikvõimalikest materjalidest (puit, telliskivid, kivid , savi, muld , metall , keraamilised plaadid). Õlekkalus oli siiski puit. Puidust tugisõrestik on Hiina peamine tehniline panus ülemaailmsesse arhitektuuri.
Alates Songi dünastia ajast – traditsiooniline Hiina ehitis pinnas- või kivialusega platvormil, raske kivikatusega, mille raskust kandis keeruline konstruktsioon. Seinad ja vaheseinad ehitati vitspunutist ja krohvi kasutades. Tähtsamate ehitiste esikülg jäi lõunasse, vahel polnud ülejäänud kolmel küljel ühtki ava (Fonguangi klooster ).
Hiina ehitustehnoloogia aluseks oli moodulisüsteem (selle moodustavad puidust konstruktsioonielemendid). Hiina ehitustehnoloogia võimaldas ära mahutada pereliikmete arvu ja jõukuse kasvu läbi suurenenud peresid, kuna puitsüsteem võimaldas hõlpsasti lisada sambaid ning vastavaid kandureid ja pärlineid, kui ehitist oli vaja laiendada.
Suur Hiina müür:
Hiina üks suurimaid monumente ja mõjusamaid sümboleid on Suur Hiina müür, mis on nähtav isegi Kuult. Hiina müüri hiinakeelne nimi 10000 li müür väljendab näiliselt müüri ida-läne suunalist lõpmatust. Müüri ehitamine kujutas endast peaaegu uskumatut saavutust inseneriteaduses ja logistikas.
Kindlustatud linnad:
Kuni 18, sajandi keskpaigani ümbritsesid hiinlased oma linnad müüridega. Neljaküljelise, müüriga ümbritsetud ala kontseptsioon on niivõrd põhjapanev hiinlaste vaateviisile ruumist,et müüridega olid ümbritsetud mitte ainult iga varasem Hiina asula, vaid ka asula sees olevad ruumid.
Lossikompleks:
Kõikidel ajajärkudel olid lossikompleksi olulisemad ehitised keisri trooniruum ja eraruumid. Kõige paremini sõilinud paleearhitektuuri näiteks on Pekingi Keelatud linn, mis oli koduks Hiina viimase kahe dünastia valitsejale.
Koobastempel:
Koobastempel, ainuomane budistlikule jumalateenistusele, võeti üle Indiast . Alates 4. ja 5.sajandist pKr. pärinevad koobastemplid on säilinud Hiina kõigis osades.
Pagood:
Koos kloostri ja koobastemplitega on pagood üks kolmest olulisest India budistlikust arhitektuurivormist, mis toodi Sise- Aasia kaudu Hiinasse. India pagoodi prototüüp on sama, mis oli esialgselt munakujulise kupliga muldküngas, mida kasutati reliikviate hoidmiseks. Aja jooksul hakati stuupasid ehitama kivist ja selle kuplit hakkas troonims mitmekorruseline ornamentaalne mast. Hiina linnavärava torn ühendatistuupaga ja saadigi pagood – kõrge ehitis, mis koosnes mitmest korrusest (igat korrust märkis eenduvate räästastega katus) ning mida kattis katus. Pagoodiarhitektuuri õitseaeg oli Tangi dünastia ajal.
Matuseehitised:
Maiste jäänuste aupaklik matmine on hiina tsivilisatsioooni üks põhlisi tunnusjooni. Kuigi Hiina maapealse arhitektuuri põhitunnuseks oli puidust tugikarkass, rajati maaalused matuseehitised (jäljendasid elumajade ruumide arhitektuuri) peamiselt pinnasest , tellistesi ja kivist. Matusearhitektuuris leidsid aset pidevad uuendused. Mõned Hiina dünastiad ehitasid kuninglikke „surnutelinnu“, sellal kui teised eelistasid luua igale keisrile eraldioleva matusepaiga. Keisri haua maapealne osa ümbritseti müüridega ning oli suunatud põhiilmakaarte järgi Juurdepääs hauda algas vaimudetee lõpus. Juurdepääsutee oli rabav – väravatorid, ametlik värav, reljeefidega kivisambad. Keiserlikud hauad kujutasid endast keerukaid arhitektuurikomplekse. Maa-aluses hauakambris jutustavad lahkunu elust seinamaalingud ja mõnikord ka reljeefskulptuurid.
Elamuarhitektuur:
Elamuarhitektuur on arvatavasti Hiina vanim pidev ehitustraditsioon. Iga maja ehitatakse ümber eesõue, millesse sisenetakse värava kaudu. Keskne majapidamisruum (vastuvõtutuba) on avatud õue või peidetud uste taha. See on koht söömiseks ja külaliste võõrustamiseks. Järgmised toad lisatakse sümmeetriliselt keskel asuvale toale. Traditsioonilises Hiinas võeti ehitusprotsessi igat tahku väga tõsiselt. Maja asukoht valitakse tänapäevalgi vastavalt feng shui reeglitele. Tähtis on ka ehitamise erinevate etappide ajastamine.
Kultuuri kuldne ajastu
Hiina kultuuri õitseaeg oli Tangi riigi perioodil.
Kultuuri arengule andis olulise tõuke trükikunsti leiutamine. Bambuse ja siidi asemel sai raamatumaterjaliks paber.
7.sajandil asutati Õpetlaste Palat, mis koostas 10 000 köitelist entsüklopeediat, mis valmis 1726.aastal.
Palju edenes ka Hiina kirjandus. Kulde ajastu perioodist on tuntud üle 2200 luuletaja (nt. Li Bo ja Du Fu). Luules kasutati mitmekesiseid vorme, milles arvestati peale riimi ja rütmi ka muusikalist rõhku. Novellidesse ilmus realismi joon. Kujunesid uued proosazanrid: reisikirjad, looduskirjeldused, kangelaslood ja ajalooline fantastika.
Maalikunst puhkes samuti Tangi riigi ajal õitsele, eriti veel maastikumaalid. Tekkis zanri- ehk olustikumaal .
Kokkuvõte
Hiina kultuur on ulatuslik nii territoriaalselt kui ka ajaliselt ja
isegi lühike ülevaade mõnedest hiina kultuuri valdkondadest venib pikale. Lääne inimese jaoks on Hiina tsivilisatsioon salapärane ja kauge . Vastupidiselt üldlevinud arusaamale, mis peab Hiinat suletud ja omaettehoidvaks tsivilisatsiooniks, on siiski Hiina ajalugu rahvusvaheline ja andnud maailmale palju juurde.
Kasutatud kirjandus:

• http://hexagon.fi.tartu.ee/~laur/papers/hiina.html
  
• Hiina taevadraakoni maa
  

(Autorid: John Chinnery, Peter J. Golas, Mark Edward Lewis, Vivienne Lo, Ni Yibin, Jennifer Oldstone-Moore, Nancy S. Steinhardt, Richard von Glahn ) Eesti entsüklopeediakirjastus 2002

• http://wiki.zzz.ee/index.php/Astraalmütoloogia(Hiina)
  
• http://test.sc.ee/lefo/eSheets/?lisa=eSheets&m=1&tsykkel=1043&teema=1003057
  
• http://haldjas.folklore.ee/tagused/nr19/kasakIII.pdf
  
• Inimene, ühiskond, kultuur !! Keskaaeg ja varauusaeg (Autorid: Tiit Aleksejev, Karin Hiiemaa, Tiina Kala, Olaf-Mihkel Klaassen, Tarmo Kulmar, Ain Mäesalu, Helmut Piirimäe, Krista Piirimäe, Pärtel Piirimäe, Olev Teder ) „Koolibri“ 2000
  

Lisad
Maa tekkimine:
Hiinas arvati, et alguses olid maa ja taevas üks suur munakujuline kaos . Muna sees heitlesid kaks vastandlikku printsiipi Yin ja Yang. (Yang võis algselt olla taevajumal , taoismis tähendas ta esialgu mäe päikesepoolset külge; ta esindab valgust, mehelikkust, aktiivsust, kuumust, kuivust ja tugevust. Yin võis algselt olla maajumal , taoismis tähendas ta mäe varjupoolset külge; ta esindab pimedust, naiselikkust, külma, niisket ja pehmust.) Võitluse käigus muna purunes. Raskematest osadest tekkis maa, kergematest taevas. Nende vahele tekkis esimene olevus Pan Gu. Mõnede variantide järgi oli Pan Gu juba varem olemas: Universumi suur must muna kandis endas magavat hiiglast Pan Gud. Möödus 18 000 aastat ja Pan Gu ärkas pikast unest. Talle tundus, nagu hakkaks ta lämbuma. Ta rakendas kogu oma jõu, et muna purustada. Selle hele osa valgus tõusis üles, moodustades taeva. Külm, tume osa jäi allapoole, moodustades maa. Pan Gu ise seisis keskel, pea puudutamas pilvi ja jalad toetumas maale. Taevas ja maa kasvasid kümme jalga (3 meetrit) päevas. Pan Gu kasvas koos nendega. Möödus veel 18 000 aastat ja taevas oli kõrgem, maa paksem ja Pan Gu seisis nende vahel nagu üheksa miljoni jala kõrgune sammas. Seetõttu ei saa maa ja taevas enam iialgi kokku. Kui Pan Gu suri, tekkisid tema hingeõhust tuul ja pilved , häälest aga piksemürin. Ühest tema silmast sai Päike ja teisest Kuu. Tema keha ja jäsemed muutusid viieks suureks mäeks ja tema verest sai möirgav vesi. Ta veresooned muutusid pikkadeks teedeks ja lihased viljakandvaks maaks . Lugematu hulk taevaseid tähti tuli ta juustest ja habemest, puud ja lilled ta nahast ja ihukarvadest. Tema üdi muutus nefriidiks ja pärliteks. Tema higi voogab nagu vihm ja kaste, mis toidab maad. Mõne versiooni järgi muutusid ta pisarad ja silmaläige äikeseks. Kui ta oli õnnelik, paistis päike, kui ta vihastas, tõusid taevasse mustad pilved. Räägitakse ka, et tema kirpudest ja täidest tekkisid
esimesed inimesed.
Page | 17