Paikuse Põhikool HIINA Uurimistöö Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Eliisa Makarkin 10a HIINA referaat Juhendaja: õpetaja Siiri Aiaste Tallinn 2011 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Ülevaade lk 45 · Ühiskond ja keisririik lk 6 · Perekonna suhted lk 7
Paikuse Põhikool HIINA Uurimistöö Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik
HIINA Merlyn & Mariin Asukoht Asub Huang He ja Jangtse alamil ning keskjooksu aladel. Põhja poole jäävad Mongoolia stepid ja poolkõrbed. Läänes ja edelas aga eraldavat Hiinat Indiast Tiibeti mägismaa ja Himaalaja mäestikuahel. AJALUGU U.5000 e.Kr. Arenes Huang He orus põllumajandus kultuur. 1766-1066 e.Kr. Shang-Yini dünastia 1066-256 e.Kr. Zhou dünastia. 221-210 e.Kr. Keiser Shi Huangdi ühendas Hiina ja hävitas feodalismi, alustati hiina müüri ehitamist. 206 e.Kr.-220 p.Kr. Hani dünastia ajal oli riigi hiigelaeg. 13.saj. Vallutasid mongolid Tsingis-khaani juhtimisel Hiina. 1839-1842 avati Hiina eurooplastele,Hong Kong loovutati Suurbritanniale. 1912 sai Hiina vabariigiks. 1949 kuulutati Mao Zedongi juhtimisel välja Hiina Rahvavabariik. 1989 purustati Pekingis dem. liikumine Taevase Rahu väljakul relva jõul. 1997 tagastati Hiinale Hong Kong. Hiina lipp Hiina vapp Valitsemine
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS HIINA & JAAPANI KUNST Indrek Aas K09B Haapsalu 2010 HIINA KUNST II aastatuhandel e.Kr. pronksiaegne: Shang Yimi riik 11.-3. saj. e.Kr. Zhou riik 6.-5. saj. e.Kr. raua kasutuselevõtt 551-479 e.Kr. Kong Fuzi 6. saj. e.Kr. Laozi 221-207 e.Kr. Qini dünastia 221-210 e.Kr. Shi Huangdi kannab esimesena keisri tiitlit 214 e.Kr. Suure Hiina müüri ehitamise algus 206 e.Kr. 220 p.Kr. Hani riik 136 e.Kr. Konfutsianism saab riiklikuks ideoloogiaks 618-907 Tangi riik 960-1279 Songi riik
sajandil eKr kuni 16. sajandini. Müür oli ehitatud kogu mitme dünastiate kaitsta impeerium alates Xiongnu rünnakuid. Suur Hiina müür ulatub üle umbes 6700 kilomeetrit, mis kulgeb läbi Gansu provintsist Ninxia Hui autonoomse piirkonna, Shaanxi provintsis, Shanxi Province, Sise-Mongoolia, Hebei Province ja Liaoning Province. See oli kunagi väitis, müür on näha inimeste silmis alates moon. Aga see on osutunud lihtsalt müüt, sest ükski astronaut on kunagi väitnud nad olid näinud Hiina müür alates moon. Kolm peamist läbimisel Suur Hiina müür on Juyongguan, Jiayuguan ja Shanhaiguan. Juyongguan asub põhja lõpuks müür, mis on sees Changping maakond Peking City. Jiayuguan on lääne lõppu müür asub Gansu provintsis, samas Shanhaiguan on ida lõpuks müür asub linna Qinhuangdao, Hebei provintsi. Nüüd on osad Suur Hiina müür on hävinud tänu liivatorm erosiooni ja vandalismi. Vaid mõned osad müür on säilinud ja taastatud turismi eesmärgil
HIINA Hiina tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Huang He tasandikul on kliima parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv, selle kevadised ja äraarvamatud ning hukatuslikud üleujutused niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Lõunapoolne Jangtse voolab rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu vähem viljakas
Kongzi – õpetaja perekonnanimi. Termin ’konfutsionism’ on tulnud ladinakeelest ning pärineb 17.saj. jesuiitidest misjonäridelt. Kristluses on olulisim voorus ligimesearmastus, budismis kaastunne ning konfutsionismis inimlikkus – ren. Kolm tähtsamat filosoofi olid Kong Fuzi (väärtustas eetikat ja humaansust), Meng Zi (juhatas inimesi valgustatuseni) ja Xun Zi (õpetas rituaalset käitumist). Konfutsius sündis väidetavalt 551 e.m.a., veetis osa oma elust pagenduses, teda peetakse Hiina I rändõpetajaks. Ta ei pannud kirja oma õpetusi, tema jüngrid tegid seda, mis said hiljem Hiina riigi ideoloogiliseks aluseks ning kehtib üldjoontes ka tänapäevani. Ta analüüsis valitsejate olukorda ning leidis, et kõikide probleemide aluseks on inimeste vähene haritus. Ta pidas õigeks vanu norme ja väärtushinnanguid. Riigis ei muutu enne midagi paremaks, kui kõik inimesed on vastu võtnud vanad tarkused.
Kõik kommentaarid