EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Leedu metsaseadus Referaat õppeaines ,,Metsapoliitika ja metsanduse ajalugu" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Leedu metsandus........................................................................................................... 4 1.1. Ülevaade................................................................................................................. 4 2. Leedu metsaseadus..
EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi...
Töö eesmärgiks oli koostada ettevõttele organisatsiooni arengustrateegia, jäädes reaalsuse raamesse, arvestades ettevõtte vabade vahendite olemasoluga, mis ka õnnestus. 18 Kasutatud allikad 1. Haberberg, A., Rieple, A. (2001). The Strategic Management of Organisations. Prentice Hall. (17.08.09) 2. Alas, R. Strateegiline juhtimine. Külim. 2001 (02.09.09) 3. Leimann, J. Skärvad, P.H. Teder, J. Strateegiline juhtimine. Külim, 2003. (03.09.09) 4. Strateegilise planeerimise käsiraamat. Rahandusministeerium 2006. http://www.fin.ee/?id=14453 (02.08.09) 19
- Ei nimetata looma õige nimega (hääbus 1970) - Kõige ohtlikum loom on põder (august, september, oktoober) Kui lähed karujahile, pane säng valmis. Kui lähed põdrajahile pane kirst valmis. Kuldne Rootsi aeg on pask! o Külad kaovad - kogu mets läheb mõisa valdusse; kehtestatakse raiekeeld o Salaküttimine oli auasi [Rasva Jaak] Küttimise läbi vabaks ostmine - teder - 1 päev - metsis - 3 päeva - jänes - 3 päeva - orav, nugis, rebane > raha [Osvald Tall] Tabatud looma austamine/petmine 1. Süüakse kohapeal, luid murdmata (muidu tekivad uued loomad) 2. Esimene veri on ohver metsale 3. Oks, pühkimine 4. Peied - looma austamispidu; looma kostitatakse ja ta andestab o püss läks kogemata lahti, püssi tegid Lätlased
Merle Kutser - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži direktori asetäitja Piret Teppan - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži piirivalve teooria ja juhtimise õppetooli lektor Jüri Pajusoo - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskuse juhataja 18 Riina Jõesaar - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži karistus- ja menetlusõiguse õppetooli lektor Taavi Teder - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kadett (üliõpilane) Mats Päeske - Sisekaitseakadeemia politsei- ja piirivalvekolledži kadett (õpilane) (SKA kodulehelt 04.05 2014) 3.3.4 Päästekolledž: Sisekaitseakadeemia Päästekolledžis on võimalik õppida: · rakenduskõrgharidusõppes päästeteenistuse eriala · kutseõppes (päästekoolis Väike-Maarjas) päästemeeskonna juhi eriala päästja eriala päästekorraldaja eriala
20. veebruaril 2001. aastal nimetati Riigikogu poolt õiguskantsleriks Õigusinstituudi õppejõud, ringkonnakohtu kohtunik ja Eesti Kohtunike Ühingu esimees Allar Jõks, kes astus ametisse 7. märtsil 2001. aastal. 18. veebruaril 2007. aastal jõustunud õiguskantsleri seaduse muudatus lisas õiguskantsleri ülesannete hulka väärkohtlemise ennetamise. 12. veebruaril 2008 nimetati Riigikogu poolt õiguskantsleriks vandeadvokaat Indrek Teder, kes astus ametisse 10. märtsil 2008. aastal. 19. märtsil 2011. aastal jõustus õiguskantsleri seaduse muudatus, millega lisandus õiguskantsleri ülesannete hulka lapse õiguste kaitse ja edendamine. Riigikontroll Riigikontroll on põhiseaduslik institutsioon – tema olemasolu ja põhiolemus on sätestatud Eesti põhiseaduses, mis võeti vastu rahvahääletusel 1992. aasta suvel. Selle järgi on Riigikontroll oma tegevuses sõltumatu
LISAD Lisa 1 Ühiskonna kolm komponenti. gravüür (XV saj) ,,Sina palveta!", ,,Sina kaitse!", ,,Sina tööta!" Lisa 2 Talupoeg maksab renti. gravüür (XV saj) Lisa 3 Keskaegne maaelu. Lisa 4 Pidustused maal. gravüür (XVI saj) KASUTATUD KIRJANDUS Aleksejev, T. , Hiiemaa, K. , Kala, T. , Klaassen, O.-M. , Kulmar, T. , Mäesalu, A. , Piirimäe, H. , Piirimäe, K. , Piirimäe, P. , Teder, O. (2000). Inimene, ühiskond, kultuur II. Keskaeg ja varauusaeg. Koolibri Gurevits, A. (1992). Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn: Kunst http://historic.ru/books/item/f00/s00/z0000033/st007.shtml http://www.medieval-spell.com/Medieval-Peasants.html Keskaja inimene. (2002) Koost. Le Goff, J. Tallinn: Avita Kõiv, M. , Laur, M. (2007). Inimene, ühiskond, kultuur II osa. Keskaeg. Tallinn: Avita Le Goff, J. (2000). Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn: Kupar Põltsam, I. (2002)
Ajalugu. Kõpu Mõis. Juhendaja: Olev Teder. Koostaja: Aivar Rähn Viljandi Ühendatud kutsekeskkool 2008 a. Suure-Kõpu mõisa ajalugu Mõisate rajamine kulges kõige kiiremini Harjus ja piiskoppide valdustes, kus juba 14. sajandil tehti algust talupoegadelt maa vägivaldse äravõtmisega ja nende sunnismaiseks muutmisega. Ordu valdustes oli see protsess palju aeglasem. Sakalas rajati esimene mõis
Dryocopus martius Musträhn III Glaucidium passerinum Värbkakk III Grus grus Sookurg III Picoides tridactylus Laanerähn II Picus canus Hallpea-rähn III Stox uralensis Händkakk III Tetrao tetrix Teder III Tetrao urogallus Metsis II Tetrao bonasia Laanepüü III Turdus viscivorus Hoburästas III Tabel 5. Samblad Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Lophozia perssonii Perssoni lõhiksammal II Tortula lingulata Keeljas keerik III
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase va...
Firma on puidutöötlemise alal juba aastaid ja siiamaani on firma järjest paremuse poole läinud. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Algis Perens. Teenuste marketing. Tallinna Raamatutrükikoda. Külim 1998 2. Helen Allik, Inna Dolgovskaja, Sten Hansson, Sirje Jüriso, Rait Kaarma, Kaja Kaur, Urve Miidla, Kaie Piiskop, Mare Räis, Kaie Saar, Rein Taagepera, Erko Vanatalu, Liina Võsu. Kodaniku käsiraamat. Tallinn 2006 3. Jaak Leimann, Per-Hugo Skärvad, Juhan Teder. Strateegiline Juhtimine. Tallinn 2003 4. Aivar Tamm. Reklaam väikeettevõttes. Tallinn 2001 Lisad
Selle tähtsus informatsiooni vahendajana, avaliku arvamise kujunadajana, ühenduse pidajana on suur ning oluline. Ilukirjanduse eest on hoolt kandnud pidevalt tegutsevad kirjastused, osaliselt ja teatud perioodidel ka autorid ise. Kirjanduslik tegevus peamiselt ilukirjanduse osas on olnud mitmeti kirju. Alguses ilmus raamatuid rikkalikult Saksamaal asuvate kirjastuste kaudu. Hiljem võttis selle osa üle Rootsi. Rootsis elanud ja kirjutanud autorid on näiteks Ain Kalmus, Agu Kask, Alma Teder, B. Kangro, K. Ristikivi, A. Mägi, Arved Viirlaid, Tiina Tuvikene jne. Oli ka palju neid autoreid, kes elasid mujal, 9 aga kelle tõid publitseeriti Rootsis, nagu näiteks Gert Helbemäe, Arno Raag, Raissa Kõvamees jne. (Kangro, Lk 114 - 126) Teaduslik töö Rootsis leidsid varjupaiga mitmed Tartu ja Tallinna ülikooli õppejõud ja teadlased. Eriti ajaloo, kirjanduse- ja kultuuriloo, usuteaduse, õigusteaduse ja ühiskonnateaduste, aga ka etnograafia,
lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Kõrgeim kohus ehk Riigikohus asub Tartus. Eesti õiguskantsler-Indrek Teder, Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Avalik haldus. Bürokraatia. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigikontroll. Bürokraatia ehk ametnikkond. • Avalik haldus – riigivõimu otsuste igapäevane elluviimine.Avaliku halduse
TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga EUROINTEGRATSIOON Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Globaliseerumine........................................................................5-6 Eesti suveräänsus.........................................................................6-9 ÜRO...............................................................................................10 NATO.......................................................................................11-12 Kasutatud materjalid......................................................................13 2 Sissejuhatus Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus,...
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDZ turismiosakond Agni Liiva EESTI PULMA TRADITSIOONID Uurimustöö nr 1 Juhendaja: Liina Käär Pärnu 2009 SISUKORD SISUKORD..............................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................3 PULMASÜMBOOLIKA......................................................................................... 4 PULMATRADITSIOONID.....................................................................................7 RIIETUS JA AKSESSUAARID LÄBI AEGADE..................................................9 PULMA AASTAPÄEVAD................................................................................ 11 PULMAMÄNGUD...................................................................................
Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Eestis on neli maakohut: Harju, Viru, Tartu ning Pärnu Maakohus, mis asuvad 17 kohtumajas üle Eesti. Halduskohtuid on Eestis kaks: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning need asuvad neljas kohtumajas. Ringkonnakohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus. Kõrgeim kohus ehk Riigikohus asub Tartus. Eesti õiguskantsler-Indrek Teder, Eesti õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Avalik haldus. Bürokraatia. Riigibürokraatia kontrollimise võimalused. Riigikontroll. Bürokraatia ehk ametnikkond. • Avalik haldus – riigivõimu otsuste igapäevane elluviimine.Avaliku halduse põhijooned:Püsivus – ametnikkond vahetub harvem kui
Väljaandeindeksi (ISBN või ISSN) lisamine ta- gab viite kontrollitavuse. Ilmumisaastaks on allika internetis loomise (värskendamise) aas- ta. URL aadressis tavaliselt ei viidata vahetult refereeritavale failile, kui avalehel on olemas üldine info (näiteks struktuuri või indeksite näol) viidatava allika leidmiseks. Kaljapulk, A. 21. sajand – kas haridus internetiülikoolist? [WWW] http://www.eac.ttu.ee/essee2005.airi_kaljapulk.htm (15.06.2005) Teder, J., Golik, M. (2006). Ethnic Minorities and Entrepreneurship in Estonia. 14th Nordic Conference on Small Business Research. Stockholm: 20 p. [http://www.ncsb2006.se/download_title.htm]. Tüür, L. (2003). Kuidas mõista informatsiooni ehk mõtteid targast tulevikuühiskonnast. – Infofoorum, 7. [E-ajakiri] http://www.tlu.ee/~i-foorum/ (12.01.2007) Rahandusministeeriumi 2007–2010 strateegiline arengukava. – Rahandusministeeriumi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL F&B ACCOUNTING and CONSULTING Äriplaan Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÜLEVAADE/LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................... 5 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS.............................................................................5 2.1 Eellugu, lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast..........................................................5 2.2 Ettevõtte nimi, aadress ja telefon............................................................................
Kullman, B. (2002). Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis. In: I. Puura & T. Teder (toim), Võrkude teooria. Schola Biotheoretica 28: 21-33. Tartu, Sulemees. 88 lk. (ISBN 9989-9278-6-9) Horisontaalsest geeniülekandest seeneriigis Bellis Kullman Intratsellulaarse sümbiogeneesi käigus on enamus protomitokondri geene transformeerunud peremees–tuuma horisontaalse geeniülekande (HGT) käigus. Võrreldes erinevate seente mitokondriaalseid genoome (mtGenoom), on jälgitav kodeerivate järjestuste asendumine mittekodeerivatega kuni nende kadumiseni. Pärmirakus ei muutu
aastaiks oli avangard Pariisis taltunud ja taandunud. Toimus nn realistlik reaktsioon vastukaaluks sõjaeelsele muutusterikkale aastakümnele. 30-ndatel domineeris Eestis kunst, mis rahulikult, aga meelelise tundlikkusega kujutas lihtsaid, igapäevaseid motiive. Prantsuse maalilise maalikunsti esimeste taasavastajate hulgas oli oluline Karin Luts (1904-1993). Noorematest kunstnikest olid kõige selgemalt Pariisi koolkonnale orienteeritud Adamson-Eric, Aleksander Vardi, Jaan Grünberg, Kristjan Teder, Kaarel Liimand ja Karl Pärsimägi. Kõik nad olid ka "Pallase" õpilased. Andrus Johan ja Nikolai Kummits jätkasid nn agulitemaatikat ja vaesema rahva eluolu kaastundlikku kujutamist. Teise realistliku suunitlusega kunstnikerühma moodustasid need, kes valisid kujutamisaineks Eesti maastiku ja maainimesed - Eerik Haamer, Johannes Võerahansu, Juhan Nõmmik, Richard Sagrits, Richard Uutmaa. Inimese hingeelu eritlejana oli 1930. aastate kunstis silmapaistvaim Johannes Greenberg.
Keel (Elisto 1934). 12. veebruaril 1935 andis siseminister võõrapäraste nimede kirjutamise määruse (RT 1935, 15). Sellega pandi perekonnaseisuametnikele kohustus juhtida kodanike tähelepanu nende nimede võõrapärasusele ning võimalusele neid parandada ja kirjutada eesti õigekeelsuse eeskirjade kohaselt. Samal päeval andis siseminister juhtnöörid perekonnaseisuametnikkudele võõrapäraste nimede parandamiseks või kirjutamiseks (Riigi Teatajas avaldamata, vt Teder 1939: 3264). Perekonnanimede panek veel perekonnanimeta kodanikele Tartu rahuga tulid Eesti Vabariigi koosseisu õigeuskliku elanikkonna enamusega maa-alad Petserimaal ja Narva taga, mis varem olid kuulunud Vene kubermangude halduspiirkonda. Üheks nende alade eripäraks oli perekonnanimede puudumine suurel osal rahvastikust. Kasutati traditsioonilist venepärast isikunimesüsteemi, kus isiku nimi koosnes ees- ja isanimest.
Majandusteaduskond Aaro Hazak Akad.tee 3-487 620 4063 Ada Traumann Akad.tee 3-354 620 3961 Advig Kiris Akad.tee 3-230 620 4109 Aili Karbe Akad.tee 3-374 620 3950 Ako Sauga Akad.tee 3-480 620 4058 Aksel Kirch Akad.tee 3-256 620 4118 Alari Purju Akad.tee 3-242 620 4102 Aleksandr Miina Akad.tee 3-358 620 3950 Aleksandra Teder Akad.tee 3 620 3962 Alissa Vassilkova Akad.tee 3-133 620 3943 Allan Kasesalu Akad.tee 3-227 620 4101 Andrei Berestovski Akad.tee 3-232 620 4123 Andrus Joasaar Akad.tee 3-361 620 3966 Angelika Kallakmaa-Kapsta Akad.tee 3-483 620 4064 Ann Vihalem Akad.tee 3-366 620 3974 Anna Fedina Akad.tee 3-374 620 3950 Anna-Maria Nizovtseva Akad
Kotkaliikidest on näiteks esindatud merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas. Murakal on esindatud ka Eesti üks esinduslikemaid ja haruldane lind must-toonekurg. Hulgaliselt on registreeritud metsise elu- ja mängupaikasid. Lagerabas võib kohata rabapüüd, põldrüütu, väikekoovitajat, mudatildrit ja hall-õgijat, naaberkooslustes on umbes 6-7 paari sookurgesid, kes eelistavad Muraka Ratva ja Leterma soo servamäresid. Lisaks on esindatud veel teder, metskiur, metsvint, mudanepp ja kiivitaja. Arvukalt leidub ka aastaringselt pesitsevaid rabakanasid (1960. Aastate paiku nähti suurimat, 23-linnulist salku Suuressaare all). Veel leidub 2-3 paari raba-hõbekajakat. Rabasaartel pesitseb veel ka kassikakk [], [] Joonis 9 Must toonekurg ( http://www.unep-aewa.org/birds/images/photos/cicnig2.jpg ) Joonis 10 Kalakotkas ( http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/panhals.jpg ) MURAKA SOOSTIKU TURVAS
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Venemaa metsatööstus Referaat õppeaines ,,Metsatoodete kaubandus ja turundus" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2009 SISUKORD 1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist............................................................................... 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal............................................................................................ 9 2.2.Puiduenergia.............................
(09.04.210) 6. Klassikaalaste mälestused, Kirja pandud 1994. Aastal Odette Kirsi poolt(leheküljed nummerdamata). Käsikiri O. Kirsi valduses. 7. Laine Kriis(Elore) kiri O.Kirsile 30.aprillist 1994. Säilitatakse Rakvere Muuseumis. 8. Malle Kundla(Nõmmeots), mälestused kirja pandud 1994. A. Malle Kundla poolt. (leheküljed nummerdamata). Käsikiri O. Kirsi valduses. 9. RESTAGNO , E. Arvo Pärt peeglis. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. 10. TEDER, T. Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios.- Muusika. 2005 nr. 8-9, lk 47. 11. Tiit Vartsi kiri O.Kirsile 30. Jaanuarist 1994. Säilitatakse Rakvere Muuseumis 12. TÕNSAU, KAIRI. Arvo Pärt. Rakvere Gümnaasium. Rakvere, 2008.[Õpilasuurimus, säilitatakse Rakvere Gümnaasiumi raamatukogus] 13. Vaike Toming(Vaus), mälestused kirja pandud 1994. A. Odette Kirsi poolt (leheküljed nummerdamata). Käsikiri O.Kirsi valduses. 14. Vikipeedia, Arvo Pärt. http://et.wikipedia
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE Referaat Juhendaja Õnne Rämmann Räpina 2015 Sisukord 1SISSEJUHATUS..........................................................
Muudatuste kallidus. Seotus paindlik, vältida ülemäärast seotust võimalus standardsete struktuuridega. Allikas: Per Davidsson & PEG Research Team 2000 (A Conceptual Framework for the Study of kindlate ressurssidega. Entrepreneurship and the Competence to Practice It) Allikas: Miettinen ja Teder 2006 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 1 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 2 Organisatsiooni tüüpilised arengufaasid (ja nende käsitlemine) Eelneva jätkuks PROJEKT investeeringu elutsüklis ehk ettevõtja on ka investor .
talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu. Euroopa Kohus Euroopa Ühenduste Kohus asub Luksemburgis, kuulub 27 kohtunikku igast liikmesriigist 1 kohtunik. Euroopa Ühenduste Kohus valvab Euroopa Liidu lepingutest kinnipidamise üle. Ombudsman Õiguskantsler. Ülesandeks on kontrollida, et seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega. Praegune ombudsman on Indrek Teder. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte Võimudelahusus selleks, et võim ei koonduks ühe inimese kätte. Selleks, et ei tekiks diktatuur. Kohus Seadusandlik võim Täidesaatev võim Järelvalve (PARLAMENT) (Valitsus) riigikontroll (õiguskantsler ehk
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppekava Galina Kovalevskaja UUE TOOTE TASUVUSE ANALÜÜS AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuv...
kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. · Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse Linnud Haudelindudest: soorkurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseid Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult
TOIDUVALMISTAMISE ALUSED Toiduainte külmtöötlemine Sulatamine-külmutatud liha sulatatakse külmkapis. Kala panna külma vee sisse. Mittesöödavate osade eraldamine · Mulla eraldamine,pesemine · puhastmine-koorimine Madala toiteväärte osade eraldamine Kuju andmine · Tükeldamine · Vormine Kuumtöötlemist ja maitset muutvad võtted · Leotame tangaineid · Marineerimine(kurgid) · Vasardamine Toiduainete kvaliteeti muutvad võtted · Vahustamine · Hakkmassi valmistamine · Paneerimine(nt riivsai ja munaga) KUUMTTTÖÖTLEMINE · Keetmine-vedeliku abil(soolses vees 101 kraadi ja rõhuall keetmine on 119 kraadi )/tasel keetmsel on 95/97 kraadil(virvendab vesi)kanne all.tuleb arvetsada keeduaegu · Keetmisviisid:rohkes vedelikus keetmine(pastad) Väheses vedelikus:toiduained on vaevu kaetud ...
gab viite kontrollitavuse. Ilmumisaastaks on allika internetis loomise (värskendamise) aas- ta. URL aadressis tavaliselt ei viidata vahetult refereeritavale failile, kui avalehel on olemas üldine info (näiteks struktuuri või indeksite näol) viidatava allika leidmiseks. Kaljapulk, A. 21. sajand – kas haridus internetiülikoolist? [WWW] http://www.eac.ttu.ee/essee2005.airi_kaljapulk.htm (15.06.2005) Teder, J., Golik, M. (2006). Ethnic Minorities and Entrepreneurship in Estonia. 14th Nordic Conference on Small Business Research. Stockholm: 20 p. [http://www.ncsb2006.se/download_title.htm]. Tüür, L. (2003). Kuidas mõista informatsiooni ehk mõtteid targast tulevikuühiskonnast. – Infofoorum, 7. [E-ajakiri] http://www.tlu.ee/~i-foorum/ (12.01.2007) Rahandusministeeriumi 2007–2010 strateegiline arengukava. – Rahandusministeeriumi kodulehekülg
Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küttimisega, eesmärgiga vältida liigseid metsanoorendike,
tegutsevad sihipäraselt nende elluviimiseks kas sotsiaalses, kultuurilises või ärilises kontekstis. ? Milliseid soomõisteid kasutati eeltoodud definitsioonides? Veel üks määratlus (Kuura, Blackburn, Lundin 2011): ... we define entrepreneurship as changes in existing practices Joonis: Ettevõtja võimaluste märkajana ja ärakasutajana and processes, or the establishment of new activities, that (Allikas: Miettinen & Teder 2006) lead to changes in the economy and society. Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 9 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 10 Ettevõtlus: olemus ja nähtumus Ettevõtlus kui akadeemiline distsipliin Mõiste "ettevõtlus" tähendab vähemalt kaht: ... on märksa "noorem" kui üldine ettevõttemajandus.
· Interneti kasutamine · Kergemate suupistete pakkumine (salatid, pirukad) Osaühingu osakapitali suurus asutamisel on 55.000 (viiskümmend viis tuhat) krooni. 100% osakapitalist tasutakse rahalise sissemaksena. Osaühingu majandusaasta on 1.jaanuarist kuni 31.detsembrini. 27 4. Kasutatud kirjandus 1. www.riigiteataja.ee 2. www.eas.ee 3. Juhan Teder, Kurmet Ojamaa "Ettevõtluse alused" 1998 28
Nt Kohver koos vana saapaga, Autoportree, Meesakt Narva taustal · Elmar Kits alustas EV ajal, jätkas NSV ajal, peetakse ürgselt andekaks Eesti kunstnikuks. Interjöör, Rahva kogunemine Tartus · Evald Okas Mahtra Sõda, Varjatud looriga · Paul Purman Osad tööd impressionistlike sugemetega · Addo Vabbe kubistlike sugemetega · Peep Tare? · Arnold Akberg kubistlike sugemetega · Mart Laarman, Eduard Olev, Juhan Muks, Aleksander Mardi, Kristjan Teder, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Nikolai Kummits, Karl Liimand, Andrus Johani · Siis tuli IIMS, osad kunstnikud sattusid nõukogude tagalasse, kui sakslased peale tungisid. 1944 aastal, kui NSV väed uuesti eestisse tulid, tulid ka nõukogude tagalas olnud kunstikud, osad põgenesid läände ning nendest said ,,pagulaskunstnikud". Nõukogude võimu ajal lõpetati Pallase tegevus Tartus, asutati Tallinnasse kunstiinstituut, kogu kunstiharidus koondus Tallinnasse. 1960.
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
Kahevõistleja Uno Kajak arvati N Liidu olümpiavõistkonda ja Cortina D`Ampezzo talimängudel saavutas Eesti esimene olümpiakahevõistleja 26. koha. (koondise kandidaadiks oli ka Uno Aavola) 9. märtsil tuli 22 aastane Uno Kajak Kirovis N Liidu meistriks kahevõistluses, mis oli eestlaste esimene suurvõit sel alal. N Liidu meistrivõistlustel kahevõistluses oli Raimond Mürk neljas. 15 km murdmaarajal saavutas ta esikoha. Viie liiduvabariigi matsil Vorohtas tõid Eestile esikoha Jüri Teder slaalomis ja Raimond Mürk kahevõistluses. Põhja mängudel hiilgas noorteklassi kuulunud Helle Tallo-Ritsing, kes võitis 5 km distantsi ja oli 3 km teine. Uno Kajak võitis Gorkis toimunud N Liidu MV-l hõbe-medali kahevõistluses ja 4. koha suusahüpetes. 13. jaanuaril selgitati Otepääl esmakordselt Eesti meister 20 km laskesuusatamises. Meistriks tuli Valmar Kokkota. Toimus I Tartu-Kääriku 53 km pikkune suusamatk. Raja läbis 210 suusatajat.
N.laululuik, kühmnokk-luik, lagle, hallhani, aul, jääkoskel, pardid, haned. Selts kullilised – röövlinnud, nokk lühike, ülanokk konksja tipuga. Võimsad jalad, vastandatav tagavarvas, teravad kõverad küünised. Tiivad tugevad. Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised – jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised – tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg. Selts kurvitsalised – sulestik tihe ja veekindel N. liivatüll, kiivitaja, merisk. Selts tuvilised – N. kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised – neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N
kajastavat andmestikku. Regionaalsete punaste nimestike alusel koostatud ohulähedane (NT). Ohulähedased liigid on meil näiteks rahvusvaheline punane nimestik on kättesaadav koduleheküljel ,,The IUCN Red korallnarmik, kare habesamblik, kaunis kuldking, teder, List of Threatened Species". sarvikpütt, siil ja hunt. Esimese väljasuremisohus olevate taime- ja loomaliikide nimestiku kinnitas Kui liigi leviku ja arvukuse muutuste analüüs näitab, et liik
17 Järelevalve · Sisemine e ametkondlik · Poliitiline kontroll · Õiguslik kontroll Õiguskantsler · järelevalve õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle · Ombudsman · Õiguskantsler Vabariigi President nimetab ametisse 7ks aastaks ning tagandada on võimalik vaid kohtuotsusega. Praegu Allar Teder · viib läbi lepitusmenetluse eraõiguslike isikute vahel diskrimineerimise üle tekkinud vaidluses Riigikontroll · riigi auditor, vastutab, et riigi varasid kasutataks efekiivselt · Riigikogu nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul viieks aastaks · Praegune riigikontrolör Mihkel Oviir teist ametiaastat järjest · Eesmärk anda majanduskontrolli kaudu Riigikogule ja avalikkusele kindlustunne, et avaliku
võimalus päevakorda võtta ka minevikus vastu võetud seadusi. · Ombutsman: seisab selle eest, et kellelegi liiga ei tehtaks · Piirangud: o Peab olema apoliitiline o Kogenud ja tunnustatud jurist o Riigikeele vaba valdamine o Kõrged kõlbelised omadused o Teeb läbi julgeolekukontrolli, mida viib läbi KAPO o President esitab, RK kinnitab · Ametiajaks on 7 aastat · Praegune õiguskantsler on Indrek Teder · Lahti saamine: surm, kuritegu, ametiaja lõpp, astub ise tagasi, teovõimetus Riigikontrolör: · Piirangud: o Apoliitiline o Akadeemiline kõrgharidus (haldusmajandus) o Kõlbelised omadused o Riigikeele valdamine o Algselt oli vanusepiiriks 65 o Julgeolekukontroll · Ametis 5 aastaks, president esitab, rk kiidab heaks · Lahti saab: president esitab, kohus otsustab
omanikud, töötajad, kliendid, hankijad ja ühiskond tervikuna. Strateegia väljatöötamine. Suurettevõtetes kaldutakse kasutama iga-aastast strateegilise planeerimise tsüklit, mis hõlmab protseduure, plaanide koostamise vorme ja ajakava. See tsükkel lõpeb järgmise aasta eesmärkide, olulisemate strateegiliste sammude ja eelarvete heakskiitmisega. Tegemist on korduva protsessiga, mida arendatakse edasi. Joonis 65. Organisatsiooni eri tasandite strateegiad (Leimann, Skäsvard, Teder, 2003) Viis põhivõimalust strateegia väljatöötamiseks: 1. Tippjuhi osalus situatsiooni hindamisel, alternatiivsete võimaluste uurimusel ning strateegia hindamisel on suur. Meetod töötab hästi, kui juhil on kindel ja selge visioon sellest, mida ja kuidas tuleb teha. Miinuseks on suur sõltuvus ühest inimesest. Meetod ei sobi suurettevõttele, kus ühe juhi jõud ei käi ülesandest üle. 2. Tippjuht jätab strateegia väljatöötamise teistele
varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoometsades domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik – koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke Kahepaiksed -kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn. Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad -kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Linnud -haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja, punajalg-tilder, mustsaba-vigle. Kõige tihedam on asustus juunis. Madalsoode keskosad jäävad linnutühjaks augusti lõpuks ja nii järgmise kevadeni. Oktoobris, novembris toimub hanede ja luikede läbiränne. Talvel liiguvad sooservade põõsastikes tedred ja leevikesi, tihaseis. Imetajad -suurimetajad tulevad soodesse aasta-ajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud
· Mitm part sid-lõpuline või lõputa (hoogusid e hooge, laugusid e lauge, loodisid e loode) · i-mitmus puudub PÕHITÜÜP SÕBER · sõbra, sõpra, sõbrasse e sõpra, sõprade, sõpru e sõprasid, sõpradesse e sõbrusse · nõrgeneva vältevaheldusega ains nom ja gen 2-silbilised sõnad · sõnad, mille lõpul on l, r või v. Alates gen langeb teise silbi vokaal välja ja lisandub tüvevokaal (ader, kabel, koger, kõder, mäger, nõder, oder, puder, põder, teder, vagel) · sõnad, mille nom lõpul on i, mis gen alates asendub ja-, je- ja ju-ga (padi: padja, puri:purje, vali: valju) VORMISTIKUST: · Ains part tugevas astmes ja lõputa (atra, kapla, ketre, kirpa, kopru, korke) · Illat sse-lõpuline või part tugevaastmeline tüvi (kublasse e kupla, kõdrasse e kõtra, mägrasse e mäkra) · Ains ines tugevaastmelist vormi kasutatakse paralleelselt süsteemipärase nõrgaastmelisega mõnedest sõnadest
ETTEVÕTLUS 2 Kordamisküsimused Juhan Teder 2012/2013 1. EL ettevõtluse "suur pilt". Ettevõtja ja palgatöötaja karjääri eelistamise põhimotiivid (Eurobaromeetri uuring), ettevõtlusega alustamise põhimotiivid (GEM uuring) Eri suurusega ettevõtete osakaal 92% mikroettevõtted (0-9 töötajat) 7% väikeettevõtted (10-49) < 1% keskettevõtted (50-249) 0,2% suurettevõtted (250+) SMEs Small and Medium Enterprises 0-249 töötajat
selgeks, millega me esinesime isadepäeval. Meil olid mängu-sangpommid käes, millega me tantsisime. Minuga samas rühmas käis paralleelklassi poiss Karl-Erik Org. Kui me esinesime siis me olime üksteise kõrval ja pidime sangpommidega keerutama. Ma keerutasin seda ja järsku lõin kogemata Karlale vastu pead sellega, aga sellegi poolest me tantsisime edasi. Minu lasteaiaaja kõige suurem sõber oligi Karl-Erik Org. Minu rühmas käis ka osad minu klassivennad nagu Marko Benno Siig, Olaf Teder ja Talvar Henning. Foto 15. Võru "Sõlekese" lasteaia rühmapilt 2001. aasta sügisel. Viimases reas vasakult teine Sander Lebreht. Tehtud Sõlekese lasteaias. Fotograaf teadmata. Foto pärineb perekonna fotokogust. 25 Väiksena ma käisin ka külas oma sugulastel Ida-Virumaal. Lisaks seal me sõitsime mööda Eestimaad risti-rästi. Minu esimene suurem reis koos perega oli Soome muumide teemaparki. Ema sõnul mulle meeldis seal väga
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS Lõputöö Juhendaja Rein Kalle M. Sc. Räpina 2016 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1VANAD RAVIMID......................................................................................................5 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
