Majanduse referaat "konkurents" (0)

Kärdla Ühisgümnaasium
Konkurents
Referaat
Koostaja : Oskar Liiber
Klass: 12b
Juhendaja : Liisa Vals
Kärdla 2014
Sisukord
Turustruktuur 1
Täiskonkurents 1
Mittetäielik konkurents 3
Konkurentsipoliitika 6
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9
Sissejuhatus
Majanduses toimuv konkurents on turuosaliste püüdlemine ühise eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu . Iga ettevõtte eesmärk on teenida kasumit ja täpsem konkureerimis viis sõltub turustruktuurist.
Kuna ressursse napib võistlevad majanduses osalejad nende ressursside pärast, mida on võimalik kätte saada ja kasutada. Samuti võistlevad ettevõtted klientide pärast, püüdes juhinduda tarbija vajadustest ning kohandades oma toodete ja teenuste hindasid. Nad konkureerivad ka võimaluse pärast osta ressursse võimalikult madala hinnaga. Ettevõtetevahelist võistlemist nimetatakse turukonkurentsiks. Turukonkurents toimib põhiliselt ressursiturgudel ja tooteturgudel.
Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik „võistlus“ turukonkurentsina, mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik.
Kaasaegsed majandused on turumajandused. Turul kohtuvad hüvistepakkujad ehk müüjad ja nõudjad ehk ostjad . Müüjate eesmärgiks on müüa oma kaupa maha hinnaga, mis tagaks võimalikult suure kasumi. Ostja eesmärk on saada tarbimisest võimalikult suurt kasulikkust ja soetada vajaminev kaup võimalikult soodsalt. Seega konkureerivad müüjad omavahel ostjate pärast ja ostjad omakorda püüavad leida parimat pakkumist. On võimalik, et turul tegutseb vaid üks ettevõte, või et turg on jaotunud paljude pisikeste ettevõtete vahel.

Turustruktuur

Kasum on ettevõtte peamine eesmärk. Ettevõtted püüavad hoida oma kulud piisavalt madalad, et saavutada võimalikult suurem kasum kehtivate turuhindade tingimustes. Kuid ettevõtted konkureerivad üksteisega mitte ainult hinna tasemes, vaid ka oma toodete omadus reklaamides . Ühed keskenduvad erilistele teenustele teised toovad turule paremaid materjale ja tootmismeetodeid, mis muudavad nende toodete kvaliteedi konkurendi omast paremaks. Kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad- selle määrabki ära turustruktuur.
Turustruktuuri jagavad majadusteadlased tavaliselt kahte kategooriasse:

Hinnavõtja-tüüpi ettevõtlus: Hinnavõtjad on ettevõtted kes ei oma turul sellist mõjuvõimu, et mõjutada keskmist turuhinda. Hinnavõtja lepib turul kujunenud hinnaga ning otsustab kulude põhjal, kas ja kui palju sellise hinnaga hüvist toota. Sellisel juhul on tegemist täiskonkurentsi turuga.

Hinnakujundaja-tüüpi ettevõtlus: Hinnakujundajad püüavad leida oma kaubale õiget hinda, sest omavad turul piisavalt võimu mõjutamaks keskmist hinda. Sellisel juhul on tegemist mittetäieliku konkurentsi turuga.

Täiskonkurents

Turumajanduses leiavad nõudlus ja pakkumine parima lahenduse, kui selle osalised toimetavad täiskonkurentsi tingimustes valitsuse sekkumata. Täiskonkurentsi turustruktuuri iseloomustavad järgmised tingimused:

• Turul on palju müüjaid ja ostjaid - ettevõtted toodavad sarnast kaupa ning pakkuvad oma tooteid turule, kus kõik firmad on hõivanud vaid tühise osa. Sellisel turul ei saa ükski isik või ettevõte turgu mõjutada. Turul kujuneb hind, mis näitab kõigile osalistele nõudluse ja pakkumise vahekorda.
  

• Sarnased tooted või teenused- Kõik hüvised mis on toodud turule on täpselt samade omadustega. Tarbijad ei tee vahet firmade toodetel ning pakutava hüvise hind on peamine, otsustamaks soovi üle hüvist omandada.
  

• Täielik informatsioon- Müüjad ja ostjad teavad kõike vajalikku antud hüvise ja selle hinna kohta.
  

• Vaba, piiranguta juurdepääs turule- ostjad ja müüjad saavad igal ajal ja vähese või olematu kuluga turule tulla või sealt lahkuda.
  

Kui need tingimused on täidetud ei suuda ükski ettevõte mõjutada oma toodete eest saadavat hinda. Iga pakkuja nõustub antud turu hinnaga ja võtab selle aluseks oma tootmise korraldamisel. Kui ettevõte küsib turuhinnast kõrgemat hinda, siis ei õnnestu tal palju müüa, sest tarbijad lähevad üle teiste müüjate juurde, kes pakuvad samasugust kaupa turuhinnaga. Neil põhjustel ongi ettevõtted täieliku konkurentsi tingimustes hinnavõtjad kuna nõustuvad turu määratud hinnaga. Täiskonkurentsi turul on edukad ettevõtted, kes suudavad turu hinnaga müües kasumit teenida.
Täieliku konkurentsi tunnustega on põllumajandustootmine. Näiteks talupidaja, kes oma 10 hektaril põllumaal kasvatab kartuleid . Kui sügisel kartulid võetud saavad ja talumees turule sõidab, selgub talle, et peale tema müüb seal kartuleid veel kümneid teisi talumehi. Olukorras kus kõik müüvad hinnaga 0.50 eur/kilo siis ei saa ka meie talumees kõrgemat hinda küsida. Sest hinnaga 2 eur/kilo ei ostaks tema kartuleid keegi, kui igaltpoolt on võimalik odavamalt saada. Samuti ei ole talumehel ka mõtet hinda alla lasta, sest 0,50eur/kilo eest ostetakse niigi ja kui ta hinda alla laseks ei pruugi see kartuli kasvatamisega seotud kulusi katta . Sellisel turul on ostjaid ja müüjaid suhteliselt palju ning üks müüja moodustab turust suhteliselt väikese osa. Selles olukorras ei saa ükski tootja kontrollida hinda vaid peab leppima turul kehtiva hinnaga.
Liha, kala, piima, teraviljatooted on kaup mida on poes üsna suures valikus ja sarnase maitsega. Iga müüja on sellisel puhul tüüpiline hinnavõtja ning turule tulev uus firma peab arvestama olemas oleva hinnataseme ja tingimustega. Selline turustruktuur on kujunenud ka organiseeritud suurematel börsidel ja väärtpaberiturgudel.

Mittetäielik konkurents

Mittetäielik konkurents on turg, mille korral ei ole täieliku konkurentsi tingimused täidetud. Kui mingis tootegrupis on turul toodet või teenust pakkumas üks firma kutsutakse sellist turuolukorda monopoliks. Paljudes valdkondades on aga hüviste pakkujaid rohkem ja kui vastava turu mahust koondub suur osa mitme firma kätte on tegu oligopoliga.
Mittetäieliku konkurentsi esineb üsna mitmel alal: kindlustus , reitinguagentuurid, nafta tootjad, ravimifirmad. Neil turgudel on palju väikeseid firmasid. Nende tooted pole ühesugused ning iga ettevõte võib oma läbimüügi muutmiseks hindu tõsta või alandada.
Monopolistlik konkurents
Sellist turustruktuuri, kus ettevõtted pakuvad sarnaseid kuid mitte täpselt ühesuguseid tooteid nimetatakse monopolistlikuks konkurentsiks. Kuna tooted pole täiesti ühesugused siis võib iga ettevõte oma läbimüügi muutmiseks hindu tõsta või alandada.
Ühelaadsete kaupade ja teenuste ainulaadsuse rõhutamisega on tegu toodete eristamisega. See on protsess, mille puhul ettevõtted väidavad et just nende poolt toodetud hüvised on „erilised“, on „uued ja täiustatud“, on „parim toode madalama hinnaga“.
Toodete eristamine tähendab seda, et need tooted võivad küll teineteist asendada aga ei ole ideaalsed asenduskaubad. Nii Coca -Cola kui Pepsi kustutavad mõlemad janu ja on teineteist asendavad kaubad . Sellegipoolest on tarbijaid , kes eelistavad Coca-Colat Pepsile, sest need tooted on eristatud. Kui õnnestub tarbijat uskuma panna, et toode on kuidagi erilisem konkurendi tootest saabki küsida kõrgemat hinda.
Monopolistliku konkurentsi ehe näide on rõivatööstus ja toitlustus . Neil turgudel on üsna lihtne tegevust alustada kuid konkurents on tihe ning ettevõtted peavad palju töötama, et oma toodetele turul koht luua.
Oligopol
Oligopol on selline turukorralduslik vorm, kus üksikud (umbes 3-5) suurettevõtted pakuvad suure osa konkreetse turusegmendi hüvistest. Näiteks: pangandus , autotööstus, ravimifirmad, lennukitööstus. Näiteks reisilennukite tootmises on tänaseks enamiku turust endale võitnud kaks suuremat lennukitootjat: Boeing ja Airbus .
Oligopoli ettevõtted on hinnakujundajad. Nad püüavad leida parimat hinna ja toodete hulga kombinatsiooni . Kuna turul pole palju firmasid sõltuvad üksteise tegevusest kõik. Kui üks firma alandab hindu teevad varsti seda ka teised, et oma kliente säilitada.
Tihti seostatakse oligopolidega ka kartellikokkuleppeid. Kartelli moodustavad grupp ettevõtteid, kes lepivad kokku tootmismahtudes ja hindades. Kartelli lepingu sõlmimise eesmärgiks on saavutada täielik kontroll turu üle ja takistada uute pakkujate sisenemist turule enamasti toimub siis tootmismahtude vähendamine, mille tulemusena hind turul tõuseb ja kartelli kasum suureneb. Kartelle luuakse tavaliselt sellistes valdkondades, kus tarbijad ei saa oma tarbimist oluliselt vähendada selliseks kaubaks on näiteks bensiin . Kui bensiini hind tõuseb, siis osa inimesi otsustab vähem sõita ent bensiini tarbimine oluliselt ei vähene. Kui kütusetootjad moodustavad kartelli ja otsustavad bensiini hinda tõsta, siis bensiini tarbimine oluliselt ei vähene. Selle tulemusena saavad kütusetootjad rohkem kasumit. Kartellide moodustamine on keelatud kuid siiski sõlmitakse kartellilepinguid. Üheks tuntumaks rahvusvaheliseks kartelliks on naftat eksportivate riikide kartell OPEC .
Monopol
Sellist turustruktuuri, kus on ainult üks turgu täielikult kontrolliv hüvise müüja nimetatakse monopoliks. Täielik monopol on tänapäeval üsna haruldane . Üsna harvad on ka juhud, kus monopolil õnnestub oma turul pikka aega tegutseda.
Siiski on olukordi, kus monopolid on kujunenud praegusaja turumajanduse tingimustes. Nad toimivad seaduse kaitse all ning üsna tõhusalt. Seaduslike monopolide hulka kuuluvad loomulikud monopolid.
Monopoli tunnused:

• Turul on üks müüja ehk üks hüvise pakkuja ning firma ongi nagu üks terve tootmisharu.
  
• Pakutavale hüvisele asendus kaubad puudvad. Ükski teine firma samasugust toodet ei paku. Ostja on sunnitud maksma monopoli määratud hinda.
  
• Eksisteerivad tõkked turule sisenemiseks ning võimalikud konkurendid sinna ei pääse.
  

Loomulikud monopolid
Patent on seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet või ideed kuni 20 aastat.
Autoriõigus on ainuõigus oma teost igal moel ise kasutada, lubada ja keelata teistel isikutel oma teose samaviislist kasutamist ning saada sellest tulu.
Kaubamärgid on spetsiaalsed kujundid , nimed või sümbolid, mis tähistavad toodet, teenust või firmat.
Monopson
Ühe ostjaga turgu nimetatakse monopsoniks. Näiteks sõjatööstus mille puhul on ostjaks ainult selle riigi valitsus.
Monopsoni korral loodab ostja pakkujate konkurentsile, mis tagab talle kõrge kvaliteediga tooted mõistliku hinna eest. Sellisel juhul on ostja see, kes teatab müüjale, mida ta soovib ning, müüjad näevad vaeva, et pakkuda toodet, mis kõige paremini tema vajadusi rahuldaks.

Konkurentsipoliitika

Turustruktuuri mõjutamiseks kehtestab valitsus seadused, mis ei luba tekkida monopolidel ja kõlvatul konkurentsil. Kui monopol on tekkinud võib valitsus nõuda selle lõhkumist. Sellisel juhul peab monopol jagunema väiksemateks ettevõteteks. Sellistes tööstusharudes nagu elektrienergia ja gaasi tootmine või telekommuniaktsioonid on monopol tihti juba välja kujunenud ja monopoli lõhkumine ei pruugi olla alati mõttekas. Sellisel juhul püüab valitsus kontrollida monopolide tegevust piirhindade ning lubatavate ja nõutavate tootmismahtude kehtestamisega.
Eesti Vabariigis võeti vastu esimene konkurentsi seadus 16. juunil 1996. aastal. Tänaseks on Eesti konkurentsi seadust, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet , oluliselt täiendatud. Konkurentsiameti ülesandeks on konkurentsi kahjustava tegevuse uurimine . Vastavalt konkurentsiseadusele on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelised kokkulepped, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduste konkurentsi kahjustavad otsused. Selliseks tegevuseks on näiteks kolmandate isikute suhtes hinna- või kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Samuti igasugune turule ligipääsu piiramine ja konkurentsi kahjustava teabe jagamine.
Konkurentsi seadusega reguleeritakse ka turgu valitsevate ettevõtjate tegevust. Turgu valitsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimiseks kasutatakse piirihindade kehtestamist. Hindade reguleerimisel kehtestatakse sellised hinnad mis oleks vastavuses hindadega kui turul valitseks vaba konkurents. Samuti on keelatud ebaaus äritegevus ehk kõlvatu konkurents. Kõlvatuks konkurentsiks on igasugune eksitav teabe edastamine ja konkurendi või tema kauba halvustamine.
Kui ettevõtja on rikkunud konkurentsiseaduses sätestatud reegleid, saab teda karistada . Näiteks kui turgu valitsev ettevõtja on kuritarvitanud oma seisundit , määratakse talle trahv kuni 10% ülatuses eelnenud majandusaasta käibest. Sarnase trahvi saab ka määratud juhul, kui ettevõtja on sõlminud konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid.
Täiskonkurents
Monopolistlik konkurents
Oligopol
Monopol
Firmade arv
Palju ettevõtteid
Palju ettevõtteid
Üksikud suurfirmad
Üks suurfirmad
Kontroll hinna üle
Puudub. Turg määrab hinna ning ettevõtted nõustuvad sellega
Hinnakujundamist piiirab asendus kaupade olemasolu.
Sageli head võimalused määrata oma toodetele hindu.
Puudub.
Toote eristamine
Puudub. Tooted on sarnased.
Tooteid eristatakse turgude vajaduste järgi.
Tähtis mõnede toodete, näiteks autode puhul. Vähetähtis standardsete toodete, näitkes bensiini puhul.
Puudub.
Pääs turule
Uusi ettevõtteid on üsna kerge asutada
Uusi ettevõtteid on üsna kerge asutada
Võib olla raske eksisteerivad piirangud.
Väga raske. Sageli piirangud.

Kokkuvõte

Turumajanduses firmad konkureerivad tehes toodete tootmisel koos maksimaalseid pingutusi . Ettevõtete eesmärk on teenida kasumit ja täpsem konkureeimis viis sõltub turustruktuurist. Ulatudes täielikust konkurentsist, kus on palju müüjaid ja ostjaid, läbi mittetäieliku konkurentsi vormide puhta monopolini, kus müüjaid on vaid üks.
Täiskonkurentsi tingimustes on tootjad hinna võtjad, sest nad võtavad aluseks pakutava turu hinna ning siis otsustavad kas ja kui palju selle hinnaga hüviseid turule pakkuda.
Mittetäieliku konkurentsi puhul on tootja hinnakujundaja. Nad võivad hinna taset ise mõjutada ning püüavad välja selgitada sobivama hinna mis tagaks maksimum kasumi. Monopolistliku konkurentsiga tootjad toodavad küll sarnaseid tooteid kuid kõigil neil on ainulaadsed omadused.
Oligopoli tingimustes on hüvise pakkumine koondunud üksikute suurte firmade kätte ja sellisel turul on ettevõtetel võimalus kokkumänguks. Sellisel juhul piiravad nad tootmismahtusid ja kergitavad hindu, et suurendada kasumit.
Monopolid ei ole seaduslikud ja rikuvad konkurentsi. Kuigi on olemas ka seaduslikke monopole näiteks loomulikud monopolid ja ettevõtlus, mida kaitsevad kaubamärgid, patendid ja autorikaitse.
Eesti Vabariigis kehtib konkurentsiseadus , mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet.

Kasutatud kirjandus

L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V. Zirnask , K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143
A. Arrak , R. Eamets , T. Karm, T. Mets, R, Omel , R. Rand, V. Trasberg , H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165
R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma , V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull , A. Kuusik , A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop , A. Reino, T. Saal , U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47