EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 25 5. Firmateooria 5.1 Tootmise organisatsioon Maailma kõik ettevõtted erinevad oma suuruse, tegevusala ning ellujäämise tõenäosuse poolest. Mille poolest on kõik need ettevõtted omavahel sarnased? Mis iseloomustab ettevõtet? Kuidas on ettevõtted organiseeritud? Miks me vajame ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks? Miks me ei osta kõike vajalikku teistelt inimestelt (turult)? Mis on ettevõte
Majanduses toimuv sarnaneb spordiga, kus konkurentsivõime sõltub paljuski koostööst. Tuleta meelde nappuse definitsiooni: nappus tuleneb sellest, et iga inimese kõiki soove pole võimalik rahuldada. Sama on firmade puhul. Kuigi ühele ettevõttele meeldiks olla kogu turu peremees, tegutseb samal alal palju teisi firmasid. Võistlus piiratud ressursside pärast iseloomustab nii inimeste kui ka firmade igapäeva. Turumajanduse tingimustes väljendub majanduslik “võistlus” turukonkurents , mis tekitab tarbijale valiku ja võimaldab pakkuda turule rohkem vajalikke hüviseid. Kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik olla n-ö võitja rollis, on mitme osalise üheaegne kasu täiesti võimalik. Turustruktuur - Hinnakujundajad ja turu mõjuvõim - Täiskonkurents - Mittetäielik konkurents - Monopolistlik konkurents - Oligopol - Monopol Loomulikud monopolid Autoriõigus ja kaubamärk kui monopolid - Monopson
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3 Millist infot on vaja teada konkurentidest?.............................................................4 Konkurentsieelis..................................................................................................... 4
majandussubjektide huvides kasutada. 3)Majandusseaduste kogu ühiskonna huvides rakendamisega ja ühiskonna muutmisega tegeleb majanduspoliitika. Majandusteooria omakorda jagatakse rahvamajandusõpetuseks ( mikro- ja makroökonoomikaks) ja ettevõttemajandusõpetuseks. Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste otsustusi turusuhetes. Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil. NT. Kogutoodang, rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt. Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust
Reflektsioon: Strategic Management and Business Policy: Globalization, Innovation and Sustainability, Global Edition Book Lugesin ja analüüsisin läbi käesoleva raamatu 11 esimest peatükki. Peatükid keskendusid strateegilisele juhtimismudelile läbi mille töötati läbi strateegilise auditi loomine. Igas peatükis käsitleti ka keskkonnasäästlikkust seostuvalt peatükiga. Raamatus kirjeldati strateegilise juhtimise põhikontseptsioone. Loetu aitas mõista strateegilise juhtimise kasusid ettevõttele
Kõik kommentaarid