Ülikoolid keskajal - refraat (4)

5 VÄGA HEA

Sisukord:

Ülikoolide tekkimine keskajal

Ülikoolide korraldus keskajal

Ülikoolide korraldus tänapäeval

Kokkuvõte

Kasutatud kirjandus
Ülikoolide tekkimine keskajal
Alates XI sajandist toimus Lääne-Euroopas linnade kiire tõus, millega kaasnes majanduse ja kultuuri kiire areng. Linnadel tekkis vajadus kaitsta enda õigusi juriidiliselt suurfeodaalide eest. Selleks sobis Rooma tsiviilõigus.Peale linnade vajasid õpetatud meeste abi ka kuningad ja katoliku kirik .
Huvi teaduse ja hariduse vastu olid suurendanud ka ristisõjad,mille käigus tutvustati araabia kultuuri elementidega ning Bütsantsi ja araablaste vahendusel antiikautorite tähtsamate teostega.Kõik see lõi XI sajandil tingimused kõrgemate koolide tekkimiseks, eelkõige Itaalias.
Põhja-Itaalias asuvas Bologna linnas tgutses XII sajandi algul jurist Irnerius, kes oli omandanud laialdase kuulsuse Rooma õiguse allikate ning Justinianuse koodeksi hea tundja ning glossaatorina (s.t. sõnaseletaja). Tema ümber kogunes nii palju õpilasi, et ta ei tulnud enam üksinda toime nende õpetamisega ning asutas 1119 .aastal juriidilide kooli. Mõni aeg hiljem andis keiser Friedrich Barbarossa Irneriuse koolile ülikooli õigused. Tegevust alustasid ka meditsiinilisekallakuga Salerno ülikool ja usuteadusliku kallakuga Pariisi ülikool. 1167 .aastal asutati Inglismaal Oxfordi ülikool. XIII saj. tekkis mittmeid ülikoole ka Pürenee poolsaarel, XIV sajandil Kesk-Euroopas. Mainigem neist Karli ülikooli Prahas (1386), ülikoole Krakovis (1364), Viinis (1365), Heidelbergis (1386). Põhja-Euroopa suurkoolidest on vanimad Upsala (1477) ja Kopenhaageni (1479) ülikoolid. XV sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli, mille tegevuses peegeldus tolleaegne ideoloogiline võitlus ja opositsiooniline mõte.
1
Ülikoolide korraldus.
Enamik tolleaegse ülikoolide õpeejõude ning üliõpilasi oli tulnud teistest linnadest ning maakohtadest, mistõttu neil puudusid ülikoolilinnas igasugused kodanikuõigused. Enda huvide kaitsmiseks oli vaja ühineda tsunftitaoliseks organisatsiooniks. Sellist ühendust hakati ladina keeles nimetama universitas magistrorum et scholarium. Universitas tähendas ühtekuuluvust kogumit ja keskajal kasutati seda mõistet eelkõige käsitööliste tsunftide kohta. Seepärast võib ülikoolide ladinakeelset nimetust tõlkida ka kui õpetajate ja õppijate tsunfti.Õpetamise tsunft ta oligi oma meistrite (doctor), sellide (baccalaureus) ja õpipoistega (scholarius või ka studiosus). Keskajal oli ladina keel rahvusvahelise suhtlemise keeleks , mida ülikoolides kasutati nii õppe-kui kõnekeelena, siis kujunes ülikoolide terminoloogiast välja just ladina keeles. Studiosus ehk student (siit eesti keelde mugandatud tudeng) tuletati verbist studere, mis tähendas hoolsalt õppima, millegi poole püüdlema ja mis pidas vähemalt osa üliõpilaste suhtes paika. Õppejõud moodustasid fakulteedi (facultas- võime, s.o. võime ja oskus õpetada mingit teadust.Fakulteedi õppejõudude hulgast valiti dekaan , kes esindas teaduskonda ülikooli juhtkonna ees. Ülikooli juhtis rektor. Rektor valiti kõrgele ametikohale lühikeseks ajaks, tavaliselt pooleks aastaks. Seejuures ei pruukinud ta olla õppejõud, vaid oli sageli keegi mõjukatest üliõpilastest. Rektori peamised ülesanded olid: üliõpilaste immatrikuleerimine ehk kandmine ülikooli nimekirja (matriklisse), suurkooli vara valitsemine, pidulike koosolekute juhatamine, korra eest vastutamine , kohtumõistmine akadeemilise pere liikmete üle ning ülikooli ja linna vaheliste tüliküsimuste lahendamine. Nende ülesannete täitmisel olid rektorile abiks palgalised prorektorid, sekretärid, notaariused, sündikud ja teised ametimehed. Ülikooli politseimeistri ülesandeid täitis pedell, kes viis ellu rektori ja dekaanide korraldusi. Pedelli ametikohta peeti tähtsaks ja auväärseks, mistõttu paljudes ülikoolides võis pedellideks saada üksnes aadlik . Keskajal ei tehtud vahet kesk-ja kõrgema hariduse vahel, võisid ülikooli astuda õige noored poisid(alates 14.eluaastast), eeldusel , et nad valdavad piisavalt ladina keelt. Kuid üliõpilased ei tohtinud olla abielus kuna abielu peeti tõsiseks takistuseks hariduse ja teadusega tegelemisel, seda nii tudengite kui õppejõudude osas.
Täielikult väljaarenenud ülikool koosnes neljast teaduskonnast. Kõige rohkem õppijaid kunstide teaduskonnas.Kunstide teaduskonnas õpiti seitset vaba kunsti .
2
Õppeaasta ülikoolides algas hilissügisel, 20.oktoobril ja kestis kahe pikema vaheajaga järgmise aasta 7.septembrini. Kogu õppetöö ja omavaheline suhtlemine toimus ladina keeles.Õpetati peamiselt kahes vormis- loengute ja dispuutide näol. Loeng oli vahend , dispuut aga eesmärk, mille nimel käidi loengutel ja hangiti raamatutest teadmisi. Immatrikuleeritud üliõpilasel oli kohustus osaleda loengute. Puudumise korral tuli maksta trahvi. See käis nii tudengite kui ka õppejõudude kohta. Loengud algasid sageli õige vara,koidikul,kuna päevavalgust peeti väga kalliks sest puudus valgustus . Hommikupooliti keskenduti tähtsamatele raamatutele õppeprogrammist, sest siis oli tudengi meel veel värske .Õhtupoolikul loeti ette vähem tähtsaid teoseid. Keskaegne ühiskonna hierarhiline korraldus ilmnes ka loengutel.Esimesed read olid määratud aadlikest tudengitele, tagumised madalamat päritolu noorukitele. Üliõpilased jälgisid hoolega, et doktor või magister ei lõpetaks loengut varem, vaid kasutaks kogu ettenähtud aja ära. Kuna kuninga või paavsti poolt ülalpeetavaid ülikoole oli esialgu õige vähe, elatus enamus õppejõude kuulajatelt saadavast honorarist.Ajapikku muutus kokkuleppeline honorar kindlaks õppemaksuks, millest vabastati vaesemad ja eritit usinad üliõpilased. Üliõpilastel enamasti puudusid raamatud. Õppejõududele oli ettemärgitud kindel loengute plaan. Keelatud sõnaline dikteerimine. Vahetevahel saatsid aadlikest üliõpilased enese asemel kirjaoskaja teenri, kes kõik ilusti kirja pani. Nõuti et õppejõud esineks vabalt ja ilmekalt , nagu kirikus jutlustades. Tudengite seas aga olid rohkem hinnatud dispuudid.Dispuute ehk teaduslikke vaidlusi peeti kõigis teaduskondades, kõige sagedamini aga filosoofia- ja usuteaduskonnas. Samuti toimus teaduslik vaidlus promoveerimise ehk teadusliku kraadi andmise puhul. Tolleaegsete arvamuste kohaselt olenes õppejõu teadlasemaine eelkõige oskusest vaielda . Üliõpilaseks võeti kogu õppeaasta jooksul.Ametlikule immatrikuleerimisele järgnes mitteametlik vastuvõtmine üliõpilaspere liikmeks. Korraldajate arvates oli see üksluisesse üliõpilasellu meeldivat vaheldust toov nali.Tõeliselt oli aga tegemist uustulnuka pilamise ja narritamisega.Sarnanes tänapäeva „rebaste ristimisega“. Pärast neid toiminguid saabus nooruk ülikoolilinna kus otsis kõigepealt üles teised oma kodulinnast või kodukohast pärinevad üliõpilased, et need aitaksid teda ülikooli astumisel ja siinse eluga kohanemisel. Nii tekkisid üliõpilaste ühendused, mida hakati nimetama natsioonideks. Ühes natsioonis võis olla õige erinevate maakohtade esindajaid. Küllaltki raske oli üliõpilasel sobiva peavarju leidmine, sest ülikoolilinna majaomanikud kasutasid olukorda ja tõstsid üüre.Väljapääs leiti ühiskorterite ehk kolleegiumite organiseerimises.Kolleegiumil oli oma majapidamine , mis aitas üle saada toidu-ja rahamuredest.
3
Taolistes ühiselamutes elasid üliõpilased koos nooremate õppejõududega, kes sageli ise jätkasid õpinguid mõnes kõrgemas teaduskonnas.Kõige paremateks peeti Inglise ülikoolide kolleegiume.Need eksisteerivad
tänapäevani kolledžite nime all.Ühiselamutes püüti juurutada pooleldi kloosterlikke eluviise, kuid ilma suuremate tulemusteta.Üliõpilased pidid kandma vaimulike riietust meenutavat pikka musta mantlit ja barettining käituma tagasihoidlikult ja väärikalt.
Ülikoolidesse koonds keskaja teadus , mis õpetas formaalse loogika alusel hästi klassifitseerima, süstematiseerima ja vaidlema . Tolleaegsetes ülikoolides kujunes välja nüüdisajani säilinud kõrgkoolide struktuur koos vastava terminoloogiaga, samuti teaduslike kraadide kaitsmise kord.
Ülikoolide korraldus tänapäeval
Tänapäeva ülikoolide struktuur sarnaneb küllaltki palju keskaegse omaga . Kõige ees on rektor, kes juhib ja korraldab ülikooli elu. Teaduskonda juhib dekaan, kes vastutab selle tegevuse eest. Rektor on küll kauem ametis, kuid tema õigused ning kohustused, võrreldes keskajaga, on laialdasemad ja lihtsamad. Rektor kinnitab ametlikult üliõpilasi nimekirja, dekaanid ametisse, professorid tööle. Rektor on ülikoolil esindaja avalikkuse ees.
Õppimine toimub kolmel põhiastmel: bakalaureuse -, magistri- ja doktoriõppel. Ülikooliõpingud toimuvad kõigis õppeastmetes õppekava alusel. Õppekavas määratakse kindlaks õppeastme alustamise ja lõpetamise tingimused; mis õppeained ja mis mahus õpitakse; kui suures mahus on võimalik aineid valida; milline on nominaalne õppeaeg; õpingute jätkamise tingimused.
Lisaks on veel Avatud ülikool. Seal õppimine nõuab üliõpilaselt rohkem iseseisvat tööd ja osalemist veebipõhistel kursustel. Paindlikud õppimisvõimalused loovad tingimused õpinguteks töö, pere ja muude kohustuste kõrvalt. Eestis Avatud ülikooli astumisel ei ole vaja sooritada riigieksameid. Arvesse lähevad ainult gümnaasiumi lõputunnistuse hinded ja sisseastumiseksamite tulemused.
4
Õppeaasta algab sügisel, septembri algul ja kestab tavaliselt kevadeni, mai- juunini . Vaheajad on jõulude ajal ja suvel. Peale selle on väiksem paus kahe semestri vahel. Kõik loengud toimuvad vastava riigi emakeeles. Muidugi peetakse ka osa loenguid võõrkeeltes, kuid see oleneb ainest/ erialast . Professor peab loengut auditooriumis viibivatele tudengitele. Loengus käimine pole kohustuslik, iseasi kuidas tudeng aine läbib. Loeng kestab 1,5 – 2 tundi, st. kaks akadeemilist tundi. Tunnid toimuvad selleks ettenähtud ruumides.
Tänapäeval tudengid konspekteerivad kirjalikult paberile, kuid ka väga levinud on sülearvuti kasutamine. Arvuti kasutamine on kasulikum nii õppejõule kui ka tudengile. Õppejõud saab levitada materjale Interneti kaudu ja need on kõikidele tudengitele saadavad .
Kui üliõpilane otsustab astuda ülikooli, siis on tal palju erinevaid aineid, mille vahel valida. Erinevad uued tegevus- ja erialad on muutnud ülikoolides pakutavaid aineid. Näiteks juurde on tulnud palju tehnikaga , elektroonikaga ja majandusega seotuid aineid. Tänapäeval on eriti päevakorral infotehnoloogia areng, mis muudab ülikoolide tegevust. Siiski on pea igas ülikoolis alles jäänud vähemalt üks keskaegne teaduskond (arsti-, filosoofia-, õigus- ja usu- teaduskond). Tänapäeval on tudengeid suhteliselt palju nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Enam pole oluline, missugune on nende varanduslik taust ja päritolu. Tähtis on ülikoolis hakkama saamine. Ülikooli sisse astudes on tähtsal kohal riigieksamite tulemused, sportlikud ja muud tippsaavutused ning vastavad sisse astumise eksamid (k.a. akadeemiline test). Vastavalt nendele tingimustele saadakse, kas tasulisele või tasuta kohale. Ülikoolides on paika pandud õppetoetused, mida jagatakse keskmise hinde alusel. See koosneb põhi- ja sõidutoetusest. Summa pole küll suur, kuid katab ühiselamu üüri. Aga leidub ka tudengeid, kes käivad õpingute kõrvalt tööl.
Üks peasündmusi tudengi elus on tema „ ristimine “. See traditsioon on säilinud tänapäevani. „Rebaste ristimise“ käigus peavad esmakursuslased andma vande 3.kursuslastele ja tegema igasuguseid tempe. See kõik oleneb teaduskonnast, kes teeb oma fakulteedile iseloomulikke tegusid . Ristimise läbinud tudeng võib ennast lugeda täieõiguslikuks üliõpilaseks, kes on omaks võetud vanemate kursusekaaslaste poolt.
5
Tudengid saavad liituda korporatsioonidega. Eraldi on nii naiste kui ka meeste korbid. Korporatsiooni kuulumine arendab ühtekuuluvus tunnet ja koostöö tegemist. Tihti korraldatakse korporatsiooni poolt pidusid, väljasõite, külastusi teistesse korporatsioonidesse ja muid seesuguseid olenguid. Lisaks saavad tudengid käia ülikooli raamatukogus, spordisaalis ja muudes ülikooliga seonduvais asutustes, osaleda mitmesugustel põnevatel ühisüritustel, ülikooli spordimängudel, rongkäikudel ja laulupidudel, tudengipäevadel.
Tänapäeval on palju võimalusi minna õppima välismaale, kas vahetusõpilaseks või alaliselt . Tudengid lähevad sinna aastaks või pooleks, et omandada lisaharidust või lihtsalt panna proovile oma keeleteadmised ning hakkama saamine. Üliõpilaste vahetusprogrammi edendamiseks on Euroopa Liidu kõrgharidusprogrammi ERASMUS , kus on loodud kahe või rohkema ülikooli vahel lepingud . ERASMUSe käigus on tudengil võimalus välismaal õppida 1-2 semestrit, minimaalne õppetööaeg on 3 kuud. Igal aastal kasutab järjes rohkem üliõpilasi võimalust veeta osa aega oma stuudiumist mõnes välisülikoolis.
6
Arvan, et keskaegsetest ülikoolidest on välja kasvanud tänapäeval hästi toimivad kõrgharidust pakkuvad õppeasutused. Tänases ühiskonnas leidub palju noori ja andekaid inimesi, kes saavad enese teadmisi, üle maailma tunnustatud ülikoolides, rakendada täisväärtuslikult. Paljudes keskaegsetes ülikoolides jäi puudu laialdastest võimalustest olla mitmekülgne ning õppida iseseisvalt ning omada raamatuid õppimise tarbeks. Kuid tänaseks on see kõik muutunud. Võimalusi ennast harida ja oma silmaringi laiendada on väga palju ning need on ka kõigile võrdselt kätte saadavad.
Samas võib lugeda keskaega väga tähtsaks ajaloo perioodiks , sest siis sai alguse hariduse uus tase ning ilma selleta ei oleks tänapäevane ühiskond seal, kus see praegu on.
7
KASUTATUD KIRJANDU

Palamets , H., „Keskaja kultuurist ja olustikust“ , TLN.: Valgus, 1982. 142 lk.
Palamets, H. „Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu Ülikoolis 1802-1917“ , TLN.: Ilo, 2008. 247 lk.
Aleksejev , T., Hiiemaa, K., Kala, T., Klaassen, O-M., Kulmar , T., Mäesalu, A., Piirimäe, H., Piirimäe, K., Piirimäe, P., Teder, O. „Inimene, ühiskond, kultuur II“, TLN.: Koolibri, 2000, 272 lk.

http://www.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=379788/T%DC+struktuur+03.04.08.pdf

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 137 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

137 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

gertrud Õppematerjali autor

infot ülikoolide kohta keskajal

keskaegsete Ülikoolide tekkimine ja muu

Sarnased õppematerjalid

docx

Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid

Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Keskaegne haridus ...............................................................................................................4 Keskaegsete ülikoolide tekkimine........................................................................................4

Võrdlev õigussüsteemide ajalugu

docx

Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid

Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2015 Y ................................................................................................................14 Sisukord YÜLIKOOLID KESKAJ Ülikoolide sünd 4 Ülikooli kolledžid 5

Ajalugu

docx

Esimesed ülikoolid Euroopas

SISUKORD SISSEJUHATUS Esimesed ülikoolid on loodud Aasia riikides (Hiinas, Koreas, Indias) meie ajaarvamise esimestel sajanditel (Wikipedia 1), kuid selles referaadis käsitletakse ülikoolide tekkimist ning arengut vaid Euroopas. Referaat on jagatud kaheks osaks. Esimene pakub lühiülevaate esimestest Euroopa ülikoolidest: Salerno, Bologna ja Pariisi ülikoolist. Teine osa kirjeldab ülikoolielu keskajal, võttes aluseks nii kesk- kui kaasaja teadlaste käsitlused Pariisi ülikoolielust ning õppetöö iseloomust. Kuna raamat ,,A History of the University in Europe I" oli õigeaegselt raamatukokku tagastamata, puudus mul allikas tervikliku pildi saamiseks keskaegsetest ülikoolidest. Püüan aga luua võimalikult huvitava vaatenurga esimestele Euroopa ülikoolidele ning nende olemusele. Pilt . Näide keskaegsest raamatust: keskaegne Piibel. 1. ESIMESED ÜLIKOOLID EUROOPAS

Pedagoogika alused

odt

Tartu Ülikooli asutamine

Tallinna Ülikool Õigusakadeemia Kadri Soonberg TARTU ÜLIKOOLI ASUTAMINE Essee Tallinn 2011 Tartu ülikooli asutamine 1632. aastal. Liivi sõja lõppedes 1583. aastal kehtestati Lääne- ja Põhja-Eestis Rootsi võim. Kuningas kinnitas siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. 1600. aastal hakkasid kolm kuningat Eesti alade pärast uuesti võitlema. 1611. aastal sai Rootsi kuningaks Gustav II Adolf, kes sõlmis Poolaga vaherahu ja sai endale ka Põhja-Eesti alad. Brömsebro rahuga loovutati ka Saaremaa Rootsile. Nii oli kogu Eesti ala läinud Rootsi riigile. Rootsi valitsusajal loodi uus kohtukorraldus. Ametisse seati adrakohtunikud ja sillakohtunikud, kes tegelesid talupoegadega. Maakondades tegutsesid meeskohtud ja maakohtud, kes tegelesid mitteaadlikega. Suuremaid süüasju arutasid juba Eestimaa Ülemmaakohus ja Liivimaa Õuekohus, mis asus Tartus. 1629. aastal seati ametisse kind

Ajalugu

docx

Keskaja haridus

KESKAEGSED ÜLIKOOLID.........................................................................12 KOKKUVÕTE..................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................14 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, kuna mulle pakub huvi keskaeg ning soovisin rohkem teada saada keskaegse hariduskorraldusest ja laste kasvatamisest. Esimesena kirjeldangi lapsesse suhtumist keskajal, seejärel koolide teket ja korraldust. Keskaja elanikkond jagunes kolmeks suureks seisuseks: belladores (sõjamehed), oratores (vaimulikud) ja laboratores (töötegijad). Nende kolme rühma järgi jagunevadki käesoleva referaadi järgmised peatükid. Töötegijad jagunevad omakorda linlasteks kaupmehed ja käsitöölised. Eraldi peatükina on välja toodud keskaja kõrgem haridus. Kuna kooliharidust said keskajal enamasti vaid poisid ja noormehed, keskendungi nende

Ajalugu

docx

Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal

Katoliku kirik ja ristisõjad. Haridus ja kultuur keskajal 1. Paavstiriigi kujunemine. (lk 84-85) Paavstide autoriteedi tugevnemisel oli murranguliseks Gregorius Suure valitsemisaeg (590- 604). Paavstina oli ta sunnitud lisaks usuasjade korraldamisele tegelema ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Ta korraldas suhteid roomlaste ja langobardide vahel ning juhtis Rooma linna kindlustamist. Majandades edukalt kirikuvaldusi, tagas ta kirikule tõhusa sissetuleku. Gregorius oli ka kristlase vaimne juht, rajas kloostreid, edendas usu levimist

Ajalugu

doc

E-ÕPPESÜSTEEM JA SELLE RAKENDUSE ANALÜÜS

edasi" ja ta registreeribki ennast kursusele. Tutvustuse ja reklaami eesmärgil on kursuste osaline vabakslaskmine väga hea. [3 lk 13] Õpetamise metoodika E-õppe kursused ei ole sageli metoodiliselt õigesti üles ehitatud. Enamus õppejõude ei ole saanud koolitust e-õppe metoodika ja e-keskkonnas õpetamisekohta. [3 lk 13] Lahendus: Tutvustada õppejõududele kursusi e-õppe õpetamise metoodika kohta. Mitmeid sellekohaseid kursuseid pakub nii Eesti e-Ülikool kui ka ülikoolid iseseisvalt. Haridustehnoloog peaks õpikeskkonda paigutatud e-kursused väga üldiselt üle vaatama ja kui on näha, et materjalid ei ole metoodiliselt korrektselt koostatud, soovitada õppejõule kirjutisi e-kursuste ja e-õppe metoodikate kohta, ka näidiskursuste vaatamist. Õppejõud võiksid ka ise läbida õppuritena mõned e-õppe kursused. [3 lk 13] 17 Probleemid asjaajamisel teaduskonnaga

Informaatika

docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9 2. UURIMUS.......................................................................................................... 12 2.1. U

Geograafia

Rohkem sarnaseid