haruldust. Samblikuliike on teada 137, samblikke on leitud 207, vetikaid 287, suurliblikate fauna sisaldab üle 610 liigi, ämblikke on leitud 193 ja sipelgaid 21 liiki. Looduskaitsealuseid taimeliike esindavad näsiniin, must seahernes ja pruunikas pesajuur, kauneid käpalisi. Rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas leidub ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein. Paljud haruldased taimeliigid eelistavad kasvada hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades. Näitena võib nimetada karvast lipphernest, aas-karukella, püstist hiirehernest ja tumepunast neiuvaipa kuivemate kasvukohatingimuste liikidena ja tuhkpihlakat, mägi-naistepuna, alpi ristikut ja peenelehist hiirehernest parasniisketest kasvukohtadest. Roomav öövilge kasvab varjukates okasmetsades ja karedahambane osi märjema liivapinnasega männikutes. Varjukates metsades, vahel ka puisniitudel esineb
· TEISTE SAASTAINETE OLEMASOLUST ÕHUSAASTE KOMPONENTIDE ISELOOMUSTAMINE PEAMINE OBJEKTIIVNE TEST: SELGITADA JA HINNATA MÕJU KESKKOINNALE. KÕIKIDE ÖKOSÜSTEEMIDE PUHUL SEDA AGA VÕIMATU TEHA. SEETÕTTU VAJALIKUD SPETSIIFILISEMAD TESTID TAIME-LOOMALIIKIDEGA, ERINEVATEL TROOFILISTEL TASEMETEL JA TEISTE STRESSIFAKTORITE (KUIVUS, KÜLM,TUULETINGIMUSETT-) ARVESTAMISEGA. ENAMIKU ÕHUSAASTE KOMPONENTIDE KAHJULIKU MÕJU SELGITAMINE SENI TOIMUNUD KONKREETSETE LIIKIDE (ENAMASTI TAIMELIIGID ) TESTIMISEGA. MITME LIIGI KASUTAMINE TESTIMISEKS TUNDUVALT KEERULISEM. TAVALISELT VALITUD TESTIKS KÕIGE TUNDLIKUMAD LIIGID, MIS GARANTEERIKS TEISTE LIIKIDE SÄILUMISE. KÕIK LIIGID AGA SAMAS EI REAGEERI ÜHTE MOODI SAMALE SAASTAINELE. KRIITILISED KOORMUSED ÕHUSAAST TAVALISELT PALJUDE GAASIDE SEGU (KOKTEIL), KUSJUURES IGAL GAASIL ON OMA TOIME KESKKONNALE . KONKREETSE SAASTAINE MÕJU TAIMKATTELE SÕLTUB KLIMAALILISTEST TINGIMUSTEST, SAASTAINE
taimekoosluse struktuuri. 2) SOODE ARENEMISKÄIK; TURBALIIGID JA LASUNDID igas elukoosluses toimub alaline muutumine, liikumine ja arenemine. Ühe teguri muutumine, soos näiteks turbalasundi pidev paksenemine, põhjustab ka teiste tegurite, mulla veerezhiimi, taimkatte, mulla loomastiku, mikrokliima muutumist. Seoses turba pideva tekkimisega pakseneb iga aastaga turbalasund ja ajapikku langeb mullaviljakus, mis muudab taimestiku liigilist koostist; soos kasvavad järjesr vähenõudlikumad taimeliigid, mille jäänustest mood toitesoolade poolest järjest vaesem turvasmuld. Kestva turbatekke protsessi tagajärjel kujuneb madalsoo, mis tavaliselt on soo esimene arenguastmeks, ajapikku mesotroofse turvasmullaga siirdesooks, see omakorda soo viimaseks arenemisstaadiumiks toitekehva turvasmullaga rabaks. Viimase arengus võib eraldada kaht astet. Neist esimeses, oligotroofses faasis on raba pind kumer ja vesi pinnases liikuvam kui teises, dustroofses arengufaasis
niidetud aladel graminoidide (kõrrelised ja lõikheinalised) osatähtsus väiksem ja suurem rohundite, sealhulgas lämmastikku fikseerivate liikide arv heina äraveoga viiakse igal aastal niidult ära suur hulk toitaineid ja hoitakse mullaviljakus keskmisel tasemel (soodustab samuti erinevate nõudlustega liikide kasvu) tulemus: saavad üheaegselt kasvada koos väikese- ja suurekasvulised taimeliigid, kujuneb pool-looduslikele elupaikade iseloomulik liigirikkus oluline loomapidajale: mida rohkem on niidul erinevaid taimeliike, seda mitmekesisema koostisega on hein ja seda väärtuslikum see on ! 2) heina mahajätmise mõju niidule majanduslikult rentaabel, kuid toimub varise kogunemine ja lagunemine mulla omaduste muutumine (rikastumine toitainetega) Tekib kulukiht, mis takistab: 1) seemnete jõudmist mulda 2) seemnete idanemist
Kindlasti ei tohiks Saare maakonna turism spetsialiseeruda kitsale nissile, kuna piirkonnal on äärmiselt palju pakkuda. Saaremal peab pakkuma võimalikult laialdast ning mitmekesist turismi, ning seda kõike üksteisega siduma. 14. Arengueeldused Saare maakonna suurimateks arengueeldusteks on: · Omapärane ja kõige erinevamat nõudlust rahuldav loodus; · Rikkalikult looduslikke vaatamisväärsusi ja loodusväärtusi (metsad, haruldased taimeliigid, dolomiit, ravimuda jne); · Saarelisusest johtuv eraldatus, puhas ja turvaline elukeskkond; · Rikas ajaloopärand - kajastub ajaloolistes vaatamisväärsustes (Kuressaare piiskopilinnus, mõisad, kirikud, kivikalmed jne), pärimuses (kangelased, legendid); · Palju erinevaid kultuuriüritusi; · Toidu- ja käsitöötraditsioonid; · Tervisekeskused. 15. Võimalikud sihtrühmad Peamised sihtgrupid Saare maakonna turismis on:
jaaguare, anakondasid jpt. [3] Vihmametsade loomad ja linnud on väga lärmakad, sellepärast on mets kärarikas. Samuti on loomad ja linnud erksavärvilised. Olgugi, et vööndis valitsevad head kasvutingimused piisavalt sademeid (üle 2000 mm/a) ja aastaringselt soojust on vihmametsades kujunenud ferralliitmullad ning mullad sisaldavad vähe huumust. Metsad on erakordselt õie-ja lõhnarikkad. Peamised taimeliigid on: viigipuud, palmid, banaanipuud, kakaopuud, puissõnajalad, nõelköis, kannatuslill ning erinevad sõnajalaliigid. [2] Vihmametsade taimed Taimed ei tunne ekvatoriaalkliimas soojuse ega niiskuse puudust, sellepärast on taimkate tihe ja lopsakas. Ekvatoriaalvöötmes kasvavad vihmametsad on väga liigirikkad. Kaht sarnast puud üksteise lähedalt naljalt ei leia. Ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi. [4]
rakkudes pinge. Kui aga ümbritseva keskkonna soolsus on suurem raku omast, siis imetakse rakk veest tühjaks. Sellistnähtust nim osmoosiks. 21) 22)Keskkonnamuutusi uurides tuleb arvestada nende erinevate tingimuste koosmõju e. süngeismi. Erinevad liigid taluvad füüsikalisi ja keemilisi keskkonna muutis erinevalt. Tihti on mõtekas selgitada katseliseltm talusvus ja optimaalala. Iga liigi jaoks on tingimused, kus nad end hästi tunnevad erinevad. Nt mõned taimeliigid eelistavad kuivemat aga teised seevastu niiskemat kliimat.(joonis.vihikus ja ka konspektis). Piirkonda maksimumist miinimumini nim. Organismi taluvuspiiriks. Organismi jaoks kõige paremad elutingimused on vahepealses alas ehk optimaalalas. 23)Liebigi miinimumi reegel-seaduspärasus, mille kohaselt taime kasvu piirab eelkõige see toitumiseks vajalik element(ressurss), mille konsentratsioon keskkonnas on vajadusega võrreldes väikseim (miinimumis).
Näit. Lõuna- Ameerikas soodustatakse elanikonna maale ümberasustamist, vihmametsade piirkonda. Neid toetatakse, kui nad rajavad põldu vihmametsa arvel. Kullaleiukohad, tammide ehitused, kaevanduste piirkonnad, kokapõõsaste kasvatamine Troopilised vihmametsad moodustavad üle poole maailma metsavarudest. Neis elab kuni 90% kõigist maailma looma- ja taimeliikidest. Bioloogilise mitmekesisuse hävitamine on metsade hävitamise kõige rängem tagajärg. Kaovad looma- ja taimeliigid, keda saaks kasutada aretustöö toitumisprobleemide lahendamisel. Ravimite tootmise tooraine kaob Metsade roll maailma kliima kujundajana ei ole veel lõpuni selge, kuid see tähtsus on kahtlemata ülisuur On hävinud umbes 90 Amasoonia indiaanihõimu. Eesti metsasus on üle 40%, suurem vaid mõnel põhja-maal, liigiliselt domineerib mänd (nii liivikutel kui rabas). Metsatüüpe kasvukoha järgi 10: 7 esimest ARUMETSAD. Loometsad- õhukese pael asuva mullakihiga loopealsel
mägimetsadele omast mets-kuukressi., karulauku, mets-jürilille. Paekalda jalamil kasvab lodustuv lepik. Puisniite ja niite on väheks jäänud, need on kinni kasvanud. Mere ääres on rannaniite ja rannakooslusi. Huvipakkuv on saarte taimkate. Saared võib jaotada järgmiselt: 1. rühma moodustavad üleujutatavad puude ja põõsasteta saared, taimkate peaaegu puudub soolalembesed rannikuniidud: Keri, Kumbli, Vahekari, Tapurla karid, Vähelood, Kasispea Keskmine lood. Huvitavamad taimeliigid on suur kukehari, rohulauk, rand-seahernes ja roosa merikann. 2. Stabiliseerunud taimkattega saared, kus põõsaste (kibuvits, türnpuu, puju, pihlakas, kadakas) kõrval leidub ka üksikuid puid: Pandju, Väike- ehk Põhja-Malusi, Allu, Umblu, Kasispea Suur ja Väikene Lood, Älvi, Uhtju. 3. Väljakujunenud taimkattega, suhteliselt suured saared, kus õiget metsa ei kasva ja kus on viimastel aastakümnetel tekkinud metsatukakesi: Rammu, Koipsi, Mohni, Kräsuli, Suur- e
drenaazikiht, kasvupinnas, murukatuse võib teha pööratud katusena, kui ka tavalise katusena, st. et hüdroisolatsioon võib olla nii soojustuse all, kui ka soojustuse peal. 13 Hüdroisolatsiooni vuugid peavad olema juurekindlad, kasvupinnase- ja drenaazikihi paksused sõltuvad haljastuse poolt esitatavatest nõuetest, haljastuse jaoks tuleb valida taimeliigid, mis sobivad konkreetsetesse tingimustesse ega ole liignõudlikud kasvutingimuste suhtes ja kannatavad kuivust. Räästa alal ja vihmavee lehtri ümbruse peab olema killustiku kiht. Käidavad katused ette nähtud inimeste ja sõidukite liiklus, soojustatud käidavad katused on soovitatav ehitada pööratud katuslagedena, minimaalne kalle 1:100, liikluspindadel peab olema kattekiht, mis tagab alla
Soome panust kogu maakera toiduainetetootmisse ja on mitmekülgse, euroopaliku perepõllunduse osa. Isemajandamist on Soomes alati peetud tähtsaks nii poliitiliselt kui ka meie geograafilise paiknevuse tõttu. Põhitoiduainete tootmis- ja tarnekindlus on üles ehitatud säästva perepõllunduse põhimõtetel. Meie kasvuperiood kestab ainult 110170 ööpäeva. Kultuurtaimede sortiment on piiratud. Tänu aastasadu kestnud uurimus- ja aretustööle on Soome välja aretanud sellised taimeliigid, mis kasvavad hästi jahedas ja valgusküllases suves. Taimed jõuavad lühikese kasvuperioodi jooksul valmis küpseda, kuid nende saagid jäävad väikesteks. Kesk- ja Lõuna-Euroopa saagirohked taimesordid nii kaugel põhjas edukalt ei kasva. Soome põllumajanduse kultuurtaimede tootmis- ja tarnekindlus ning arktilise põllumajanduse oskusteave töötab kogu Euroopa Liidu heaks. Soome on hea ja turvalise toidu tootja. Soomes on palju puhast loodust. Põllud ja
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus. Kui looduslik kooslus asendada, on tegu tehiskooslusega. Näiteks primaarsed niidud (meil väike osa rannaniite ja ilmselt ka lamminiite), mis on kujunenud ja püsi...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut Geograafia osakond Magistritöö HALLISTE LUHA TAIMKATTE MUUTUSTEST Eha Puusild Juhendajad: Prof. Tõnu Oja MSc. Laimi Truus Tartu 2008 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.1. Pool-looduslike koosluste mõiste ja väärtus................................................................3 1.2. Luharohumaade mõiste, kujunemine ja looduslikud tingimused (taimekooslused ja levik) .................................................................................................................
soojustuse peal. Hürdoisolatsiooni vuugid peavad olema nn. juurekindlad. vajadusel võib hürdoisolatsiooni peal kasutada ka juurekaitset. 64 32 Murukatus Kasvupinnase- ja drenaažikihi paksused sõltuvad haljastuse poolt esitatavatest nõuetest (ekstensiivne või intensiivne haljastus). Haljastuse jaoks tuleb valida taimeliigid, mis sobivad konkreetsetesse tingimustesse ega ole liignõudlikud kasvutingimuste suhtes ja kannatavad kuivust. Räästa alal ja vihmavee lehtri ümbruses kasutatakse kivikatet kasvupinnase erosiooni vältimiseks. 65 Käidavad katused Katused, kus on ette nähtud inimeste või sõidukite liiklus (terrassid, rõdud, õuealad). Soojustatud käidavad katused on soovitav ehitada pööratud katuslagedena.
KOOLI NIMI Uurimustöö KANEPITARBIMINE JA UIMASTIENNETUSTÖÖ TULEMUSLIKKUS (valitud koolide) KOOLINOORTE SEAS Nimi Õppejõud: 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................. 1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 1. KANEPI TARBIMINE JA ENNETUSTÖÖ.........................................................................4 1.1. Kanepi levimine ja selle tarbimise harjumused koolinoorte seas ....................4 1.2. Koolinoorte hoiakud ja suhtumine kanepisse.................................................. 5 1.3. Kanepi tarbimis...
on haruldased või väga haruldased. Põhiliselt on Püramiid-koerakäpp Kivi-kurereha Rand-ogaputk nad seotud vanade metsadega, kuid elupaigana I kaitsekategooria taimeliigid on kõik väga ohustatud. Näiteks paljud selle kaitsekategooria liigid peetakse oluliseks ka pärandkooslusi. Paljusid Limatünnik haruldased, neil teatakse alla kümne leiukoha
maapinnalähedane. Rabastumise tunnusena ilmuvad taimekooslusse puhmad: kanarbik, pohl, sinikas, kukemari, samblaist karusammal ja soovildik. Nõmmlood Nõmme- ja loorohumaade vahepealsed (nn. looanaloogid, nimetatud ka rannikusürja niitudeks). Pinnakate koosneb liivast ja lubjakivitükkidest, seega lisanduvad nõmmeliikidele karbonaatsest pinnast vajavad lubjalembesed taimeliigid. Pinnakate on tunduvalt paksem kui loopealsetel. Suurimad nõmmlood on Saaremaal (eriti Sõrve poolsaarel), Hiiumaal, Vormsil ja mõnel pool Lääne-Eesti mandriosa rannikul. Nõmmlood on enamasti väheproduktiivsed, kasutatavad sarnaselt loopealsetele karjamaadena. Mittemajandamisel hakkab vohama kadakas ja hiljem ka mänd,moodustades madalaboniteedilisi männikuid. Loorohumaad
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Sama liigi eri populatsioonide isendid võivad omavahel ristuda, kuid eriliikide esindajad tavaliselt ei ristu. Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. Võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt-pooldumisega (bakterid), pungumine Eostega Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed Bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest, paljud taimeliigid paljunevad vegetatiivselt Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna (kartulite paljundamine mugulatega, kalanhoe kasvatamine lehtedest, aedmaasikate saamine võsunditega) vegetatiivne paljundamine on iseloomulik mitmeaastastele õistaimedele, ühe- ja kaheaastaste taimede hulgas seda enamasti ei esine. Pilet 3 1.Lipiidid. Lipiidide ehitus ja ülesanded
põllumajanduses piiratakse väetiste kasutamist jmt. Mullakaitse 1. ainerined suletakse 2. mulla puverdusvõime suurendamine orgaanilise väetisea 3. põldude optimaalsed suurused 10ha (20..25 liiga suured) 4. viljavahetus 5. maastiku planeerimine- st haljastus, mkaitse ja vaheribad. Parim kaitse muldadele on taimed. Taimestiku kaitse Taimeliikide kaitse eesmäärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesisse liigilise koosseisu säilitamine. Kaitsealused taimeliigid jagunevad kolme katisekategooriuasse: I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus, III kategooria liigid aga keskkonnaminister. Taimede kaitse alla võtmisel ja kaitsekategooria määramisel arvestati järgmisi tähtsamaid põhimõtteid: teaduslik väärtus; harulduse aste; dekoratiivsus; inimtegevusega kaasnevad ohud; liikide bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused. Loomastiku kaitse Vastavalt seadusele jagunevad loomaliigid oma harulduse, ohustatuse astme,
-pealt -põhjast ja pealt üheaegselt 2) Maismaa soostumine - ~2/3 Eesti soodest -kestev veerohkus 2. Soode tüübid Eestis, taimestik ja loomastik. Soode tüüpide iseloomustused. Madalsoode liigitus ja taimestik. Madal- ja siirdesoode loomastik: putukad, ämblikud, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad. Siirdesoo taimestik. Rabade liigitused. Ida- ja Lääne-Eesti rabade erinevused. Rabataimede iseärasused, liigid rinnete kaupa. Taimeliigid, milledele on ohtlik ja ohutum astuda. Laukad, nende paiknemine. Älves. Rabade loomastik: putukad, ämblikud, kahepaiksed, kalad, roomajad, linnud, imetajad. Madalsoo -57% -madalamatel aladel -toitub mineraaliderikkast veest Madalsoo võib olla tingitud: vesi voolab lohku kokku allikast – allikasoo üleujutusala – lammisoo Raba e. kõrgsoo -31% -ümbruskonnast kõrgem ala -toitub mineraalidevaesest veest (sademed) -kujuneb turba kuhjumisel Siirdesoo -12%
näit. temp. mõjutab reaktsioone. Keskkonnamuutusi uurides tuleb arvestada nende erinevate tingimuste koosmõju e. sünergismi. Erinevad liigid taluvad füüsikalisi ja keemilisi keskkonna muutusi erinevalt. Tihti on kasulik selgitada katseliselt taluvus- ja optimaalala. Keskkonnatingimusi, mis kitsendavaid isendi või populatsiooni eluvõimalusi teatud territooriumil, nim. piiravaiks. Iga liigi jaoks on tingimused, kus nad ennast eriti hästi tunnevad, erinevad. Näiteks, mõned taimeliigid eelistavad kasvukohtadena niiskemaid, teised kuivemaid alasid, mõned eelistavad kõrgemat temperatuuri, teised madalamat. Organismide aktiivsuse, arvukuse jne. sõltumist keskkonnatingimustest võib kujutada graafikuna. aktiivsus, populatsiooni tihedus min. maks. tº, mm, atm jne. optimum
Lõimiselt domineerivad: turbad ja liivad ca 2/3. Põllumaa osatähtsus maakonna pindalast: Lääne-Viru, Järvamaa, Jõgevamaa 30.09.13 Eesti taimestik ja taimkate Floristilise liigestuse alusel kuulub Eesti territoorium holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse allriikkonna Euro-Siberi regiooni. Seda regiooni iseloomustavad laide lääne-ida suunas venitatud areaalidega, põhiliselt Eurosiberi, vähemal määral holarktilised Euraasia ja Euroopa taimeliigid. Eesti läänepoolne osa koos läänesaartega on liigirikkam ja mitmekesisem, millepõhjustab merelisem kliima ja karbonaatne aluspõhi. Geobotaaniliselt kuulub Eesti parasvöötme metsavööndisse. Botaanilis-geograafiliselt (taimkate + taimestik) kuulub kogu Baltikum Põhja-Euroopa taigaprovintsi. Taimestik ehk floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal. Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum. Eesti taimestik ehk floora:
alade hulka Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu Berni konventsioon: 1979 konventsioon Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest Eesmärk - kaitsta tervet hulka looduses elavaid looma- ja taimeliike ning nende elukeskkonda, samuti ohustatud loodulikke alasid Lisad I-IV: Lisa I: rangelt kaitstavad taimeliigid. Lepinguosalised peavad seadusandlusega tagama, et need liigid ja nende kasvukohad oleks tõhusalt kaitstud. Lisa II: rangelt kaitstavad loomaliigid: mitusada imetaja-, linnu-, roomaja-, kahepaikse ja kalaliiki, samuti putuka- ja teiste selgrootute liike. (eestist - karu, ilves, hunt) Lisa III: loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida ehk hõlmab peaaegu kõik Euroopa imetaja-, linnu-, roomaja-, ja kahepaiksete liigid, kes ei kuulu lisa II liikide loetelusse
hulka Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu Berni konventsioon: 1979 konventsioon Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest Eesmärk - kaitsta tervet hulka looduses elavaid looma- ja taimeliike ning nende elukeskkonda, samuti ohustatud loodulikke alasid Lisa I: rangelt kaitstavad taimeliigid. Lepinguosalised peavad seadusandlusega tagama, et need liigid ja nende kasvukohad oleks tõhusalt kaitstud. Lisa II: rangelt kaitstavad loomaliigid: mitusada imetaja-, linnu-, roomaja-, kahepaikse ja kalaliiki, samuti putuka- ja teiste selgrootute liike. (eestist - karu, ilves, hunt) Lisa III: loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida ehk hõlmab peaaegu kõik Euroopa imetaja-, linnu-, roomaja-, ja kahepaiksete liigid, kes ei kuulu lisa II liikide loetelusse
hulka Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark, Alam-Pedja LK, Endla LK, Matsalu LK, Nigula LK, Hiiumaa laidude kaitseala koos Käina lahega, Emajõe Suursoo, Muraka LK, Puhtu-Laelatu-Nehatu Berni konventsioon: 1979 konventsioon Euroopa metsiku loomastiku ja taimestiku ning looduslike elupaikade kaitsest Eesmärk - kaitsta tervet hulka looduses elavaid looma- ja taimeliike ning nende elukeskkonda, samuti ohustatud loodulikke alasid Lisa I: rangelt kaitstavad taimeliigid. Lepinguosalised peavad seadusandlusega tagama, et need liigid ja nende kasvukohad oleks tõhusalt kaitstud. Lisa II: rangelt kaitstavad loomaliigid: mitusada imetaja-, linnu-, roomaja-, kahepaikse ja kalaliiki, samuti putuka- ja teiste selgrootute liike. (eestist - karu, ilves, hunt) Lisa III: loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida ehk hõlmab peaaegu kõik Euroopa imetaja-, linnu-, roomaja-, ja kahepaiksete liigid, kes ei kuulu lisa II liikide loetelusse
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
· säilitada liikide looduslikud elupaigad · Emeraldi võrgustik erilise kaitse väärtusega aladest. Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon · Euroopa looduskeskkonna ja looduslikelevilate konventsioon. · EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ningnende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. · Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele (rohkemkui 650 looma- ja 690 taimeliiki) Lisad: I rangelt kaitstavad taimeliigid. II rangelt kaitstavad loomaliigid (lendorav,kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki). III kaitstavad loomaliigid (harilik siil, kääbusnahkhiirja harilik orav). IV keelatud vahendid ja viisid loomadepüüdmiseks ja tapmiseks (nt püünispaelad,liim, automaatrelvad). Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon e. RIO de JANEIRO KONVENTSIOON Allkirjastati Ülemaailmsel Keskkonna- ja Arengukonverentsil Rio de Janieros 1992. Aastal
Ökoloogia ja keskkonnakaitse exami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävita...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati h...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksami küsimused!! 1. Millised olid meie esivanemate suhtumine loodusesse? Miks siis ei olnud vaja looduskaitset? Meie esivanemad pidasid loodusest palju lugu, nad ei rikkunud looduskeskkonna tasakaalu, ei tarvitanud maavarasid liialt ega reostanud loodust nii nagu meie seda teeme. Vanasti usuti erinevatesse vaimudesse, mis elasid kivide, taimede ja loomade sees, neid austati ja neile toodi ohverdusi. Loodusesse suhtuti kui võrdsesse inimestega. Looduskaitset ei olnud vaja kuna loodust ei olnud võimalik kuidagi rikkuda, sest puudusid vahendid. Loodus oli püha ( TABU) ja seda ei tohtinud puutuda ega rikkuda. Käitumisreegel : kui võtad, annad vastu. 2. Milliseid muutusi tõi kristlik usk looduse ja inimese suhtesse? Kristlik usk käskis maha matta oma uskumused looduse ja selle hingestatuse kohta. Pühasid paiku looduses hakati hävitama, inimesed ei tohtinud enam kummardada puude, vee ega teiste l...
tagavad erinevad seinatabelid taimede paljunemisviisid; paljunemine. taimeliigid, mis on 3) Kordamisülesan sattunud ohtu inimese ded ja erinevate tegevuste küsimused. 15 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile
v. a. järelvalve-, teadus- ja päästetöödel. Samuti on keelatud mootorsõiduki, jalgratta ja ujuvvahendiga liiklemine ning telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituste korraldamine. Siirdekalad kalad, kes rändavad sigima merest magevette või mageveest merre (näit. angerjas). Ränded tagavad järglastele soodsamad arengutingimused ja piisava toidu. Siirdesoo madal- ja kõrgsoo vaheaste. S-le on iseloomulikud mesotroofsed taimeliigid (alpi jänesvill, niitjas tarn) ja enamasti mosaiikjas taimkate (mändidega rabamättad ja tarnadega mättavahed). Silomahl sileeritud haljassöödast eralduv käärimisvedelik. S. on ohtlik veereostaja. Ta laguneb mikroobide toimel kiiresti, hapnikutarve on plahvatuslik (BHT 5=3000090000 mg/l); toimib veelustikule 200800 korda tugevamini kui olmereovesi. Soo ala või ökosüsteem, kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Kõrges
1) Loomulik surm (?) 2) Patoloogiline surm a) Haigused * äkksurm (insult, infarkt) * krooniline haigus (kasvajad, maks, neerud) b) Vägivaldne * õnnetused * tapmised * enesetapud REK: 1)Kliinilise ja bioloogilise surma võrdlus 2) Põhjendage miks on surm evolutsiooni progressiooni tõttu tähtis tegur GENEETIKA Mendeli seadused Gregor Mendel elas 19saj. Teostas katseid taimede hübriididega ja avastas pärilikkuse üldised seadused Katseobjekt: erinevad taimed ja taimeliigid. Tuntuimad katsed hernehübriididega Mida Mendel ristas? Erinevaid hernetaimi Hernesordid õnnestunud katseobjekt: 1) Looduslikult isetolmleja -> lihtne tolmendada 2) Selgelt eristuvad alternatiivsed tunnuspaarid, mille muutlikusaste on väike. Nt. seemnete värvus (kollane, roheline), kuju (sile, krobeline), kauna kuju, kauna värvus, õite asend 3) Uurimisobjekt võimaldas saada piisavalt infot, et rakendada statistilisi meetodeid (mitukümmend tuhat) P: (parentes) vanemad
Putukas saab suhtest kasu kuna taim pakub talle söögiks nektarit ja õietolmu. Taim saab aga odavalt ja riskivabalt risttolmleda. Loomulikult on tegemist vastastikuse suhetega, mis peab maksimeerima mõlema poole saadavat kasu ja vähendama kulusid.Nii püüab taim vähendada oma panust miinimumini kuid mitte vähem kui vajalik. Kui taim pakub liiga vähe nektarit, võib tolmendaja temast loobuda ja hakata külastama teisi taimi. Sama koosluse taimeliigid konkureerivad omavahel. Konkurentsi saab vähendada õitsedes erinevatel aegadel või spetsialiseeruda mõnele kindlale tolmendajale. Eriti spetsialiseerunud on viigipuud, millel igal liigil u. 750-st on oma tolmendaja herilaseliik. Nii putukate kui putuktolmlejate mitmekesisus on väga suur. Õietolm on väärtuslik toit putukatele ja alates õietolmust toituvate putukate evolutsioonist on arenenud ka putuktolmlemine. Mõned taimed üritavad putukaid ka petta.
inimene. 4. Paljunemine. Paljunemine jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks. Mittesuguline paljunemine on paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühest vanemast. Jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks. Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega (eoskotid, eoskandjad, eoskuparded). Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid (pooldumine, pungumine, rakise tükk, risoomid, mugulad, sibulad, varre-ja lehetükid). Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). 5. Arenemine ja kasvamine. Jagatakse otseseks ja kaudseks. Otsene areng on roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega
väheväärtuslik, taimejäänuste lagunemine aeglane Teraviljade väärtust saab tõsta kõrrekoorimisega 47. Kultuuride otsene ja kaudne mõju mulle omadustele ning taimehaiguste ja kahjurite levikule Kultuuride otsene ja kaudne mõju Eelvili avaldab otsest mõju talle järgnevale kultuurile ja kumulatiivset mõju mulla omadustele (jäänused) Mullaviljakusele avaldab suurt mõju taimetoitainete, eriti lämmastiku erinev tarbimine taimede poolt Mõned taimeliigid (kaer, lupiinid) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest Kultuurid mõjutavad mulla füüsikalisi omadusi ka juurekava tiheduse ja mulda tungimise sügavuse kaudu Kultuuride mõju taimehaiguste ja kahjurite levikule Järgnevat kultuuri ei tohi kahjustada eelvilja haigused ja kahjurid Mõned kultuurid on väga tundlikud sagedasele kasvatamisele samal põllul Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised või liblikõielised
III lisasse on erinevad riigid kandnud liike, mille sisse- ja väljaveo suhtes selles riigis rakendatakse II lisa liikide kohta käivaid nõudeid. Eesti ei ole kandnud III kategooriasse ühtegi liiki. BERNI KONVENTSIOON Euroopa elupaigad ja metsik loodus Euroopa loodus Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. I lisa rangelt kaitstavad taimeliigid. II lisa rangelt kaitstavad loomaliigid. III lisa loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. IV lisas käsitletakse keelatud püügivahendeid ja viise. Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka kuuluvad paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad, näiteks karu, ilves, hunt, valgetoonekurg ja rukkirääk. Rangelt kaitstavate loomaliikide küttimiseks peab Eesti taotlema konventsioonikeskuselt erandeid. BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOON
o Ühiskondlikud eeldused: · rekonkista araablaste väljaajamine Pürenee poolsaarelt · hidalgo tegevusetu väikeaadlik, kes pidas sõdimist sobivaks enda jaoks läksid maadeavastusretkedele kaasa · tooraine, turg tekkiva varakapitalistliku majanduse vajadus · uudishimu ümbritseva vastu - eneseteostus 24. Maadeavastused (tulemused) Euroopas toimunud muudatused: 1. Atlandi ookean tähtsustus Lääne- ja Vahemere kõrval 2. uued taimeliigid, kalkun Põllukultuurid (kartul, tomat, mais), tubakas, kohv ja tee (kaupadena). 3. süüfilis 4. silmaringi laienemine 5. väärismetallid Väärismetallide sissetoomisega kaasnes hindade revolutsioon ehk hinnatõus, kuid raha väärtus vähenes (inflatsioon), sest raha (kuld ja hõbe) saadi tasuta ja palju avastatud maadest. Näiteks on teada, et esmatarbekaubad kallinesid 5-kordselt. Maailmas toimunud muutused: 1. Indiaani kõrgkultuuride hävimine
teeninduskultuur,tekib kohalik kultuuri identiteet,säilivad traditsioonid.Paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja kultuuridesse Miinused: kohalike kaupade ja teensute hinand tõusevad,on hooajaline ja osa kasumist läheb riigist välja.Suureneb müra,reostus,liiklusintensiivsus,kaovad loodusmaastikud ja kahjustub looduskekskond.Suureneb alkoholism,salakaubavedu,narkovedu,võib hävineda kohalik identiteet.Tuuakse sisse võõrast tööjõudu,võivad hävineda mõned looma-ja taimeliigid. RELIGIOONID 1. Kristlus a) Katoliiklus roomakatolik usk; Itaalia, Hispaania, Portugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Leedu, Horvaatia, Sloveenia, Ladina-Ameerika, Filipiinid b) Õigeusk kreekakatolik usk; Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Valgevene, Venemaa, Gruusia
Koosluse kujunemist mõjutavad ka looduse eluta osa tegurid Organismide elu ei sõltu ainult teistest organismidest. Neid mõjutavad veel mitmesugused eluta looduse tegurid, s.o valgus, temperatuur, niiskustingimused, soolsus jm. Eri paigus on eluta looduse tegurid erinevad. Võrdleme näiteks kahte Eesti niidukooslust: ranna- ja puisniitu. Rannaniit on valgusrohke kasvukoht, mille meri aeg-ajalt üle ujutab. Seetõttu saavad seal kasvada vaid soolast vett ja tugevat päikesevalgust taluvad taimeliigid. Puisniit on kuivem, seal kasvavad üksikud puud, mis laiguti vähendavad väiksemate taimedeni jõudvat päikesevalguse hulka. Nii saavad puisniidul kasvada varjutaluvad, ning võrreldes rannaniidu taimedega, kuivemat kasvukohta eelistavad liigid. * Selgita, mis vahe on populatsioonil ja kooslusel. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik Mõlemal niidul kujuneb vastavalt sealsetele tingimustele taimedest, loomadest jt organismidest koosnev oma niidukooslus. Niidu eluta osa (mullatingimused,
• Emeraldi võrgustik erilise kaitse väärtusega aladest. Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon • Euroopa looduskeskkonna ja looduslike levilate konventsioon. • EM: Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. • Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsele (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) Lisad: I rangelt kaitstavad taimeliigid. II rangelt kaitstavad loomaliigid (lendorav, kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki). III kaitstavad loomaliigid (harilik siil, kääbusnahkhiirja harilik orav). IV keelatud vahendid ja viisid loomadepüüdmiseks ja tapmiseks (nt püünispaelad, liim, automaatrelvad). 97. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon: eesmärk ja vajadus, mitmekesisuse mõiste ja tasandid, bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni rakendusprintsiibid, Eesti ja
-parasitism – ühele isendile kasulik, teisele kahjulik Toitumis- ja laguahelad Kõik organismid sõltuvad sellest, kui intensiivselt kulgeb energia salvestamine ja selle edasine muundamine organismide toitumise ja toiduks muutumise ridades. Viimaseid nimetatakse toiduahelateks elusa orgaanilise aine ehk biomassi ja laguahelateks surnus orgaanilise aine toiduks kasutamise korral. lagundajad – autotroofid – heterotroofid Taimekooslus Teatud taimeliigid kasvavad koos sarnastes tingimustes korduvate iseloomulike taimekooslustena e. fütotsönoosidena. 1.Ökoloogilis-territoriaalne kästilus. Igale liigile on omane teatud ökoloogiline amplituud. Selline liikide autoökoloogiast lähtuv käsitlus peab koosluse kõige olulisemaks omaduseks keskkonnategurite kompleksi e. kasvukohta e. ökotoopi. 2.Taimedevahelised suhted Oluline assotsieerumine kooslusteks, põhitähelepanu dominantidel – taimeliikidel, mis mõjutavad tugevasti teiste kasvu. 3
seemnel on spetsiaalne haakuv osa või kleepuv pind, mille abil kinnitutakse looma karvadesse. Mõne aja pärast seeme kas pudeneb või hõõrdub maha ◦ Endozoohooria (loomade sees) – loom toitub seemet ümbritsevast viljalihast või seemnerüüst, seeme on paksu kestaga ja läbib seedekulgla kahjustamata ning on pärast väljutamist idanemisvõimeline ◦ Sünzoohooria – vili võetakse kaasa, süüakse mujal, seemned pudenevad maha (ei läbi seedekulglat) Endozoohooria Mitmed taimeliigid on hävimisohus oma spetsialiseerumise tõttu endozoohooriale: nende seemned on väga paksu kestaga, mis vajab looma seedekulgla läbimist – maohape nõrgestab seemnekesta ning seedekulglast väljudes suudab taim idanema hakata. Kui see loom välja sureb või arvukus drastiliselt väheneb, järgneb sellele ka taimeliigi hävimine, kuna loomulikul teel taim ise enam levida ei suuda. ◦ Teatud piirkondades toimuvate taastamisprogrammide raames töödeldakse seemneid laboris
oktoobril 1993. a. Eestis on sellesse nimekirja arvatud kümme märgala. 2. BERNI (1979) KONVENTSIOON EUROOPA FLOORA JA FAUNA NING NENDE ELUPAIKADE KAITSE KOHTA Euroopa looduskaitseleping, sõlmiti 1979. aastal ja see jõustus 1982. a. Algatajaks oli Euroopa Nõukogu. Konventsiooni eesmärgiks on Euroopa loodusliku taimestiku ja loomastiku ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. Looma- ja taimeliigid, mille suhtes kaitsemeetmeid tuleb rakendada esmajärjekorras, on loetletud konventsiooni kolmes lisas Berni konventsiooni alusel rangelt kaitstavate liikide hulka kuuluvad paljud Eestis veel suhteliselt tavalised loomad, näiteks karu, ilves, hunt, valge-toonekurg ja rukkirääk. Rangelt kaitstavate loomaliikide küttimiseks peab Eesti taotlema konventsioonikeskuselt erandeid. Berni konventsiooni eesmärk on Euroopa metsiku taimestiku ja loomastiku ning nende looduslike
( Tallinna Linnavalitsuse määrus 3. mai 2006 nr 34), mille põhimõtteid ja metoodikat aktsepteerivad ka teised kohalikud omavalitused, kuna ühtegi alternatiivset üldtunnustatud metoodikat ei ole Eestis laiaulatuslikult seni välja pakutud. Tallinnas puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja kaitsealused taimeliigid. /1:§1(3)/ Inventeerimist võib teostada loodusteadusliku või maastikuarhitektuuri ülikooli või sellega võrdsustatud haridusega spetsialist, kes on eriala omandamisel läbinud dendroloogia kursuse. Vajalik on puittaimede tundmine ja soovitav eelnev töökogemus. Vajadusel tuleb puude, põõsaste ja teiste taimede määramise kahtluste korral kaasata töösse teisi eriala spetsialiste./1:§1(6)/ Puittaimede inventeerimine detailplaneeringute aladel hõlmab kogu
Murukatus koosneb vähemalt kolmest põhikihist: 1. hüdroisolatsioon 2. drenaazikiht 3. kasvupinnas Soojustatud murukatuse võib teha nii pööratud katusena, kui ka tavalise katusena, st et hüdroisolatsioon võib olla nii soojustuse all, kui ka soojustuse peal. Kasvupinnase ja drenaazikihi paksused sõltuvad haljastuse poolt esitatavatest nõuetest (ekstensiivne või intensiivne haljastus). Haljastuse jaoks tuleb valida taimeliigid, mis sobivad konkreetsesse tingimustesse ega olla liiganõudlikud kasvutingimuste suhtes ja kannatavad kuivust. Räästa alal ja vihmavee lehtri ümbruses kasutatakse kivikatet kasvupinnase erosiooni vältimiseks. Käidavad katused Katused, mis on ette nähtud inimeste või sõidukite liikluseks. Soojustatud käidavad katused on soovitav ehitada pööratud katuslagedena. Minimaalne kalle on 1:100. Katused võivad olla soojustatud või soojustamata
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei...
reguleerimise teel -︎Erinevalt CITES-i konventsiooni 3 lisast (I, II, III) on EL määrusel 4 lisa (A, B, C, D) -︎Liigid, keda määrus puudutab: tuurlased, apteegikaan ja Euroopa angerjas BERN’i KONVENTSIOON -Euroopa looduskaitseleping ︎-Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon ︎Algataja Euroopa Nõukogu ︎1979/1982 -︎Eesti 1992 -︎51 osapoolt (nov 2018) ︎I lisa: rangelt kaitsvad taimeliigid ︎II ranget kaitstavad loomaliigid: lendorav, kasetriibik ja nahkhiired. Karu, hunt, ilves – suurkiskjate ohjamise- ja kaitsekorralduskava. ERANDID ︎III lisa (liigid, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida): harilik siil, kääbus-nahkhiir ja harilik orav ︎IV lisa: keelatud püügivahendid ja jahipidamisviisid ︎Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsel (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) ja võõrliikidel
Teooria kriitika: osa liike kadusid enne, kui neid inimeste poolt massiliselt küttima hakati; kadus ka selliseid loomaliike, kes ei olnud küttimisobjektiks. Lisaks oli inimeste toidus nii suur osakaal taimedel, et tapmine ei pidanud viima paljude liikide väljasuremiseni. 41 2. Väljasuremise võis põhjustada kliimamuutus. Kuivem ja soojem kliima üldine kuivamine, kahanes laialeheliste taimede hulk. Kui taimeliigid kadusid, surid neid söönud suured imetajad välja. Kriitika: suuri kliimamuutusi on toimunud ka varem ja hiljem. Harilikult loomad reageerivad muutustele paindlikult ning rändavad sobivatele aladele. 3. teooria: suured keskmised temperatuuride kõikumised jääaja lõpus. Suured erinevused sesoonses kliimas mõjusid halvasti nendele loomadele, kelle tiinusaeg pikk, järglaste arv väike ja kes sünnitavad kindlal ajal. Kliimamuutused said saatuslikuks vastsündinud loomadele
otsene ja kaudne mõju Eelvili avaldab otsest mõju nii talle järgnevale kultuurile kui ka kumulatiivset mõju mulla omadustele (näiteks taimejää- nuste kuhjudes suureneb mulla huumusesisaldus ja paraneb struktuur). Mullaviljakusele avaldab suurt mõju taimetoitainete, eriti lämmastiku erinev tarbimine taimede poolt. Näiteks liblikõielised rikastavad mulda seotud õhulämmastiku arvel, kõik teised kultuurid on mullalämmastiku kasutajad. Mõned taimeliigid (kaer, lupiin) suudavad hankida taimetoitaineid raskemini kättesaadavatest ühenditest kui teised. Juurte lagunemisel jäävad need toitained mulda ning on hiljem teistele kultuuridele kergesti omastatavad. Bioloogilistest põhjustest hinnatakse kultuuride erinevat mõju umbrohtude ning taimehaiguste ja kahjurite levikule. Põllukultuurid jagatakse vastavalt väärtusele eelviljana gruppidesse. Head eelviljad on rühvelkultuurid ja mitmeaastased heintaimed.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
