Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Tahtlus ja ettevaatamatus Tahtlus 1) Kavatsetus on teo toimepanemisel siis, kui isik seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja ta teab, et see saabub või peab vähemalt selle saabumist võimalikuks (lööb inimest noaga eesmärgiga teda tappa). 2) Otsene tahtlus on siis, kui isik teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda asjaolu. Samas teab ta kindlasti, et tema teo tulemusena saabub soovitav eesmärk ja tagajärg, või ta suhtub tagajärjesse ükskõikselt. 3) Kaudne tahtlus on siis, kui isik, pannes toime süüteo, peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Ettevaatamatus
kunagi teos endas, peavad olema ajaliselt ja ruumiliselt lahutatud. 3.5. Seos teo ja tagajärje vahel 3.5.1. Õiguslik omistamine ja selle liigid 3.5.2. Omistamine põhjuslikkuse aluse (conditio sine qua non) 1) Põhivormel ja korrektiivid (rakendusreeglid) 2) Seaduspärase tingituse teooria 3.5.3. Normatiivne (objektiivne) omistamine 4. Subjektiivne süüteokoosseis (§ 12 III) 3.1. Tahtlus kui põhidelikti subjektiivne külg 3.2. Tahtluse objekt, mõiste ja liigid. Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemine 3.3. Eksimus süüteokoosseisu asjaoludes (§ 17). Eksimuse liigid: eksimus objektis (aberratio ictus ja error in persona); eksimus põhjuslikus seoses (dolus generalis) 3.4. Eesmärk ja motiiv 5. Tapmine 5.1. Elu karistusõigusliku kaitse absoluutsus ja ulatus 5.2. Embrüokaitse ja kunstlik viljastamine (9. ptk 5
Kordamisküsimused Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil! 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib k...
Äriõiguse kontrolltöö 1. Kes võivad äriühingu nimel teha tehinguid ning kuidas saame esindusõigust piirata? Esindusõigus ehk õigus siduda ühingut õiguslikult ühingu nimel tehtud tahteavalduste kaudu on reeglina igal osaühingu juhatuse liikmel. Seadus näeb ette ka mõned erandid. Üldiseks erandiks on ÄS-i§ 181 lõige 4, mille kohaselt juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut õigustoimingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. Antud normi tuleks siiski tõlgendada selliselt, et piiratud on juhatuse liikme seadusest tulenev esindusõigus ja seadusega ei ole vastuolus, kui juhatuse liikmeks olev isik määratakse tehinguliseks esindajaks osanike või nõukogu otsusega. Esindusõigust võib piirata äriühingu põhikirjaga. 2. Mida kujutab endast ühinemismenetlus ning millised toimingud tuleb ühinemismenetluse käigus läbi viia? · Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teis...
jätma Lepingupooltele täitmiseks kohustuslik Tsiviilõigusliku lepingu aluseks on lepingupoolte tahteavaldus Otsene tahteavaldus – sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg Kaudne tahteavaldus – tegu, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg Eelleping – kokulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus Tahtlus – õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel Hooletus – käibes vajaliku hoole järgimata jätmine Raske hooletus – käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine Igasuguse võlasuhtega käib kaasas kohustus – mida saab täita kas osaliselt või tervenisti. Tervenisti – me õigel ajal, õiges kohas ja viisil, sooritame mingi teo või
Õigusrikkumise subjekt Õigusrikkumise subjektiks on õigusrikkuja, kelleks võib olla inimene, sõltumata tema seosest riigiga: nii riigi kodanik, apatriid kui ka välisriigi kodanik. Õigusrikkujaks saab olla vaid õiguslikus suhtlemises osalev isik, seega õigussubjektsust, eelkõige deliktivõimet omav isik. Õigust ei saa rikkuda nt loomad ja loodus, samuti vaimuhaiged või nõrgamõistuslikud isikud ning deliktivõimelised alaealised. Õigusrikkumise subjektiivsed tunnused. Tahtlus ja ettevaatamatus. Õigusrikkumise subjektiivne koosseis hõlmab subjekti suhtumist oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Isiku süü kujutab tahtlust või ettevaatamatust, mis väljendub õigusvastases teos. Seega on tahtlus ja ettevaatamatus kaks süü vormi, nad iseloomustavad isiku psüühilist suhtumist toimepandud õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Iga õigusvastane tegu võib olla toime pandud kas tahtlikult või ettevaatamatult
hüpoteeks Käendus Käsiraha. Lepingu mittetäitmisel kui vastutav pool on käsiraha andnud pool jääb käsiraha saajale. ....käsiraha saanud pool on ta kohustatud maksma teisele poolel 2x käsiraha summa tagasi. Karitusseadustik (sündis 2001) Karistatakse teo eest: See vastab süüteokooseisule On õigusvastane Isik on süüdi. Süüteod 1. süüteod: Süüteokooseisu tunnused: Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Objektiivsed: TEGU 1.tegevus 2.tegevusetus Subjektiivsed: 1. TAHTLUS 1.1 otsene(kavatsetud) 1.2 kaudne 2.ETTEVAATAMATUS 2.1kergemeelsus 2.2 hooletus. Teo toimepanija : 1) täideviija 2) osavõtja (õhutaja, ässitaja, kaasaaitaja) Süüvõime Alates 14 eluaastast. 1.1 väärteod Rahatrahv, arest 1.2 kuriteod 1.2.1Füüsiline isik Rahaline karistus, vangistus 1.2.2 juriidiline isik Rahaline karitus, sundlõpetamine Kuriteod jagunevad 1astme kuriteod 2astme kuriteod. Karistatav ainuld tahtlik tegu Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine.
Hooletusega vara rikkunud töötaja vastutab kahju eest ulatuses, mille määramises arvestatakse töötaja ülesandeid, süü astet, antud juhiseid, töötingimusi, tööst tulenevat riski, senist käitumist, töötasu ja tööandja eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Töötaja süü vormid on: 1) hooletus - käibes vajaliku hoole järgimata jätmine; 2) raske hooletus - käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine; 3) tahtlus - õigusvastase tagajärje soovimine. 2. Millised on kahju hüvitamise põhialused? Eesmärk - kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekitatud. Tööandjal on õigus nõuda ka saamata jäänud tulu, lisaks otsesele varalisele kahjule. Otsene varaline kahju - kadunud või hävinenud vara väärtus või väärtuse vähenemine ja kulud kahjunõuete esitamise eest.
4) Kahjustatud isik jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui temalt oleks võinud seda mõistlikult oodata. Kahjuhüvitist vähendatakse selles ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju tekkimist või selle suurendamist. § 139 lg 3 sätestab piirangu, mille kohaselt isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kannatanu tahtlus või raske hooletus. § 139 lg 4 kohaselt ei kohaldata seda piirangut sellisel ulatuses, milles kahjustatud isikule hüvitab kahju kindlustusandja. Võimaldab vähendada ka kahjuhüvitist siis, kui kannatanu ei olnud süüdi kahju tekkimises, seega ei ole oluline kannatanu teo-, otsuse-, deliktivõime. Oluline võib see olla § 139 lõike 3 kontekstis. Näide: 13-aastane isik, kelle pall veeres sõiduteele, jookseb pallile järele, põrkas kokku autoga ja saab kehavigastusi. Kui
karistusena vabaduskaotust mitte üle 8 aasta. III aste. Kolmanda astme kuritegu on tahtlikult või ettevaatamatusest toimepandud tegu, mille eest kriminaalkoodeksis nähakse ette mittevabaduskaotuslik karistus, s.t. rahatrahv, teataval ametikohal töötamise või tegutsemise õiguse äravõtmine või arest. SÜÜ VORMID Kuritegu võib olla toime pandud tahtlikult või ettevaatamatuse tõttu. Tahtlus võib olla otsene või kaudne, ettevaatamatus on kas kergemeelsus või hooletus. Tahtlus on otsene, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse tagajärgedest ning soovib nende tagajärgede saabumist. Tahtlus on kaudne, kui isik saab aru oma tegevuse või tegevusetuse laadist ja tähendusest ning näeb ette selle tegevuse tagajärge, kuigi ta seda otse ei soovi, ta möönab selle saabumise võimalust. Ettevaatamatuks loetakse tegu siis, kui isik saab aru
omavoliline valdaja. (2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist. Kui omavoli on lõpule viidud ja sellega valdus omandatud, kuulub senisele valdajale õigus nõuda oma valduse taastamist ja sellest tulenenud kahju hüvitamist võlaõiguslikul alusel ja vajadusel panna see nõue maksma ka kohtu kaudu. Valduse äravõtja tahtlus ei ole oluline. Nõue on suunatud eelkõige varasema valduse taastamisele, mitte aga asja endise seisundi taastamisele. Nõudja peab tõendama valduse äravõtmise, selle ilma tema tahteta, kostja valduse, kahju tekkimisel kahju olemasolu ja kostja süü selles. KOHTULAHEND: 3-2-1-85-07;3-2-1- 83-09 Valdaja vastuväited 1. tõendada omavoli puudumist ja rikkumisetalumise kohustust. 2
välised tunnused ehk fakt, et ta seda üldse tegi(objektiivne tunnus). Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused6 on: 4 KarS §3 lg 3 5 Kars §3 lg 4 6 A. Kiris jt. Õigusõpetus. 2. trükk, lk 358 6 1) tegevus või tegevusetus 2) seaduses ettenähtud tagajärg 3) põhjalik seos teo ja tagajärje vahel 4) isiku erilised isikutunnused 5) teo modaliteedid Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused7 on: 1) Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel 2) Teo motiiv 3) Ajend 4) Eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus Süüteokoosseisus tuuakse ka välja kas tegu oli tahtlik või ettevaatamatu. Tahtlus tähendab kavatsetust ehk tahtlikkust tegu toime panna. Tahtliku teo puhul on isik selgelt soovinud tegu toime panna. Näiteks autovargus kui inimene on soovinud teo toimepanemie hetkel seda autot omastada, siis viitab see selgelt sellele, et ta on teinud selle teo tahtlikult
organisatsiooni õigusi või riigi huve, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitust väiksem. Objektiivne süüteokooseis- tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid Subjektiivne süüteokooseis- tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokooseisu subjektiivne tunnus Karistusõigus- määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende eest määratakse ehk karistusõigus määrab kindlaks nende ühiskondlike suheteringi, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa karistuse. 16
Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk Obligatsiooniõigus- relatiivne õigus, siin on õigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud. Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist. Samme on obligatsiooni objekt ehk see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lep...
KUI TEETE LAENULEPINGU, SIIS LAENULEPINGU JÄREL SAAB NÕUDA AINULT NIIPALJU KUI ANDSITE. ANDSITE 10 EURI, SIIS SAATE KA 10 EURI. VIIVIST SAAB NÕUDA KREDIIDILEPINGUGA. Vääramatu jõud kui peate laenu tagasi maksa ja pangaserver maas, siis see on vabandatav ning sa ei ole eestis, et seda sularahas teha. Sõda ning pärast sõda peab uuesti kohustusi täitma hakkama. Vääramatu jõud on siis, kui võlgnik seda vältida ei saa. Kohustuse rikkumine võib olla hooletus, raske hooletus või tahtlus. 1) Hooletus ei jälrgi kohuse täimiseks vajalikks hoolsust. Maksad paar päeva hiljem. 2) Raske hooletus nt äriühing teeb teise poolega tehingu ja ei kontrolli et kas teine pool on käibemaksukohuslane ja arvutad maha käibemaksu. 3) Tahtlus võtad 10 mln laenu ja ei tahagi tagasi maksta, siis see on karistatav rangemalt. Kahju hüvitamine eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis oli enne kahju tekkimit
vabandust või õigustust toimepandud teole. 46. Teo koosseisupärasus (objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, objektiivne omistamine) Süüteokoosseisu tunnused - Süüteokoosseis on käesoleva seadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. Vastutus tegevusetuse eest - Isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli seaduses kirjeldatud tagajärge ära hoidma õiguslikult kohustatud. Juriidilise isiku vastutus - Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi või juhtivtöötaja poolt juriidilise isiku huvides
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDŽ Majandusarvestus Johanna Suurhans TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: dots Uno Feldschmidt, PhD Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. TÖÖLEPING......................................................................................................... 4 1.1.Töölepingu üldsätted..................................................................................... 4 1.2.Töölepingu sõlmimine.................................................................................... 4 1.3.Tähtajaline ja tähtajatu tööleping....
· Vabad · Orjad Patuoinas · Kui keegi ei ole hoolas ja kogemata patustab Issanda pühade asjade vastu, siis ta peab enese hüvituseks tooma Issandale ühe veatu jäära oma karjast sinu hindamise kohaselt mõne hõbeseekli väärtuses, püha seekli järgi, kui süüohvri. 3 Ms 5:15 Õigusrahu hoidmise vahendid · Õigusrikkumine rikub maailma, parandamine on oluline · Jumala(te) viha võib tabada tervet kogukonda · Trahv on pigem ohver · Süü ja tahtlus pole olulised (küll leppimine) · Kohtusse kutsumise vormelid · Otsuse pidi sageli kinnitama kogukond Õigusrahu hoidmise vahendid · Vanne, seotud õnnistamise või needmisega, ustavuse tagatis · Vande vormid (sõnad, liigutused, kohad) · Vanne kohtu asemel, vande vennaskond · Vandekavalus · Ka kihlus ja abielutõotus on vanded · Annetused seovad, sageli koos vandega · Kingitused (liidu, sõprus, kihla jne) · Ordaalid (jumalaotsused) Väljavõte Ur-Nammu
tagajärje ületaks. (3) Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. (4) Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata. Vastutus süü puhul (1) Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. (2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. (3) Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. (4) Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. (5) Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. (6) Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. 20. Kahju hüvitamine: eesmärk, ulatus, liigid
käitumine põhjustas sellise tagajärje. Igale tagajärjele eelneb terve rida tegusid, mille suhtes me ei tea esialgu öelda, mis põhjustas sellise konkreetse tagajärje. Mõned eelnenud tegudest lõid üksnes võimaluse sellise tagajärje saabumiseks ja ainult üks neist muutis võimalikkuse tagajärjeks; 4) vastutuse tingimus on süü. Süü on psüühiline suhtumine oma õigusvastasesse teosse ja selle tagajärgedesse. Sellest lähtudes tuuaksegi välja süü kaks vormi: a) tahtlus võib olla kas otsene või kaudne tahtlus. Kaudse tahtluse korral näeb ette sellise tagajärje saabumist kuid loodab, et mingite asjaolude tõttu see tagajärg ei saabu; b) ettevaatamatus raske ja kerge ettevaatamatus. Selle väljaselgitamisel tuleb arvesse võtta selle isiku omadused ja siis muud asjaolud. Kõike seda lähtudes põhimõttes, kas ta teadis või pidi teadma oma käitumise õigusvastasusest ja selle
2. ostja ei teata müüdud asjal esinevast puudusest mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist (VÕS § 220 lg 1) (-) Kaasuse tekstist ei tule välja, millal ostja müüjale puudusest teada andis. Kaasuse tekstis on ainult, et hinna alandamise avalduse esitas oktoobris. Kuna ei tea, siis panen, et teatas mõistliku aja jooksul. 3. Müüja raske hooletus, tahtlus, asjaolust teatamata jätmine (VÕS § 221 lg 1) (-) Seda samuti ei tule kaasuse tekstist välja. Ei saa väita, et müüja tegi seda tahtlikult või jättis tegeliku kinnistu suuruse ostjale teatamata. Müüja võis samuti eksida. 4. pooled on kokku leppinud müüja vastutuse piiramises seaduses sätestatud üldise vastutusrežiimiga võrreldes (VÕS § 106 lg1) (-)
Kas LS eesmärgiks oli ära hoida B närvivapustus? Kui ei, siis ei saa A-d vastutusele võtta. 41. Mida tähendab heade kommete vastane tahtlik käitumine kui delikt VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes ja mida peab kannatanu tõendama ja põhjendama selle sätte kohaldamiseks? Võib nimet ka väikeseks generaaldeliktiks, kus ei ole isiku vastutusele võtmiseks vaja muud kui, et oleks heade kommete vastasus ja tahtlus. Kohus peab igakordse otsustusega vastasuse kindlaks määrama. Tahtlus peab olema suunat kahju tekitamisele. Piisab ka kaudset tahtlusest (132-16). 42. Mis eelduste olemasolu korral saab kohaldada VÕS §-i 1048 (asjatundja ebaõige arvamuse õv)? Seisab väljaspool § 1045 lg 1 sätest õv aluseid, st on iseseisev õv säte. Sellega on kehtest varalises küs-s ebaõige teabe või arvamuse andnud asjatundja käitumise õigusvastasuse kriteeriumid. Kui asjatundja avaldab teavet või arvamust ja kui keegi sellele tugineb ja saab
Vääramatuks jõuks on nt loodusjõud (orkaan, üleujutus jne), kuid ka sotsiaalsed asjaolud (streik, tulekahju, tehase seiskumine jne) Süü Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral (§ 104 lg 1) Süü vormid: - hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine) - raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) - tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). 10.Õiguskaitsevahendid. Kohustuse täitmisnõue. Võlgniku poolt kohustuse täitmisest keeldumine. Hinna alandamine. Viivis. Lepingust taganemine või ülesütlemine. Õiguskaitsevahendid sunnivahendid, mille eesmärgiks on: - tagada võlgnikupoolne kohustuse täitmine - kõrvaldada rikkumise negatiivsed tagajärjed
See on lahtine loetelu, see ei ole suletud. Võlaõigusseaduse mitmed kohad sisaldavad teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid. c. Süü viimane element, mida tuleb kontrollida. Süü puhul eristatakse kahte tasandit: Objektiivne süü vorm eristatakse süü eri vorme. Süü vormid iseloomustavad õiguslikkumise raskuse astet, need on: o Tahtlus o Hooletus (eriliigiks raske hooletus) Vastutusele võtmiseks piisab juba sellest, kui ta on olnud hooletu. Subjektiivne süü võimelisus eristatakse isikuid, kes on deliktivõimelised ja kes mitte. Deliktivõimetus on süüd välistav asjaolu. Deliktivõime iseloomustab isiku intelligentsuse taset. Isik on deliktivõimeline siis, kui ta on võimeline aru saama sellest, et tema tegu on õigusvastane.
selle tagajärje ületaks. Vabandavateks asjaoludeks ei ole võlgniku majandusriisiko valdkonda kuuluvad asjaolud, nt laenu mittesaamine, elektrikatkestus, tööseisak, tegevusloa peatumine jm. Vastutus kohustuse rikkumise eest seondub süü mõistega, sest seaduses ja lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolul. Tsiviilõiguslikes suhetes on süü vormideks tahtlus, hooletus ja raske hooletus. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata täitmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Kui võlgnik rikub kohustusi, on võlausaldajal õigus rakendada õiguskaitsevahendeid Kohustuse täitmise nõue. Seadusandja teeb vahet rahaliste ja mitterahaliste nõuete vahel,
KAA eeldus? tegutsemine soodustatu varaliste huvide kaitseks soodustatu elu/tervise kaitseks soodustatu huvides tehingu tegemine soodustatud isik on kohustatud isikuks mingis teises suhtes, ja tegutsemine väljendub tal kohustuse täitmise aitamises Nt: A põhjustab B-le raske kehavigastuse. C viib B kiiresti arsti juurede, ajades nii ka A asja. 32. Mida tähendab teise isiku soodustamise tahtlus kui õigustatud KAA eeldus? Eeldused: 1. Asja ajaja peab teadma, et tegemist on võõra asjaga. 2. Peab tahtma kasvõi osaliselt tegutseda teise isiku heaks. Nt osaliselt teise isiku heaks tegutsemisest: A ja B elavad kahe pere elamus. B pooles puhkeb tulekahju. A asub seda kustutama, vältides ühtlasi nii kahju enda osale.
hinnata ligilähedaselt. Tööandja peab tõendama selle tõenäosust. Kahju hüvitamist tahtluse ja oletuse korral. TLS 74 kohaselt vastutab töötaja, kes on töölepingut tahtlikult rikkunud kogu tööandja vastutab tekitatud kahju eest. TLS 74 (2) sätestab töötaja hooletuse tõttu ja hooletuse mõiste haarab ka rasket hooletust. Hooletus on käibes vajaliku hoole jätmine. Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral jätmine. Tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine, võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõppemisel. Tööandja tuvastab töötaja hoolsue määra. Hooletuse korral kahju kindlaks määramine hooletuse puhul ei võeta arvesse ainult tegelikku kahju ulatust vaid arvestatakse paljude asjaoludega eelkõige arvestatakse kahju ulatuse kindlaks määramisel: töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid,
Võimaldab teha ka endale ebameeldivaid asju. ...... Kars § 57 lg 6 süüteo toime panemine õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise arutluse mõjul (tüüpiliselt vägivald, raske solvang, õudustunde ajend, hirm, viha, raev- selle pinnal tekib hingeline seisund, ei kontrolli end enam, hetkepatoloogia mõjul, inimene pmst teab, et ei tee õigesti, aga ta ei suuda end kontrollida) Õigusmõistetest on otseselt psühholoogiliste tahteprotsessidega seotud mõisteks tahtlus, mida käsitletakse põhjalikumalt karistusõiguses. Mõiste tihedalt seotud süüteomõistega. Mitte aint tahte ja toimine pole oluline, vaid teadmine on sama oluline, sest inimene peab aru saama asjaoludest, teadma neid, ka see kuulub sellesse koosseisu. Kuidas objektiivse materjali põhjal hinnata subjektiivset? Kars §16 tahtlus: 1. kavatsetus 2. otsene tahtlus 3. kaudne tahtlus + 2 ettevaatamatuse vormi.
Millal on tegu koosseisupärasusega? Nimelt on koosseisupärane süütegu sellisel juhul kui see koosseisulistel asjaoludes fakti väitele vastab KarS eriosas või mõnes teises kirjapandud fakti... Ehk sätestatud õigusnormi faktilistel asjaoludel. Tuleb leida hüpotees! Nii on koosseisupärane süütegu siis, kui see koosseisulistes asjaoludes faktile vastab. Sellepärast pole KarÕ ka nii üldine, otsime üsna kindlapiirilisi faktilisi asjaolusid. Objektiivse koosseisu tunnusteks on: tahtlus - kavatsetus, kas otsene või kaudne või ettevaatamatus kas kergemeelsuse või hooletuse vormis ja seaduses võib olla ette nähtud ka motiiv või eesmärk. Subjektiivses eritunnuseks on nn koosseisu eksimused. Õigusvastane on süütegu siiskui ta vastab,1. süüteo koosseisule, 2. õiguse Välistavad asjaolud Hädakaitse, hädaseisnud, kohustutse kollisioon, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või tavas õiguste asjaolud ja samuti eksimus õigusvastases välistavas asjaolus.
Sealjuures tuleb silmas pidada, et igasugune käitumisakt moodustub nelja elemendi ühtsusest: a. Käitumise subjekt – deliktvõimeline isik. Organisatsioon saab olla õigusrikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas. Õigusrikkumise subjekt on õigusrikkumise toime pannud isik või organisatisioon. b. Käitumise subjektiivne külg/koosseis – teo motiivid ja sihtmärgid (ettevaatamatus, tahtlus jne). c. Käitumise objekt – õigusega kaitstavad ühiskondlikud suhted, st õigussuhted, õiguskord tervikuna ja kogumis. d. Käitumise objektiivne külg/koosseis – faktiliselt toime pandud tegu. Õigusrikkumise koosseis kujutab endast sellist juriidilist fakti, kus süülise õigusvastase teo on toime pannud deliktvõimeline isik, kes oma teo eest kannab juriidilist karistust ja see tegu on õigusvastane. Õigusrikkumisi panevad toime inimesed
Rikkumine kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevus (nt kas toimus kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine) Vastutus rikkumise eest tähendab õiguskaitsevahendite kohaldamist (ÕKV) Vastutuse välistamine- Üldreegel: võlgnik vastutab rikkumise korral alati Vastutuse välistab rikkumise vabandatavus (vääramatu jõud ja muud lepingus ettenähtud alused) Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Sellest on erandid: süüline vastutus(hooletus, raske hooletus, tahtlus nt VÕS § 770 lg 1); ÕKV kasutamise keeld rikkumisest olenemata (nt VÕS § 101 lg 3);riskivastutus (nt mootorsõiduki valdaja) Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral- Nõuda kohustuse täitmist; Keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest, Nõuda kahju hüvitamist Taganeda lepingust või öelda leping üles , Alandada hinda, Nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivis -on ÕKV rahalise kohustuse täitmisviivituse puhuks:
Mõned lühendid: KaS - karistusseadustik TL - tööleping TLS - töölepinguseadus VÕS - võlaõigusseadus EV - Eesti Vabariik VV - Vabariigi Valitsus p - paragrahv lg - lõige TSÜS tsiviilõigusseadus KLS kollektiivlepingu seadus Õigusõpetus Töös / tähtis Pandi mõiste ja liigid ? Hoonestusõigus ? Tööseaduste täitmise üle järelvalvet teostavaks organiks on tööinspektsioon. Tööinspektsioon-teostab riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Asub Tallinnas, kuid tal on maakondades kohalikud inspektsioonid: ida; lääne; põhja; lõuna- inspektsioonid. Kohalike inspektsioonide juures asuvad ka töövaidluskomisjonid Inspektsiooni juhib peadirektor, keda nim. Ametisse ja vabastab peaminister. Tööõigusliku suhte subjektid: Töölepinguseaduse kohaselt on individuaalse tööõiguslikeks subjektide... Tööandjaks võivad olla ...
tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 22. Vastutus süü puhul Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. aske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. 23. Üksikud õiguskaitsevahendid Kohustuse täitmise nõudmine
lepingupool leiab, et trahv on ebamõistlikult suur, võib ta nõuda selle vähendamist. Vastutus on VÕS mõistes kahetähenduslik: 1. Teatava asja etteheidetavus 2. Sellest tuleneva sanktsiooni kohaldamise võimaldavus § 104. Vastutus süü puhul (1) Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. (2) Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. (3) Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. (4) Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. (5) Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. (6) Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral. § 103. Rikkumise vabandatavus
Õigusvastane tegu OBJEKTIIVNE KOOSSEIS Kahjulik tagajärg Põhjuslik seos Teo õigusvastasust välistavad järgmised asjaolud nagu hädakaitse (KarS § 28; TsÜS § 140) ja hädaseisund (KarS § 29; TsÜS § 141). Iga õigusrikkumisega kaasneb vastutus kui esineb tahtlus ja õigusrikkumise koosseis ning kui puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Vastutus on käsitletav juriidilise vastutusena vaid siis, kui on rikutud õigusnormi vastasel juhul on tegemist vastutusega tava rikkumise ja moraali mittejärgimise eest (vt ka pt 1.1.1). Juriidiline vastutuse puhul rakendatakse riiklikku sundi, mis seisneb õigusrikkuja ja tema käitumise riiklikus hukkamõistmises ning temale iskliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises.
398. damage caused by fault-based liability kahju süülisest põhjustamisest 399. strict liability riskivastutus 400. liability of the producer tootjavastutus 401. tortfeasor kahju tekitaja 402. causal relationship põhjuslik seos 403. victim consents to causing the damage kannatanu nõusolek kahju tekitamiseks 404. self-defence hädakaitse 405. self help omaabi 406. forms of culpability süü vormid 407. intent tahtlus 408. negligence hooletus 409. gross negligence raske hooletus 410. defective product puudusega toode 411. Law of Civil Procedure tsiviilkohtumenetlus 412. procedural relationship menetluslik suhe 413. instituting a civil procedure 414. conciliation procedure lepitusmenetlus 415. extra-judicial dispute settlement kohtuväline vaidluse lahendamine 416. arbitral tribunal vahekohus 417
omad kohtud. Lähtuti pigem üksikseaduste vanale vormile. Ühtsem riigisisene seadusandlus hakkas tekkima kõrgkeskajal, kui hakati koostama seadusraamatuid ning kodifitseerima seadusi. Selle eestvedajateks olid valitsejad, kes tahtsid end näidata ka riigi seadusekandjatena ning seetõttu kindlustada oma võimu. Kiirendati ja reguleeriti kohtupidamisi, üha enam asuti kaitsma alamaid ametnike kuritarvituste eest. ,,Vana hea õigus": Arhailist õigust ei huvitanud tegija, ettevaatamatus ja tahtlus. Kahju tuli hüvitada--taastada endine õiguskord.Õigusemõistmise toimingu eesmärk on vana hea õiguse taastamine (rikutud olukorra taastamine, ennistamine). Lisaks usuti, et õigus on alati olemas olnud, seda ei saa parandada, ainult rikkuda. Mida vanemad seadused, seda paremad ja õiglasemad ning uusi seadusi esitleti vanadena, mis lihtsalt vahepeal unustusse vajunud. Karistusõigus ja meheraha (wergeld): Keskaja alguses (arhailise õiguse periood)
püüdlustele ja hetkevajadustele) - või aktiveerib, ergutab ja suunab tegevuse vajalikele ja olulistele eesmärkidele Tahtenõrkuse kaks vormi on abuulia ja abraksia. Abuulia tähendab kõhklevust ning abraksia tegevusetust. Tahtlus Tahtlus on süüteokoosseisu objektiivne tunnus. Isikut tohib karistada ainult tahtliku teo toimepanemise eest. - kavatsetus on isiku poolt süüteokoosseisu eesmärgistatud realiseerimine - otsene tahtlus näitab, et isik on teadlik oma käitumise vastavusest süüteokoosseisule - kaudne tahtlus näitab, et isik peab võimalikuks oma käitumise vastavust süüteokoosseisule Valetamine On see kui inimene püüab varjata teadaolevat. „Valedetektori” testis esitatakse inimesele nö kriitilisi stiimuleid, mille peale peaks inimense füsioloogilised seisundid viitama. Küll aga on probleemiks see, et „Miks?!” inimene neile stiimulitele reageerib
seaduse alusel sellest hoolimata tahtlikult: ettevaatamatusest: (helilooja tahab luua üksnes sümfooniat - a) otsene, c) kergemeelsus, ta on täielikult haaratud üksnes selle loomisest - b) kaudne. d) hooletus. sõltumata sellest tekib autorsus sellele teosele). --- Õiguspärased teod, millega kaasnevad juriidilised A. Tahtlus on otsene, kui isik saab aru tagajärjed ilma, et neid oleks eesmärgiks seatud, oma tegevuse või tegevusetuse laadist on juriidilised toimingud. ja tähendusest ning juhul, kui KrK järgi Enamasti sooritatakse juriidilisi tegusid kindla sihiga loetakse tegu lõpule viiduks teatava juriidilisi tagajärgi (järelmeid) tekitada. Olulisemad tagajärje saabumisega, näeb ette selle sellistest tegudest on haldusakt ning tehing
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
Äriühingu suhtes on nad solidaarvõlgnikud ja õiglase lõpptulemuse saavutamiseks § 137 lg 2 järgi võiks B panna vastutama nt 90% ulatuses ja A 10% ulatuses. 29. Mis juhtudel katkestab kausaalsuse ahela kannatanu tegu ning mis juhtudel see on eri õigussüsteemides vaieldav? A läheb silitama B koera teades, et koer on kuri. A saab hammustada. Kas kannatanu käitumine on katkestanud kausaalsuse ahela või mitte? Vastus sõltub sellest, kas kannatanud oli enese kahjustamise tahtlus või ta lootis, et praegusel juhul koer teda ikkagi ei hammusta. Kui ta läks koera paitama eesmärgiga saada hammustada, siis oli tal enesekahjustamise tahtlus ja see lõhub kausaalahela. Kui ta läks teise eesmärgiga, siis see ei välista B vastutust. § 139. 30. Kuidas lahendada kausaalsuse probleem nn "dilemma olukorras"? dilemma olukord on selline, kus kahju põhjustaja käitumise tõttu on tekkinud riskantne olukord ja kannatanul
Juhul kui esineb objektiivne teokoosseis, kuid puudub õigusvastasus, siis ei arutata enam süüküsimust. 1) lepinguline vastutus - põhineb võlaõiguse normidel ja eeldab lepingu rikkumist. 2) lepinguväline vastutus - delikti vastutust nimetatakse lepinguväliseks vastutuseks. Eeldused, alused on reguleeritud seaduses lepinguvälise vastutuse suhetest eraldi. Tagajärjed leiame me võlaõiguse seadusest ühiselt nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse kohta. Süü vormideks on tahtlus ja hooletus. Kahju liigitatakse varaliseks ja mittevaraliseks. Varaline võib olla ka otsene aga ka saamata jäänud tulu. Mittevaraline kujutab endast eelkõige kahjustatud isiku füüsilist või hingelist kannatust. KARS - KarS deliktistruktuur toetub kontinentaaleuroopaliku karistusõigusmõtte rikkalikule kogemusele, piirdumata samas mõne üksiku Euroopa riigi karistusseadustiku mehhaanilise kopeerimisega. Pigem on tegemist iseseisva kodifikatsiooniga.
kohustatud. Subjektiivsed tunnused § 15. (1) Kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui käesolev seadustik ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest. (2) Tegu on tahtlik ka siis, kui see vastab süüteokoosseisule, mis eeldab teo suhtes tahtlust ja peab enamohtliku tagajärje suhtes piisavaks ettevaatamatust. (3) Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. § 16. (1) Tahtlus on kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. § 18. (1) Ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Süü § 32. (1) Isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. (2) Toimepanijat karistatakse vastavalt tema süüle, sõltumata teiste toimepanijate süüst. § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine RIIGI TEKKIMINE : Tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimine, see oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine 2) selle võimu teostamine territoriaals...
- Õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. Pärnumaa Kutsehariduskeskus 10 7.Töötaja varaline vastutus. - Kaob töötaja distsiplinaarvastutuse regulatsioon (jääb ametnikele). - Ei ole ainult varaline kahju, vaid ka muu kahju (klient läheb ära, leping valesti sõlmitud). - Vastutuse üldnõuded . Süüline vastutus (§ 72). Süü hooletus, raske hooletus, tahtlus (VÕS § 104). Töötaja hoolsuse määr (§ 16). - Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja kogu kahju eest (§ 74 lg 1). Süü peab olema tõendatud. Ei ole ülempiiri. - Hooletuse tõttu kahju tekitamise korral jagatakse tekkinud kahju töötaja ja tööandja vahel arvestades süü astet ja rikkumise olulisust, töö iseloomust tulenevat riski ja töötaja senist käitumist (§ 74 lg 2). - Kahju hüvitamise nõudele on ajalised piirid (§ 74 lg 4)
ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võib temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega. Süü (VÕS §-d 104, 1050) VÕS kehtib süü presumptsiooni põhimõte. VÕS § 1050 järgi ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamisest süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 104 lg 2 järgi on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Tahtlust defineeritakse kui tulemuse teadmist ja tahtmist, olles teadlik teo õigusvastasusest. Eristatakse otsest ja kaudset tahtlust. Otsese tahtluse puhul on teo tegija näinud oma teo tagajärgi ette ja soovinud nende saabumist. Kaudse tahtluse puhul on teo tegija tulemust vaid võimalikuna ette kujutanud ja selle kättejõudmisega heakskiitvalt soostunud. Hooletus on käibes nõutava hoole järgimata jätmine, mis tähendab, et ei ole olemas üldist mõõdupuud hooletuse hindamiseks,
Väärtegu on esitatud ka mõnes teises seaduses ja selle puhul rakendatakse põhikaristusena rahatrahvi või aresti. 12. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? Jah 13. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? Objektiivsed: · Tegevus või tegevusetus · Seaduses ettenähtud tagajärg · Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel · Isiku erilised isikutunnused · Teo modaliteedid Subjektiivsed: · Tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel · Teo motiiv · Ajend · Eesmärk või muu 14. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? Peab arvestama karistusseadustiku üldosa sätteid ja süüteo tehiolude vastavust seaduses kirjeldatud süüteo asjaoludele. 15. Millised on õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja tulemit hinnata? · Hädakaitseseisund · Hädaseisund · Kohustuste kollisioon · Eksimus teo toimepanemisel
toimepanemisel, teo motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus). Süüteo subjektiivsete tunnuste hindamisel on vaja arvestada, et: 1) tavaliselt on kuriteona karistatav vaid tahtlik tegu 2) ettevaatamatu tegu on kuriteona karistatav vaid siis, kui seadus näeb ette selle eest vastutuse 3) tegu on tahtlikuna käsitletav ka siis, kui süüteokoosseis eeldab tahtlust ja tagajärje suhtes peab piisavaks ettevaatamatust 4) tahtlus on kavatsetus, otsene või kaudne tahtlus, ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus Süüteokoosseisu olemasolu või selle puudumist hinnatakse selle järgi: 1) kas teol esinevad karistusseadustiku eriosas kirjeldatud teo tunnused 79 2) kas teo tomepanemisel esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu (hädakaitse- või hädaseisund, kohustuste kollisioon jne) 3) kui õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad, siis
eeldustele rajatud pettejäreldus, mis võib olla vaid näiliselt korrektne (õige). Inimese tavamõtlemises esineb sellelaadseid vigu keerukamate mõistete kasutamisel, nagu näiteks, "õigus", "õiglus", "moraal", "kõlblus", "eetilisus", "voorus", "ühiskondlik kord", "ühiskondlik korratus" jt.juhul, mil nende tähendus on arutlejale vaid ligilähedaselt aimatav ja mille tõlgendamises ta võib eksida. Kuid kuna puudub tahtlus väärtõlgenduste esitamiseks, siis noil juhtudel on tegemist eksimusega. Sofismidega oleks tegu siis, kui pettejäreldusi kasutataks demagoogiliselt edu saavutamise eesmärgil. Huvitav ja õpetlik on jälgida samasuse reegli rakendatavust ühes Fukuyama arutluses sellest, kuidas areneb individualism ja nõrgenevad inimeste koostöösidemed, perevahelised ja abielulised kaasaarvatud, mis loovad soodsa pinnase kuritegevusele, narkomaaniale, perede lagunemisele,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
