Õigusõpetuse esimene kt (3)

1.
Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ka ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele , seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahte moodi:
1) Riik aksepteeris tavasid , mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse
2) Riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist ( riigi õigusloome)
Õigusnormide täitmist asus riik tagama tema käsutuses oleva sunnijõuga. Oli tekkinud uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakkatud nimetama õiguseks.
Riigi mõiste- Riigi tekkimist iseloomustab1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostav avalik võim. 2) selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus- rahvas
Riigile omased 3 tunnust: territoorium, rahvas, avalik võim.
Riik erilisel viisil organiseerunud rahvas,kes teostab teataval territooriumil suveräänselt võimu.
Õiguse seos riigiga- Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe . Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riigi ja õiguse vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt vajadustele.Seetõttu teenivad nad, juhul kui riigivõim on kujundatud demokraatlike mehhanismide kaudu rahva enamuse osavõtul samu eesmärke.
Õiguse seos poliitikaga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend . Riik on poliitilise võimu organisatsioon .
Nad on omavahel tihetalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi poolt aksepteeritud kujul, üldjuhul seadusena.
Õiguse seos majandusega- Õigus on majanduse peegeldus , majandussuhete resultaat (näiteks käsitööliste ühendused). Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt (näiteks lisentsid, maksud ).
2.
Õiguse mõiste- On riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud käitumisreeglite kogum (normide) kogum ( õigusnormid toimivad kogumina, mitte eraldi). Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õiguse täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele.
Õigussüsteem- Ühiskondlike suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. Õigusüsteem: avalik- ja eraõigus...?
nimeta Õiguse allikad-:
1)õiguslik ehk sanktsioneeritud tava (tavaõigus toetub rahva tõekspidamistele ja harjumustele)
2)Õigusteadus (juristide arvamus) (ajalooperioodil 2-3 sajand, vanas roomas, kus silmapaistval juristid said erilise privileegi anda tsiviilvaidlustes arvamusi , mis olid kohtunikele kohustuslikud)
3)Kohtu ja halduskohtupretsedent
4)leping (õigusallikas e . õigusvorm, kui ta määrab kindlaks lepingupoolte konkreetsed õigused ja kohustused ning reguleerib nende edaspidiseid suhteid või õiguslike vahekordi teiste subjektidega) näiteks :rahvusvahelised paktid
5) normatiivakt ehk õigustloov akt (akt mis on suunatud õigusnormide kehtestamisele, muutmisele või kehtivuse lõpetamisel)
Tava erinevus õigusnormist- Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu . Õigus on käitumisreeglite kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmine tagatakse riigi sunnijõuga.
3.
Õigusnormi mõiste- Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav(tagatud riigi sunnijõuga) üldkohustuslik käitumisreegel , millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused (formaalselt määratletud reegel)
Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid ja nende sisu-
1) hüpotees- normi kehtivuse tingimused (n.Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused.
2) dispositsioon - vajalik käitumine (õigused ja kohustused) Normi element, mis näitab, kuidas peab õigussubjekt käituma hüpoteesi tingimuste olemasolul
Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni 15-aastase vangistusega.
Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist.
3) Näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes.Liigid: Kriminaalkaristus ,Halduskaristus, Varaline ehk tsiviilkaristus
sanktsioon- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.
Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni 15-aastase vangistusega.
4.
Õigusharu- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid.Õigusnormide õigusharudesse liigitamine toimub õigusliku reguleerimise objekti ja meetodi abil:
Objekt: teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted ( varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted jne)
Meetod: Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks Autoritaarne ja Autonoomne.
Sotsiaalne norm- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid:
1) Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted.
2)Korporatiivsed normid – käitumisreeglid, mille on kehtestanud korporatiivne moodustis (ühiskondlik organisatsioon) oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhtes teiste organisatsioonidega.
3)Tava – harjumusel põhinev käitumisreegel.
4)Religioossed normid – usuorganisatsiooni poolt kehtestatud reeglid inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga , samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone.
5)Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine).
6)Õigusnormid.
5.
Avalik ja eraõigus- Avalik õigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel.
Mis eristab avaliku õigust eraõigusest- HUVITEOORIA – Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist. Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust)
SUBJEKTITEOORIA – Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik.Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud.
ALLUVUSTEOORIA - Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe).
Nimeta 3 õigusharu mis kuuluvad eraõigusesse ja 3 avalikku õigusesse –
(uuri õigsust)Eraõigusesse- tsiviilõigus, majandusõigus, haldusõigus
Avalikku õigusesse- , riigiõigus, karistusõigus, protsessiõigus
6.
Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi.
Seadus- Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel).
(Põhiseadus,Konstitutsioonilised seadused,lihtseadused) Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.
Määrus- Täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja seadlusest madalam. Määruse andmise õigus on Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja valla –ja linnavalitsusel. Määrus jõustub 3ndal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega.
Käskiri- Üksikakt, reguleerib üksikjuhtumit.Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt annab minister välja käskkirju teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. Käskkiri jõustub selle allakirjutamisest, kui käskkirjas ei ole ette nähtud teisiti.
7.
Õigussuhe ja selle elemendid- Õigussuhe on õigusnormi alusel tekkiv isikutevaheline individualiseeritud ühiskondlik suhe, mida iseloomustab subjektide vastastikune seotus subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega ning toetumine riigi kaitsele. Selle elemendid: 1.Subjektid 2.Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
3.objekt
8.
Õigussuhte subjektid- Subjektiks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. ÕIGUSSUBJEKTSUS – SEE ON ISIKU VÕIME OLLA ÕIGUSSUHTEST OSAVÕTJA
Õigussubjektsuse moodustavad:
Õigusvõime – riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.
Teovõime – isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada.
Deliktivõime – isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise eest
9.
Juriidiliste isikute liigid- seaduse alusel loodud õigussubjekt, liigid: avalik-õiguslik ja eraõiguslik.
Avalik-õiguslik juriidiline isik ja selle liigid- on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel,
Selle liigid:
Eraõiguslik juriidiline isik ja selle liigid- on erahuvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik . Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, tulundusühing, AS, MTÜ, SA, mittetulundusühing.
Selle liigid:
10.
Tehing- Toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
Tehingute liigid tahteavalduste hulga järgi- ühepoolsed(N:pärandamine) mitmepoolsed(n:leping). Tehingute liigitus sisu järgi varalised (N:müük) ja mittevaralised(N:abielu sõlmimine). Tehingu tühistamine- tehingu , mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu võib seaduses sätestatud korras tühistada.Tehingu tühistamise kord toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Kahju hüvitamine tehingu tühistamisel-isik, kes on tehingu käesolevas jaos sätestatud alustel ja korras tühistanud, võib nõuda teiselt poolelt kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on tehingu tühistanud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut teinud. Tehingu teine poole ei pea kahju hüvitama, kui ta eksimusest, pettusest, ähvardusest või vägivallast ei teadnud ega pidanudki teadma. Tehingu võib teha ka esindaja kaudu, esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus.
Tehingu vorm- mis tahes vormis, seda pole seaduses sätestatud 1) suuline 2) kirjalik (lihtkirjalik, notariaalselt tõestatud) 3)elektrooniline vorm
Mida tähendab Tühine tehing- Pole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu ühe osa tühisus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Tühised tehingud : heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing, seadusega vastuolus olev tehing, käsutuskeeldu rikkuv tehing, nälik tehing. Samuti kui tehingu seaduses sätestatud vorm jäetakse järgimata on tehing tühine kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
11.
Esindusõigus ja selle liigid- õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esintatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga( volitus ) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus) . Esindusõiguse ulatus: Seadusjärgne esindusõigus määratakse seadusega.. Volituse ulatuse määrab esindatav . Volitust tõlgendatakse selliselt , nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Teise inimese nimel tehingu teinud isik, kellel ei olnud esindusõigust, peab juhul kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju , mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Edasivolitus esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindaja on edasivolitamise õigus. Seaduslik esindaja võib anda teisele isikule volituse tehingu tegemiseks.
12.
Mis on leping- Leping on mitmepoolne tehing.Üks või mõlemad pooled võtavad kohustuse Ühel või mõlemal poolel on õigus nõuda triselt kohustuse täitmist. Kokkulepe on suunatud millegi tegemisele või tegemata jätmisele. Lepingu sõlmimine : Üldreegel – kokkulepe - pooled peavad saavutama piisava kokkuleppe (kokkulepe olulistes tingimustes (hind, lepingu ese, soorituse kirjeldus jm). Kindel vorm – kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm. või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud. Lepingute liigid: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud
Lepingu vormi nõuded –
13
Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu (VÕS §16-20) Lepingu sõlmimise ettepaneku ( ofert e pakkumus) tegemisega ja selle vastuvõtmisega ( aktsept e nõustumus) Kindel vorm – kui leping tuleb sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui kokkuleppele on antud ettenähtud vorm. või ka muul viisil tahteavalduste vahetamise teel. Leping loetakse sõlmituks aktsepti kättesaamisest, kui on piisavalt selge, et kokkulepe on saavutatud
14.
Mis on võlasuhe - Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
võlasuhte subjektid-Võlgnike paljusus : osavõlgnikud, ühisvõlgnikud ja solidaarvõlgnikud Võlausaldajate paljusus: osavõlausaldajad, ühisvõlausaldajad ja solidaarvõlausaldajad.
Osavõlgnikud - kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades.
Ühisvõlgnikud – kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt.
Solidaarvõlgnik- Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
Osavõlausaldajad – kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel neist õigus nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas.
Ühisvõlausaldajad – kui mitu võlausaldajat võivad nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt, on võlgnikul õigus kohustus täita üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt.
Solidaarvõlausaldajad-On juhul, kui sama kohustus tuleb täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist.
Võlgnik võib täita kohustuse kõigile solidaarvõlausaldajatele või mõnele neist, isegi kui mõni võlausaldaja on juba esitanud hagi kohtusse täitmiseks.
Võlasuhte tekkimise alused: 1)Leping 2)Lepinguvälised:
Kahju õigusvastane tekitamine (kehavigastuse tekitamine, omandi kahjustamine )
Alusetu rikastumine (lepingu tühisuse tagajärjel tekkiv kohustus õigusliku aluseta saadu tagastamine)
Käsundita asjaajamine (tulekahju korral teise isiku vara päästmine)
Tasu avalik lubamine (asja leidjale avalikult tasu lubanud isik peab maksma asja leidnud isikule lubatud tasu)..........................
Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda.
Mittetäielik kohustus on:
1) hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast loteriist või kihlveost tulenev kohustus;
2) kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale;
3) mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus;
4) kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud.
(3) Mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda.
15
Lepingu vormi nõuded (§11)
16
Kuidas tuleb kohustust täita (VÕS 4.pt)- on võlasuhte esemeks oleva soorituse tegemine.
Kohustus tuleb täita: vastavalt seadusele ja lepingule; heas usus ja mõistlikult, arvestada tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Hea usu põhimõte: Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Mõistlikuse põhimõte: Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks.
(2) Mõistlikkuse hindmaisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid.
Mis on aegumine .- Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist(nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest.
17
Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) –
Lepingulise võlakohustuse liik määratakse põhikohustuse järgi. Kõrvalkohustused teenivad põhikohustuse ettevalmistamise, läbiviimise ja tagamise eesmärki ning laiendavad põhikohustusi.
VÕS-iga reguleeritud kõrvalkohustused on:
Käendus- Käenduslepingu järgi võtab käendaja kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees kohustuse vastutada põhivõlgniku isiku kohustuse täitmise eest. Põhilepingu rikkumisel võib võlausaldaja nõuda täitmist nii põhivõlgnikult kui ka käendajalt või ainult käendajalt, kui lepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
Käsiraha- On ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma . Käsiraha andnud pool jääb kohustuse rikkumisel käsirahast ilma.
Leppetrahv- On lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
Ei pea tõendama kahju, piisab rikkumise tõendamisest
Eesmärk on kahju hüvitamine
Kohtus võib (enne tasumist) taotleda LT vähendamist mõistliku suuruseni , arvestades:
Kohustuse täitmise ulatust; teise poole õigustatud huvi ja poole majanduslikku seisundit
Garantii - Garantiiga võtab garantii andja võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii, et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. Kasutatakse majandus- ja kutsetegevuses
Garantii on põhilepingust sõltumatu kohustus
Lõpeb: Kokkulepitud rahasumma maksmisel, Tähtaja möödumisel, Võlausaldaja loobumisel
18.
Mida peetakse kinnistusosakonnas ja millise kohtu juures see asub – Peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit, asub maakohtus.
19
Milliseid kohtuasja liike arutavad maakohtud : tsiviil- ja kriminaalasju
20
Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi I astmesse-maakohtud: Harju Maakohus , Viru Maakohus, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus Halduskohtud: Tartu ja Tallinna Halduskohus
21
Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi II astmesse- ringkonnakohtud : Tallinna ja Tartu Ringkonnakohus (apellatsioonikohtuna arutavad tsiviil, kriminaal ja haldus asju )
22
Millised kohtud kuuluvad Eesti kohtusüsteemi III astmesse: riigikohus: Tartu Riigikohus
23
Milline on rahvakohtunikufunktsioon kohtumõistmises- Osalevad maakohtutes õigusmõistmisel seadusega ettenähtud juhtudel ja korras,võrdsed õigused kohtunikuga õigusemõistmisel
Kohustuse rikkumine - on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
Lepingut rikkuv pool peab vastutama (välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav – nt vääramatu jõud või puudub süü ja süü on kohustuslik nõue) ja kannatanud poolel on õigus rakendada õiguskaitsevahendeid (nõuded, mida võib teisele poolele kohustuse rikkumise korral esitada).
Vastutus kohustuse rikkumise korral-Kas oli võlasuhe? Milline oli võlasuhte sisu? Ehk mida võlgnik pidi tegema.
Rikkumine – kohustuse sisu ja tegeliku olukorra erinevus (nt kas toimus kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine)
Vastutus rikkumise eest tähendab õiguskaitsevahendite kohaldamist (ÕKV)
Vastutuse välistamine- Üldreegel: võlgnik vastutab rikkumise korral alati
Vastutuse välistab rikkumise vabandatavus (vääramatu jõud ja muud lepingus ettenähtud alused) Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Sellest on erandid: süüline vastutus( hooletus , raske hooletus, tahtlus nt VÕS § 770 lg 1); ÕKV kasutamise keeld rikkumisest olenemata (nt VÕS § 101 lg 3); riskivastutus (nt mootorsõiduki valdaja)
Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral- Nõuda kohustuse täitmist;
Keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest, Nõuda kahju hüvitamist
Taganeda lepingust või öelda leping üles , Alandada hinda, Nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
Viivis -on ÕKV rahalise kohustuse täitmisviivituse puhuks:
ärilistes suhetes: sõltumata võlgniku vastutusest
Viivisemäär kas seadusest või lepingust (VÕS § 94, 113)
Kahju hüvitamise nõue viivisesummat ületavas osas
Intressi tasumisega viivitamisel viivist nõuda ei saa
Viivise vähendamine kohtus kui see on ebamõistlikult suur
Hinnaalandamine- Eeldus: mittekohase täitmise vastuvõtt
Tahteavaldus teisele poolele, Hinda vähendatakse võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse, Alternatiiv kahju hüvitamisele
Mõistlik kasutada juhul, kui ei ole veel kogu lepingusummat tasutud.
Lepingust taganemine- Võimalik kohaldada ühekordsete lepingute puhul.
Aluseks kas seadus või leping, Taganemisavaldus teisele poolele
Tagajärg – leping lõpeb. Võlasuhe muutub nn tagasitäitmissuhteks (mõlemad pooled tagastavad lepingu järgi saadu), Säilib kahju hüvitamise nõue
Lepingust taganemine- Kohaldatav kestvuslepingute korral, Ülesütlemisavaldus teisele poolele, Tagasitäitmist ei toimu
Erakorraline ülesütlemine – mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemine, eelkõige ÕKVna lepingu rikkumise puhul
Korraline ülesütlemine – tähtajatu kestvuslepingu ülesütlemine mõistliku etteteatamistähtajaga ja erilise põhjuseta
Varaline kahju ja mitte varaline kahju-
Otsene varaline kahju – kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud.
Saamata jäänud tulu – kasu, mida isik oleks tulenevalt asjaoludest tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud .
Mittevaraline kahju - kahjustatud isiku füüsiline ja hingeline valu ning kannatused.
Võlasuhte lõpetamine
Täitmine – kõige tavapärasem lõppemise viis.
Tasaarvestus – poolte samaliigiliste nõuete vastastikune kustutamine ühe poole tahteavaldusega, mis peab olema teise poole poolt vastu võetud.
Kokkulangemine – võlgniku ja võlausaldaja isikud langevad kokku.
Poolte kokkulepe – võlausaldaja loobumine nõudest.
Lepingust taganemine
Lepingu ülesütlemine
Võlgniku või võlausaldaja surm
jne