või võrsete oksi. Hambajäljed paiknevad eri suurusega poolkuu-kaartena, kaks või rohkem kõrvuti või samasuunaliselt, otsekui peitliga löödud vagudena. Nokajäljed seevastu näevad välja nagu väikesed augud, mis uuristatud nüri noaga. Toitumisjälgi määrates on vaja tähele panna ka nende paiknemist puutüvel. Mahlade liikumise ehk puu kasvu ajal on koor lahti ja loomade toitumisest jääb tüüpiline suvine toitumisjälg. Koort süües surub loom oma hambad sellesse, võtab lahtitulnud koore servast tugevasti kinni ja tõmbab, nii et koor tuleb tüvelt pika ribana maha. Talvised toitumisjäljed tekivad aga siis, kui puu ei kasva ja koor on kõvasti kinni. Peamiselt saab loom sellest koore kätte vaid alumiste hammastega alt üles kraapides. Tüve pinnale jäävad nii selged hambajäljed. Talvel ei koori loomad puutüve koori ümberringi ära, kuna see põhjustaks puu kuivamist. Puu
ning linnaste veost ja lõpetades vaadi viina põletamisega. Viina hulga ja kvaliteedi eest vastutas samuti taluperemees. Voorid ja veod. Mihklipäevast jüripäevani nõuti rakmetegu mitmesugusteks vedudeks ja voorideks. Vedada tuli küttepuid, heina, vilja, viina ja ehitusmaterjale, osa sellest abiteopäevadena. Ka mõisahoonete ehitamisel ning parandamisel kasutati peremeeste tööd. Linaharimine ja ketramine. Linane riie oli konkurentsitu, sellest valmistati ihu- ja voodipesu, samuti suvine tööriietus. Esialgu kasutati lina oma tarbeks nii mõisas kui talus. Laialdasem müük algas XIX sajandi II poolel, kui linahinnad maailmaturul tõusid. Lina tuli kitkuda, kupardada, leotada, kuivatada, lõugutada, ropsida, sugeda ja kedrata. Siis veel lõng kerida ning kangast kududa ja pleegitada. Naiste töö talvel oligi seotud kas lina või villaga. Harida tulid ka mõisa linad, tihti anti need taludesse harida ja kedrata. Peenem linane mõisapere tarvis anti kududa kangrule, takusemat
Samuti on välja toodud projektilaagrite ja tegevusloaga noortelaagrite erinevus. Praktilises osas viisin läbi küsitluse. Läbi küsitluse sain teada, kuidas koolinoored suvel põhiliselt oma aega sisustavad ning mida nad sooviksid teha. Praktilises osas pakutud üritustest olid ühiselt välja toodud laagritest osavõtt, õpilasmalev, tööl käimine ja spordivõistluste vaatamine või nendest osavõtt. Ka töö hüpotees sai tõestatud. Arvasin, et koolinoorte suvine aeg on tihe ning igavust ei tunne keegi. Kokkuvõtteks arvan, et uurimustöö õnnestus. 10 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Noortele, http://www.nip.ee/pakkumised 2. Sport, http://www.eok.ee/spordikalender. 3. Ratsutamine, www.veskimetsa.ee 4. Kuhu minna, http://kuhuminna.tallinn.ee/. 5. Laarid, http://www.noortelaagrid.edu.ee/ 6. Delfi vabaaeg, http://ajaviide.delfi.ee/places/vabaaeg/
paigus esineda millal tahes. Veereziimi fraaside arv, kestus ja esinemise aeg on erinev. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Tulvad tekivad kõige sagedamini valglal sadanud hoovihmadest. Jõgedel, millel on suur tähtsus lumeveel esineb suurvesi kevadel, suurematel laiustel ka suve algul. Kõrgmägedes algavatel jõgedel esineb suurvesi suve keskpaigani. Kahe suurveeperioodi piirkondades esineb ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee põhjustab sademetehulga vähenemine ja kõrge temperatuur. Suvisel madalveeperioodi peamine toiteallikas on põhjavesi, millele lisandub ka vihmavesi. Talvise madalvee põhjustab pindmise toitumise lakkamine ja peamiseks toiteallikas on samuti põhjavesi. VOOLUSÄNG JA SELLEGA SEOTUD PROTSESSID Voolava vee reljeefi mõjutav tegur jaguneb kolmeks osaks: kulutus ehk erosioon, setete transport ja setete kuhjumine ehk akumulatsioon
hoidnud selle päeva tänini tähtpäevade loetelus. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev- seitsmemagajapaev.php) PEETRIPÄEV - 29. juuni Suvine peetripäev on Lõuna-, Ida- ja Kagu-Eesti püha. Tähtpäeval on neil aladel tugev õigeusukalendri mõju. Vanemate allikate järgi on see olnud varasematel sajanditel populaarne päev, mida on tähistatud sarnaselt jaanipäevaga tulede, tantsimise ja lauluga. Samuti on viidud ohvriande pühapaikadesse ja valitsenud töökeeld. Õigeusu alade suvine peetripäev on kirmaste aeg ja just noorte neidude pidutsemise aeg, kevade ärasaatmise püha. On käidud ühiselt vihtu tegemas. (http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-suvinepeetripaev.php) 7. juuli - heina-, karuse-, jakobi- ja mädakuu Juuli tähtsaim töö on heinategu, tähelepanu keskpunktis on selleks sobivad ilmad. HEINAMAARJAPÄEV - 2. juuli Nagu kõik maarjapäevad on seegi püha seotud maarjapuna joomise ja teatavate naistetööde keeldudega. Sealhulgas peeti vahet heinateol
See on vajalik kehavarude kogumiseks, mida saab kasutada laktatsiooniperioodi algul piima sünteesimiseks. Sööta tuleks kinnislehmi ainult heakvaliteediliste söötadega. Hallitanud, riknenud söötade söötmisel võib tiinetel lehmadel tekkida abort. Ei tohi sööta ka külmunud silo. Põhisöötasid (hein, silo, kuivsilo, põhk) söödetakse samadel alustel kui lüpsikarjalegi, ainult silokogused on tavalisest väiksemad. Jõusööta antakse vähem 2…3 kg päevas. 11) Piimakarja suvine söötmine. Suvisele söötmisele peab kevadel eelnema nn kevadine siirdeperiood – üleminekuperiood talviselt söötmiselt suvisele. See peaks kestma paar nädalat. Sel perioodil lehmi harjutatakse järk-järgult suvise söödaratsiooniga. Lisaks värskele rohule antakse laudas toorkiurikast kuiva heina või kuivsilo. Heina koguseid järk-järgult vähendatakse nii kuidas rohi kasvab ja rohtu juurde tuleb ning tavaliselt mai lõpul juuni alguses minnakse täielikult üle karjamaasöödale
Kui vihma sajab, tuleb märg suvi Suvisted Kasepühad, nelipühad Kombed: Tuppa tuuakse kaski või muud rohelist Kiigel käimise aeg Külapeod ja pühad Kergotamine- setode traditsioon Külvitööde lõpp Põrandate pesemine JUUNI (jaanikuu, kesakuu) 21. juuni- suvine pööripäev Päike on oma kõrgemas asendis Suure alguse tähtpäev Kombed: Kapsa-kaalikataimede istutamine Solaarsed pidustused 24. juuni- jaanipäev Kuningas Jaani mälestuseks Aasta tähtsaim püha Kombed: Käiakse saunades ja surnuaedadel Õhtul süüdatakse jaanituli
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia (teadus looduses valitsevatest suhetest; ei sea prioriteete; ei kaitse midagi, ainult uurib), looduskaitse (Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid, negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist), keskkonnakaitse (Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne). Mõisted ja omavaheline seos 2. Looduskaitse ajalugu (igas etapis paar olulist aa...
on oluline osa kaltsiumi ainevahetuses. 3.6 Vitamiinid Piim sisaldab kõiki vitamiine ja on segatoidus mitmete vitamiinide põhiallikas. Vitamiinide sisaldus piimas sõltub aastaajast, loomatõust, laktatsioonijärgust jne. Teatud vitamiinide kogus muutub ka piima säilitamisel ning termilisel töötlemisel (pastöriseerimine, kontsentreerimine ning kuivatamine Vitamiinidest on piimas A, D ja E vitamiini ning karotinoide (annavad võile kollase värvuse). Suvine piim on vitamiinirikkam, vitamiinisisaldus oleneb ka söödast. 7 TOOTED Piimatoodete põhigrupid: 1. Täispiimatooted 1.1. Joogipiim- töötlemata ja töödeldud piim, mille hulka kuuluvad erineva rasvasisaldusega pastöriseeritud, kõrgkuumutatud jane piimad. Eestis arvatakse sellesse gruppi ka erinevad maitsestatud piimad, kondentspiim, piimapulber,
Rekreatsioon ja turism Terminoloogia Suurem osa kirjandust võõrkeeltes, raske eesti keelde tõlkida: · inglise keeles leisure, recreation, outdoor, sport(s), tourism · soome keeles vapaaaika, virkistys, ulkoilu, liikunta, urheilu, matkailu · eesti keeles virgestus, rekreatsioon, välisliikumine, sport, liikumisharrastus, turism Vaba aeg leisure · objektiivne saame mõõta ajaliselt minutites, tundides, päevades · subjektiivne sisemine tunnetus Neulinger, 1974 Rekreatsiooni mõiste · Ladina k. recreatio värskendav, taastav · Ajalooliselt käsitleti kui teatud aja vältel toimuvat vabalt valitud kerget ja puhkust pakkuvat tegevust, mis võimaldab inimestel pärast rasket tööd taastada ning "uuena" (ingl.k. renewed) tööle tagasi pöörduda. Eelneva teooria kriitika · Kaasaeg...
Mussoone põhjustab maailmamere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine talvel ja suvel Mussoone esineb India Ookeanis ja Ida-Aasia rannikul. Eristatkse troopilisi ja parasvöötme mussoone. Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia. (India, Pakistan Induse ja Gangese jõgi) Maamussoon e. talvine mussoon- talvel, kui maa on külmem kui meri, tekib merele madalrõhkkond ja maale kõrgrõhkkond ja tuuled liiguvad madrilt merele põuaperiood. Meremussoon e. suvine mussoon - suvel on kõik vastupidi. Maa on soojem kui meri ja maal tekib madalrõhkkond ja tuuled puhuvad merelt (kõrgrõhkkond) maale (lõunapoolkeralt põhjapoolkerale). Toob kaasa niiskust ja sadu. Tugevad tuuled. Väga palju inimesi elab jõeäärsel ja suudmealadel, kus on tavaliselt viljakamad mullad. Ootamatu või eriti kõrge suurvee korral võivad nad osutuda üleujutuse ohvriteks. Seal, kus jõgedes on tihti suurvesi on mõnel aastaajal tavaline,
tulevikumärgid olevikust üles leida. *Tähtsal koha muistseis uskumuisis oli surnute ja hingedega seonduv.On selge, et surma ei peetud inimese teekonna lõplikuks lõpuks. Kusagil eksisteeris "teine ilm", kust surnute hinged aeg-ajalt elavate juures käisid. *Eestlased õppisid juba enne ristiusustamist tundma seitsmepäevast nädalat, kuid loendades tegelikke, taevas näha olevaid kuid. Aasta kangastus ringina, millel pilnud algust ega lõppu, olid vaid käänukohad, millest tähtsamad olid suvine ja talvine pööripäev. Talvist nim jõuludeks, suvist jaanipäevaks. *Eestlaste pühapaikadeks olid eeskätt puudesalud e hiied. Ristiusu leviku algus *10-11 saj võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. *Kristlus jagunes 1054 a. lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks. *1070.a paiku on Bremeeni peapiiskopp pühitsenud Läänemere maade piiskopiks munk Hiltinuse, kes siiski edu ei saavutanud.
5. Jaanipäev Jaanipäeva, iidset suvepüha, mid pärast ristiusu levimist üle kogu Euroopa seostati kirikukalendris Ristija Johannese mälestuspäevaga, tähistatakse 24. juunil. Selle püha tähistamise kombetalitused pärinevad põhiliselt ristiusueelsest ajast ja on kõigil Euroopa rahvastel valdavalt sarnased püha peetakse öösel, süüdatakse lõkked, lauldakse, tantsitakse, hüpatakse üle lõkke, punutakse pärgi ja korjatakse taimi. Eesti rahvakalendris on jaanipäev tähtsaim suvine püha. Tähistati kevadtööde ja noorte lõbutsemisperioodi lõppu ning heinateo algust. Rahvausundi järgi põlevad jaaniööl rahaaugud ning õitsevad sõnajalad. Sõnajalaõite leidmine arvati toovat suurt õnne. Jaanipäeval mängiti rohkem õuemänge, kuna tegu on suvise pühaga ning ideaalis peaks ilm sel ajal olema väga hea. Üheks mänguks, mida tihti mängiti, oli ,,Jaan on haige". Mängijad jaotatakse kahte võistkonda ning need omakorda peavad seisma üksteisest eemal. Ükshaaval
PEATÜKK 4. ETTEVÕTLUS 4.1 ETTEVÕTLIK INIMENE, ETTEVÕTJA JA PALGATÖÖTAJA Kes on ettevõtlik inimene? Kas igaühest saab ettevõtja? Millised erisused on ettevõtjal igapäevaelus võrreldes palgatöötajaga? Milles seisneb ettevõtja risk? Ettevõtlikkus, ettevõtja. Ettevõtlikkust iseloomustab millegi uue alustamine, võimaluse nägemine ja reageerimine sellele, algatusvõime ning valmisolek riskida. Ettevõtlikkus eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja selgitada enda eemärke ja selle saavutamise kavandamist. Ettevõtlikkust on vaja näiteks meeskonna loomisel, et võtta osa kursustevahelisest korvpalliturniirist. Meeskonna loomist ja turniirist osavõtmist võib takistada kursusekaaslaste vähene huvi võistluse vastu, treeneri ajapuudus, treeningupaiga hõivatus, osalejate loobumine, jne. Eesmärgi saavutamiseks on meeskonna loojal vaja teha palju otsuseid, kavandada tegevust ning turniiril jääks osalemata, kui t...
75-80 250-400 600-700 Talvitus Okt.-apr. 15-20 (tonni/ha) 2 Asust. 1 tiikidesse Apr. tuh.tk/ha 90 2+ Väljapüük Sept. 90-95 1000-1500 900-1000 Remont- Suvine 300-500 kalad pidamine tk/ha tiikides Sugu- Suvine 130-330 kalad pidamine tk/ha tiikides 75 Kaost langeb 1. aastale 87 %, 2.-3
Valgamaa Kutseõppekeskus KVK II Erge Ilja Andrus Veerpalu Referaat Juhendaja: Anneli Taul Valga 2009 Sisukord 2.Sisukord 3.Andruse elust 4-9.Ekskursioon suusastaari noorusmaile 10.Kasutatud kirjandus 11-14.Lisad Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal ) on eesti suusasportlane , kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja . Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Nimi: ANDRUS VEERPALU Hüüdnimi: Antu Sünniaeg: 08.02.1971 Sünnikoht: Pärnu Pikkus: 182 cm Kaal: 73 kg Klubi: Suusaklubi JÕULU Treener: Mati Alaver Endised treenerid: Johannes Toim, Eeri Tammik, Ene Aigro Suusad: Fischer Saapad: Salomon Kepid: Swix Kindad: Toko Riietus: ISC Suvine riietus: ASICS, Salomon Prillid: Rudy Keeled: eesti, vene ja soome keel Andrus Veerpalu on abielus A...
kaupa. Ebaühtlaste pinnaste puhul tuleb harvemini dreenivad pinnased alla poole ja hästi dreenivad üles poole 19) muldkehas asuva niiskuse hulk ei ole aasta läbi konstantne vaid muutuv 20)muldkeha niiskustsükkel jaguneb 4 perioodiks 1 niiskuse kogumine muldkehasse sügistest vihmavetest 2 muldkeha külmumine ja talvine niiskuse ümber paiknemine 3 muldkeha sulamine ja sellega seotud niiskuse suurenemine kevadel 4 muldkeha suvine kuivamine (tahenemine) 21) temperatuuride vahest põhjustatult hakkab vesi liikuma soojemast pinnasest külmumis piiri poole +4-+6C kuni miisnuskraadideni. Vee külmumis mõjul: 1 vee paisumine poorides 2 täiendava vee juurde vool külmumis piirkonda ja jää läätsede teke. Teedeehituse seisukohalt oluline 22) külma ohtlike pinnaste parendamiseks kasutatakse 1 mehaanilist stabiliseerimist 2 termilist stabiliseerimist 3 keemilist stabiliseerimist 23) külmakindlust parandavad
dokument, tähtsaim sellest. 1. Inimtegevuse tõttu atmosfääri paisatud nn kasvuhoonegaasid on väga tõenäoliselt süüdi selles, et maakera kliima on soojenenud. 2. Maapinna lähedase õhukihi temp. Peaks tõustma 2,4-6,4 kraadi võrra , tõenäoliselt 1,7-2,9 kraadi. 3. Merepind võib sajandiga kerkida halvimal juhul 60cm võrra, keskmiselt 38cm ümber. 4. Käesoleva sajandi teise poolel kaob umbes 60% tõenäosusega suvine jääkate Põhja-Jäämerel 5. Rohkem kuumi päevi ning sooje öid, rohkem kuumalaineid , tugevaid vihmasadusid, troopilisi tsükloneid, laieneb põua all kannatavate alade pindala. Temperatuuri tõusu tagajärjed: · Liikide levilad muutuvad- kiiresti levijatele kasuks ,teistele hukatuseks · Väheneb tundra ja taigametsade pindala · Muutused mäestikes- liustike sulamine · Muutused mererannikul · Troopiliste metsade häving Rõhk:
võimaldavad seetõttu kliendile kiiret ja mugavat poes käiku. 1.2 Põltsamaa Selveri asukoht Põltsamaa Selveri asukoht on kesklinnas, kus töötab 40 inimest ning on linna suurim kauplus. Parkimisplats on suur, kuid reede õhtuti jääb tihti peale parkimiskohtadest puudu. Kaupluse hoonesse kuulub ka Põltsamaa bussijaama ooteruum, kust on võimalik siseneda ka edasi kauplusesse. Põltsamaa Selveril on kaks lahtiolekuaja perioodi, talvine ning suvine, talvisel ajal kui mina olin praktikal, oli lahtiolekuajaks 9.00-21.00, suvisel perioodil on lahtiolekuajaks 9.00-22.00. 1.3 Kaubandusettevõtte tegevused Selveri ketti kuulub hetkel 35 kauplust, neist 11 Tallinna erinevates piirkondades. Iga Selveri nimi viitab enamasti piirkonnale või linnajaole, kus Selver asub. Selveri ketti kuulub 30 supermarketit ja 5 hüpermarketit, mis kauplevad peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega.
Selle tulemusena tekkiski uus järv nimega Khalti. Kuigi kohalikud elanikud on aastasadu teadnud, mida alpijärvedelt oodata võib ja on sellise looduse käitumise omaks võtnud, on nad siiski huvitatud stabiilsest elukeskonnast. Nad näevad järvede negatiivse mõjuna just üleujutuste tagajärjel tekkivatmajanduslikku kaost. Alpijärved toovad piirkonda ka arvestatavat majanduslikku kasu suvise turismi, kalapüügi, ja töökohtade näol. Samas piirab suvine turismihooaeg usulistel põhjustel naiste liikumisvabadust. Kodanike Ühendus loodab saada teavet, mis võimaldaks märgalasid säilitada looduslikena, kuid seejuures ka üleujutuse piirkonnas stabiilselt põldusid ja karjamaid säilitada. Kuna märgalade programm on küllaltki uus ettevõtmine riigi ajaloos ja inimesed teavad märgalade säilitamisest väga vähe, on uurimus vajalik ka rahva teavitamiseks. Üleujutused toovad endaga kaasa rahva usaldamatuse valitsuse suhtes,
otra. Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Seepärast evis majanduses suurt tähtsust karjandus. Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu, kitsi ja lambaid. Tessaalias ja Argolises tegeldi hobusekasvatamisega. Kliima Vahemereline kliima, mida iseloomustavad pikad ja kuumad-kuivad suved ning niisked ja pehmed talved. Temperatuur umbes 10 15 kraadi. Suved on tulikuumad. Temparatuur sisemaal võib ületada 40 kraadi. Suvine kuumus on kergelt talutav, sest õhk on kuiv ja saare põhjaosas puhuvad pidevalt värskendavad meretuuled. Öised temperatuurid augustis-septembris jäävad mõnusalt 21-24 kraadi piiresse September ja oktoober on soojad kuud õhutemperatuuriga kuni 27-30 kraadi. 5 Temperatuur Keskmine temperatuur (°C) Athens Corfu Heraklion Rhodes Santorini Thessaloniki Serres
Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused 1. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised (sõõrsuud, kõhrkalad, kõhrluused ja pärisluukalad, koaankalad). Näited neisse rühmadesse kuuluvatest kaladest, nende kehaehituse eripärad. Kalade väline, aga ka ökoliigiline, geneetiline jne mitmekesisus on äärmiselt suur. Evolutsiooniliselt on see üks rühm organisme, mille peal loodus proovis erinevaid arenguvariante, osa neist katsetustest on välja surnud ja neid teame vaid kivististena (kilp- ja rüükalad), osa on tänapäevani säilinud kurioossete haruldaste vormidena (latimeeria). Maailmas on kalu üle 20 000 liigi (võib-olla isegi üle 25 000), neist valdav osa elab troopikas mageveekalad Amasoonases, Indo-Hiinas, Aafrikas, merekalad koralliriffidel. Lisaks on olemas inimese poolt loodud vormid, näiteksakvaariumikalad vaadake värvikirevaid ja kummalise kehakujuga vorme mis neis on erinevad liigid, mis vaid sama liigi eri värv...
1.3. Valgejärv Nohipalu Valgejärv on oligotroofne järv Põlva maakonnas. Järv asub Veriora vallas Nohipalo külas.Taimestik on liigivaene, esineb jõgitakjat ja lahnarohtu. Kalastikust domineerib ahven, vähem leidub haugi. Nohipalu valgjärv (vt joonis 3) (absoluutne kõrgus 53,9 meetrit, pindala 6,3 hektarit, suurim sügavus 1957. a. 12,5 meetrit, 1972. a. 11,7 meetrit). Valgejärv on kogunud kuulsust kui ühe Baltimaade selgema veega järvena. Suvine vee läbipaistvus on 5-9 meetrit. Seoses Meenikunno raba kuivendamisega alanes vaatase järves 0,8 meetrit. Veekogu asub jääpanga sulamisel moodustunud söllis. Kaldad on liivased. Järv toitub sademate veest, kuid on seotud ka põhjaveetaseme muutustega. Valgejärve läbib aeglane põhjaveevool, mille varud täienevad Meenikunno raba äärealade nn. neelulehtrite kaudu. Järve vesi on SO4-CI koostisega, happeline (pH 3-4), mineraalainete sisaldus ei ületa 15 mg/l
müües selle Soomes maha. Kultuurilembesemad inimesed said sel moel piiri tagant näiteks osta kvaliteetsemaid ja Nõukogude Liidus mitteavaldatud muusikute heliplaate. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003) Valuuta eest kauplemine hoogustus 1980. ja 90. aastate vahetusel, kui Soome reisiti eesmärgiga seal valdavalt mitteametlikult lihttööd teha. Seejuures oli üheks populaarsemaks ametiks suvine maasikakorjamine, mille tasuks saadud markade eest tõid usinamad koju pruugitud sõiduauto. Kaasatoodud valuuta eest osteti ja müüdi kaupu ka ajalehekuulutuste vahendusel, objektiks enamasti jällegi rublade eest kättesaamatu defitsiit. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003) Järjest devalveeruva Nõukogude rubla asemel olid konverteeritava valuuta teenimise allikaks esimesed soomlaste või rootslaste osalusel tekkinud ühisfirmad, kus palka maksti osaliselt valuutas
on aga tegemist väga hea lehmaga, kellelt loodetakse 30 kg-seid ja suuremaid päevatoodanguid pärast poegimist, siis selliseid lehmi tuleks kinnisperioodil sööta umbes nii nagu 10 kg piima päevas andvat piimalehma.Sööta tuleks kinnislehmi ainult heakvaliteediliste söötadega. Hallitanud, riknenud söötade söötmisel võib tiinetel lehmadel tekkida abort. Ei tohi sööta ka külmunud silo. PIIMAKARJA SUVINE SÖÖTMINE Meie oludes karjatatakse suvel piimalehmi kultuur- või looduslikel karjamaadel. See on kõige odavam piimakarja suvise söötmise viis, kuna jääb ära sööda koristamine ja ettevalmistamine. Karjamaal pidamisel käivad lehmad väljas söömas, kuid lüpstakse laudas ning vajadusel saavad laudas ka lisahaljassööta ja jõusööta. Sellepärast peaksid karjamaad olema lauda ligidal, muidu kulub palju söödaenergiat liikumiseks. Suvisele söötmisele peab
Fakt on see, et Lõuna- ja Lääne- Eestis oli rohkem saunu eraldi hoonena kui Põhja-Eestis. Ja traditsioonid on võrreldavad nii naabrite lätlaste kui teiste soomeugrilastega, ilmselt ükstesit ka mõjutati. Kaugemale ajalukku tagasiulatuvaks ehitustraditsiooniks on Saaremaal väikese kambri (laut, magamistuba, tuba ) kuulumine suvekoja-sauna ehituskompleksi. See on olnud Saaremaa tütarlastele samasuguseks suviseks magamisruumiks nagu eesti talude traditsiooniline suvine elutuba aidakambergi. Kummalisel kombel pole saun olnud kogu aeg sugugi pesemiskoht, ajalooliselt on see üpris hiline roll. Tähtsaim saunas on higistamine, millel põhinebki sauna teraapiline mõju. Eesti sauna eripära on on kuuma ja kuiva ja niiske õhu vaheldumine. Lisaks maasaunadele on pikk ajalugu ka linnasaunadel, mida kutsuti nõukogude ajal ka kommunaalsaunadeks. Peale avalike saunade olid oma saunad olemas ka kloostritel ja haiglatel. Ka paljude eramajade juures olid saunad
Minu meelest on tänapäeval palju parem koolis käia, kui vanasti. Aga koolivorm oli hea, kuna siis olid kõik võrdsed ja keegi ei saanud minna eputama, et näe, minul on uhkemad riided. Arvan, et eriti suurtes koolides oleks koolivorm hea. Paljud lapsed on ka tänapäeval kooli üle vingunud, kuid tegelikult pole selleks põhjust. Võrreldes tänapäeva kooli vanaaja kooliga, siis tollel ajal oli lastel rohkem kohustusi, kui praegu. Näiteks klasside pesemine, ÜKT tunnid, suvine töö kooliaias. Kuid nagu igal ajastul on midagi head ja midagi halba, siis nii on see ka koolielus. Nii jääb see ka tulevikus. Igale põlvkonnale jäävad oma mälestused käidud kooliteest, kas siis vanaaja või tänapäeva koolist.
paljudel erinevates maades toimuvatel üritustel soovitakse lisaks muule kultuuriprogrammile pakkuda ka Eesti roogasid. Seega on soodus hetk kasutada ära kõrgenenud rahvusvahelist tähelepanu ja tutvustada Eestit ka toidu kaudu. MIS ON EESTI TOIT? Eestimaa on pisike maatükike Läänemere ääres, kus inimesed muutuvad aastaaegade vaheldumise rütmis. Sügistalvine eestlane on aeglane ja endassetõmbunud, suvine oluliselt erksam ja suhtlemisaltim. Päevavalgus ja õhusoojus määravad ka eestlase söömisharjumused. Pimedus ja pakane toovad lauale hapukapsad ja ahjupraed, süldi ja verivorsti, paksud supid ja pajaroad. Suviti saab eestlane poolenisti söönuks pelgast päikesese ja soojusest, ülejäänud kõhupoole täidavad värsked aiasaadused, kartul ning kõik muu kerge ja värske. Ka Eestimaa külalistele on kõhurõõmude vaatevinklist parimaks ajaks hilissuvi, kui põhjamaa
nahka pistavad. Kama söömiseks segati seda algselt veega, hiljem juba rõõsa või hapupiimaga. Paksuks kördiks segatud kama juurde anti silku-leiba, vedelat kama söödi magustoiduna. Üldiselt peeti kama siiski kergemaks suvesöögiks või vahepalaks, mida oli hea lännikutega metsa ja põllule kaasa võtta. Paksemast kamast sai pigistada ka palle, mida sõid peost enamasti lapsed ja mida anti kaasa karjapoistele. Jahuse maitse vastu aitab röstimine Tänapäeval on kama enamasti suvine toit, kui suure palavusega tugevamat toitu süüa ei jaksagi. Tavaliselt süüakse kama segatuna keefiri, hapupiima või jogurtiga ning kes soovib, lisab ka suhkrut. Kama sobib hästi kokku ka meie metsas kasvavate marjadega. Kellele aga kama jahune maitse ei meeldi, võib kamapulbri eelnevalt pannil üle röstida. Kama kasutavad ka erinevad kondiitritoodete tootjad, samuti lisatakse kama maiustustesse. Kuna praegu on tõsiselt päevakorral Eesti oma toidu otsimine, siis paljud restoranid on
mandriosa rannikul. Nõmmlood on enamasti väheproduktiivsed, kasutatavad sarnaselt loopealsetele karjamaadena. Mittemajandamisel hakkab vohama kadakas ja hiljem ka mänd,moodustades madalaboniteedilisi männikuid. Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekooslus on loometsad. Taimestikul on suvine puhkeperiood, sest õhuke pinnakate kuivab suvel läbi. Sügisest kevadeni enamasti liigniisked, kuna vesi imbub paelõhedesse aeglaselt. Jaotatakse kuivadeks ja niisketeks loorohumaadeks. Kuivadel loopealsetel on sagedamad kooslused nõmm- liivatee hariliku kukeharja loo-jõhvsambla, lamba-aruheina mägi-kasteheina kevadtarna, angerpisti mägiristiku, sirplutserni punase aruheina jt
Karsti tõttu voolab osa jõgesid kohati maa all (Jõelähtme, Tuhala, Kuivajõgi jt). Pandivere piirkonnale on iseloomulik maapealsete ja maaaluste valgala piiride erinevus. Eesti jõgede äravoolu aastasisene jaotus on muutlik. Kevadsuurvesi moodustub enamasti lume sulamise veest ja esineb enamikul jõgedest ühel ajal, välja arvatud tugevasti reguleeritud äravooluga Narva jõgi ja Emajõgi. Kevadine suurvesi algab märtsis ja saavutab tipu aprillis. Suvine miinimum algab tavaliselt juuni keskel ja lõpeb septembri keskel või oktoobri alguses (samuti v.a Narva ja Emajõgi). Sügisese äravoolu tipp langeb novembrikuusse. Talvine madalveeperiood kestab jaanuarist märtsini. Talvise ja suvise miinimumäravoolu suurus on peaaegu võrdne. Jõgede pikiprofiili kuju on Soome lahe vesikonnas ja saartel astmeline: o ülem- ja keskjooksul on lang väike, alamjooksul suur.
Halliste jõel on veepinna tõus ülemjooksul kuni 1 m üle keskmise madalvee seisu, Kanaküla ümbruses 2,5 m, Riisa küla juures kuni 5,0 m üle tavalise veeseisu. Veetaseme kõikumise absoluutne amplituud on siin 5,7 m. Suuremad kevadised üleujutused korduvad pikema perioodi järel. Kõrge kevadise veeseisuga aastad on olnud 1922, 1931, 1940, 1951, 1953, 1956, 1958, 1968, 1974, 1978, 1999 ja 2002.a. Veeseis taastub tavaliselt mai lõpul või juuni algul ja algab suvine madalveeperiood, mis kestab tavaliselt 3 kuud. Kuna jõed toituvad sel perioodil eelkõige põhjaveest ja sademetest, sõltub veeseis sama perioodi sademetehulgast. Viimaseist tingituna võib olla madalveeperiood 2-3 korral katkestatud lühiajaliste tulvadega. Viimased suuremad suvised üleujutused olid 1978. a. juulis ja 1997 a. ja 1998 a. suvel. Sügisene tulvade periood algab tavaliselt septembris. Selle perioodi veeseisud on enamasti madalamad kui kevadisel suurveeperioodil
traditsioone. Sellele on kaasa aidanud ka kirjanikud, näit. H. Väli ja H. Pukk. Viimase "Rohelised maskid" teisendas timurlaste ( kõikjal NSVLiidus A. Gaidari teosest "Timur ja tema meeskond" alguse saanud heategevuslik pioneeriliikumine) tegevuse looduskaitseliseks ettevõtmiseks. Raamatutes tuleb ette laias valikus seiklusi, sõjamänge, detektiivitegevust, mis aitavad kinnitada nii teadmisi loodusest, sõja-ajaloost, kriminalistikast, psühholoogiast, tehnikast, eetilistest väärtustest. Suvine idüll domineerib seikluslikes poisteraamatutes. Selle ajastu lastel ei ole erilisi töökohustusi (mis kõneleb elujärje majanduslikust paranemisest). Koduses majapidamises aidatakse jõudumööda kaasa (poeskäik, peenarde rohimine), täiskasvanu moodi töötegemine tundub ihaldusväärsena. Koolielu käsitlemises on kool endiselt laste igakülgne kasvataja, juhendaja, õigele rajale suunaja. Ent kui varem oli raamatu kangelane kuulekas õpilane, siis nüüd võtab ta kooli
Aurumisega üheaegselt toimub ka kondenseerumine. Teatud hetkel saabub tasakaal, mootoribensiini pinnalt väljuvate molekulide arv võrdsustub aurust mootoribensiini tagasi langevate molekulide arvuga, rõhk jääb püsima- seda nimetatakse küllastunud aururõhuks. Mida kõrgem on mootoribensiini aururõhk seda rohkem sisaldab kergesti lenduvaid osiseid. Tekivad ka suuremad kaod mootoribensiini veondusel, säilitamisel ning kasutamisel. Tekivad aurukorgid mootori toitesüsteemis. Eestis suvine: 45--70kPa Talvine:65-95kPa 17. Mootoribensiinide auruluku indeks (VLI): Euroopas on mootoribensiinide klassifitseerimise aluseks mootoribensiini auruluku indeks- mis on küllastunud aururõhu ja fraktsioonikoostise põhjal tuletatud näitaja. VLI=10(R)VP+7E70 Auruluku indeks iseloomustab mootoribensiinide aurustumisomadusi ja eriti aurukorkide tekke ohtu paremini kui fraktsioonkoostis või küllastunud aururõhk eraldi võetuna 18
taani: viggo johansen, anna ancher, michael ancher, peder severinn kroyer, laurits tuxen, karl madsen peder severin kroyer skageni kunstnike koloonia keskne figuur ja mitteametlik liider. 1883.a asutas ta „õhtuakadeemia“ need olid õhtud, mil kunstnikud kogunesid maalima ja arutlema üksteise tööde üle...... eri värvide kokkusulandumine tuleb esile tema kõige kuulsamal maalil „suveõhtu skageni lõunarannas koos anna ancherija marie kroyeriga“ maali inspireeris looma suvine õhtuvalgus, mil vee-ja taevasina näisid otsekui kokku sulavat 1884.a pildistas sakas kunstnik Fritz stoltenberg ancherite aias pidustevaid kunstnikke, täihistamaks kunstnikupaari kolimist oma uude majja. Eriti üks neist fotodest inspireeris kroyerit maalima pilti „hip-hip-hurraa“ michael ancher alates 1871 a õppis ta kopenhaagenis taani kuninglikus kunstiakadeemias koos viggo johanseniga 1874.a .... abiellus 1880a anna brondomiga
põletamisega. Viina hulga ja kvaliteedi eest vastutas samuti taluperemees. Voorid ja veod. Mihklipäevast jüripäevani nõuti rakmetegu mitmesugusteks vedudeks ja voorideks. Vedada tuli küttepuid, heina, vilja, viina ja ehitusmaterjale, osa sellest abiteopäevadena. Ka mõisahoonete ehitamisel ning parandamisel kasutati peremeeste tööd. Linaharimine ja ketramine. Linane riie oli konkurentsitu, sellest valmistati ihu ja voodipesu, samuti suvine tööriietus. Esialgu kasutati lina oma tarbeks nii mõisas kui talus. Laialdasem müük algas XIX sajandi II poolel, kui linahinnad maailmaturul tõusid. Lina tuli kitkuda, kupardada, leotada, kuivatada, lõugutada, ropsida, sugeda ja kedrata. Siis veel lõng kerida ning kangast kududa ja pleegitada. Naiste töö talvel oligi seotud kas lina või villaga. Harida tulid ka mõisa linad, tihti anti need taludesse harida ja kedrata
Diabeet Diabeet ehk suhkruhaigus on levinud ainevahetushaigus, mille puhul organismis on tekkinud insuliini puudulikkus või insuliin ei toimi ja seoses sellega tõuseb veresuhkrutase liiga kõrgele. Insuliin on kõhunäärmes toodetav hormoon, mis aitab kaasa veresuhkru ehk glükoosi imendumisele veresoonte rakkudesse. Mis juhtub kui insuliini ei jätku? Süsivesikud lagunevad seedimise käigus glükoosiks. Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini, mida on vaja toitainete omastamiseks ja mis normaliseerib veresuhkrutaseme. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Diabeedi põhjused Haigestumise peamised põhjused: Pärilik eelsoodumus Vähene füüsiline koormus Vale toitumine Viirushaigused Sageli põetud kül...
nimi, kust viidatav materjal pärineb, aasta, artikli pealkiri, elektroonilise allika tüüp, materjali täpne internetiaadress (pole vajalik CD-ROM-ide puhul), materjali kasutamise kuupäev (pole vajalik CD-ROM-ide puhul). Näide: Estiko Plastar AS, 2003. Ettevõtte info. [Online] http://www.plastar.ee/ettevotteinfo.php [10.04.2003] Houseman, S. N., 2002. Labor standards in alternative work arrangements. [CD-ROM] Wilson Business Abstracts. Rahandusministeerium, 2004. Rahandusministeeriumi suvine majandus- ja eelarvetulude prognoos. [Online] http://www.fin.ee/failid/RM_suvise_prognoosi_seletus_30.07.200452.doc [30.07.2004] Elektrooniliste allikate kasutamine on lubatav, kui allikas ei ole paberkandjal kättesaadav. Kui elektroonilise allikana kasutatakse artikli veebiversiooni, siis lisatakse kasutatud allikmaterjalide nimekirjas artikkel sarnaselt trükiväljaandega, mitte ei esitata internetiaadressi.
aastaringsed temperatuurimuutused mille tulemusena muldkehas sisalduv (vesi) on pidevas liikumises soojemast kihist külmemasse kihti. Nagu looduses on neil aastaaega, nii jaotatakse ka muldkeha aastaringne niiskustsükkel neljaks perjoodiks. Niiskuse kogunemine muldkehasse sügisest vihmavetest. Muldkeha külmumine ja talvine niiskuse ümberpaiknemine. Muldkeha sulamine ja sellega seotud niiskuse suurenemine kevadel Muldkeha suvine kuivamine (tahenemine) meie tingimustes on suurema tähtsusega pinnasevee kapillaartõus(pinnasevesi asub suhteliselt kõrgemal) ja väiksema tähtsusega niiskuse aurustumine muldehast. Sõltuvalt veekile paksusest on vee kivimi pinnal erinevad omadused. Üldiselt on kivimi pinnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pnnal negatiivne laen ja vahetult kivimi pinnal olevad vee molekulid orjenteeuvad poitiivse laenguga kivimi poole.
mootori käivitumist. Küttesegu põleb silindris mittetäielikult (mootor suitseb), intensiivistub tagi teke ja mootoridetailide kulumine. Kütused: diiselküte Kütuse madalatemperatuurilisi omadusiseloomustatakse · hägustumistemperatuuriga, mille juures tekivad kütuses parafiinikristallid ja · hangumistemperatuuriga, mille juures kütus kaotab voolavuse. Selle põhjal jaotatakse diislikütused kolme liiki , vaata allpool olevat tabelit: Tegur/Kütuse liik Suvine kütus Talvine kütus Hägustumine -5ºC -25...- 35ºC Hangumine -10ºC - 35...- 45ºC - 55ºC.- arktiline kütus Kütuseid tuleb kasutada vastavalt aastaajale: talviste kütuste kasutamine suvel põhjustab toiteaparatuuri (pump ja pihustid) kiiret kulumist. Kütused: diiselküte Diislikütuse stabiilsus Diislikütuse keemilist stabiilsust iseloomustatakse: · vaigusisaldusega, · joodarvuga
soovitav avamaale istutada alles 15-20 mai paiku, kui öökülmad on möödas • Potis või kiletopsist välja võttes ei tohi juuri vigastada ega laiali kiskuda • Juurestik ja maapealne osa peavad olema tasakaalus • Roosipõõsaste ümberistutamiseks sobib aprilli lõpp või september ja kuni 5a. Rooside lõikamine • Puitunud võrsete eluiga on peenraroosidel 2-4, pargiroosidel 4-8 aastat • Eristatakse: 1. kevadine sanitaar- ja tagasilõikus • 2. suvine õitsenud võrsete tagasilõikus – juuli, august • 3. sügisene talvituseelne kärpimine septembris-oktoobris Rooside lõikamine • 1. Peale talvekatte eemaldamist ja mullakuhila tasandamist lõigatakse pruunistunud võrsed kuni rohelise osani. Lõiked risti ja 2-3 cm eluspungast kõrgemal • Punakaspruunide laikude esinemisel on tegemist koorepõletikuga (lõikamisel võime nakatada terveid võrseid) • Peenraroosid lõikame 3-6 talvitunud elusale pungale
Optimaalseks peetakse alla 6ºC. Enamiku värskete köögiviljade säilitamiseks sobib õhuniiskus üle 90%, osadel viljadel soodustab liiga kõrge õhuniiskus juurte arengut (nt porgand). Toatemperatuuril säilib kartul vaid lühikest aega. Kartulit tuleb säilitada pimedas. Säilitamistingimused ei tohi olla ka liiga niisked. Kui kartul on mingil põhjusel märjaks saanud (näiteks turul vihma käes olnud), siis tuleb kartulil lasta lahtiselt toatemperatuuril kuivada. Eriti vähe aega säilib suvine värske kartul, kui kartulil on koor veel lahti, sellist kartulit ei tohi mingil juhul jätta niiskena kilekotti seisma, ta rikneb ruttu. Värsket kartulit on parem hoida külmkapis +4 - +5 kraadi juures. Talvekartulit säilitatakse õhku läbilaskvates salvedes või restkastides, jahedas hoiuruumis, kus õhuniiskus peaks olema veidi üle 90% temperatuuril +3 kuni +5 kraadi, samuti ka valguse eest kaitstult. Valguse mõjul muutuvad kartulid roheliseks ja neis tekib mürgine aine solaniin.
Neid töödeldakse allpool kirjeldatud metoodikate alusel saamaks projekteerimiseks vajalikke algandmeid, veetasemeid või vooluhulki erinevate perioodide jaoks. 13)Suurte kanalite ja eesvoolude dimensioneerimise põhimõte Üle 2 km2 valgalaga kraave dimensioonitakse hüdraulilise arvutuse teel. Selleks on vaja teada arvutuslikke vooluhulkasid (määratakse hüdroloogiliste arvutustega) erinevate perioodide kohta: suvine keskmine, suvine maksimaalne ja kevadine maksimaalne. Ületustõenäosuste suurused on normitud: põllumajandusmaastikul voolusängi täitele arvutatakse 10%, truubid 3%. Kraavi mõõtmed peavad olema sellised, et veesügavus kraavis jääks kevadel põllumaal allapoole kaldaid või kui üleujutus lubatud saadakse üleujutatav ala, suvine maksimumveetase ei või põhjustada uputust dreenides, sügisene keskmine veetase peab jääma 10 cm allapoole suubuvaid kollektoreid. Projekteerimisel valitakse kanali
Selle vastu küpseski eestlaste peas plaan korraldada ülemaaline ülestõus. Viimase tõuke andis eestlaste poolt saadikute läkitamine Taani kuninga juurde, et kurta üliraskete tingimuste üle. Sellest plaanist teada saanud vasallid aga püüdsid takistada saadikuid ning tarvitasid eestlaste vastu vägivalda. Miks 23. aprill Jüripäev oli talurahva tegeliku elu üheks olulisemaks tähtpäevaks aastas. Sellega algas õieti talurahva elus uus aasta, talutööde suvine ehk välistööde ajajärk, alustati tavaliselt põllutöid ning lõppes karja laudaperiood. Jüriöö valimine feodaalidevastase ülestõusu alustamise momendiks võis järelikult olla lähedane ja arusaadav just talupoegadele. Uut välitööde järku tahtis talurahvas alustada vabana feodaalidest, sealhulgas ka teotööst mõisapõldudel. Jüripäeva kommete hulka kuulus jüritule põletamine, mis oli ka ühendatud karja kaitsmisega. On teateid ka
Tähtsal kohal oli muistses uskumustes ka surnute ja hingedega seonduv. Kuna arvati, et peale surma läheb inimese hing "teise ilma", seega, ei olnud surm lõplik lõpp. Hingedest arvati, et käivad inimeste juures vahepeal "sõbralike hingedena", kes liikusid sügiseti, siis on õhk udune. Eestlaste kalendris tunti 7-päevast nädalat, kuid nemad loendasid neid kuid, mis on taevas näha; aasta oli kui ring ilma alguse ja lõputa, sellel olid vaid käänukohad- talvine ja suvine pööripäev (nimetused vastavalt jõulud ja jaanipäev).Ristiusuga eestlastel kokkupuuteid ei olnud, aga preestrite ja munkade jutustused Jumala pojast äratasin eestlastes huvi. Ohvrikivid- olid looduslikud või inimese poolt õõnestatud 0,2-1m läbimõõduga lohud. Mõnes paigas austati veel muinasaja lõpus ohvrikividena edasi isegi üksikuid varasel rauaajal levinud niini,etatuid väikeselohulisi kultusekive. Ohvrikividele toodi ande, verd, loomade elundeid, kuke päid, sest arvati et kui
TALVISTE TORMISTE PÄEVADE ARVU TÕUS ( 5 PÄEVALT 10 PÄEVALE) LUME JA JÄÄKATTE KADUMINE KEVADEL PALJU VAREM: KEVAD ALGAB PALJU VAREM; MAKSIMUM JÄÄKATE LÄÄNEMERES VÄHENENUD 50 000 KM2 VÕRRA TEMPERATUURI TÕUS 1 1,7 KRAADI 20 SAJ TEISEL POOLEL. TEMPERATUURI MUUTUS MÄRGATAV JAANUARIST MAINI, SUURIM MÄRTSIS Hüdroloogiline reziim muutunud: ·Lühem lumekatteperiood ·Varasem lume sulamine ·Kõrgvesi jõgedes madalam ja varem ·Vee kogus pinnases väiksem ja suvine põud saabub varem ·Sademete hulk ilmselt suurenenud, eriti talvel ·Tormiste ilmade määr suurenenud Märgaladel: ·Lumekatte kadumine varem ·Vähenenud pinnase külmumise piir ·Põhjavee taseme muutus ·Ranniku märgalade suurem ebastabiilsus (rohkem torme, kõrgem meretase, lumevabad mered, läbikülmumata setted) Ohustatud hallhüljed. , . - , , . 1Mis on loodusrikkuse kaitse liikide-asurkondade tasemel kõige enam levinud 2
Üleriidena kanti veel pikkkuube, kuid sajandi lõpul peeti seda juba vanamoeliseks. Kuuele seoti peale pusakas või võrkvöö. 19.sajandi lõpul ja 20. saj alguses kandsid jõukamad mehed ka veste. Tori mehe pead kattis kaapkübar(varasem) või nokkmüts(hilisem). Kaapkübar oli pealt kitseneva rummuga. Jalas kanti pastlaid või nahksaapaid. Suviste rõivastena olid kasutusel kanditud kaelusega linane särk ja valged linased laia lakaga kintspüksid või uuema moe järgi pikad püksid. Suvine ülerõivas oli rüü, mis oli pleegitamata linasest riidest ja osaliselt või täielikult läbilõigatud piha ja volti seatud alaosaga. Tori kihelkonna mehe rõivad Suvise peakattena kasutati linasest niidist või valgest lõngast varraste kootud tuttmütse ja siiludega murumütse. Tuttmütsid tehti kas värvilise kiritriibuga või ilma. Ülerõivaste peal kanti nahkrihma, millesse vana traditsiooni järgi ükati metallpandlaid. Kanti ka villasest lõngast võrkvöösid või
startersööt või jõusööt). Teraviljasöötade söötmine kindlustab talledele suurema kasvukiiruse ja hea arengu. Aastane söödavajadus Aastane söödavajadus: heina 1 hobusekoorem ehk 25 puuda ehk 400kg ehk 2,2kg päevas. 100kg utele (+talledele kuni 6k) 200-400kg haljast karjamaarohtu. Suvine söötmine Lammaste kogu söödavajadus kaetud karjamaarohuga. Lammaste karjatamisperiood kestab u 165 päeva. Karjatamist alustatakse mai algul ja see lõpeb hilissügisel. Kuna lambad on väga liikuvad loomad ja nende söödavajadus on väike, saavad nad kõhu täis ka madalasaagilistel looduslikel karjamaadel, kus teisi loomi ei tasu karjatada. Lambaid või edukalt karjatada ka võsastunud karjamaadel. Ühel hektaril keskmise rohusaagiga karjamaal saab pidada 4...6 lammast
Söötade põhirühmad: 1) koresöödad, 2) jõusöödad; 3) mahlakad söödad. Koresöödad: koosnevad taimede vegetatiivosadest. Koresöödad kindlustavad mäletsejatele omase seede funktsioneerimine ning annavad organismile tarvilikku energiat. Põhilised koresöödad on haljassöödad, pikaajaliseks säilitamiseks töödeldud haljassöödad (hein, kuivsilo, märgsilo, rohujahu) ja põhk. Lehma suvine tavasööt on karjamaarohi. Talviseks põhisöödaks on silo. Jõusöödad: suure energiasisaldusega ja sisaldavad rohkesti toorproteiini. Veesisalduse järgi jaotatakse kontsentreeritud söötasid kuivadeks ja märgkontsentraatideks. Funktsionaalselt jaotatakse kontsentraadid energia ja proteiinisöötadeks. Kõige rohkem kasutatakse suure kuivainesisaldusega jõusöödakomponentidest odrajahu. Oder sisaldab rohkesti tärklist ja on seega valgurikas energiasööt.
3. Millist tõugu ja millise aretusväärtusega loomad peaksid farmis olema. 4. Kas soovitakse suure- (sarolee, akviteeni hele, simmental), keskmisi või väikesekasvulisi (soti mägiveis, dexter) loomi. 5. Milline on lihaveiste pidamise kavandatav eesmärk (tõuloomade müümine, liha tootmine, karjamaade hooldamine, lemmikloomade pidamine jne.). Tuleks ka teada, millised on vajaminevad söödad ja nõuded loomakasvatushoonetele: 1. Suvine söötmine rahuldatakse karjatamisel looduslikel, kultuur- metsa-, ranna- või mõnel muul karjamaal. Hea saagikusega kultuurkarjamaal võib 1 ha-l karjatada 2,5 ammlehma koos vasikatega, metsa- ja niidu-karjamaadel 0,3...0,5 ammlehma. 2. Kui puudub karjamaa, võib veiseid sööta lauda kõrval söötmisplatsil. 3. Karjamaa peab olema tarastatud, karjatada tuleb kopliviisiliselt. 4. Talvised söödad on (kuiv)silo, teraviljapõhk, hein, juurvili, söödateravili. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
