Kreeka referaat (1)

Kreeka
Referaat

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Loodus 4
Kliima 5
Temperatuur 5
Vihmasadu -õhuniiskus 5
6
Riik 7
Haldusjaotus 7
Majandus 8
Rahvastik 8
Kreeklaste usk 8
Vana – Kreeka mütoloogia 9
Vana – Kreeka jumalad 9
Olümpiamängud 11
Kreeka kultuur 12
Teater 12
Kreeka kunst 12
Kreeka kirjandus 13
Mõtlejad ja leiutajad 13
Kreeka köök 14
Kokkuvõte 16
Kasutatud materjal 17
Kirjandus 17
Fotod 17

Sissejuhatus

Kreeka paikneb Balkani poolsaare lõunaosas – Euroopa ja Aasia ristteedel. Talle kuulub üle 2 000 Egeuse ja Joonia mere saare, milledest vaid 170 on asustatud. Riigi kõrgeim punkt on Olümpose mägi.
Kreeka on Euroopa tsivilisatsiooni häll, kus antiikaja õpetlased arendasid oluliselt nii filosoofiat , meditsiini, matemaatikat kui ka astronoomiat. Sealsed linnriigid juurutasid esimestena demokraatliku valitsusviisi. Kreeka ajaloo- ja kultuuripärand kajastub jätkuvalt tänapäeva maailmas – kirjanduses, kunstis, filosoofias ja poliitikas.
Tänapäeva Kreeka on 1975. aasta põhiseaduse kohaselt vabariik. 300-liikmeline ühekojaline parlament valitakse neljaks aastaks. Riik on jagatud 13 administratiivringkonnaks.
Üle 50% Kreeka tööstusest paikneb Suur- Ateena piirkonnas. Kreeka peamised majandusharud on põllumajandus, turism , ehitus ja laevandus.
Riigihümn
Ýmnos eis tin Eleftherían
(Hümn vabadusele)
Pealinn
Ateena
Pindala
131 940 km²
Riigikeel (ed)
kreeka
Rahvaarv
11 120 000 (2006)
Rahvastiku tihedus
80,8 in/km²
Riigikord
President
Károlos Papoúlias
Peaminister
Kóstas Karamanlís
Iseseisvus
25. märtsil 1821
SKT
SKT elaniku kohta
Rahaühik
euro (EUR)
Ajavöönd
Ida-Euroopa aeg
Tippdomeen
.gr
ROK-i kood
GRE
Telefonikood
30
Tuntuimad tänapäeva kreeklased on režissöör Kostas Gavras, Nobeli preemia laureaat Odysseus Elitis ning helilooja Mikis Theodorakis.
Kreeka köök põhineb kitse- ja lambalihal. Populaarsed on samuti kalatoidud. Oliiviõli toodetakse suures koguses ja see annab kreeka toitudele iseloomuliku maitse.
Kreeka lipu joonte numbritel on oma tähendus. Jooni on täpselt niipalju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu värvid on sinine ja valge. Sinine sümboliseerib merd ja valge laineid .

Loodus

Kreeka mandrit uhub kolmest küljest meri. Ta kaldad pole igal pool ühesugused.
Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise.
Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega.
Põhja- Kreeka just nagu lõigataks Pindose mäe seljandikuga kaheks suureks piirkonnaks : lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel.
Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika . Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga.
Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis.
Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres. Suuremad neist on: Euboia - Kesk- Kreeka ranniku lähedal, Lesbos , Chios, Samos, Rhodos - Väike- Aasia läänerannikul ja Kreeta - Egeuse mere lõunaosas. Väiksemaist saartest paistsid silma Deelos, mida kreeklased pidasid pühaks, ja Paros, mis oli kuulus oma rikkalike lumivalge marmori kihtidega.
Mägised alad olid vanasti kaetud männi-, tamme-, pöökpuu- ja kastanimetsadega. Orgudes kasvasid igihaljad küpressid, loorberid ja oleandrid. Mäekallakuil kasvatati viinapuid ja oliivisalusid. Orgude viljakandvais osades külvati viljataimedest peamiselt otra .
Kreeka pinnas ei paistnud silma oma viljakusega ja nõudis hoolikat harimist. Seepärast evis majanduses suurt tähtsust karjandus . Peeti peamiselt toidus vähenõudlikke kariloomi: sigu , kitsi ja lambaid . Tessaalias ja Argolises tegeldi hobusekasvatamisega.

Kliima

Vahemereline kliima, mida iseloomustavad pikad ja kuumad-kuivad suved ning niisked ja pehmed talved. Temperatuur umbes 10 –15 kraadi. Suved on tulikuumad. Temparatuur sisemaal võib ületada 40 kraadi. Suvine kuumus on kergelt talutav, sest õhk on kuiv ja saare põhjaosas puhuvad pidevalt värskendavad meretuuled. Öised temperatuurid augustis-septembris jäävad mõnusalt 21-24 kraadi piiresse September ja oktoober on soojad kuud õhutemperatuuriga kuni 27-30 kraadi.

Temperatuur

Keskmine temperatuur (°C)
 
Athens
Corfu
Heraklion
Rhodes
Santorini
Thessaloniki
Serres
JAN
10,3
9,7
12,1
11,8
11,2
5,0
3,9
VEB
10,7
10,3
12,3
12,0
11,2
6,6
6,2
MÄR
12,4
12,0
13,6
13,6
12,6
9,7
9,6
APR
16,0
15,0
16,6
16,6
15,5
14,2
14,2
ΜΑI
20,7
19,6
20,3
20,6
19,1
19,4
19,6
JUN
25,1
23,8
24,3
24,7
23,3
24,2
24,3
JUL
27,9
26,4
26,1
26,9
25,4
26,5
26,3
AUG
27,7
26,2
26,0
27,0
24,8
25,9
25,3
SEP
24,2
22,7
23,4
24,6
22,5
21,7
21,6
OKT
19,4
18,4
20,0
20,6
19,0
16,1
15,5
NOV
15,5
14,3
16,7
16,5
15,4
11,0
9,2
DET
12,2
11,2
13,9
13,4
12,7
6,8
5,0

Vihmasadu-õhuniiskus

Relatiivne õhuniiskus  (%)
 
Athens
Corfu
Heraklion
Rhodes
Santorini
Thessaloniki
Serres
JAN
68,9
74,8
68,0
70,6
71,6
75,8
77,1
VEB
68,3
74,1
66,2
69,8
70,9
73,0
71,7
MÄR
68,3
73,0
66,1
69,0
72,3
72,9
68,9
APR
62,8
72,3
62,0
66,3
69,8
68,5
63,2
MAI
59,5
69,1
61,0
63,6
67,6
64,3
59,8
JUN
53,4
63,0
56,6
57,6
62,5
56,3
53,8
JUL
47,6
59,1
56,7
56,4
59,9
53,6
51,7
AUG
47,3
61,3
58,1
58,9
62,0
55,4
54,5
SEP
53,7
69,7
61,5
60,8
65,9
62,5
59,5
OKT
61,9
74,3
65,7
67,0
70,1
70,4
69,6
NOV
68,9
77,3
67,6
72,0
72,1
77,3
76,8
DET
70,1
76,7
67,8
72,7
72,0
77,8
80,2
Päike
 
Keskmine päikesepaiste (tunnis)
 
Athens
Heraklion
Rhodes
Thessaloniki
JAN
4.12'
3.48'
4.24'
3.06'
VEB
4.48'
4.18'
5.12'
3.30'
MÄR
5.54'
5.42'
6.36'
4.48'
APR
7.42'
7.36'
8.00'
6.48'
MAI
9.24'
9.42'
10.00'
8.06'
JUN
11.12'
11.42'
11.42'
9.54'
JUL
11.42'
12.00'
12.06'
10.30'
AUG
11.00'
11.12'
11.30'
9.30'
SEP
9.12'
9.24'
10.06'
7.42'
OKT
6.42'
6.24'
7.48'
5.18'
NOV
5.06'
5.00'
5.54'
3.54'
DET
3.54'
3.54'
4.30'
3.18'

Riik

Kreeka on vabariik.
Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon.

Haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Kreeka piirkondadeks ja need omakorda maakondadeks (nómos). Maakonna staatuses on ka Áthose mungavabariik.

• Atika
  
• Ida- Makedoonia ja Traakia
  
• Ípeiros
  
• Joonia saared
  
• Kesk-Kreeka
  
• Kesk-Makedoonia
  
• Kreeta
  
• Lõuna- Egeus
  
• Lääne-Kreeka
  
• Lääne-Makedoonia
  
• Peloponnesos
  
• Põhja-Egeus
  
• Tessaalia
  

Majandus

K Kreeka talu
Kreeka talu
reeka majanduse struktuuris on põllumajandusel suur osakaal(17%). Põhilised tööstusharud on tekstiilitööstus ( puuvill , vaibad) ning toiduainetööstus. Metallitööstus ja masinaehitus on arenevad tööstusharud, mis kasutavad kodumaist toorainet. Põllumajanduses kasvatatakse väljaveoks tubakat , tsitrusi, puuvilju , viinamarju, puuvilla . Omatarbeks kasvatatakse nisu, maisi, otra, riisi.
L Kreeka karjakasvatus
oomakasvatus on teisejärguline : mägedes karjatatakse lambaid ja kitsi.
Veondus on oluline merelaevandus, mis teenib 90% välismaale suunduvatest veostest.

Rahvastik

Ametlikuks keeleks on kreeka keel.
Kreeka on peaaegu rahvus riik – 97% on kreeklased, piirialadel elab ka türklasi, makedoonlasi, albaanlasi.

Kreeklaste usk

Kreeka õigeusk. 98 % rahvastikust on koguduste liikmed. Aasta suurimad pühad on lihavõtted. Kaunid bütsantsi kirikud on vaatamisväärsus omaette .

Vana – Kreeka mütoloogia

Vana-Kreeka mütoloogia on kindlasti üks huvitavamaid terves maailmas ja ka ainulaadsemaid.
Olümpia, Kreeka kõrgema mäe tipp jääb sageli pilvede varju. (Seal elasid väidetavalt kreeklaste jumalad ja jumalannad ). Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat.

Vana – Kreeka jumalad

• Zeus - peajumal , taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena . Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas.
  

• H Kreeka jumalad Olymposel
  era- Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade , kuna Zeus polnud just truuduse kehastus. Sümboliteks olid lehm ja paabulind .
  

• Hades- Zeusi vend, surnuteriigi jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun.
  

• Poseidon- Zeusi vend, vete ja mere valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.
  

• Apollon- kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega.
  

• Artemis- jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera , vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv.
  

• D Mütoloogilised tegelased
  emeter- maa- ja viljakusjumalanna . Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega.
  

• Athena- tarkuse jumalanna ja sõdurite ja meeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar, üks Olümpose kolmest neitsist. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel. Tema sümboliks oli öökull.Sellest on ilmselt tulnudki see, et öökulle peetakse tarkadeks loomadeks.
  

• Ares - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu ja väikese aruga . Aphrodite kallim. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Lihtrahvas teda väga ei armastanud.
  

• Hephaistos - sepatöö jumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa. Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur . Ei olnud tihti Olümpose mäel, vaid oma maapealses sepikojas.
  
• Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega.
  

• Aphrodite-ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus. Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega.
  

• Helios - päikesejumal. Oli väga ilus, kuldsete pikkade lokkidega mees. Tihti on teda kujutatud neljahobusevankril, pea kiirgamas kuldseid. Tema saar oli Rhodos.
  

• Hermes - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg. Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis . Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast.
  

• Dionysos - veini-, viinamarja- ja viljakusjumal . Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga.
  

• Hestia - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna.
  

Olümpiamängud

Kreeklased uskusid, et kui jumalatel on hea tuju, hoolitsevad nad selle eest, et ka inimestel hästi läheks. Jumalate meeleheaks korraldati muusika -, poeesia-, draama - ja spordivõistlusi. Suurimad ülekreekalised pidustused olid Olümpiamängud. Viiepäevaseid olümpiamänge Zeusi auks korraldati iga nelja aasta järel augustis ajavahemikus 776 e.K.r - 393 AD. Olümpiamängude kavas oli jooks , maadlus , rusikavõistlus, ratsutamine ja kaarikuvõidusõit. Enne olümpiamänge ohverdati Zeusile metssiga ning atleedid vandusid, et nad on vabad kreeklased ja võistlevad ausalt . Naiste võistlused olid pühendatud Zeusi abikaasale Herale ning toimusid iga nelja aasta järel. Võitjale kingiti villased lindid, oliiviõli anumad, palmioksad ja pärjad. Kuulsate sportlaste kujud seisid templis kõrvuti jumalate kujudega.

Kreeka kultuur

Teater

Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Ateenas korraldati kaks korda aastas näitekirjanikele võistlusi, mille peaauhinnaks oli luuderohust pärg. Tõsise sisuga näidendite ainestik pärines kangelasmüütidest ning neid nimetati tragöödiateks. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat. Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalises ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid. Festival algas koidikul, mõnikord oli kavas viis näidendit. Selleks päevaks peatati äritegevus ja lasti vangid vabaks. Teater oli avatud ka naistele. Näitlejad, kelle mäng publikule ei meeldinud, loobiti vahel toidu või isegi kividega. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Aischylos , Euripides ja Sophokles on kõige enam tuntud kreeka tragöödiakirjanikud ning Aristophanes kõige kuulsam komöödiakirjanik. Jumalaid kehastavad näitlejad tõsteti kraanaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena. Mõnes komöödias jäeti näitleja lava kohale rippuma kogu stseeniks.

Kreeka kunst

Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid , et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. Esimesed pottsepad valmistasid nägusaid anumaid oliiviõli säilitamiseks.
Vana-Kreeka aladelt on leitud tuhandeid savinõusid. Ajavahemikus 550-300 eKr olid kõige populaarsemad Ateena figuuridega kaunistatud savinõud. Vaasidel kujutati jumalaid ja kangelasi ning lihtrahva ja aristokraatide elu. Algul maaliti punakale vaasipinnale mustad figuurid . Hiljem tuli moodi punase-figuuriline tehnika. Omamoodi kunst oli ka templeid ehitada. Templites ohverdati jumalatele loomi. Sealt arenes välja ka arstiteadus , sest preestrid ravisid inimesi.
Kreeka arhitektuuris kasutati kolme stiili ehk orderit . Lihtne dooria stiil oli kõige vanem ja kõikjal eelistatud. Korintose stiil kasvas aga välja joonia stiilist.

Kreeka kirjandus

Euroopa kirjandusest vanim on Kreeka kirjandus.
Vanimad luuleteosed pole kahjuks säilinud. Aga kindlasti on säilinud Kreeka eeposed " Ilias " ja "Odüsseia", mille kirjutas väidetavalt Homeros , kuid mõned teadlased kahtlevad, kas selline poeet on kunagi üldse elanud. Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast.

Mõtlejad ja leiutajad

S Platon
Aristoteles
ajandeid aitasid kreeklastel loodusnähtusi mõista legendid ja müüdid. Kuid alates 6.sajandist e.K.r hakkasid mõned unmissed otsima teisi teid ümbritseva maailma mõtestamiseks. Neid kutsuti filosoofideks, tarkuse armastajateks. Teised muistsed rahvad , näiteks egiptlased , pidid kuuletuma valitsejatele ega võinud oma arvamust karistamatult a valdada. Kreeklased võisid vabalt filosofeerida ning poliitika ja filosoofia üle mõtteid vahetada. Mõned suured mõtlejad on mõjutanud kaasaegsete ideede kujunemist. Sokrates uuris inimkäitumist; Platon süvenes r iigijuhtimisse; Aristoteles kirjutas bioloogiast , zooloogiast, füüsikast, astronoomiast, matemaatikast , poliitikast ja luulekunstist. Pythagoras tõestas matemaatilise seaduspärasuse kolmnurga kohta. Archimedes leiutas kruvivõlli vee välja pumpamiseks laevast. Selliseid pumpasid kasutatakse tänaseni niisutusseadmetena mõnes Aafrika osas. Kord kui Archimedes vett täis vanni ronis ja vesi üle vanniääre tõusis, taipas ta, et vannist välja voolava vee hulk on võrdne tema keha ruumalaga. Ta hüüdis: Heureka - ma olen leidnud! See avastus aitas Archimedesel mõista, kuidas kehad ujuvad . Sokratese arvates oli oluline, et inimesel oleks otsiv vaim. Tema õpilased pidid juurdlema inimese käitumise üle ja selle üle, mis on tõde, õiglus, mehisus, hüve ja pahe . Sokratese õpetus ärritas paljusid ateenlasi. Lõpuks mõisteti ta surma, süüdistatuna noorte eksitamises. Sokrates ei ole midagi kirjutanud, kuid tema ideed on meieni jõudnud Platoni teoste kaudu.

Kreeka köök

Kreeklastele meeldib hästi süüa ning nad on selles valdkonnas jõudnud nii oivaliste tulemusteni, et Kreeka kööki tuntakse ja tunnustatakse kõikjal maailmas.
Geograafiline asend on soosinud nii Lähis-Idast, kaugemalt idamaadest kui Euroopast tulevaid kulinaarseid mõjutusi, mille segunemisel on tekkinud hulk uusi unikaalseid maitsenüansse. Põhitoiduaineteks kreeka köögis on oliiviõli, tomat ja sidrun .
Värsked toiduained. Kreeka kokakunsti kõige esilekerkivamaks tunnusjooneks on toiduainete kasutamine võimalikult värskel ja töötlemata kujul. Kala enamasti grillitakse ning antakse lauale koos maitseürtide, sidrunimahla ja isuäratava salatiga. Eeldused nii kadestamisväärselt lihtsaks ja hõrgutavaks valmistusviisiks on loonud värske kala pidev kättesaadavaus. Kala püütakse niihästi kogu pikal rannikujoonel kui arvukatel saartelgi. Lihast süüakse enim kana - ja talleliha ; muu lihakarja kasvatamiseks on Kreeka maapind liiga ebatasane, suvi aga ülemäära pikk ja põuane. Liha valmib Kreekas enamasti samal viisil kui kala ehk siis grillis või praevardas.
Kreeklaste toidulaud on ikka seotud aastaajaga. Talvel keedetakse munast ja sidrunist ergutavalt tugevamaitselist ja kosutavat suppi, mis kannab nime avgolemono. Sügisel süüakse ohtrasti mustsilm-ube koos salatirohelisega, või siis kana, mille juurde kuuluv riis ehk pilafi on hautatud kanast väljaimbunud leemes. Väga palju kasutatakse metsikult kasvavat taime hortat, mis maitseb nagu spinat ega jää viimasest maha ka rauasisalduse poolest; soositud köögiviljaks on okra . Mitmed Kreeka piirkonnad on saanud kuulsaks kohalike saadustega – Kalamata oma oliivide , Argos mesimelonite ja Kreeta viinamarjadega.
Tavaline lisand kreeklase söögilaual on alkohoolne jook , mida peetakse söögirõõmude oluliseks osaks; joomisse väljaspool söögiaega suhtuvad kreeklased halvakspanuga. Arvatavasti kõige kuulsam kreeka jookidest on ouzo, aniisiga maitsestatud piiritusjook, mis vee lisamisel muutub piimjaks. Kreekast on pärit ka ainulaadne vein nimega retsina, millel on selgesti tuntav vaigumaitse.
Hommikulaual võib näha Türgi kohvi põhimõttel valmistatud kanget jooki, mille kõrvale võetakse vaid viil lauasaia või mõni kuivik . Päevane söögiaeg algab kella kahe paiku ja kestab umbes tunni, õhtune algab umbes kell kümme ning võib venida hiliste öötundideni. Laual on aastaajale vastavad puuviljad, rikkalikult on meloneid, aprikoose ja virsikuid ning kindlasti ka mitmed Kreeka enam kui kolmesajast erinevast viinamarjasordist. Pakutakse ka magusaid küpsetisi, mis reeglina on omased vaid antud paigale ega ole mujal tuntud.
Kreeka söömaajast õige naudingu saamiseks aga unustage eelkõige rutt ning mõnulege iga pakutava roa juures. Ja kui tuju tuleb, ärge kõhelge, vaid tõuske lauast ja tantsige sirtakit. Kui annate end jäägitult kaasakiskuva muusika , kauni looduse ja hea seltskonna meelevalda, saab teile osaks unustamatu kogemus kreeka kuulsast söögikultuurist.

Kokkuvõte

Kreeka on jumalate ja müütide maa, mille olemasoluga on kursis vist küll kõik. Ükskõik, millises maailma nurgas ka ei elataks, osatakse ära mainida Ateena, iidsed Kreeka jumalad, Olümpos, Delfi ja muidugi sealsed filosoofe nagu Platon, Socrates, Aristotele.
Mina sain referaati tehes täiendada enda teadmisi Kreeka kohta. Minu arvates on Kreeka maa, mis on tänapäeva maailma arengule palju kaasa aidanud ja olnud paljudele eeskujuks.

Kasutatud materjal

Kirjandus

„Eesti ja Euroopa loodus-ja inimgeograafia 9.klassile” A. Tõnisson, P. Pihel
http://www.gnto.gr/pages.php?pageID=20&langID=2
http://www.argotours.ee/?p=6&id=20&item=21
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=607

Fotod

http://www.naisteleht.ee/files/images/a_5.thumbnail.jpg
http://blog.syracuse.com/entertainment/2008/06/080605_greek.jpg
http://www.musicals101.com/News/greek.jpg
http://morewhat.com/wordpress/wp-content/uploads/2008/08/GreekMyths.jpg
http://www.white-history.com/refuting_rm/gr/pella_lion.jpg
http://wwwdelivery.superstock.com/WI/223/1059/PreviewComp/SuperStock_1059-434.jpg
http://share.pictopia.com/community/thumb/4/4b/4bc78c24738502e40cfa3efbc319e730.jpg
http://graphics8.nytimes.com/images/2008/02/07/world/europe/08greece-span-600.jpg
http://eur.i1.yimg.com/eur.yimg.com/i/uk/tr/tg/lp/11/500_1175f22369ac1fb58ed02c3b6ad2811c.jpg
http://www.anthroarcheart.org/grfx/m52f.JPG
http://www.olympic.org/common/images/games/gallery/ancient/v15.jpg
http://centros5.pntic.mec.es/sierrami/dematesna/demates45/opciones/sabias/escuela%20pitagorica/aristoteles.jpg
http://library.thinkquest.org/05aug/00324/imagenes/Platon-2.jpg
http://img1.eyefetch.com/p/x2/225779-bb436095-a074-4f18-8d9f-42c2f70db401.jpg
17