Masinaehitusmaterjalid, mõisteid MMT-st, kütused, õlid, tehnilised vedelikud, (0)

Masinaehitusmaterjalid , mõisteid 
MMT-st, kütused, õlid, tehnilised 
vedelikud, 
17.10.12
[email protected]
1
Materjalid
Metallid
Materjalid, aine ehitus
Materjalid, fotoaparaat
Metallid
Metal ide omadused
Teraste li gitus  otstarbe  järgi,  markeering
Metallide omadusi
Metal ide üldisi omadusi
8.02.2010
Materjalide katsetamine
Röntgenkiirega ja  ultraheli katsetus
Alumiinium
Alumi nium on enamlevinumaid elemente maakoores,
kuid ol es väga akti vne hapniku suhtes, esineb
ta looduses ühendeina. Põhiliselt saadakse
alumi niumi mineraalist – boksiidist.  Tootmisprotsess
seisneb sel est alumi niumoksiidi  saamises  ja järgnevas
sulas  krüoli dis lahustatud alumi niumoksiidi
elektrolüüsis. Sel menetlusel saadud alumi niumi
puhtus  on 99,5…99,8% ja põhilisteks lisanditeks
raud, räni ja mangaan. Suurema puhtusega
alumi niumi (kuni 99,9%) saadakse sulaalumi niumi
rafineerimise teel
Alumi nium
Alumi nium on väga akti vne hapniku suhtes ja
metal i värske pind oksüdeerub kiiresti. Moodustub 
ainult mõne aatomkihi paksune tihe oksi dikiht, mis 
kaitseb pinda edaspidise korrosiooni eest. Alumi niumi 
hea  korrosioonikindlus  ongi tingitud sel est 
oksiidpindest.
 Alumi niumi korrosioonikindlust saab tõsta 
anodeerimisega, mil e eesmärgiks on paksema
oksiidikihi aga ka kõva  pinde  saamine.
Kõrge puhtusastmega alumi nium (99,5% Al ja enam) 
on väikese  tugevusega  ja teda kasutatakse peamiselt 
keemia- ja toiduainetetööstuses mahutite ja torustike 
valmistamiseks. Elektrijuhtmeina kasutatav tehniline 
alumi nium sisaldab kuni 0,5% rauda, ol es tegelikult 
alumi niumirauasulam.
Alumiinium
Alumi niumil on rida niisuguseid omadusi
(näit. hea korrosioonikindlus, väike tihedus), mis
teevad ta äärmiselt kasulikuks tehnomaterjaliks.
Puhas alumiinium on kül  väga madala tõmbetugevusega,
kuid seda saab tõsta külmdeformeerimise
(kalestamise) teel või teiste elementidega legeerimise
teel; tugevus tõuseb märgatavalt (kuni 500
N/mm2-ni). Alumi nium on väga  plastne  ja vormitav
paljude moodustega. Alumiiniumi hea  elektrijuhtivus
(60% puhta vase elektrijuhtivusest) soosib tema
kasutamist paljudes  elektrotehnika  valdkondades.
Alumiinium
Tihedus ρ= 2700  kg/m3
Sulamistemperatuur  Ts=660 °C
Kristal ivõre K12
Tõmbetugevus: puhas Al Rm= 80…135 N/mm2,  sulamid  =600 N/mm2
Joonpaisumistegur  λ=24 1
⋅ 0-6 1/K
Elektrijuhtivus 1/ρ=60% IACS1)
Korrosioonikindlus=väga hea
1) IACS  – rahvusvaheline lõõmutatud vase  etalon ;
näitab elektrijuhtivust vase suhtes (%)
Al  sulamid
Alumiiniumi  valusulamid
Alumi niumi valusulamite tüüpilised esindajad on Al-
Si-sulamid - silumi nid, mis ei moodusta ega mille
koostises ei ole keemilisi ühendeid. Sulamites esineb
eutektmuutus temperatuuril 577 °C ja ränisisaldusel
11,7% moodustub  eutektikum .
 Tänu eutektsulami  heale  vedelvoolavusele (Si suurendab
ka puhta Al vedelvoolavust) kasutatakse  sulameid
                     Alumiinium ja  alumiiniumisulamid
Puhas Al                   Al-sulamid                          Pulberalumi nium
Deformeeritavad sulamid 
Valusulamid
Vanandavad    Mittevanandavad           Vanandatavad Mittetvanandatavad
Vask, Cu
Vask on üks vanimaid inimkonnale teadaolevaid
metal e, mis sulameina (koos tinaga pronksidena)
on olnud kasutusel enam kui 5000 aastat. Tänapäeval
on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid
metal i kõrgest hinnast  tingituna  on need paljudel
juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu
alumiinium ja  plastid .
Põhilised vasemaagid on kompleksmaagid
vask- ja raudsulfiitidest. Vase tootmine neist toimub
sulatusmetal urgia (pürometal urgia) ja elektrometallurgia
meetoditega. Sulatuse teel saadakse
toorvaske, mis sisaldab 98,5…99,5% Cu ja
lisandeina rauda, väävlit, hapnikku jt. Toorvask
rafineeritakse elektrolüütiliselt, mil e tulemusena
saadakse puhas elektrolüütiline vask e.  katoodvask
vasesisaldusega 99,2…99,7%.
Vask
Vask ja  vasesulamid
Puhas Cu
  Cu-sulamid
  Messingid
  Pronksid
Cu-Zn sulamid 
(Cu-Sn-, Cu-Al-
Zn≤45%),
 Cu-Si- jt. sulamid)
Deformeeritavad-,valu- 
    Deformeeritavad, valupronksid  
     messingid 
         Väikestes  kogustes  Sn ja Al lisamine parandab   
messingi   
korrosioonikindlust  merevees ,Pb 
lõiketöödeldavust jne.
Tsink , pli , tina
Tsinki- kasutatakse laialdaselt teraste antikorrosioonpinnetena
( katuseplekk , veetorud).  Kontaktis  terasega
moodustab ta galvaanilise paari ja, olles  anoodiks ,
lahustub, kaitstes sellega terast korrosiooni
eest. Ka akupatareides aktiivmassi restina
   Plii-neelab hästi röntgenkiirgust, summutab vibratsiooni
ja heli, on kõrgplastne, märgab hästi teisi
metalle  (katab hästi teiste metallide pinda), on
korrosioonikindel väävelhappes, kus lahustuvad paljud
roostevabad terased ja  titaan . Pliid kasutatakse
suurtes kogustes akumulaatorite, haavlite, kuulide
jms. valmistamisel. Varem nimetati pliid ka seatinaks.
    Tina- on asendamatu nn. valgepleki tootmisel, millest valmistatakse
konservipurke. Võib öelda, et konservitööstuse
areng algas XIX sajandi algusest, millal avastati, et
tinaga kaetud raudplekist purgid lubavad säilida
toiduained väga kaua (on näiteid, et lihakonservid
nendes pole riknenud viiekümne ja enama aasta
jooksul). Samal otstarbel kasutatakse tina toidunõude,
aparaatide ja torustike katmisel. Plii selleks
ei sobi, sest moodustab toksilised ained.  Joodised
Metal ide markeerimine
Eri riikides on metallide margitähistus erinev, markeerimissüsteem on määratletud vastava 
riigisisesestandardiga (näit. Venemaal  GOST , Saksamaal DIN, Rootsis SS, Soomes SFS). Ent 
nüüd on olemas ka rahvusvahelised eurostandardid (EN),mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu 
riikides ja laiemaltki.
Eurostandardite hulk suureneb jõudsalt ja neid kehtestatakse järjepidevalt riikide (rahvuslike) 
standarditena. Nõnda toimitakse ka Eestis, sh. metallide markeerimist sätestavate
eurostandarditega.
Metalsete materjalide (teras,  malm , mitteraudmetallid  ja mitterauasulamid) Euroopa 
markeerimissüsteemi järgi, mis suures osas põhineb Saksa DIN standarditel, kasutatakse kahte 
tähistust:
- materjali margitähist,
-materjali tunnusnumbrit.
Teraste margitähistus
Teraste margitähistussüsteem põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste 
ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandard EN10027.
Kasutusalade järgi on teraste margitähiste põhilised sümbolid:
S – ehitusteras,
P – surveotstarbeline teras,
L – torujuhtmeteras,
E – masinaehitusteras,
B – betooniteras ( sarrusteras ),
Y – eelpingestatav betooniteras (sarrusteras),
R – relsiteras,
M – elektrotehniline teras jt.
Teraste markeerimine
Teraste tunnusnumbrite süsteem põhineb
Saksa DIN-standardist pärit tunnusnumbrite 
süsteemil.
Tunnusnumber on kuni 7-positsiooniline:
- 39 -
1. XX   XX      (XX)   ……
Materjali grupp: 1-teras
Terase grupi nr.
Jrk. nr.  grupis
Lisanumbrid (jäetakse sageli ära)
Terase töötlemine
Plastid
Tehnoplastid
Plastitööstus areneb kiiresti ja praeguste teadmiste juures on traditsioonilised materjalid 
nagu puit, klaasja paljud metallid edukalt asendatavad   plastidega . Plastide kasutusala 
laieneb  üha.
Plastid on polümeermaterjalid, mille põhikomponent on polümeerid puhtalt või 
segudena. 
Mitmekomponentse süsteemina sisaldavad need põhipolümeerile lisaks mitmeid 
lisandeid ja abiaineid, mille ülesanne on polümeeride tehnoloogiliste ja 
talitlusomaduste mitmekesistamine:
- füüsikaliste, mehaaniliste või elektriliste omaduste modifitseerimine ,
- termo- ja valguskindluse  suurendamine ,
- hinna alandamine,
- värvuse, läbipaistvuse jt.  optiliste omadustemuutmine,
- töödeldavuse parandamine.
Põhilisteks lisa- ja abiaineteks on täiteained, plastifikaatorid, stabilisaatorid, määrdeained 
ja värvained.
Polümeerid
Plastid
Polümeerid kui plastide põhikomponendid on kõrgmolekulaarsed ühendid, milles 
makromolekul on ehitatud madalamolekulaarsetest ühenditest –monomeeridest, mis on 
ühendatud keemilise sidemega.
Põhjusi, miks plaste kasutatakse on mitmeid:
- madalam töötlemistemperatuur kui metallidel ja keraamikal, seega  madam   energiakulu ,
- nad on kergemad (mahu ja massi suhe on polümeermaterjalide kasuks),
- viimistlemise minimaalne vajadus, tooteodavus,
- hea töödeldavus,
- korrosioonikindlus,
- hea tugevuse ja tiheduse suhe (eritugevus),
- plastid tagavad ühtlaselt vaikse töö ja mürasummutuse,
- nad on head elektri- ja soojusisolaatorid.
Plastide liigitus ja omadused
Temperatuurile reageerimise järgi liigitatakse plastid
kahte gruppi:
1.  Termoplastid ,
2.  Termoreaktiivid .
Termoplastid muutuvad kuumutamisel voolavaks, jahtudes aga  taastuvad  esialgsed 
omadused; nende  makromolekulidel  on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur
Termoreaktiivid muutuvad kuumutamisel või kõvendi toimel ruumilise struktuuriga võrestik 
polümeerideks,mis ei sula ega lahustu.
Plastid, struktuur ja töötlemine
Plastide talitlusomadusi
Plastist  toodete talitlus-, e kasutusomadused, mis ilmnevad 
ekspluatatsioonis, on:
a) mehaanilised:
- vastupanu mehaanilistele mõjudele (tõmbele,
survele, paindele, löögile),
- kõvadus,
- hõõrdekulumiskindlus;
b) füüsikalis-keemilised:
- soojus -/ külmakindlus,  tulekindlus ,
- soojusjuhtivus ,
- soojuspaisumine ,
- keemiline vastupidavus;
c) elektrilised:
- vastupanu elektrivälja toimele,
- dielektriline läbitavus;
d) optilised:
- läbipaistvus,
- valguse neeldumine /peegeldumine;
e) tervisekaitse ja ohutusega seotud omadused.
Plastide töötlemine
Plastide töötlemine
Plastide tootmine ja töötlemine oleneb  plasti tüübist ja toote konstruktsioonist. 
Termoplaste peamiselt valatakse, vormitakse ja töödeldakse 
ekstruuderiga; termoreaktiive pressitakse, valatakse ja vormitakse.
Mõlema puhul kasutatakse ka lõiketöötlemist (treimist, freesimist, saagimist, 
puurimist).
 Keevitamist on võimalik rakendada ainult termoplastide puhul.
Tehnoloogiliselt olulised omadused, mis määravad plastide töödeldavuse on:
- sulavoolavus/sulaviskoossus,
- niiskusesisaldus,
- termostabiilsus,
- kompaundi koostis (segu terviklik koostis, mis on töötlemisvalmis ja sisaldab 
juba kõiki vajalikke lisandeid),
kahanemine.
Enamik plastide töötlemise protsesse koosneb järgnevatest 
operatsioonidest:
- soojendamine pehmenemiseni,
- vormimine ,
- jahutamine  ( tardumine ),
- toote eraldamine.
Plastid
Lõppomaduste ja otstarbe järgi liigitatakse
termoplastid ja termoreakti vid:
a) tarbeplastideks – need on polüetüleen (PE), polüpropüleen (PP), polüvinüülklori d (PVC), polüstüreen (PS), 
fenoplast  (PF) jt.
b) konstruktsioonplastideks – need on polükarbonaat (PC), polüami d (PA), orgklaas ( PMMA ), epoksüplast 
(EP) jt.
c) eriplastideks – fluorplast (PTFE) jt.
Plastid
Termoplastid
• Polüetüleen (PE)
• Polüpropüleen (PP)
• Polüvinüülkloriid (PVC)
• Polüamiid (PA)
• Polüstüreen (PS)
• Polükarbonaat (PC)
• Polütetrafluoretüleen e. fluorplast (PTFE)
• Polümetüülmetakrülaat e. orgklaas (PMMA)
Termoreaktiivid
• Epoksüplast (EP)
• Aminoplastid (UF, MF)
• Fenoplast (PF) jt.
Elastomeerid
• Kautšuk
• Kummi
• Polüuretaan (PUR) jt.
Isoleermaterjale
Keraamika
Tööstusriikides on viimasel aastakümnetel toimunud “keraamiline  plahvatus ”, millega on 
kaasnenud miljarditesse dollaritesse ulatuvad investeeringud keraamikatööstusesse, on 
välja töötatud kümneid uusi keraamilisi materjale, tehnoloogiaid ja tooteid. 
Tehnokeraamikat peetakse XXI sajandi materjaliks.
Tehnokeraamilised materjalid on väga erinevate omadustega sõltuvalt nende koostisest 
ja valmistamise tehnoloogiast . Nende seas on häid elektrijuhte ( keraamilised ülijuhid) kui 
ka peaaegu ideaalseid dielektrikuid .
Tehnokeraamika üldisteks positiivseteks omadusteks on:
- suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus),
- korrosioonikindlus,
- suur kõvadus ja kulumiskindlus,
- väike tihedus,
Tehnokeraamika puudusteks on:
- väike painde- ja tõmbetugevus,
- suur haprus,
 Tehnokeraamika 
Tehnokeraamika all mõeldakse rasksulavate ühendite baasil saadud tööriista- 
ja  eriomadustega konstruksiooni materjale. Sellega eristatakse tehnokeraamika
ehituskeraamikast ( tellised , põrandaplaadid,drenaažitorud jt) ja
tarbekeraamikast (fajanss-, portselan - savinõud jt).
Keraamika on vanim konstruktsioonimaterjal  (põletatud savist  tellised), mida 
inimkond hakkas valmistama looduslikust toorainest. Tehnokeraamika
algab 1930. aastaist, kui Saksamaal püüti kasutada keraamikat (Al2O3) terase 
puhastreimisel. Keraamika väikese tugevuse ja suure hapruse tõttu ei leidnud 
ta laiemat kasutamist. Tänu eriti  puhaste (>99,99%) ja ülipeenete pulbrite 
valmistamise  tehnoloogia väljatöötamisele ning kuumpressimise rakendamisele 
on viimastel aastakümnetel saadud keraamikat piisavalt heade mehaaniliste 
omadustega (tugevus, löögisitkus), mis on teinud nad konkurentsivõimelisteks 
ja mõningates olukordades (kõrged temperatuurid, agressiivsed keskkonnad)
asendamatuteks materjalideks.
Keraamika
Tehnokeraamika
Tehnokeraamika kasutus
Oksiidkeraamika
Konstruktsioonikeraamika
• Al2O3-keraamika
• Kuumuskindel keraamika
• MgO-keraamika
• Termokindel keraamika
• ZrO2-keraamika
• Kulumiskindel keraamika
• Al2O3-keraamika
• Antifriktsioonkeraamika
• MgO-keraamika
• Poorne keraamika
• ZrO2-keraamika jt.
• “Sitke” keraamika
Mitteoksiidkeraamika
• Biokeraamika
• Karbiidikeraamika
Tööriistakeraamika
• Nitriidikeraamika
• Ülikõva keraamika
• Boriidikeraamika
• Lõikekeraamika
• Silitsiidikeraamika jt.
•  Kermised
Segakeraamika
Elektrokeraamika
• Oksinitriidikeraamika
• Dielektrikud
• Oksikarbiidikeraamika jt.
•  Pooljuhid
• Ülijuhid
• Raadiotehniline keraamika
Pulbermetallurgia
Referaadi sisu:
1. Keevitamise ülesanne, otstarve
2.Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub
3.Kasutatavad moodused ja  seadmed
4.Valitud teema lühike tutvustus:
       - kasutatavad seadmed
       - materjalide, keevitusvoolu, gaasi jne.   
valikute põhimõtted
        - liikumised  keevitusel
       - kvaliteedi kontrolli vajadus ja võimalusi
Teretulnud on lisaks  tekstile ka pildid, skeemid
Keevitamine
Keevitamine
Gaas - ja plasmakeevitus
Kütuste tekkimine Maal
Nafta
NAFTA OMADUSED
Nafta on iseloomuliku lõhnaga maapõues  leiduv  
pruunikas õline vedelik. Harvemini leidub  heledat , 
värvuselt petrooliga sarnanevat ja musta vaike 
sisaldavat paksu naftat.
Nafta tihedus on 650 … 1040 kg/m3.
Teda iseloomustab elemendiline, rühmaline ja 
fraktsiooniline koostis.
 Nafta sisaldab süsinikku 83 … 87%, vesinikku 11 … 
14%,hapnikku, väävlit ja lämmastikku kokku 1 … 5%. 
Protsendi  murdosa  piires sisaldab nafta lahustunud 
mineraalaineid ja 
Kütuse kütteväärtus ja kogus
Mõningate kütuste kütteväärtusi
Kütused, autobensi nid
Kasutavate karburaatormootorite e 
ottomootorite tegelik võimsus, töökindlus ja 
kasutegur sõltuvad  kasutatava  kütuse 
omadustest.
Kütuse põhikoostises on teatavasti süsinik C ja 
vesinik H., 
 
Vaata keemiast alkaanide homoloogiline rida:   
metaan CH4,  etaan  C2H6 jne!
 
Kütused: autobensiinid
Mootoris ühinevad õhus olev hapnik O2 ja 
kütusekomponendid süsinik C ning vesinik H teatavasti 
põlemise teel, oksüdeerumsprotsess. 
Kaasneb kõrge temperatuur ja rõhk ning tekivad mitmed 
uued ühendid, lisanduvad uued elemendid!
     
Mõtle, mis on õhk! 
     Kas hapniku ja õhu vahele saab panna   
võrdusmärgi? 
Kütused: autobensiinid
   -  Oktaanarv - kahekohaline arvude 
kombinatsioon,mis kokkuvõttes iseloomustab 
kütuse põlemist.Näiteks A 76, A 92, A 95, A 
98. Mida suurem arv , seda parem.  Kuid mitte 
lõpmatuseni!
– Detonatsioon- kütuse ülikiire, plahvatuslik  
põlemine, kiirus 2000 m/s, arvuta km/h-sse. 
Normaalne põlemine 70 km/h, (19 m/s)
– Antidetonaator- spetsiaalne  lisand  bensiini 
oktaanarvu tõstmiseks, võimaldab kasutada sellist 
bensiini kõrge surveastmega mootorites.
 Näiteks tetraetüülplii, Pb(C2H5)4 ,  tumepruun  
õlitaoline vedelik.
  Et Pb on inimorganismile ohtlik, akumuleerub 
pikema aja jooksul ja tekitab vähkkasvajat, on 
need bensiinid  ”värvilised”:  roosa , sinine, roheline. 
Tänapäeval pli vabad antidetonaatorid!
Kütused: autobensiinid
 Nüüdisaegsed bensiinid peavad vastama 
järgmistele nõuetele:
 
Nad peavad võimaldama moodustada sellist 
küttesegu, et mootor käivituks kergelt  ja töötaks 
kõigil režiimidel püsivalt.
 Normaalne küttesegu: 1:14,7, kus 1 kg kütet 
segatakse 14,7 kg õhuga normaaltingimustes
Nad ei tohi mootoris detoneerivalt põleda: mõisted, 
• oktaananarv
• detonatsinoon,
• antidetonaator.
Kütused: autobensiinid
Bensiini tihedus ca 680…780 kg/m³. kg/
Seoses põlemisel tekkivate kahjulike gaasidega, 
kasutatakse autol katalüüsmuundurit, mille
ülesandeks on vähendada, redutseerida,  heitgaasides 
sisalduvate kahjulike ühendite CO, CH ja NH, hulka 
enne nende atmosfääri,  loodusesse  paiskamist.
Järgi jääksid H2O, CO2 ja N, mis on  üldjuhul kahjutud 
keskkonnale.
Fraktsioonid: alkaanide homoloogilise rea li kmete 
heksaan,  heptaan , oktaan teisendeid erinevates %-s 
vahekordades. Küllastunud süsivesikud: alkaanid 
(parafiinid), tsüklaanid (nafteenid), areenid(aro-
maatsed süsivesikud) 
Kütused: autobensiinid
NB! Kasutuse ohutus!!  Ainult 
mootorikütuseks!
Tänapäeval kasutusel ka pli vabad bensi nid.
Esitatavad põhinõuded:
• Bensi n ei tohi põhjustada toitesüsteemi detailide 
korrosiooni, tema põlemisproduktid aga kolvi- , hülsi- 
(silindri) grupi ja gaasijaotusmehhanismi detailide 
korrosiooni.
• Nad peavad olema sellise koostisega, et võimalikult 
vähe sadestuks toitesüsteemi detailidele vaikaineid 
ja kuumadele mootoridetailidele  tagi .
• Kauaaegsel säilitamisel ei tohi bensiini omadused 
(ka fraktsioonikoostis) muutuda.
• Olema kül aldase eripõlemissoojusega.
• Ei tohi  sisaldada  vett ega mehhaanilisi lisandeid
Kütused: di selküte
 Diislikütuse  tsetaaniarv  määratakse  seadmega , 
mille põhiagregaadiks on eelpõlemiskambriga ja 
muudetava surveastmega ühesilindriline 
diiselmootor  silindrimahuga 652 cm³. 
Etalonkütuseks kasutatakse tsetaani
 CH3(CH2)14CH3, isesüttivusega 100 ühikut) ja 
metüülnaftaleeni (C10H7CH3, isesüttivus 0 ühikut) 
segu. 
 Diislikütuse tsetaaniarv võrdub tsetaani 
sisaldusega protsentides etalonkütuses, millel on 
uuritava diislikütusega ekvivalentne isesüttivus.
Suvise diislikütuse tsetaaniarv  peaks olema 
40…45 ja talvise 45…50. 
Kütused: di selküte
Di slikütus on hele, kollaka värvusega, veidi õline 
vedelik. Di slikütust saadakse mitmete nafta 
destillatsiooniproduktide (gasool, solaarõli, 
petrooleum )  segamisel  teatud vahekorras. 
Tema tihedus on 810…860 kg/m³.
 Üks olulisemaid diislikütuse kasutusnäitajaid on 
tema võime kiiresti süttida ja ühtlaselt põleda, mis 
tagab normaalse rõhu tõusu  silindris  ja mootori 
sujuva töö.
 Diislikütuse isesüttivust iseloomustab   
tsetaaniarv.
Kütused: di selküte
Kinemaatiline  viskoossus    on vedeliku raskusjõu 
mõjul  voolamise  takistuse mõõt. 
 Diislikütuse pumbatavus läbi filtrite, puhastite ja 
läbi kütuse etteandeaparatuuri sõltub kütuse 
viskossusest ja madalatemperatuurilistest 
omadustest.
 Liiga suure viskoossusega kütus pihustub halvasti ja ei 
 põle täielikult.
 Väikese viskoossusega kütus pihustub ja aurustub 
hästi, kuid tal on halvad määrimisomadused.
 See kiirendab kütusepumpade ja  pihustite  kulumist.
Kütused:di selküte
Diislikütuse fraktsiooniline koostis: iseloomustatakse 
50% ja 96% kütuse destil atsioonitemperatuuriga. 50% 
kütuse väljakeemise temperatuur on 280ºC ja 
iseloomustab diiselmootori käivitumise kergust,
 mootori töötamise pehmust ja  ökonoomsust.
 96% kütuse väljakeemise temperatuur on 350ºC ja 
näitab põlemise täielikkust. 
•  Kergemate fraktsioonide hulga  tunduv  suurenemine 
kütuses põhjustab viskoossuse langust, suurendab 
tuleohtlikkust ja halvendab isesüttimist silindris. 
•  Raskefraktsioonilise kütuse kasutamine raskendab 
mootori käivitumist. Küttesegu  põleb silindris 
mittetäielikult (mootor suitseb), intensiivistub tagi teke ja 
 mootoridetailide kulumine.
Kütused: diiselküte
Kütuse madalatemperatuurilisi omadusiseloomustatakse
•   hägustumistemperatuuriga, mil e juures tekivad 
kütuses parafi nikristal id ja
• hangumistemperatuuriga, mil e juures kütus kaotab 
voolavuse.
Selle põhjal jaotatakse diislikütused kolme liiki , vaata 
allpool olevat tabelit:  
 Tegur/Kütuse li k  Suvine  kütus  Talvine  kütus               
Hägustumine        -5ºC              -25…- 35ºC                 
       
    Hangumine         -10ºC             - 35…- 45ºC 
                 
    - 55ºC.- arktiline kütus
Kütuseid tuleb kasutada vastavalt aastaajale:
talviste kütuste kasutamine suvel põhjustab 
toiteaparatuuri ( pump  ja  pihustid ) kiiret kulumist. 
Kütused: di selküte
Diislikütuse stabiilsus
Diislikütuse keemilist stabiilsust 
iseloomustatakse:
•  vaigusisaldusega,
•  joodarvuga 
•  koksistuvusega.
Mida vähem on kütuses vaike, väiksem 
joodarv ja koksistuvus ning mida kauem on ta 
stabiilne,  seda vähem tekib  mootoris nõge ja 
tagi, seda parem on see kütus mootori 
“tervisele” !
Kütused: di selküte
 Diislikütus ei tohi sisaldada:
•  mehhaanilisi lisandeid;
•  vett; 
•  vees lahustuvaid happeid;
•  aluseid.
  Normitud on üldine väävlisisaldus, mis võib  
olla 0,2 … 0,5 %.
Kütused: gaas.
Gaaskütusteks nimetatakse sel iseid kütuseid, mis
 juhitakse mootori toitesüsteemi gaasilises olekus.
 Võrreldes vedelkütustega on neil mitmed eelised: 
•  Suured varud looduses.
•  Madalam hind.
•  Kahjulike  lisandite  (vaikained, korrodeerivad ühendid,
   mehhaanilised lisandid) puudumine.
•  Mootoridetailide  aeglasem  kulumine (1,5…2 korda).
•  Määrdeõli tööea suurenemine 2…3 korda.
•  Mürgiste ühendite sisaldus heitgaasides mitu korda
   väiksem.
•  Suur detonatsioonikindlus, mis võimaldab tõsta mootori
   surveastet.
•  Kõrge kütteväärtus. 
17.10.12
[email protected]
61
Kütused:gaas
Peamisteks puudusteks transpordivahenditel 
kasutamiseks on:
•   Tankimise keerukus ja ebamugavus.
•   Toitesüsteemi osade suur mass.
•    Kerge lenduvus ja  plahvatusoht .
•   Väike tihedus.
Gaaskütused jaotatakse kolme põhiliiki: 
•   Generaatorigaas .
•  Surugaas.
•   Vedelgaas .
Mootor ja õlid, määrded
Määrdeained
Määrdeained ehk määrded on tehnilised ained, mis 
li kuvate osade vahele viiduna vähendavad seal: 
• hõõrdumist, 
• kulumist 
• kuumenemist
• väldivad sööbimist
• pikendavad seadme tööiga. 
Samuti peab määrdekiht olema piisava tugevusega, et 
taluda suuri  koormusi . 
Määrdeaine omadust moodustada metalli pinnale 
tugevat kaitsekelmet nimetatakse määrimisvõimeks. 
Määrdeained
Määrimisvõime oleneb määrdeaine koostises 
olevate süsivesinike keemilisest koostisest ja 
struktuurist.
Peale hõõrdumise ja kulumise vähendamise on 
määrdeainetel veel hulk
 lisaülesandeid:
•  hõõrdepindade jahutamine,
•  kulumisjääkide eemaldamine, 
•  lõtkude tihendamine, 
•   korrosioonikaitse ,
•  müra summutamine jne.
Määrdeainete liigitus
Päritolult jagunevad määrdeained:
• mineraalseteks, mis on toodetud naftast;
• orgaanilisteks, mil e valmistamiseks 
kasutatakse teatud taimede seemneid ja 
loomset rasva.
• sünteetilisteks mis saadakse kunstlikult       
mitmesugustest toormetest erilise keemilise  
töötluse teel.
Oma olekult normaaltingimustes* jagunevad 
nad:
• gaasilisteks
• vedelateks e õlideks
• tahketeks e määreteks
*-  temp.+ 20° C ja õhurõhk 760 mm Hg 
Õlid: vahetus
Lisaks eeltoodud peamistele teguritele mõjutab õli 
vastupidavust  kütuse kvaliteet - madala kvaliteediga 
kütuse  kasutamisel  tekib palju agressi vse loomuga 
põlemis jääke, mis võivad õli riknemist ki rendada 
mitmeid  kordi .
 Näiteks diiselkütuste puhul suurendab  normist  suurem 
väävli sisaldus happeliste ühendite teket mootoriõlis ja 
neutraliseerivad lisandid kasutatakse õlist ki resti ära. 
Kui õlivahetus välp on sellistes tingimustes liialt pikk, 
siis võivad happelised ühendid põhjustada mootoris 
korrosiooni.
Vaata eraldi artikkel: trakhool.kütus,õli,määre,ved..doc
Õlid: vahetus
                    Kui tihti peaks õli  vahetama ?
Mootoriõli vahetusvälba annab mootori ehk auto tootja 
ja see sõltub kolmest peamisest parameetrist:
1. Kasutatava mootoriõli kvaliteedist – kõrgema 
kvaliteediga õli peab kauem vastu. Sünteetilised õlid 
taluvad ekstreemseid tingimusi mitmeid kordi 
paremini, kui  mineraalsed .
2. Mootori ehitusest ja seisukorrast -  kaasaegses
väikese läbisõiduga mootoris vananeb õli aeglaselt, 
vanas kulunud mootoris kiiresti. Raske on võrrelda 
mootoreid mil ede valmimisaastad on näiteks 1980 ja 
2000. 
3. Töötingimustest, mil istes mootor töötab - kerged
maantee tingimused avaldavad õlile väikest  survet , 
sõit linna ummikutes, töö metsas või ehitusplatsil rikub 
õli oluliselt kiiremini..
Lühidalt kokkuvõttes tuleb õlivahetusvälpa suhtuda kui muutuvasse suurusesse. See 
tähendab, et mida rohkem on mootor kulunud ja/või mida raskemates tingimuste 
mootor töötab (metsavedu, ehitusmasinad,  taksod  jne), seda lühem oleks soovitatav 
õlivahetusvälp.
Õlid:vahetus
Õlivahetusvälbad on väga suure kõikumisega.  
Sõiduautodel on see sõltuvalt autost ja 
väjalaskeaastast vahemikus 5 000 - 35 000 km 
ning veoautodel 10 000 - 100 000 km.
 Õige väärtuse saab auto kasutusjuhendist. 
Samuti on kasutusjuhend õige koht õli  
kvaliteediklassi teada saamiseks.
Määrdeainete liigitus
Päritolult jagunevad määrdeained:
•  orgaanilised
•  mineraalsed
•  sünteetilised.
Lisaks vedelatele kasutatakse veel 
konsistentseid määrdeaineid, mis 
normaalses olekus on  tahked  e 
mittevoolavad. Nende kohta kasutatakse tihti 
väljendit  “tavott”.
 Neid eristatakse veel selle alusel, millistes 
tingimustes üks või teine määre peab 
töötama: külmas, kuumas, niiskes 
keskkonnas jne. 
Määrded
ADNOC  GREASE  No. 2 on (NLGI klasside järgi) on 
plastsed  määrded, mis on valmistatud 
kõrgekvaliteetsetest baasõlidest, li tiumseebist (tahkest), 
rooste - ja oksüdatsiooni nhibi toritest. Need on libedad 
pruuni värvi plastsed määrded, mil el on suurepärane 
tugevuspi r, hea vastupanuvõime oksüdatsioonile, 
roostele ja veega ärauhtumisele.
ADNOC plastsed määrded on sobivad rattalaagritele, 
hoovastikule, vedrustusele jt. plastseid määrdeid 
vajavatele sõlmedele. Neid võib kasutada ka 
tööstusseadmetes normaalkoormustel. Pidevaks tööks on 
nad efekti vsed temperatuurivahemikus -20° … 125°C, 
kuid võivad taluda ka juhuslikke kõrgtemperatuure kuni 
160°C.
ADNOC GREASE NLGI 2 määrdega määritakse 
vedrustuse sõrmi, pukse, jahutusvedeliku pumba laagreid 
jne.  
Määrded
Effekti vsed määrded, mis sobivad kasutamiseks 
laialdasel temperatuuriskaalal. Valvoline Multi-
Purpose , Moly Fortified ja Lithium No. 2 EP määrded 
on loodud kaitsmaks kõiki kuul i gendite süsteeme, 
roolimehhanismie, laagreid ka kõige karmimates 
tingimustes.
Valvoline Semi Fluid Grease 00 on mõeldud 
kasutamiseks kõikjal kus li tiumil baseeruv määre on 
nõutud. Sobib kasutamiseks laagrite ja suletud 
tööstuslike käigukastide määrimiseks, kus  poolvedel  
määret soovitatakse. Tänu sel e määrde väga 
headele  määrimisomadustele ka kõige 
ekstreemsematel tingimustel võib teda kasutada ka 
veoautode ja tööstusmasinate 
tsentraalmäärimissüsteemides. 
Määrded
BTX is a high  quality  multipurpose grease that can be 
used in both  industrial  and  automotive  applications. 
The grease is suitable for a  wide  range of  plain  and 
rol ing bearings. 
BTX grease is based on lithium and  mineral  oil. 
Contains antioxidants, corrosion inhibitors and 
EP/AW additives. BTX is a general multipurpose 
grease which can be used in various applications 
within   given  temperature  limits . 
The lubricating grease  offers  good  mechanical  
stability 
and corrosion protection,  making  it suitable for bearing 
lubrication  even  in wet environments. 
SRÜ määrded
Grafiitmääre 
Plastne määre (GOST 3333-80) raskelt koormatud hõõrduvatele 
sõlmedele ( lahtised  hammasrattad, keermesliitmed, lehtvedrud jne.) 
Lubatud töötemp -20 kuni 
Plastne määre (GOST 211510-87), mis on toodetud 
liitiumseebi baasil. Sobib liug- ja veerelaagritele ning 
erinevat liiki ülekannete määrimiseks. LITOOL
Plastne määre (GOST  1033 -79) kasutamiseks masinate ja 
mehhanismide hõõrduvates osades. Lubatud töötemp. -25 
kuni +65. Piisavalt võimsates mehhanismides ( laagrid , 
plokid jne.) kuni -50C. SOLIDOOL
Erivedelikud
ADNOC pidurivedelik
DOT 3 ja DOT 4
FMVSS 116 DOT 3; FMVSS 116 DOT 4, SAE J1 703F
ADNOC pidurivedelikud on sünteeshüdrovedelikud  trummel - ja 
ketaspiduri süsteemidele, mil es on vajalik kasutada 
sünteesvedelikke. Need aitavad ära hoida pidurdusvõime kadumist, 
mille võib esile kutsuda rasketest töötingimustest põhjustatud li ga 
kõrge temperatuur.
ADNOC pidurivedelikud sisaldavad korrosiooni- ja 
oksüdatsiooniinhibiitoreid, mis tagavad pidurisüsteemile suurema 
töökindluse.
ADNOC pidurivedelikud sobivad ja segunevad kõigi teiste samadele 
nõuetele vastavate pidurivedelikega, kuid neid ei tohiks segada 
mineraalõlide baasil valmistatud vedelikega.
DOT 3 sobib kõigile  autodele , kus pole nõutud DOT 4 kasutamist.
DOT 4 on kõrgekvaliteediline piduri- ja sidurivedelik, millel on kõrge 
keemistemperatuur  ja suurepärased määrimis- ning 
viskoossusomadused. DOT 4 on vajalik uuemates  autodes , sest 
nende moodne aerodüünamika,  pidurdamine  suurematel ki rustel ja 
asbestivabade piduridetailide suurem soojusjuhtivus põhjustavad 
pidurivedeliku kõrgema 
Erivedelikud
Jahutusvedeliku  kontsentraat  TOSOOL AM 
Jahutusvedelik "TOSOOL A-40" 
Akuvesi 
Õhkpiduri
piiritus
Jahutusvedelik 
" Arctic Red 
Longlife" 
-36°C
Klaasipesuvedelik lõhnatu -21°C 
Konserveerimisvedelikud, kaitsemäärded
Tehniline vaseli n- parafi niga paksendatud 
rasva baasil valmistatud määre
PVK-petrolaatumiga paksendatu määre, 
parafi ni ja tseresiini baasil
NG 216- maspli n, kilekaitsemääre
AKOR-1- mootorite, jõuülekannete, 
hüdrosüsteemide sisemuste konserveerimiseks, 
lisatakse kuni 15% õli üldkogusest
Pli vaba bensiini  ja bituumenlaki segu-
põl umasinate katmiseks

Document Outline

• Slide 1


• Slide 2


• Slide 3


• Slide 4


• Slide 5


• Slide 6


• Slide 7


• Slide 8


• Slide 9


• Slide 10


• Slide 11


• Slide 12


• Slide 13


• Slide 14


• Slide 15


• Slide 16


• Slide 17


• Slide 18


• Slide 19


• Slide 20


• Slide 21


• Slide 22


• Slide 23