moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Kasumiaruandes on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid (pankade rahaturufondide osakuid). Lühiajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud on bilansis näidatud õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse määratlemisel on aluseks võetud turuhind. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse lühiajalised finantsinvesteeringud
Rahaturu riskid on väiksemad kapitalituru omadest. Rahaturg toimib nii esmas- kui ka järelturuna. Rahaturu keskseid eeltingimusi on finantsinstrumentide kõrge likviidsus. Turul eristatakse 4 põhielementi : Laenuandjad- ja võtjad; Finantsturud korraldavas funktsioonis; Finantsinstrumendid. Enamkasutatavad rahaturu väärtpaberid: Riigikassa võlatähed ehk T-bills Tavaliselt tähtajaga kuni aasta. Kasutatakse valitsuse lühiajaliste sularaha vajaduste katteks. Sõltuvalt maksusüsteemist võivad kulud ja laekumised koonduda erinevatele perioodidele, mistõttu võib tekkida likviidsus probleem. Kasutatakse erinevat liiki võlatähti : 1)Regulaarseeria võlatähed, mida emiteeritakse lühi perioodide järel (nädalas või kord kuus). Kustutus tähtajad võivad olla väga erinevad sõltuvalt raha vajadusest. Müügisessioonid on kindlaks määratud aegadel. Suure mitmekesisuse tõttu on nad hästi kaubeldavad, sest
1. Füüsiliste vahendite kontroll- inventari kontroll, laoseisu ja kvaliteedi kontroll. 2. Inimressursside kontroll- sisaldab valiku, treeningu, tulemuste ja kompenseerimise hindamist. 3. Informatsiooni ressursi kontroll- hõlmab müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonna analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose. 4. Finantsressursside kontroll- seisneb võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt. Juhtimistasandite järgi: 1. Strateegiline kontroll- viivad läbi tippjuhid. Selgitab, kui tulemuslikud on org. funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2. Taktikaline kontroll- teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele ( käive, omahind, kasum) . 3. Operatiivne kontroll- teostavad esmatasandijuhid
vaba, osaliselt vaba ja mittevaba. 2. Raha ja pangandus. Devalveerimine. Inflatsioon. Pangandus. Ühiskond vajab raha oma elu korraldamiseks. Rahal on mitu ülesannet: Maksevahend – teostada vahetustehinguid Arvestusühik – ühtsel alusel arvutada ja võrrelda kaupade ja teenuste väärtust Väärtuste kogumise vahend – võimalik hoida ja koguda vara Rahaliigid: Kaupraha – väärismetall või muu materiaalne ese Sularaha – paber- ja metallraha Deposiitraha – laenu andes loodud raha Elektrooniline raha – virtuaalne e-raha Väärtpaber – rahalist kohustust tõendav dokument Likviidsus – võmalik raha kätte saada koheselt (nt pank) Kurss – hind, mida ühe vääringu eest ollakse nõus maksma teise vääringu alusel Fikseritud kurss- riigi poolt määratud (nt kullastandard) Vaba kurss – tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel
Füüsiliste vahendite kontroll seisneb inventari kontrollimises, laoseisude kontrollimises ja kvaliteedikontrollis; 2. Inimressursside kontroll sisaldab valiku, treeningu, tulemuste ja kompenseerimise hindamist. 3. Informatsiooni ressursi kontroll hõlmab müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonna analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose. 4. Finantsressursside kontroll seisneb võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt. 83. Kontrolli protsess · Andmete (info) kogumine ja standardite määramine - on kasulik standardid arvuliselt määratleda. · Reaalsete tulemuste võrdlemine standarditega - määrata aktsepteeritavad hälbed. · Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele - juht laseb tegevust korrigeerida. 84. Mõjuvõimu mõiste Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema
Millised on kaupraha puudused erinevate raha funktsioonide täitmisel? Vormid: a) kaupraha b) sümbolraha c) deposiitraha Funktsioonid: raha, kui maksevahend ehk kui maksete teostamise vahend. Alternatiivkulu olemasolu ja vahetusväärtuse ebastabiilsus on olnud peamisteks põjusteks, miks ka parim kaupraha- kuld- on asendunud sümbolrahaga. 60. Milliseid rahaagregaate kasutatakse Eesti statistikas? M0- ringlusesse lastud sula- ja kontoraha, M1- sularaha majanduses, nõudmiseni hoiused (sh Eesti kroonides/Eurodes, välisvaluutas, , M2- tähtajalised säästu- ja muud hoiused. (eh EEK/euro, välisvaluuta) 61. Millised on majapidamise alternatiivid oma rikkuse (varade) hoidmisel? Hoida oma oma rikkust väärtpaberites, mis annavad intressitulu; on võimalus paigutada oma rikkus ka füüsilisse varasse, näiteks kinnisvarasse, kunstiväärtustesse, tootmishoonetesse jne. 62. Kuidas defineeritakse rahanõudlust
Kuna müügitulude kasvutempo ületab varade kasvutempot, siis võib öelda, et ettevõte on oma varasid efektiivselt kasutanud. 11 3 SUHTARVUANALÜÜS 3.1 Likviidsussuhtarvud ...näitavad ettevõtete võimet tasuda lühiajaliste kohustuste eest. Ettevõtete võime tasuda lühiajalisi kohustusi, sõltub sellest, kas neil on piisavalt likviitseid vahendeid ehk sularaha ja teisi varasid, mida saab kiiresti muuta rahaks. Likviidsust võib omakorda vaadelda lühiajalise ja pikaajalise likviidsusena. Lühiajalise likviidsuse uurimise korral võrreldakse firma käibevarasid ja lühiajalisi kohustusi. Lühiajalise likviidsuse näitajatest on eelkõige huvitatud organisatsioonid või isikud, kes annavad ettevõttetele lühiajalist laenu. 3.1.1 Lühiajaliste kohustuste kate (%) (current ratio) Käibevara x 100
tähtaegse maksmise korral. Ostes välistarnijalt tuleks endale kaubelda võimalikult pikk järelmaksu periood, sest tänu inflatsiooni mõjule, saab hilisemal tasumisel teha seda odavamate vahenditega, raha väärtus väheneb. Ostes välistarnijalt, tuleks vältida ettemaksu, kuna ettemaksu korral on valuuta väärtuse langus veelgi suurem. Kui firma osa tegevust toimub välismaal, siis tuleks vältida liigse sularaha kuhjumist seal. Otstarbekas on see võimalikult kiiresti paigutada vajalikkesse materiaalsetesse väärtustesse. Või kanda üle emaettevõttele. Kui ettevõtte tegevus on seotud välisturgudega, siis tuleks riske hajutada vastassuunaliste tasakaalustavate valuutatehingutega. Näiteks kui mingiks tähtpäevaks tuleb tasuda arve dollarites, siis on soovitav enamvähem samaks ajaks ja samas summas sõlmida tehing, millega firma müüb oma toodangut samuti dollarite eest.
Keskpank ja valitsus Keskpank peab olema valitsusest sõltumatu. Eesti Panga peaeesmärgid · Eesti finantsüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse edendamine ning arengu toetamine · ühiskonna sularahanõudluse rahuldamine · hindade stabiilsuse tagamine. Valuutakomitee Kasutusel olnud ajaloo vältel 70-s riigis. Peamine erinevus valuutakomitee süsteemi ja kullastandardi vahel tagatiseks lisaks kullale ka välisvaluutareservid. Põhilised omadused: · fikseeritud vahetuskurss · sularaha ja hoiused (valuutakomitee kohustused) on tagatud kulla ja välisvaluuta reserviga · konverteeritavus. 19 Eelised: · lihtsus · aitab tekitada usaldust riigi vääringu suhtes · mõjutab positiivselt väliskaubanduslikke. 20
külastada oma raha eest. Igal kliendil on omad soovid, teenindamine võtab kaua aega ( kui iga inimese teenindamine võtab 30s või isegi rohkem, siis kulub selleks juba tund). Kohvik on sel puhul töö organiseerinud nii, et valmistab ette kolmest praest koos joogiga koosneva komplektlõuna ühe hinnaga. Praed tuuakse järjest baariletile, ning teenindamine läheb sujuvalt ja kiirelt. Arvlemine toimub koheselt sularaha, kaardimakse või arve esitamise teel ülekandega. Suurema hulga inimeste teenindamiseks kasutatakse ka rootsilauda, mis kiirendab tööprotsessi. Töötajatel on ettenähtud sanitaarriietus. Regulaarselt töötajad läbivad toiduhügieeni koolituse, sanitaarkontrolli, ettevõtte poolt korraldatakse täiendkoolitusi, võimaldatakse osa võtta toidumessidest. Ettevõte saavutab oma eesmärgid tarbijate vajaduste rahuldamiseks ja kasu saamiseks. Treegeri
ja restoranide puhul. Varimajanduse mahu hindamise meetoditest on kasutatavamad järgmised: *võrdlusmeetod – võrreldakse sissetulekuid, tarbimist ja tootmist ning saadud vahede alusel korrigeeritakse makroökonoomilisi näitajaid. *sensitiivse analüüsi meetod – jaotatakse majandus eri kategooriateks ja iga kategooria jaoks määratakse maksimaalse pettuse koefitsient. *käibeloleva rahamassi uuringud – võrreldakse sularaha ja pangaülekannete mahtu. *statistilised uurimused ja vaatlused – püütakse saada infot vaatluste abil *tööaja kasutamise uuringud – püütakse teada saada varimajanduses kulutatav aeg. Eesti Vabariigi statistika Ülevaateid annab Eesti Statistkaamet oma kuukirjades ja aastaraamatutes ning makromajanduslikke analüüse teostab Eesti Panga makromajanduse osakond. Eesti majandus arenes aastatel 1995-1997 tõusujoones. SKP kasv püsihindades 1996.a. võrreldes 1995.a. oli 3,9. Kasv 1997.a
4.14 Arve maksetähtaja ületamisel tuleb maksta viivist 0,1% summast S iga hilinemispäeva eest. Leida võlgnevuse V (summa + viivis) sõltuvus päevade arvust n. 4.15 1993.aastal oli kaupluse läbimüük 2 500 000 kr. 1994.a. oli läbimüük võrreldes 1993. aastaga 5% suurem. Leida: a) kui suur oli läbimüük 1994.a.; b) kui 1995. a. kasvab läbimüük samuti 5%, kui suur see peaks tulema? 4.16 "Postimees" 18. septembril 1998: "Eesti Panga poolt ringlusse lastud sularaha maht moodustas augusti lõpul 5,5906 miljardit krooni, suurenedes möödunud aasta augusti lõpuga võrreldes 4,2 protsenti." Kui suur oli ringluses oleva sularaha maht 1997.a augusti lõpus? 4.17 Kui hüvise hind on p ja hüvise tarbimiskogus kuus q, siis tarbija kulutused selle hüvise tarbimiseks on C ' p q . Kui hüvise hind tõusis 25%, mitu protsenti peab tarbija vähendama tarbimiskogust, et kulutused jääksid samaks. 4
Põhjuseks on see et mitmeid rahaalternatiive on võimalik väga kiiresti rahaks vahetada, see aga muudab piiri raha ja rahaasendajate vahel suhteliselt olematuks. Pärisrahast eristab alternatiivraha peamiselt see, et teda ei saa kasutada üldise maksevahendina. Raha mõõtmiseks on rakendatud rahvusvahelised rahamõõdud ehk kolm peamist mõõtu. Esimeseks mõõduks on M1, mis hõlmab kõige likviidsemat vara, mis täidab raha funktsioone. M1 = sularaha + nõudehoiused, selle mõõdu koosseisu kuuluvatele varadele on iseloomulik, et nad kas ei kanna intressi või on see väga madal. Nõudehoiuseid on äritehingutse võimalik kasutada peaaegu analoogset raha, kuid M1 ei ole kindlasti täiuslik rahamõõt, sest näiteks ebastabiilse rahasüsteemiga riikides mõjutab rahapakkumist oluliselt välisvaluuta. Nõudehoiuste kõrval pakuvad pangad säästuhoiuse tüüpi hoiuseid, mille intressimäär
o Millised on Eesti looduslikud ressursid? o Geograafiline paiknemine, turism · INIMKAPITAL o tööjõud (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne), ettevõtlikkus o vananev, tervisenäitajad viletsad, kinnipeetavate arv suur · KAPITAL o Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne o Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad Alternatiivkulu · Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 22 o Nt kui teame, et rahvastik on vananev, ei saa ehitama hakata uut noortele keskenduvat asutust jms · Tarbijakaitse Euroopa päevikust lk 42 51 o Taaskord riik sekkub majandusse
RAHVUSVAHELINE MAJANDUS KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: rahvusvaheline majandus, välis- ja sisemajandus, maailmamajandus, majanduskord, uus rahvusvaheline majanduskord. · Rahvusvaheline majandus- käsitleb riikide vastastikust majanduslikku sõltuvust, ta analüüsib kaubavoolusid, teenuste liikumist ja makseid ühe riigi ning ülejäänud maailma vahel, neid voogusid reguleerivat poliitikat ja selle mõju riigi heaolule; uurib üksikute rahvusriikide vahelisi suhteid maailma nappide ressursside jaotamisel inimvajaduste rahuldamiseks. · Välismajandus- hõlmab riikidevahelised tehingud, nagu rahvusvaheline kaubandus, teenuste vahetamine, kapitali ja maksete liikumine jmt., mille varal riigid osalevad rahvusvahelises tööjaotuses, et tõsta oma heaolu. · Sisemajandus- selliste majanduslike operatsioonide (tootmine, jaotus/müük, ...
1.jaanuariks 1941 oli kroon rublaga asendatud. 1947.a. teostati rahareform vahekorras 1uus : 10vana , peenraha jäi käibele endises nominaalväärtuses. 1961.a. 1.jaanuari rahareformiga muudeti rubla hindade mastaapi (1uus:10vana) 1947 ja 1961 rahareformide eesmärgiks oli finantseerida sõjatööstust. Lasti käibele uued rahamärgid. 1992.aasta juunis toimus rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Kolmel päeval (20. 22. juunil) vahetati elanikele kroonideks kuni 1500 rbl. Sularaha, kurss 10:1. Krooni vahetuskurss seoti saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni). 01.2011 mindi üle eurole. 25. Paleograafia ja stenograafia mõiste. Paleograafia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb vanade kirjaviiside iseärasuste uurimisega pöörates tähelepanu nii tähekujudele kui kirjutusmaterjalidele kui ka kirjutusviisi (kirjaliike, tähtkujusid, ligatuure, lühendeid, kirjavahemärgistust)
Islam annab zakaati ehk vaestemaksu maksmiseks konkreetsed juhised. Vara pealt makstav zakaat muutub kohustuslikuks, kui aastas puhtalt teenitud ja kasutamata vara on minimaalselt 85 g kulla (keskmine kullaproov) hinna jagu. Kui aastane hoiustatav summa on väiksem, siis selle pealt zakaati maksma ei pea. Moslem maksab aastas 2,5% kõigi oma kogutud varade pealt, olgu tegu pangaarve, kinnisvara (väljaüüritav või äriliseks otstarbeks kasutatav, mitte eluase), sularaha, hõbeda, kulla või kaubandus-artiklitega. See raha jaotatakse vaestele. Nii stabiliseerib islam inimeste majanduslikku seisu ühiskonnas. Nagu juba mainitud, on zakaat islamis üks kohustustest. Seda kogutakse ja jaotatakse islamiriigi poolt. Kui riik zakaati ei kogu, peab moslem ise oma zakaati ära andma. Zakaati jaotatakse vaeste vahel, kes pole füüsiliselt võimelised elatist teenima. Zakaatist on õigus oma
● Kuna maksete tasumise kuupäevad on eelnevalt kokku lepitud siis paraneb võimalus oma rahavoogusid planeerida. ● Eriti suur kasu juhul kui ettevõttel palju eraisikutest kliente. Tasu igalt arvelt 0,08-0,5 EUR (SEB, Swedbank 2019 nov). Makseterminalid kaardimaksete vastuvõtmiseks ● Makseterminali plussid ettevõttele ○ Raha laekub kontole kiiresti (üldjuhul järgmisel pangapäeval), ei ole vaja teha kulutusi sularaha kogumiseks ning panka toimetamiseks. ○ Kaarditehingute kohta on võimalik saada koondväljavõte (mitme makseterminali puhul ka terminalide lõikes). ● Makseterminali täiendavad kulud ○ Komisjonitasu igalt tehingult – pank peab kinni maksest 0,22- 2,5% (SEB 2019 nov), 1,45% nutiterminalilt (Swedbank 2019 nov). ○ Makseterminali tasu – kuutasu 5-17 EUR (SEB, Swedbank 2019 nov).
organiseerimise moodusele. D · defitsiit tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus · deflatsioon inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne fikseeritakse ametlike dokumentidega. · deposiitraha kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha · devalveerimine koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine · diskontomäär intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele · diskontovõlakiri võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega)
Enne nende strateegiate juurde minemist oleks kasulik tutvuda hinnakujunduse traditsioonilise protsessiga, kuna see aitab oluliselt kaasa õige strateegia valikule. Hinnakujunduse protsessi esimesel etapil tuleks selgeks teha hinnakujundamisele mõju avaldavad tegurid, milledest tähtsamad on : · nõudlus · kulud · ostjate hoiakud · konkurentsikeskkond · õiguslikud piirangud. Teisel etapil peaks määrama kindlaks hinnakujundamise eesmärgid. Need võivad baseeruda kasumil, käibel, sularaha sissetulekul, klientidel, konkurentsil või muudel teguritel. Hinnakujunduse protsessi kolmandal etapil tuleks valida sobiv hinnakujundamise meetod. Tuntumad neist on: · kuludel baseeruv hinnakujundus; · nõudlusele orienteeritud hinnakujundus · konkurentsile orienteeritud hinnakujundus Valitud meetod võimaldab hinnakujunduse protsessi neljandal etapil paika panna konkreetse hinna. Hinna määramiseks on alati tähtis aru saada neljast peamisest seosest: 1
Enne nende strateegiate juurde minemist oleks kasulik tutvuda hinnakujunduse traditsioonilise protsessiga, kuna see aitab oluliselt kaasa õige strateegia valikule. Hinnakujunduse protsessi esimesel etapil tuleks selgeks teha hinnakujundamisele mõju avaldavad tegurid, milledest tähtsamad on : · nõudlus · kulud · ostjate hoiakud · konkurentsikeskkond · õiguslikud piirangud. Teisel etapil peaks määrama kindlaks hinnakujundamise eesmärgid. Need võivad baseeruda kasumil, käibel, sularaha sissetulekul, klientidel, konkurentsil või muudel teguritel. Hinnakujunduse protsessi kolmandal etapil tuleks valida sobiv hinnakujundamise meetod. Tuntumad neist on: · kuludel baseeruv hinnakujundus; · nõudlusele orienteeritud hinnakujundus · konkurentsile orienteeritud hinnakujundus Valitud meetod võimaldab hinnakujunduse protsessi neljandal etapil paika panna konkreetse hinna. Hinna määramiseks on alati tähtis aru saada neljast peamisest seosest: 1
Et raha seda funktsiooni täia saaks, peab teda saama teatud aja jooksul hoida nii, et ta märkimisväärsekt oma väärtust ei kaotaks. Kui raha säästetakse, akumuleeritakse tegelikult tema väärtust. Raha on bartervahetuse alternatiiv. Bartertehingu korral vahetatakse kaupu ja teenuseid omavahel. RAHAPAKKUMINE Rahapakkumise ametlikuks mõõduks on rahaagregaadid. Eestis kasutatakse järgmisi rahaagregaate: · M1 ehk kitsas rahapakkumine = sularaha majanduses + resientide nõudmiseni kroonihoiused ehk jooksvad arved kommertspankades. · M2 ehk laiem rahapakkumine = M1 + tähtajalised hoiused + välisvaluutahoiused. Kvaasi- ehk näivraha on finantsvarad, mis täidavad raha kui akumulatsioonivahendi funktsiooni ja mida saab kiiresti konventeerida vahetusvahendiks, kuid mis ise ei ole vahetusvahend. Väärtpaberid nagu riigikassa võlatähed. Rahaasendajad on finatsvarad, mis täidavad vahetusvahendi funktsiooni
Keskpanga loal ja euro münte Euroopa Keskpanga poolt ettenähtud mahus. Eesti Panga esindajad osalema ka europiirkonna rahapoliitika väljatöötamisel. Igapäevaselt jätkab Eesti Pank rahvusliku keskpanga funktsioonide täitmist. See tähendab, et lisaks Euroopa Keskpanga rahapoliitiliste otsuste elluviimisele, majandusanalüüsi ja -prognooside koostamisele ning välisvaluutareservide haldamisele jätkub sularaha emissiooni, maksesüsteemide toimimise ja statistika kogumisega seotud ülesannete täitmine. 15. Kohalik omavalitsus (KOV) 15.1 Kohaliku omavalitsuse alusteooriad 1). Eristab kohaliku elu küsimusi ja riiklikke kohustusi; 2) PS-s on kohalikku omavalitsust järjekindlalt eristatud täidesaatvast riigivõimust 15.2. Kohaliku omavalitsuse süsteem 1). väline korraldus (KOV üksuste suhetekorralduse alused riigi ja teiste õigussubjektidega): - KOV üksused ja
missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega. deposiitraha – kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine diskontomäär – intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele diskontovõlakiri – võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega) dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa
ja kvaliteedikontrollis; 2 Inimressursside kontroll sisaldab valiku, treeningu, tulemuste ja kompenseerimise hindamist. 3 Informatsiooni ressursi kontroll hõlmab müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonna analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose. 4 Finantsressursside kontroll seisneb võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt. Kontrolli liigid juhtimitasandite järgi jaotatakse: 1 Strateegiline kontroll viivad läbi tippjuhid. Strateegiline kontroll selgitab, kui tulemuslikud on organisatsiooni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 2 Taktikaline kontroll teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele (käive, omahind, kasum).
tänavavalgustus) Õigusrikkumisest saadava tulu vähendamine } Kuriteo objekti kõrvaldamine (pangaülekanne sularahas palga asemel, graffitti vältimiseks seinte katmine maalingutega, jne) } Omandi märgistamine (autode ja mootorrataste märgistus, kariloomade märgistamine) } Kuriteo ajendite kõrvaldamine (eesmärgiga vähendada vägivalla- ja vandalismiakte) } Käitumisreeglite kehtestamine (firmades telefoni või sularaha kasutamiseks kehtestatud nõuded, kindlad raamatupidamise ja inventari kontrollimise nõuded) Kuriteo vabanduste kõrvaldamine } Kindlad reeglid (nt üürileping, käitumisreeglid jne) } Kindlad juhised (nt “Mitte parkida”, “Eravaldus” jne) } Apelleerimine südametunnistusele (nt kiirustabloo, sõiduvarguse sildid) } Seaduskuulekuse aitamine (nt prügikastide, WC-de paigaldamine) } Alko- ja narkotarbimise kontroll (alkomeetrid pubides, alkoholivabad üüritused
territoriaalselt, muudab ajalisi võimalusi rakendada hüviste kasulikkust, muudab hüvise omandivormi ja tagab sellega parema juurdepääsu nende kasutamisele. Ettevõtte väärtus (turuväärtus) koosneb kahest osast: finantskapital, so firma rahalised väärtused, mis paiknevad ettevõtte aktivates ja intellektuaalne kapital, mis koosneb omakorda inim- ja struktuurikapitalist Finantskapital on kapital, mis esineb kas sularaha, pangahoiuste, aktsiate ja/või väärtpaberite kujul. Intellektuaalne kapital koosneb inimkapitalist (ettevõtte töötajate omadused) ja struktuurkapitalist (suhete süsteem klientide, tarnijate ja partneritega, ettevõtte kultuur ja struktuur). Ettevõtlusnormid (ettevõtjad) on vastavalt Eesti Äriseadustikule: a ärinime all tegutsevad füüsilised isikud kui ettevõtjad; b äriühingud, sealhulgas:
1 961.a. 1.jaanuari rahareformiga muudeti rubla hindade mastaapi (1:10) ringluses oleva rahamassi vähendamise, arvestuse lihtsustamise ja majanduskäibe ratsionaliseerimise eesmärgil.Lasti käibele uued rahamärgid. (U.Mereste ,,Majandusteaduse ABC, ENE 6 kd.) 1992.aasta juunis toimus rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Kolmel päeval (20. 22. juunil) vahetati elanikele kroonideks kuni 1500 rbl. Sularaha, kurss 10:1. Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konventeeritavus. Krooni vahetuskurss seoti saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni). Pärast rahareformi inflatsioon Eestis suhteliselt kõrge 25. Paleograafia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb vanade kirjaviiside iseärasuste uurimisega pöörates tähelepanu nii tähekujudele kui kirjutusmaterjalidele kui ka kirjutusviisi (kirjaliike, tähtkujusid, ligatuure, lühendeid, kirjavahemärgistust)
Erinevate väljamaksete toimumise aega nt töötasu, sotsiaalmaks jms. Kulud ja tulud on koos käibemaksuga, eraldi kajastub käibemaksu maksmine riigile. Mõned kulud on loomult igakuised, kuid maksmine toimub korra kvartalis või aastas. Käibe, kulude ja kasumi seos: KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Väikeettevõtte juhtimislaud: Praktikas piisab sageli ettevõtte tulemuste jooksvast jälgimisest kuue kõige tähtsama näitaja abil. Need on: 1. Sularaha. Oluline on jälgida ettevõtte likviidsust. 2. Müügimaht. 3. Käiberentaablus. (Puhas)kasum x 100%/ Käive 4. Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes. (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 5. Tootlikkus. Nt jälgida tööjõukulude osakaalu käibes, võrrelda seda tegevusharule tüüpiliste näitajatega. 6. Võlgade või varude käive (tähtsus sõltub tegevusalast). Arvete käibesagedus (korda aastas) = Netokäive/ Ostjatelt laekumata arved
Ta ütleb, et armastab teda ja armastan teda tema tõelise iseloomu. Kui ta on naeruvääristada Snickers, ta näitab, et ta on lubanud suure päranduse. Nastasya aktsepteerib Myshkin eripakkumisena. Myshkin ütleb, et ta jätab kõik oma minevikku, ja et ta alati austama teda. Nastasya nõustumine Myshkin pakkumine on vaid ajutine, sest ta ei saa andestada endale ja hirmud, ta hävitab Myshkin. Ta ütleb, et ta on korrumpeerunud ja madal ning pöördub ta Rogozhin. Ta Sularaha ise lahkuda, siis teeb viimane grand zest mässu abainst General Yepanchin, Totsky ja Ganya. Ta tosses sisse Rogozhin komplektis 100000 rubla tulle ja julgeb Ganya paljastada oma ahnuse: kui ta eemaldab raha tuli oma kätega, raha tema. Ganya lõpuks minestab at absurdsust see rada. Siis Nastasya jätab raha maha Ganya ja võtab maha Rogozhin. Myshkin jookseb tänavale pärast pärast kellad oma troikad
Reaalkogumiga on tegu siis, kui loomuliku elukäsitlemise järgi on tegu mitme teoga, aga õiguslikult nähakse asja ühe teona. Mitu tegu vastab ühele koosseisule. Tuleb vaadelda 3 võimalust: Korduvus – eriosas (jätkuv, massilisus, järjepidavus, vältavus) nt piinamise koosseis KarS §122 (järjepidev süütegu), nt narkootiliste ainete käitlemine väikestes kogustes, vargus samast allikast, kassapidaja omastab ettevõtte arvelt kas ülekandeid tehes või võttes sularaha (jätkuv süütegu). Kõik osateod peavad olema deliktistruktuuride kõikide osade puhul tuvastatav. Nt isiku kinnihoidmine ühes kohas ja teises kohas kuulub vältava süüteo alla. Seadusainsus – juhul kui kahes iseenesest kohaldamisele kuuluvast ning ideaal- või reaalkogumi moodustavast ..... ebaõigusest. Kolm liiki: 1. Spetsiaalsus – 3 koosseisu, kuid nende kõrval võib olla veel üks koosseis, mis hõlmab veel need kõik teised. A+B+C ja D hõlmab nad kõik. Nt
2:1; peenraha jäi käibele endises nominaalväärtuses. 1961.a. 1.jaanuari rahareformiga muudeti rubla hindade mastaapi (1:10) ringluses oleva rahamassi vähendamise, arvestuse lihtsustamise ja majanduskäibe ratsionaliseerimise eesmärgil.Lasti käibele uued rahamärgid. (U.Mereste ,,Majandusteaduse ABC, ENE 6 kd.) 1992.aasta juunis toimus rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon. Kolmel päeval (20. 22. juunil) vahetati elanikele kroonideks kuni 1500 rbl. Sularaha, kurss 10:1. Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konventeeritavus. Krooni vahetuskurss seoti saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni). Pärast rahareformi inflatsioon Eestis suhteliselt kõrge 25. Paleograafia on ajaloo abiteadus, mis tegeleb vanade kirjaviiside iseärasuste uurimisega pöörates tähelepanu nii tähekujudele kui kirjutusmaterjalidele kui ka kirjutusviisi (kirjaliike, tähtkujusid, ligatuure, lühendeid, kirjavahemärgistust)
Erinevate väljamaksete toimumise aega nt töötasu, sotsiaalmaks jms. Kulud ja tulud on koos käibemaksuga, eraldi kajastub käibemaksu maksmine riigile. Mõned kulud on loomult igakuised, kuid maksmine toimub korra kvartalis või aastas. Käibe, kulude ja kasumi seos: KÄIVE - (PÜSIKULUD + MUUTUVKULUD) = KASUM Väikeettevõtte juhtimislaud: Praktikas piisab sageli ettevõtte tulemuste jooksvast jälgimisest kuue kõige tähtsama näitaja abil. Need on: 1. Sularaha. Oluline on jälgida ettevõtte likviidsust. 2. Müügimaht. 3. Käiberentaablus. (Puhas)kasum x 100%/ Käive 4. Turvavaru tasuvuspunktiga võrreldes. (Käive-Tasuvuspunkt) x 100/Käive 5. Tootlikkus. Nt jälgida tööjõukulude osakaalu käibes, võrrelda seda tegevusharule tüüpiliste näitajatega. 6. Võlgade või varude käive (tähtsus sõltub tegevusalast). Arvete käibesagedus (korda aastas) = Netokäive/ Ostjatelt laekumata arved
- Lisandväärtuse ahela jagamine -> kunagi tehti masin ühes tehases valmis, tänapäeval tehakse jupid erinevates riikides ja siis ühes kohas pannakse lõpus masin kokku - Super-kauplejad -> üle paarikümne; suurimad kauplejad maailmas on: Singapur, Holland, Belgia, Hong-Kong (ehk kauplevad toodetega rohkem, kui ise neid valmistavad?) - Madalapalgalised tootjad-eksportöörid ● Teenused ● WTO - World Trade Organization Kitsas raha - nt sularaha, saab kiirelt välja võtta Lai raha - hoiused, pensionifondid; raha, mis on pikemale ajale mõeldud Tuletisväärtpaber (derivatiiv) annab selle omanikule õiguse või paneb talle kohustuse tulevikus mingi vara ostuks, müügiks või vahetuseks kokkulepitud hinnaga. (https://minuraha.ee/tuletisvaartpaberid/) Raha- ja finantssüsteem ● Rahasüsteem - Valuutakursid: ** Kullastandard -> on olemas üks maailmavaluuta, erinevates kohtades nimetatakse
Tallinna Tehnikaülikool Majandusarvestuse instituut FINANTSARVESTUS Loengukonspekt Koostanud lektor Iivi Maspanov SISUKORD SISUKORD ......................................................................................................................... 2 1. MAJANDUSARVESTUS ................................................................................................... 3 2. RAHVUSVAHELISELT TUNNUSTATUD ARVESTUSE JA ARUANDLUSE PÕHIMÕTTED .......... 5 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) ......... 6 4. RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD MÕISTED ............................................................ 7 5. MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA REGISTREERIMINE ............................. 8 6. RAAMATUPIDAMISE ARVESTUSMEETODID.................................................................. 12 7. RAAMATUPIDAMISE BILANSS ....
5.Korruste, sektsioonide ja korterite arv. 6.Elamusse tulevate krohvitööd. Seejuures ei tohi välja jätta maavaldusi ja hooneid, masinaid ja Inimesed Masinad Materjalid ettevõtete otstarve, võimsus jne. 7.Nõuded infrastruktuuri 1: Ehitustööd enne krohvitööd peavad olema lõpetatud transpordivahendeid, materjalivarusid, inventari, sularaha jne. Raha ettevõtete projekteerimiseks. 8.Põhinõuded üldehitustööd: 1)katusekatte-, elektri- ja saantehniliste tööde See nõuab otsustamist, kas teenuseid müüakse ja materjale Täitjad kandekonstruktsioonidele, välispiiretele, viimistlusele
Ühiskonnaõpetuse arvestustöö II Rahvusvahelised suhted, EL, rahandus, majandus, haridus 1-2 Lauri Sokk 3-4 Artur Käpp 5-6 Mihkel Visnapuu 7 Jaan-Eerik Past 8 Liisa Sekavin 9-10 Elis Paasik 11-12 Hanna Loodmaa 13-14 Fred Värsi 15-16 Katrina Sepp 17-18 Eliis Reino-Alberi 19-20 Liisa-Reet Piirimäe 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted, meetodid, näited 2. Eesti kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse 3. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid: ÜRO, OSCE 4. Tähtsamad rahvusvahelised organisatsioonid 5. Euroopa Liit: riigid, euro-tsoon, Schengen 6. Euroopa Liit: institutsioonid: Ülemkogu, Ministrite Nõukogu, Kontrollikoda 7. Euroopa Liit: i...
on halb õpilane. - kes tahab, võib viimase väite ka teistpidi mõelda, aga mina väidan niipidi. Positiivsus oli iga õpetajate silmis, naljatades võin öelda, et ma ei tea mida nad seal õpetajate toas tegid, aga alati kui nad vastu tulid, naeratasid ja särasid mis põhjuselt? Kas minu pärast? - Seda mina ei tea. Söök Söök, võrratu söök. Sellega oli alati mingi jama, küll kliendikaart, sularaha, id-kaart, ilma rahata, 50 senti, 2 eurot. Aga rahulolu ja lõpptulemus oli siis, kui kahvlil oli toit ja seda süüa said, sest maitse oli super. Endiselt mäletan ja igatsen seda nurjatut juustukastet... Olen proovinud seda ise teha, aga SEE EI OLE SEE. Süüa sai alati, süüa oli alati. Ma mäletan, et mul oli ühe kokaga eriti head suhted, ja vahepeal, kui polnud raha või kõht oli väga tühi, või mingi muu probleem, siis tema alati aitas mind. Need töötajad
rentaablusele, määratud ka eeldatav müügimaht; 2)uuritud, kas olemasoleval turul on kavandatav müügimaht saavutatav ja mille arvel. Kui see ei ole selge, siis on õige aeg äriideest loobuda. Arvatakse, et 40-st äriideest on pikaajaliselt edukas vaid üks; 3)koostatud ettevõimiseks vajalike varade nimestik. Seejuures ei tohi välja jätta maavaldusi ja hooneid, masinaid ja transpordivahendeid, materjalivarusid, inventari, sularaha jne. See nõuab otsustamist, kas teenuseid müüakse ja materjale ostetakse krediidiga, sest sellest oleneb vajalik rahaliste käibevahendite hulk; 4)koostatud bilanstabel, otsustatud, millised eelnevas punktis loetletud varad tuleb osta, millised rentida; 5)määratud vajalike aktivate päritolu: omavahendid, laenud või ühingu osaõiguste müümine; 6)määratud firma asukoht ja selle mõju soovitud majandustulemusele; 7)kavandatud spetsialiseeritus ja koostöö teiste firmadega
erastamisväärtpaber). Väärtpaberibörs bärs, kus sooritatakse väärtpaberite ja valuutade ostu-müügi tehinguid. Raamatupidamine. Majandusaasta koht tuleb koostada raamatupidamise aasta aruanne, mis koosneb: 1. Bilansist. 2. Kasumi aruandest. 3. Nende koostamise põhimõtete seletusest. Bilansi üld skeem: I Aktiva (näitab varade kasutamist): a) Käibevara (vara, mis on kasutuses alla 1 aasta): 1. Rahalised vahendid: sularaha, nõudehoiused, lühiajalised väärtpaberid, väljamakstud intressid ja dividendid jm. 2. Ainelised vahendid: tooraine, kütuse, poolvalmis ja valmistoodangu varud. b) Põhivara (vara, mis on läibes üle 1 aasta): 1. Rahalised vahendid: pikemaajalised raha paigutused, asutamis ja arengu kulutused jne. 2. Ainelised vahendid: maa, hooned, seadmed, amor 3. tisatsiooni kulud. 4
ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head
43. Omakapitali vähendab: • omaaktsiate tagasiost • ülekurss • kohustuslik reservkapital • aruandeaasta kasum 44. Mis on eelisaktsia? • Hääle- ja tuluõigust andev väärtpaber • Omandiõigust tõendav hübriidväärtaber • Hääle- ja omandiõigust tõendav väärtpaber 45. Täisühingus ja usaldusühingus on omakapitaliks • Osakapital • Materiaalne põhivara • Sularaha 46. Väärtpaberi väljaandjat nimetatakse: • Investoriks 20 • emitendiks • aktsionäriks 47. ... on investeeringute tulevaste oodatavate (kavandatud) rahavoogude nüüdiväärtus, mis on leitud rahavoogude diskonteerimisel investeerija poolt nõutava kasuminormiga. • Likvideerimisväärtus • Bilansiline väärtus (arvestuslik)
ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head
430. 1. Füüsiliste vahendite kontroll - inventari, laoseisude ja kvaliteedikontroll 431. 2. Inimressursside kontroll - valiku, treeningu, tulemuste ja kompenseerimise hindamist. 432. 3. Informatsiooni ressursi kontroll - müügi ja turundusega seotud prognoose, keskkonna analüüsi, avalikke suhteid, tootmisplaani ja majandusprognoose. 433. 4. Finantsressursside kontroll - võlgnevuste juhtimises nii, et firmal oleks alati vajalikus koguses sularaha, et maksud laekuksid õigeaegselt. 434. Kontrolli liigid juhtimitasandite järgi: 435. 1.Strateegiline kontroll viivad läbi tippjuhid. Selgitab, kui tulemuslikud on org.-ni funktsionaalse tasandi, äritasandi ja korporatiivse tasandi strateegiad, aitamaks firmal jõuda eesmärkideni. 436. 2.Taktikaline kontroll teostavad keskastmejuhid. Keskendutakse konkreetse üksuse tegevusele. 437. 3.Operatiivne kontroll teostavad esmatasandijuhid
õigussubjekt, kelle vara ei saa kuuluda teisele isikule. Seega ei ole juriidilise isiku vara selle osaniku, aktsionäri, liikme või juhtivtöötaja omanduses ning on viimase jaoks alati võõras. See kehtib ka siis, kui aktsionärile kuulub 100 % seltsi aktsiatest või osanikule ühingu ainuke osa. Vastupidine seisukoht tähendaks muuhulgas ka seda, et juriidilise isiku võlausaldajate huvidel puuduks igasugune kaitse. Olen firma ainuomanik ja kassasse tuleb sularaha ja kui raha ära võtan, siis olen ma omastanud. Peaksin tegema vara firmast välja võtmise dokumendi – dividendid, palk. Niisama ei tohi seda välja võtta. 13. Asja rikkumise ja kahjustamise erinevus ja eristamine teistest varavastastest kuritegudest Rikkumise või hävitamise üldmõisteks on kahjustamine, see seisneb asja füüsilises mõjutamises, mis muudab selle seisundit ja/või vähendab oluliselt tema kasutamisväärsust.
ja sihikindlus, initsiatiiv ja vaist. Finantsseisukord, selle tugevus või nõrkus võib esile kerkida paljudest allikatest. Samas ei sõltu finantsseisukord mitte ainult sellest , kui palju raha ettevõttel on, vaid ka sellest, kuidas raha kasutatakse. Finantsseisukorra kujundamisel on tähtsad järgmised asjaolud: võime saada suurt kasumit, mis edestab kokurentide oma, sularaha pangas, likviidsus, rahavood, varade suurus (maa, hooned) ja võõrkapitali osa. Konkurentsipositsioon, mis viitab ettevõtte võimele kokureerida turusektoris, kus ta tegutseb. Tugeva kokurentsipositsiooniga ettevõttele on omane suur turuosa, kõrge tulusus, suur reinvesteerimiseks kogutud kasum, madalad tootmiskulud, kaasaegne ja efektiivne tootmishoone, soodne juurdepääs toormaterjalidele, kvaliteetsed tooted, tugevad kaubamärgid, head
olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endine Jugoslaavia liidumaa (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). d) EL-i olulisemad märksõnad (näiteks Schengeni viisaruum, euro jm). *Schengeni viisaruum on ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll. *Euro tuli kontorahana kasutusse 1. jaanuarist 1999 üheteistkümnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Alates 1. jaanuarist 2002 on käibel ka euro sularaha. *Hetkel on Euroopa komisjoni presidendiks Jean-Claude Juncker *Eesti ühines Euroopa Liiduga 1. mai 2004 ja läks üle eurole 1. jaanuar 2011 *Euroopa Liidu hümn Beethoven ,,Ood rõõmule" *Eurogrupp on eurotsooni riikide rahandusministrite mitteametlik kohtumispaik. 20. Eesti pärast 1991. aastat. a) rahareform 1992. aastal; Eestis asuti läbi viima kiireid ja radikaalseid reforme, mis viisid kiirele turumajanduslikule
tootjasortimendi muutmisel tarbijasortimendiks. Täieliku teenindusega hulgimüüjad täidavad kõiki hulgimüügi funktsioone. Nad kasutavad oma müügipersonali, pakuvad krediiti ja kauba kohalevedu, osalevad müügitoetuses ning annavad infot turu kohta nii oma hankijatele kui ka klientidele. Piiratud teenindusega hulgimüüjad (nt Cash and carry tüüpi) müüvad piiratud hulka kaubanimetusi väikejaemüüjatele sularaha eest, kauba kättetoimetamist ei toimu. Leidub ka hulgimüüjaid, kes toimetavad kauba küll kohale, kuid müüvad seda sularaha eest, postimüügi hulgimüüjaid (jaemüük kauplustele kataloogide alusel) ja muid hulgimüüjate liike. Suurettevõtted täidavad vahel ise ka hulgimüüja funktsioone, rajades näiteks kogu riiki katva hulgiladude võrgu, mis turustab nende toodangut. Maaklerid ja agendid ei ole turustusprotsessis kauba omanikeks, vaid vahendavad tehinguid
Alates juunist 2013 jõustus tarbijakaitseseaduse nõue, et KKM lagi alla 2000 EUR laenudele võib olla 50% aastas + Soome intressiseaduses sätestatud baasintressimäär (Euroopa keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär ümardatuna ülespoole lähima järgmise poole protsendini). See nõue kohaldub ka krediitkaardilaenudele, kuid üksnes sellistele kaartide puhul, mille funktsionaalsus lubab välja võtta ka sularaha. Kohaldamisalasse ei kuulu e-kaubanduse korras pakutavate toodete hankimiseks mõeldud laenud, eriotstarbelised krediitkaardid ja pandimajade poolt pakutavad laenud. KKM lagi puudutab üksnes laene, mis on väiksemad kui 2000 eurot. Laenude puhul, mis on suuremad kui 2000 eurot, maksevõime ebapiisava hindamise ja sellest tuleneva ülelaenamise risk väheneb, kuna krediidirisk kasvab laenusummaga ja suuremate summade puhul on krediidiandjad laenutaotleja tausta kontrollimisel märksa hoolsamad
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
