6. SWOT analüüs. Kirjelda oma ettevõtte tugevusi, nõrkuseid, samuti väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohtusid. (SWOT analüüsi nimi tuleb inglisekeelsete sõnade esitähtedest: S - strenghts (tugevused); W - weaknesses (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud) Tugevused Nõrkused isiklikud Alustava ettevõtte puhul on sisemiseks Isiklikud (näiteks: suured üldkulud, tugevuseks palgatud töötajad, soetatud tehnika või madala kvalifikatsiooniga tööjõud, piisavad finantsid, mida ära kasutades saate oskusteabe puudumine, madal realiseerida oma äriplaani (näiteks: unikaalne toode, krediidivõime, kõrge sisenemisbarjäär, pikaajaline turuliidri seisund, kaasaegne tehnoloogia, ettevõtluskogemuse puudumine, jne) koolitatud personal, tugev logistiline lahendus, Konkurendid
2.3 Ettemaksed Ettemakstud kulud jagunevad vastavalt nende sisule: kindlustuse ettemaksed, reklaami ettemaksed, tagatisrahad ja muud ettemaksed. Ettemakseid sisestatakse vastavalt ettemaksuarvetele Merit Aktiva ostumoodulis. Iga kuu lõpus kontrollib raamatupidaja ettemaksed üle ja kannab need vajadusel kuludesse. 8 3. VARUDE ARVESTUS Varud on varad, mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus. Varud jagunevad kaheks : müügiks soetatud kaubad ja ettemaksed tarnijatele. Varud võetakse arvele ostuarve alusel Merit Aktiva ostumoodulis soetusmaksumuses, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Materjalide ja kaupade soetusmaksumus koosneb nende soetushinnast, millele lisatakse transpordikulud. Transpordikulu võetakse arvele laomoodulis tootmiskandega. D 1340 D 2311 K 2110 Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses. Iga aruandeperioodi lõpul või
küttepinnad jne. Saepuru ja hake müüakse, kas kohalikele põllumajandusettevõtetele loomade aluspanuks, Repo Vabrikud AS-le puitlaastplaadi tootmiseks või siis talveperioodil katlamajadele küttematerjaliks. Küttepinnad aga müüakse tavaliselt kohalikule elanikkonnale. Osaühingu üheks eripäraks võrreldes maakonna teiste saekaatritega on, et Maarja saekaatris toodetakse saematerjali pikkusega 6,6 m ja 7,2 m. Selle tarbeks on soetatud vajalikud eriseadmed, mis omakorda annab aga Osaühingule eelised Inglismaa firmadega lepingute sõlmimisel. Osaühing, kes turustab vaid standardset saematerjali, keskendub põhiliselt tootele endale, st parandatakse toote kvaliteeti, pakutakse juurde täiendavaid lisateenuseid, et teha kilendile ostmine maksimaalselt mugavaks. Euroopa turul tööstuslikud lõpptarbijad spetsialiseeruvad üha enam ning nõuavad endisest
küttepinnad jne. Saepuru ja hake müüakse, kas kohalikele põllumajandusettevõtetele loomade aluspanuks, Repo Vabrikud AS-le puitlaastplaadi tootmiseks või siis talveperioodil katlamajadele küttematerjaliks. Küttepinnad aga müüakse tavaliselt kohalikule elanikkonnale. Osaühingu üheks eripäraks võrreldes maakonna teiste saekaatritega on, et Maarja saekaatris toodetakse saematerjali pikkusega 6,6 m ja 7,2 m. Selle tarbeks on soetatud vajalikud eriseadmed, mis omakorda annab aga Osaühingule eelised Inglismaa firmadega lepingute sõlmimisel. Osaühing, kes turustab vaid standardset saematerjali, keskendub põhiliselt tootele endale, st parandatakse toote kvaliteeti, pakutakse juurde täiendavaid lisateenuseid, et teha kilendile ostmine maksimaalselt mugavaks. Euroopa turul tööstuslikud lõpptarbijad spetsialiseeruvad üha enam ning nõuavad endisest
muud teavikud, maksumärgid, blanketid, sealhulgas asutuste ja äriühingute koosseisus olevatele raamatukogudele ostetud trükised ja muud teavikud, mis on vajalikud vastava üksuse teenindamiseks (asutuse või ühingu põhitegevuseks ei ole raamatute laenutamine) · Va enda poolt publitseeritud trükised ja muud teavikud (konto 550060). · Va raamatukogudele, arhiividele ja muuseumidele kui iseseisvatele isikutele põhitegevuseks soetatud trükised ja muud teavikud (kas põhivara või 552300). · 550002 Paljundus- ja printimiskulud · Sh tahmakassetid Kontoplaani liigendus · Eesmärk - majandustehingute kohta andmete kogumine, rühmitamine, kontrollimine ja aruannete koostamine · klassifitseerimise aluseks raamatupidamisaruanded Kontode liigendus 5-de rühma: Rühma tähistab konto koodi esimene number: · 1 bilansi aktivakirjed vara · 2 bilansi passivakirjed- kohustused
märgatavalt suuremat tõusu. Antud nukkvõllide reklaamitud parameetrid: Primaar nuki avatavus sisselaske nukkvõllil 295 kraadi sealjuures maksimaalne klapitõus 12,7 mm, väljalaske nukkvõllil 288 kraadi ja 12,0 mm. Sekundaar nuki avatavus sisselaske nukkvõllil on 250 kraadi maksimaalse klapitõusuga 9,6 mm ning väljalaskel 243 kraadi ja 8,4 mm maksimaalse klapitõusuga. Kuna soov oli täpsemalt võrrelda originaal ning soetatud Drag Cartel DIC nukkvõlle siis mõõdeti mõlemad üle kasutades Performance Trendsi digitaalselt nukkvõlli mõõteseadet täpsusega 0,01 mm ning 0,036 kraadi. Andmed loeti sisse kasutades programmi Cam Analyzer V3.8. Nii originaali kui järelturu mõõtetulemused (Joonis 4). Andmed on antud lähtudes klapi liikumisest, seega on arvestatud ka nookurite ülekande arvu ning klapivahesid. Nii sisselaske kui ka väljalaske nookurite ülekande arv on 1,74:1
· Käibemaksu kohuslane- ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreeritud või on kohustatud registreerima maksukohuslastena (kui müügikäive ületab 250000) Kauba ühendusesisese käibe aruanne - tuleb esitada nendele maksukohuslastele, kel on maksustamisperioodi jooksul ühendusesisene käive. Esitatakse kvartali kohta, järgneva kuu 20. kuupäevaks. Sisend käibemaks – maksukohuslase poolt teiselt maksukohuslaselt soetatud või saadud kauba/teenuse tasumisele kuuluv käibemaks ning imporditud kauba eest tasutud käibemaks. Kohustused arvestuse pidamisel – maksukohuslane on kohustatud: 2. säilitama kronoloogilises järjestuses väljastatud arvete koopiad või soetatud kaupade arved 7 aasta jooksul alates väljastamise päevast 3. pidama maksustatava ja maksuvaba käibe arvestust 4. pidama arvestust teise liikmesriiki ettevõtte poolt toimetatud kaupade kohta, mida ei käsitleta kauba
54. Kes on aktsiisist vabastatud? ATKEAS § 27 Aktsiisist on vabastatud: 1) välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esinduse või esindaja, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks kasutamiseks imporditud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud või Eestis asuvast aktsiisilaost soetatud alkohol; 2) aktsiisikaup, mille aktsiisilaopidaja on kasutanud kvaliteedi kontrollimiseks või saatnud akrediteeritud ja sõltumatusse laborisse kvaliteedi kontrollimiseks või mille aktsiisilaopidaja on kasutanud tootmisseadmete puhastamiseks või muul sarnasel tootmistegevuse otstarbel tema enda kehtestatud ja Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kulunormide piires; 55. Millal on piiritus aktsiisist vabastatud? ATKEAS § 27
) kohtus lahendatakse keskmiselt 1 aasta. Kohtunik on kohustatud andma 6 kuulise leppimistähtaja. 6 kuulist tähtaega ei anta enam siis, kui paar on lahus elanud 2 aastat. · Perekonnanimi pärast abielu: 1. Võib jääda kandma abielu ajal kantud nime. 2. Võtta tagasi abielu eelne perekonnanimi. 3. Võtta tagasi enne esimest abiellumist kantud perekonnanimi. · Varasuhete valik: 1. Vara ühisus: ühisvara ja lahusus. Ühisvara on abielu jooksul soetatud vara. Ühisvara kasutatakse ja jagatakse kokkuleppeliselt. Ühisvara jagatakse pooleks. Lahusvara on vara, mis kuulub ainult ühele poolele(kõik asjad mida igapäeva elus oma tarbeks kasutab). Lahusvaraks on see vara, mis on saadud kingituseks või päranduseks abielu ajal. Need asjad, mis on enne abiellumist.mPärast abieluliste suhete lõppu saadud vara on lahusvara. 2. Vara lahusus. Vara lahususe puhul käitutakse nii, nagu ei olekski abielus, igaüks
arvestuse- ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid (RTJ) ning riigiraamatupidamise üldeeskiri. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud kauplemiseesmärgil hoitavad väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mida kajastatakse õiglases väärtuses ning olulised enne 1995. aastat soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis on kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses. Konsolideerimisgrupp rakendas alates 01. jaanuarist 2012. a RTJ-d, mis on kohustuslikud alates 01.01.2013 algavatele majandusaastatele. Konsolideerimisgrupi raamatupidamise aastaaruanne koostatakse tuhandetes eurodes. Kõigepealt koostatakse tegevusaruanne, tegevusaruandes antakse ülevaade asutuse tegevusest
Maksude maksmisel Investeerimistegevuse rahakäive (1) Investeerimistegevus on pikaajalise kasutuseaga vara soetamine ja müük ning lühiajaliste investeeringute soetamine ja müük. Pikaajalise kasutuseaga vara on põhivara, mis jaguneb: pikaajalised finantsinvesteeringud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara. Investeerimistegevuste rahakäive (2) Lühiajalised investeeringud on näiteks: edasimüügiks soetatud väärtpaberid; lühiajalised väljastatud laenud; lühiajalised investeeringud, mis ei ole raha ja rahalähend. Näiteid investeerimistegevuse rahakäibest: Raha sissetulek Raha väljaminek Ostjatelt põhivara müügist Tarnijatele põhivara eest Väljastatud laenu tagasimaksest Laenude väljastamisel Investeerimisel aktsiatesse Näide Millisesse rahakäibe aruande ossa paigutatakse järgmised majandustehingud: 1
Kinnistul on vahetatud 2011. aastal katus, vooderdatud pool elamut ning renoveeritud veranda millede maksumuseks oli 6391,2 eurot. § 1. Maamaksu summa saadakse maamaksumäära ja maa korralise hindamise tulemuste põhjal arvutatud maa maksustamishinna korrutamisel, võttes arvesse «Maamaksuseaduse» § 4 lõikes 2 ja §-s 8 sätestatut. [9] Jõgevamaa maamaksumäär väljendatakse kahe protsendina maa maksustamishinnast ehk on antud kinnistu maamaks 22 eurot aastas. [10]. Antud kinnistu sai soetatud 2007 aastal ning antud kinnistu maksumus oli 51 129,3 eurot. Antud kinnistu soetamiseks võeti laenu summas 41 542,6 eurot 11 aasta peale. Laenutagasimakse summa muutub aastatega kuigi ligikaudseks summaks leidis tööautor 350 eurot kuus. Antud kinnistu kindlustus on aastas 300 eurot ning prügivedu oleneb prügikasti täituvusest 1,73 või 3,46 euri kuus. Kuna majas on ahi ja kamina süsteem siis tellitakse iga aastaselt 25 rummi küttepuid mille maksumus oli 2011 aastal 775 euri.
Pärast ostu sooritamist lahkun poest. Hoolimata sellest, et eelnevas poes käituti samade reeglite järgi lahkusin ma poest pettunult. Minu kui kliendile jäi mulje, et minuga tegutseti võõrandavalt. Poodi sisenedes alustati suhtlust küll esimesena, aga teenindaja andis ainult seda mida klient küsis (passiivne tegutsemine), lähtuti detailidest ja oldi vahendikeskne (kampsun) 09.01.18 kauplusesse astudes tunnen kuidas mind ei märgata. Lähenen kassale sooviga tagastada eelmisel korral soetatud kampsun, alles minu tervituse peale poetab teenindaja mõne tervitava sõna. Väljendan soovi kampsun tagastada ja koheselt tunneb teenindaja huvi mis põhjusel mulle kampsun ei sobinud, väitsin et toode ei sobinud minu jakiga. Teenindaja andis teada, et peab tegema paar kõnet ning mõne minuti möödudes sai selgeks, et päris raha tagasi nad anda ei saa, küll aga saan endale valida samas vääringus kauplusest tooteid. Suundusin saali, kuid teenindajat mulle ei järgnenud
Autondus Eestis Kristjan Teearu · Kui motoriseeritud jalgratast oli Eestis raha eest näidatud 1895-1900, siis arvatavasti 1901 tekkis Tallinna ka esimene 3-rattaline mootorsõiduk ning aastal 1902 esimene neljarattaline mootortõld. Algusaastakümnetel oli tavaline, et mootorsõidukil olid eraldi omanik ja juht, sest omanik ise ei pruukinud oma soetatud sõiduki valdamisega hakkama saada. Eesti esimeste mootorsõidukite "testisõitjaks" sai Julius Johanson. Tema oli mees, kes baltisaksa jalgrattaehitaja John Schümanni poolt Tallinna toodud mootor- jalgratast taltsutas. Selle mootor oli ühesilindriline ja töötas lambiõli ehk petrooleumiga. Masina näitamise eest õnnestus isegi piletiraha küsida - tegu oli ju ilmaime/tsirkuse/meelelahutusega. Kolmerattalise mootorsõiduki tõi Eestisse Eduard Johansoni paberivabriku meister
lühiajalised nõuded, näiteks nõue ostjate vastu või ettemaksed tarnijatele kauba eest; varud, näiteks laos hoiustatud materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang. Põhivara on kõik ülejäänud vara. Põhivarade hulka kuuluvad: pikaajalised finantsinvesteeringud ehk raha paigutus teise ettevõtte aktsiatesse pikemaks perioodiks kui üks aasta eesmärgiga teenida dividenditulu; kinnisvarainvesteeringud, need on ettevõttesse soetatud maa ja hooned, mida ei kasutata tavapärases äritegevuses, vaid hoitakse renditulu teenimise või väärtuse kasvu eesmärgil; materiaalne põhivara on vara, mida ettevõte kasutab tavapärase äritegevuse käigus, näiteks masinad, seadmed, hooned; immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida otseselt ei kasutata tootmistegevuses aga milleta ettevõtte ei saa osaleda äritegevuses, näiteks litsentsid(tegevusload), kaubamärgid,
või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus (RTJ 4 p 6) on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi (RTJ 4 p 9). Vastavalt kehtivale käibemaksuseadusele võtavad käibemaksukohustuslased soetatud kauba- ja tootmisvarud arvele ilma käibemaksuta hinnas. Mittekäibemaksukohustuslased võtavad soetatud väärtused arvele käibemaksuga hinnas. Kauba ja tootmisvarude arvelevõtmisel on aluseks tarnijate arved, saatedokumendid, kviitungid jne. Varude soetamisel koostatakse lausend: 40 D kaup või materjal või varuosad jne D k/m (kui ostja on käibemaksukohustuslane ja ostudokumendil on käibemaks)
Nii saavutatakse suur kokkuhoid söödakulus, mis on linnukasvatuses peamiseks kululiigiks. Vabafarmis toodetud kanasöödal ei ole 100% lisatud kõiki konservante,ta on rohkem toodetud mahetootmise põhimõtteid järgides. Sellest tuleneb ka kvaliteedi langus. Sööda jaoks toorained (nisu,oder) ostame kohalike tootjate käest, konservandid ja lisandid sinna sisse aga Kiti kanalast (OÜ Korstnaabi), teravilja veski on farmil soetatud varem. 8.1 Vajalikud ressursid. Kirjelda ettevõtte põhitegevuse realiseerimiseks vajalike põhiressursse alljärgnevas tabelivormis. Kogu arvestus on tehtud 350 kana peale Ressurss Ressursi varu Loodusressursid Vesi Territooriumil asub 2 puurkaevu Maa On võimalus kasutada Sirje Saarelahe nimel
Uus külmkapp, mis oli 168 tundi vooluvõrgus, tarbis elektrit 55.44 tundi, mis on vooluvõrgus viibimisajast 33%. Vana külmkapp, mis oli sammuti 168 tundi vooluvõrgus tarbis elektrit 168 tundi, mis on vooluvõrgus viibimisajast 100%. Uus külmkapp tarbis nädalaga 5,6 kWh, aga vana seevastu 22,4 kWh. Selgus, et vanal kapil puudus mehhanism, mis lülitab jahutusmootori välja, kui on saavutatud sobilik temperatuur. Nii, et on hea, et sai soetatud uus külmik, kuna vana külmik võttis nelja uue külmkappi eest voolu. Kokkuvõtteks Suure elektrienergia tarbivuse tõttu on sageli arved suure, aga neid on võimalik väiksemaks muuta, kui järgida lihtsaid nippe ja soovitusi. Järgides säästu soovitusi, on võimalik säästa suur hulk raha, millega saab midagi paremat teha. Nii, et järgime säästmisvõimalusi koduses majapidamises, ning säästame rahakotti
konstantses summas igal aastal. Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatava summa leidmine: Depretsiatsioonisumma =(soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg (Amortisatsioonisumma) Ettemakstud (pikaajaline) kulu -näide 2. jaanuaril 20x1 soetati sõiduauto hinnaga 20 000 eurot. Raamatupidamiskanne 2. jaanuaril 20x1: D Masinad ja seadmed 20 000 K Raha 20 000 Juhtkonna hinnangul kasutatakse 2. jaanuari 20x1 soetatud sõiduautot 5 aastat ning jääkmaksumus kasutusajal lõpul on 11 000 eurot. 20x1. aasta depretsiatsioonisumma = (20 000 eurot 11 000 eurot) / 5 aastat (amortisatsioonisumma) = 1800 eurot/aastas Raamatupidamiskanne 31. detsembril 20x1: D (Depretsiatsiooni)kulud 1800 K Akumuleeritud kulum 1800 Ettelaekunud tulud ... kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel.
Olemas on registrinumber ja samuti liikluskindlustus. Mass kokku 200 kg. SPA maksumus 7158 euri. Teenust oleme pakkunud alates 2011 astast. Teenuse hind 80 eur/ kord, lisandub 1 eur/km kohta kui on kohale transport . Konkurendid piirkonnas : Roostiku OÜ parvsauna rentimine Kamari paisjärvel . hind 40 eur/tund EneliX OÜ- kümblustünni rent 20 eur/tund 4. II korruse ruumide rentimine laste sünnipäevade tähistamiseks 2010 aastal valmis seltsimaja II korrus, kuhu sai soetatud õhuhoki, piljardilaud, lauajalgpall ja WIi mängud, ning erinevad lauamängud. Võimalus on ka surel ekraanil filme vaadata Algselt planeerisime seda enda noortele vabaaja veetmiseks, kuid paljudel lastel ei ole kodus piisavalt ruumi et sünnipäeva pidada siis hakkasime ruumi rentima ka väljas poole Kamarit. Võimalus katta ka sünnipäevalaud. Teenuse maksumus 32 eur/kord. Konkurendid piirkonnas: Noorte ja elukestva õppekeskus Põltsamaal, ka neil on olemas erinevad mängud. 16 eur/kord
1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma: tarbimiskulutused, mis on seotu...
Käibevara – Vara, mis eeldatavasti kasutatakse ära ühe aasta jooksul. Käsiraha – Rahasumma, mis makstakse müüjale lepingu kinnituseks enne kauba üleandmist ning arvestatakse pärast ostuhinnast maha. Kui lepingut ei täideta, siis käsiraha ei tagastata. L Laen – Kohustus laenuks võetud rahasumma tulevikus koos intressidega tagasi maksta. Laenukulude maksumus – Näiteks laenuintressid, laenuvõtmisega kaasnevad tasud jne. Võib kajastada kuluna või kapitaliseerida laenu abil soetatud vara soetusmaksumuses. Laenurisk – Oht, et laenudeks välja antud või investeeritud kapitali ei saada laenuvõtjalt tagasi. Riski suurust mõjutavad tegurid: info usaldusväärsus, laenu usaldatavus, laenutagatis, laenu taotlejale kuuluva ettevõtte puhasväärtus, laenuvõtja sissetulekute ehk rahavoo maht ja stabiilsus. Lepingu ülesütlemine – Lepingu lõpetamine (tühistamine) mingi ettenähtamatu asjaolu tõttu, mis teeb selle täitmise võimatuks või ebaseaduslikuks.
assotsiatsioonide ja muude ühenduste selline omavaheline võistlus, mis soodustab näiteks: 1) tegevus- ja valikuvabadust; 2) kaupade, teenuste ja tehnoloogia uuendamist; 3) kaupade ja teenuste pakkumise vastavusse viimist nõudlusega; 4) turu intensiivistumist, turutoonuse tõusu. 38. Käibemaks on lisandunud väärtuse maks ja selle tasub lõpptarbija. Käibemaksuga maksustatakse ettevõtluse käigus müüdavaid kaupu ja teenuseid, kolmandatest riikidest imporditud ja Euroopa Liidu riikidest soetatud kaupu. Käibemaksu valdkonda reguleerib käibemaksuseadus. Käibemaksumäär on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Mõnedel juhtudel rakendatakse ka 9% (nt raamatud ja õppetööks kasutatavad töövihikud, ravimid ja meditsiiniseadmed, majutusteenused, perioodilised väljaanded) ja 0% (vt KMS § 15 lõiked 3 ja 4) määra. Mitmete sotsiaalse suunitlusega kaupade ja teenuste käive on maksuvaba (vt KMS § 16). 39
isikunimel võib lisaks tähtedele kasutada järgmisi sümboleid: tühik, sidekriips, punkt, ülakoma, sulud. 11 28. nädal, 14.03.13 PEREKONNASEADUS: Abikaasade varasuhted: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus, vara lahusus Kui abielu sõlmitakse, siis kohe tuleb see valik ära teha. Vara ühisus- ühisvara ja lahusvara: Ühisvara: abielu kestel soetatud vara. Seda kasutavad mõlemad abikaasad võrdsetel võimalustel. Kui otsustatakse midagi maha müüa, siis on vaja teise poole nõusolekut. Jagamine- kuulub mõlemale poolele võrdsetes osades, võib jagada ka kokkuleppeliselt. Kui ei suudeta vara kokkuleppeliselt ära jagada, siis tuleb kohtusse pöörduda. Lahusvara: see vara, mis kuulub abikaasale enne abielu sõlmimist. Abikaasa käest ei pea nõusolekut küsima. Abielu ajal saadud vara kinke või pärandi teel
d) nõue alusetust rikastumisest (valdus kui sooritusese) 74. Omandi mõiste ja liigid. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada. Omaniku õigusi võib kitsendada ainult seadustega või teiste omanike õigustega. LIIGID: Ainuomand- omand kuulub ainult ühele inimesele. Ühisomand(sh eraldi korteriomand)- on mitmele isikule üheaegselt kuuluv kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand; nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. Kaasomand- on mitmele isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand; omandi osade suurus kindlaks määratud (nt maja) 75. Vallasomandi tekkimine. Vallasomandi tekkimine toimub juriidiliste faktide toimel. Tekkimine: 1)vallasasja üleandmine (võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb omandajale), 2)peremehetu vallasasja hõivamine (isik
tööjõu tarbimisele kogu tema kasuliku eluea vältel · Sisu Erinevate lahenduste võrdlus raha ajaväärtust arvestades · Kogukulu kolm komponenti: soetusmaksumus; käitamismaksumus=> Tehingu-eelsed ja tehingukulud utiliseerimismaksumus => ~ Tehingujärgsed kulud 1. Varude kajastamise meetodid finantsarvestuses (raamatupidamises)- · FIFO (first-in-first-out) meetodi (nimetatakse ka lihtjärjekorra meetodiks) puhul eeldatakse, et alati realiseeritakse esimesena soetatud varud esmajärjekorras. · LIFO (last-in-first-out) meetodi loogika on FIFO meetodile vastupidine. · FEFO (first-expired-first-out) meetod, mille puhul esmalt väljastatakse tooted, mis aeguvad kõigepealt. 2. Omamise kogukulu koosseis, omandamiskulu - Ladustamiskulud (vt eelmine slaid), Veakulud - täiendavad kulud transpordis, laonduses, klienditeeninduses jt logistikavaldkondades, mis on seotud toimingutega logistilise teenindamise vigade ja hälvete heastamiseks.
rendilepingu eseme korrapärase majandamise juures saadavat tulu, võib rentnik nõuda rendi vähendamist mõistliku summa võrra. (VÕS § 350 lg 2) 4) Põllumajandusliku kinnisasja või ettevõtte rendileandjal on oma rendilepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus rentniku poolt kinnisasjale või ettevõttesse toodud asjadele ning rendilepingu eseme viljadele (nt metsasaadused, rentniku soetatud tehnika) (VÕS § 351). Evelin Jürgenson Kinnisvaraõigus I Lk 9/ 9 Liising VÕS § 361- Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Liisinguandja kohustused (VÕS § 362):
Sisukord 1SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 2ETTEVÕTTE TUTVUSTUS....................................................................................................3 2.1Selveri struktuur (Joonis 1)................................................................................................ 3 2.2Kaupluste struktuur............................................................................................................ 5 2.3xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur...................................................................................... 5 2.4Põhilised konkurendid........................................................................................................5 2.5Põhilised tarnijad................................................................................................................6 3RAAMATUPIDAMINE SE...
Lahutamine on täiesti võimalik! §7 alusel jäi naine oma kaasavara (selle paragrahvi puhul siis kinnisvara) omanikuks; omandiõigus säilib, kuid mees kasutab vara oma äranägemise kohaselt. Keegi ei tohi pantida, müüa või ära anda kinnisvara, mille ta on saanud oma naise kaudu ilma oma naise ja tema laste nõusolekuta, kui sellel lapsi on, kui talle pole osaks saanud tõsist häda, vangistust või nälga või kui ta tuleb raha pärast kohtu ees teisel omandiks anda. Kooselu vältel soetatud vara oli mehe oma, kuni naine ei tõesta vastupidist. Naisel on õigus igapäevast majanduselu iseseisvalt korraldada, s.t ei pea mehe käest nõusoleku küsima ostu kohta (nt söök, küttepuud jne). Võtmeõiguse piiriks on ostu väärtus, nt kulda ostes pidi juba mehe nõusolek olema. 15.-16. saj tekivad Euroopas sellised tegelased nagu ärinaised ehk `Kauffrau'd`, erinevus oli selles, et siinne õigus ei läinud üld-euroopalike suundadega kaasa ja oli konservatiivsem
1340Muud lühiajalised nõuded Varad 1410Intressid Varad 1420Väärtpaberite dividendinõuded Varad 1430Muud viitlaekumised Varad 1510Sisendkäibemaks Varad 1511Sisendkäibemaks, teenuse importimisel tasumisele kuuluv Varad 1512Sisendkäibemaks, EL-st soetatud kaupadelt Varad 1513Tollis impordilt tasutud käibemaks Varad 1514Põhivara soetamisel tasutud käibemaks Varad 1515Käibemaksu ettemaks Varad 1520Ettemakstud maksud Varad 1530Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Varad 1610Tooraine ja materjal Varad
Organisatsioon on lähtunud sihtfinantseerimiste kajastamisel brutomeetodist. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Saadud summasid kajastatakse tuluna kui ettevõte aktsepteerib finantseerimisega kaasnevaid tingimusi ja kavatseb neid täita ning finantseerimise summa on usaldusväärselt määratav ja selle laekumine on tõenäoline. Saadud toetus kajastatakse tulemiaruandes tuluna. Varade sihtfinantseerimisel võetakse soetatud vara bilansis arvele tema soetusmaksumuses; varade soetamise toetusena saadud summa kajastatakse bilansis kohustusena, mis kantakse tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalise toetusena saadud vara võetakse bilansis arvele tema õiglases väärtuses. Tekkiv kohustus kantakse tuludesse vara järelejäänud kasuliku eluea jooksul. Raamatupidamise aastaaruannete võrreldavus (RPS § 22)
Ettevõtte vara isiklikku tarbimisse võtmisel (nii ettevõtlusega tegelemise ajal kui ka ettevõtluse lõpetamisel) lisatakse selle vara turuhind maksumaksja ettevõtlustulule. Sellise vara hilisema võõrandamise korral loetakse vara soetamismaksumuseks käesoleva lõike kohaselt ettevõtlustulule lisatud summa (TMS§ 37). Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasalt, vanemalt või lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise alustamist soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind vara soetamise päeval. Äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise tulemusena omandatud osaluse (aktsiad, osad,
arvutatakse tulude ülejäägi taseme näitajad. Üldkasutatavad neist on: kogukasumi tase, tegevuskasumi tase, ärikasumi tase jne. 7.1 Kogukasumi tase Kogukasumi taseme leidmisel saame teada, mitu protsenti moodustab osaühingu xxx kogukasum iga müüdud kaupade ühest kroonist kasutades valemit: , (7.1) Kaubanduses kuuluvad muutuvate kulude hulka edasimüügiks soetatud kaupade kulu, müügipersonali palgakulud, müügisaalide ülalpidamiskulud ning kaupade korrashoiu kulud. Lisast 3 võetud andmetest saab teha 2010. aasta kohta järgmised arvutused: Netokäive 14 765 007 kr Kaubad, toore, materjal ja teenused 9 817 248 kr Igasugused kaup. seot tegevuskulud 842 799 kr Palgakulud 1 147 109 kr Sama arvutus 2009 aasta kohta:
kaalutud keskmises soetushinnas. Näide: I partii 10 tk. ühiku hind 100.- kokku 1 000.- II partii 40 tk. ühiku hind 50.- kokku 2 000.- _________________________________________________ 50 tk. kaalutud keskmine hind 60.- kokku 3 000.- (3 000.- : 50 = 60.-) Väljastati tootmisesse 30 tk. 30 x 60.-= 1800.- Varude saldo 20 tk. 20 x 60.- = 1200.- FIFO meetod (First In, First Out) FIFO metodi kasutamisel lähtutakse sellest, et iga varem soetatud varu väljastatakse esimesena. Sarnased, kuid erinevate hindadega ostetud varud kantakse kuludesse kronoloogilises ostujärjekorras. FIFO meetodi puhul hinnatakse perioodi lõppvaru viimaste ostude hinnas. Näide: I partii 300 tk. ühiku hind 10.- kokku 3 000.- II partii 200 tk. ühiku hind 12.- kokku 2 400.- Väljastati tootmisesse 400 tk. I partii 300 tk. x 10.- = 3000.- II partii 100 tk. x 12.- = 1200.- Varude saldo 100 tk. x 12.- = 1200.-
või valmistada ette uus munarakk (emane). Paraku tuleb emmal-kummal vanemal sellest ideaalist loobuda. Võib eristada mitmeid tegureid, mis mõjutavad seda, kumb vanematest hooldab ja kumb hülgab oma järglased. Hülgamise ja hooldamise erinev tasuvus eri sugupooltel Juba sugurakkudevahelisest erinevusest tulenevalt võidab isane suhteliselt rohkem sellest, kui ta viljastab võimalikult palju emaseid. Emane aga võidab suhteliselt rohkem väheste valitud partneritega soetatud järglaste kasvatamisest elujõulisteks. Seepärast tasub isasel rohkematel juhtudel uute partnerite leidmise nimel oma järglased hüljata, emasel tasub aga rohkem ära hooldamine. Isaduse garantii Kui liik on sisemise viljastamisega (munarakud viljastatakse emasorganismis), ei saa isane praktiliselt kunagi olla 100% kindel, et just tema on järglaste isa. Seepärast tasub isasel oma investeeringutes emase järglastesse olla ettevaatlik. Sellega seletatakse osaliselt seda, miks
omakapital. Bilansi aktiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Üldistatud kujul aktiva (varad) käibevara + põhivara 11. Raamatupidamisebilansi passivapoole iseloomustus ja koostisosad. Raamatupidamisbilansi paremat poolt nimetatakse passivaks. Bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansi aktiva ja passiva poolte kokkuvõtted oleksid alati võrdsed (tasakaalus) => varad = kohustused + omakapital. Bilansi passiva koosnevad samuti bilansikirjetest. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Passiva (kohustused ja omakapital) = kohustused (lühiajalised+pikaajalised) + omakapital 12. Kontode mõiste, liigid, täitmise reeglid. Konto ise kujutab endast tabelit, kaarti, lahtist lehte, raamatu lehekülge, elektroonilist infokandjat jne
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL F&B ACCOUNTING and CONSULTING Äriplaan Juhendaja: Juhan Teder Tallinn 2012 SISUKORD 1. ÜLEVAADE/LÜHIKOKKUVÕTE................................................................................... 5 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS.............................................................................5 2.1 Eellugu, lühiülevaade ettevõtte rajamise taustast..........................................................5 2.2 Ettevõtte nimi, aadress ja telefon.................................................................................. 6 2.3 Omanikud, osalus põhikapitalis ja häälte arv................................................................6 2.4 Ülevaade ettevõttest ja äritegevusest.............................................................................6 2.4.1 Asukoht, tegevusala ja ettevõtte plaanitav suurus........
mitmele isikule, s.t tegemist on ühise omandiga. Seadus tunneb mitmeid ühisomandi liike, kaasomand ja ühisomand. Samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osas ühises asjas kuuluv omand, nt ühise omandina kolmele kaasomanikule kuuluv omandiõigus. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul abikaasade poolt soetatud vara. 8.5 Kuidas tekiba ja lõpeb vallasomand? Vallasomandi tekkimine üleandmisega: (1) Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. (2) Kui vallasasi on juba omandaja valduses, piisab omandi tekkimiseks võõrandaja ja omandaja vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandi üleandmisega lõpevad vallasasja koormanud kolmanda isiku õigused võõrandatud asjale va
Vastava otsuse annab juhataja. Perioodil, mil olin ettevõttes praktikal soetas ettevõtte endale ühe sõiduauto ja kaubariiulid. Põhivara soetamisel koostasime põhivara arvele võtmise kohta akt, milles ära toodud põhivarana arvele võtmise aeg, amortisatsiooni määr ning amortisatsiooni arvestuse algus. Aktile lisati koopiad põhivara soetusdokumentidest, akti kinnitas juhataja. Akti alusel kajastasin ostuarve põhivara kontol ning kandis ka soetatud vara põhivara arvestuse tabelisse, mille arvestust peetakse excelis. Iga kuu toimub amortisatsiooni arvestus excelis, kuu viimase kuupäeva seisuga tehakse finantskanne raamatupidamisprogrammi. Varude arvestus Varud võeti arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused
Pikaajaline ehk ajalooline efekt seisneb selles, et inimesed, kes said lapsepõlves hea seksuaalse kasvatuse, elavad ise paremini ja annavad oma teadmised ja oskused edasi oma lapsele. See vähendab pinget lapse ja vanemate vahel ja aitab sotsiaalset kannatust ja kultuuri arendada ( . 1999). Noorsootöötaja roll Tänapäeval on välja antud väga palju vastavat kirjandust ning õppematerjale, mis aitavad noortel end seksuaalsfääris harida. Soetatud teadmised võivad mõjutada seksuaalsust ja suhteid partneriga. Noorsootöötajal on väga oluline arvestada nende eluvaldkondade (Apter D., Väisäla L., Kaimola K. 2006). Seksuaalkasvatuslikuks tööks sobivad väga hästi sellised õpetusmeetodid, mis on noortele kergesti omandatavad ja aitavad kaasa teadmistele selles valdkonnas. Kaasaegsetele teooriatele aitavad kaasa sellised õppemeetodid nagu ajurünnak, rollimäng, rühmatöö
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhtimise Õppetool ETEVÕTTEPRAKTIKA ARUANNE Juhendaja SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................. 3 Ettevõttepraktika aruanne 2. ETTEVÕTTE ÜLDISELOOMUSTUS ...................................................4 3. ETTEVÕTTE STRATEEGILISED EESMÄRGID ..................................... 5 4. JUHTIMISTEGEVUS ....................................................................... 6 5. ASJAAJAMISE KORRALDUS ........................................................... 8 6. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS .................................................. 9 7. TURUNDUSTEGEVUSE ÜLDISELOOMUSTUS ...................
1. Mõisted Vara - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Seni raamatupidamises kasutatud termini asemel oleks keeleliselt korrektsem kasutada terminit kohustis, sest...
laekumistena. Näide 1 Kassa kajastamine laekumisena: D Kassa 101 K Arveldused ostjatega 125 Näide 2 Laekumised Finantsmoodulis: D SEB 115 D Swedbank 111 D Intressikulud 6052 D Pangateenuste kulud 5610 D Ostjate ettemaksed 229 K Arveldused ostjatega 125 3.2 Muud äritulud Sihtfinantseerimise abil saadud või soetatud varasid kajastatakse bilansis analoogiliselt muudele sama tüüpi varadele. Brutomeetodi rakendamisel ja tegevuskulude sihtfinantseerimisel kajastatakse saadud sihtfinantseerimise veel tuluna kajastamata osa eraldi vastaval bilansikirjel. Kuna Balsnack International Holding AS omab 20.2% Tootjavastutusorganisatsioon AS-ist, siis suur osa aastakasumist tuleb Tootjavastutusorganisatsioon AS-i kasumist. Aastal 2016 koosnes Balsnack International Holding AS-i aastakasumist 75,3%
projekti elluviimiseks ning on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat tulu. Uue majandusüksuse asutamisega seotud väljaminekuid, uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumise eesmärgil läbi viidud uuringutega seotud kulutusi ning koolituskulusid ei kapitaliseerita. Immateriaalne põhivara koosneb 1999.a. tehtud arenguväljaminekutest seoses uute õllede kavandamise ja kasutuselevõtuga, tarkvara litsentsidest ja 2003.a. soetatud uuest majandustarkvara soetusmaksumusest. Immateriaalse põhivara amortisatsioon on kajastatud kasumiaruandes põhivara kulumi real. 12 3.6. Kapitali- ja kasutusrendid Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik: Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud
Kasutatakse ettevõtte väärtuse hindamisel. Kasum teisaldatakse rahaks ja ajaldatakse kapitali keskmise hinnaga. piirkasulikkus täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu piirkasum vt jääktulu (tulud muutuvkulud) pikaajalised finantsinvesteeringud tütar- ja sidusettevõtete aktsiad ja muud pikemaks perioodiks kui 1 aasta soetatud väärtpaberid, , Pikaajalised finantsinvesteeringud on bilansis kajastatud nende soetusmaksumuses, väljaarvatud juhtudel, kui nende realiseerimismaksumus on olnud püsivalt soetusmaksumusest madalam. portfelliinvesteeringud investeeringud välismaistesse aktsiatesse ja teistesse väärtpaberitesse ilma välismaise ettevõtte kontrollimise huvita Potentsiaalne lihtaktsia finantsinstrument või leping, mis annab õiguse omandada lihtaktsiat. Näited potentsiaalsetest lihtaktsiatest on:
· kaudsed allikad (ajalehtede artiklid, intervjuud jms). 6. SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. SWOT analüüsi nimi tuleb inglisekeelsete sõnade esitähtedest: S - strenghts (tugevused); W - weaknesses (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud) Alustava ettevõtte puhul on sisemiseks tugevuseks palgatud töötajad, soetatud tehnika või piisavad finantsid, mida ära kasutades saate te realiseerida oma äriplaani. Ettevõtte sisemisteks tugevusteks on näiteks: · unikaalne toode; · pikaajaline turuliidri seisund; · kaasaegne tehnoloogia; · koolitatud personal; · tugev logistiline lahendus; · lähedus toorainele ja seetõttu madalad varumiskulud; · madalad püsikulud; · kogenud ja kompetentne juhtkond jne. Ettevõtte sisemisteks nõrkusteks on näiteks:
korra. Juhul, kui kliendi teenuste eest tasumisel osaleb ka kliendi elukohajärgne kohalik omavalitsus, sõlmitakse kolmepoolne finantseerimiskokkulepe. Hoolealuse siirdumisel hooldekodusse on nõutav pere- või eriarsti saatekiri ja muud kliendi tervislikku seisundit kajastavad materjalid. Hooldekodus elamise teenuse eest tasutakse kord kuus ja hinnas sisalduvad kõik kulud, välja arvatud ravimid, erakorralise raviga seotud kulutused, riided ja isiklikuks kasutuseks soetatud toiduained. Kuutasu on 850 eurot koht kaheses toas ning 1100 eurot eraldi toa eest. Hind sisaldab käibemaksu. Teenuste arendamisel on ettevõttes kindel koht. Aja jooksul soovitakse kasutusele võtta erinevaid tervise parandamise teenuseid nagu massaazid, alternatiivsed ravimeetodid, rehabilitatoorne ravi. Lisaks on ettevõtte pikemaajaline eesmärk rajada 2020. aastal eraldi hoone, mis toimiks erihoolduskeskusena. Sinna võetakse elama inimesed kes on
toodetud varude soetamisega. Toote kulutuste selgitamiseks kantakse kõik tootmiskulud toodetele. Toote kulutused tootmisettevõttes jagunevad: a) otsesed materjalikulud; b) otsesed tööjõukulud; c) tootmise üldkulud; d) töötlemiskulud. · PERIOODI KULUTUSED - kajastatakse kuluna tekkimise perioodi kasumiaruandes sõltumata sellest, kas aruandeperioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted müüakse ära või mitte. Perioodi kulusid arvestatakse kohe kuluna, sest nad ei tooda tulevikus väärtust, vastupidi varudele, mille müük suurendab tulevikus tulusid. Perioodi kulutused sisaldavad turustus ja üldhalduskulusid, mis on olulised ettevõtte juhtimisel ja mis ei kuulu otseselt või kaudselt põhitegevuse protsessi juurde.Näiteks tippjuhtkonna palgad ja koolitused, peakontori kulud, andmetöötluse kulud, reklaamikulud jms
sissetulekuid ja makseid välis- ja kodumaiste turimi korraldajate vahel. 13 Kindlustus Kirjed hõlmavad peamiselt brutotöötasu ja saadud nõudeid ja maksutud kindlustust ekspordi ja impordi eest ja uuendatud kindlustust. Hüvised töötajatele Kuna andmete allikaks on valuutavahetuse arvestus, siis see punkt ei ole salvestatud sissetulekuna/ tuluna kuna see kulutatakse riigis, kust see on soetatud. Vaata ka märkmeid konto ülekannete kohta. Investeerimistulu Allikaks kasutatakse tehingute tulult saadud valuutavahetus arvestustest. Andmed on koostatud kassapõhiliselt. Jooksvad ülekanded Koostajad tuletavad andmeid raha ülekannetest valuutavahetuse arvestustest Sissekanded ka toetuste katmiseks natuuras ehk naturaaltasus. Krediidi vaatepunktist annab teavet Rahandusminsteerium (st. kauba impordist), samas kui deebeti poolt annab teavet tööstus-,
säästlikum. Kilekottide hinna tõstmisel või nende tasuta jagamise piiramisel võib olla mingi mõju ettevõtlus tegevusele, eelkõige ettevõttele, mis tegeleb plastiktööstusega, aga täiesti laostavat mõju sellele valdkonnale hetkel prognoosida on keeruline. Juba 2010 aastal Eesti Valitsus toetas märkustega kolme Riigikogu fraktsiooni esitatud eelnõu, mille kohaselt maksustatakse aktsiisiga jaemüügivõrgust soetatud kilekotid. Eelnõu eesmärk on suunata inimesi kasutama poest kauba toomisel kas korduvkasutuskilekotte või näiteks riidest kotte. Eelnõu järgi on aktsiisi tasumise kohustus kauplejal, kes aktsiisikaupa kliendile müüb. Aktsiisiga maksustatakse vaid need plastkotid, mis on mõeldud klientide poolt müügikohast kauba kaasavõtmiseks. Kõiki muid kilekotte, näiteks prügikotid ja väiksemõõdulised plastkotid, eelnõus sätestatav aktsiis ei hõlma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
