Brasiilia maksebilanss (2)

Võrumaa Kutsehariduskeskus
Ärikoolituse õppetool
Marju Oja
ÄJ-08
BRASIILIA MAKSEBILANSS
Referaat
Juhendaja :
Avar Daniel
Väimela 2010
SISUKORD
Sissejuhatus 3
Maksebilanss 4
Brasiilia Liitvabariik 5
Loodus 7
Majandus 8
Väliskaubandus 8
Maksebilansi ajalugu 9
( http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-BALANCE-OF-PAYMENTS.html , 19.10.2010, 18:00) 10
Brasiilia maksebilanss 11
Arvelduskonto ja kaubad 12
Teenused (Transport) 12
Reisimine 12
Kindlustus 13
Hüvised töötajatele 13
Investeerimistulu 13
Jooksvad ülekanded 13
Otseinvesteering 13
Portfellinvesteeringud 14
Muud investeeringud 14
Reservvarad 14
Neto vead ja vahed 14
Maksebilanssi kajastavad joonised 15
Maksebilanss august 2010 17
Rahvusvahelised reservid 18
Brasiilia maksebilansi võrdlus 2009 ja 2010 20
2009 Aug Jan-Aug Aasta 2010 Aug Jan-aug 20
Kokkuvõte 21
Kasutatud allikad 22

Sissejuhatus

Antud töö tuli koostada x-riigi kohta, riigi valik oli vabatahtlik. Kuna autorile on Brasiilia suhteliselt uudne ja eksootiline koht ja autor soovis sellest rohkem teada valis ta sellel põhjusel just Brasiilia.
Järgnevalt tööd läbi lugedes saab lugeja teada lähemalt Brasiiliast , kuna töös on toodud välja ka Brasiiliat tutvustav peatükk. Välja on eraldi toodud ka maksebilansi mõiste, et mis see on ning milleks on see vajalik. Lisaks sellele on töös välja toodud ka mõned joonised, et asi oleks piltlikult silme ees.
Eraldi on välja kirjutatud Brasiilia maksebilansi ülesehitus ning selle all on välja toodud ka milliset allikatest mida saadakse. Lisaks sellele on lühidalt kirjas ka Brasiilia maksebilansi ajaloost: kuna olid riigis tõusud ja mõõnad ning millal oli riik ka miinustes jne.
Ja näiteks on toodud ka Brasiilia maksebilanss augusti kuust 2010.
Töö eesmärgiks on laiendada autori silmapiiri ka Eestist kaugemale ja teada saada ka teiste riikidest. Ja samas on töö koostatud ka õppimise eesmärgil: nii aineliselt kui ka keeleliselt .
Maksebilansi koostamisega soovitakse lahendada ja parendada riigi rahalist seisu.
Antud töö on koostatud erinevate allikatega . Allikad on pärit nii internetist, kui ka raamatust. Põhiliseks allikaks oli: http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-BALANCE-OF-PAYMENTS.html , kust sai infot Brasiilia maksebilansi kohta, et kus tuleneb info bilanssi ning, sai mingilmääral teada ka maksebilansi ülesehitusest.

Maksebilanss

Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehinguid ülejäänud maailmaga .
Maksebilanss kirjeldab jooksevkontol välismajandustegevusest saadava sisemajanduse koguprodukti (SKP), rahvusliku kogutoodangu ning majanduses oleva tulu kujunemist. Näitab ka kapitali-, finants - ja reservvara kontol välisfinantseerimisallikate struktuuri. Aitab hinnata ja võrrelda riigi välismajandusliku positsiooni teiste riikidega. Aitab selgitada välisvaluutareservide muutumise põhjuseid ning on alusdokumendiks riigi raha- ja majanduspoliitiliste otsuste tegemisel.
Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. Oma majandusliku sisu järgi jaotatakse nimetatud tehingud tavaliselt jooksvateks ning finantseermistehinguteks.
Maksebilanss on statistiline aruanne, kus süstematiseeritud kujul tuuakse antud maa summaarsed välismajanduslikud operatsioonid maailma teiste maadega teatud ajaperioodil. Maksebilanss annab kokkuvõtliku pildi sise- ja välismaailma vahel toimunud majandustehingutest. Seega on maksebilanss mingi vaatlusaluste riigi ehk sisemaa füüsiliste ja juriidiliste isikute ning teiste riikide ehk välismaa füüsiliste ja juriidiliste isikute vaheliste operatsioonide ning tehingute statistiline kirjeldus bilansi kujul .
Maksebilanss on tähtis eelkõige sellepärast, et ta annab olulist informatsiooni vaadeldava riigi ja makromajanduse käsitlemiseks ja analüüsiks.
Maksebilansi analüüsi alusesl on võimalik koostada ka vaatlysaluse riigi kohta arengukonseptsioone ja tulevikuprognoose, kavandada vajaduse korral muutusi majanduses ja anda soovitusi. (Tanning, 2009, 154-156)

Brasiilia Liitvabariik

Portugali keeles: República Federativa do Brasil
Brasiilia lipp
Brasiilia vapp
Riigihümn: Hino Nacional Brasileiro
Pealinn: Brasília
Pindala: 8 511 965 km2
Rahvaarv: 192 296 000 (2010)
Rahvastiku tihedus: 22,6 in/km2
Riigikord : presidentaalne vabariik
President : Luiz Inácio Lula da Silva
Iseseisvus : 7. september 1822 Rahaühik Brasiilia reaal (BRL)
Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt 5. riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samuti 5. kohal.
Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir Hiina ja Venemaa järel. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tšiili.
Brasiilias on 26 osariiki (estados, ainsus estado) ja 1 liiduringkond (distrito federal). Need osariigid võib jagada 5 piirkonnaks (Põhja-, Kirde-, Kesk-Lääne-, Kagu- ja Lõunapiirkonnaks). Kuigi need on kirjas Brasiilia konstitutsioonis, on see pigem geograafiline jaotus. Need ei ole haldusüksused ja neid kasutatakse peamiselt statistikas.
Ametliks keeleks on protugali keel, mida räägivad peaaegu kõik elanikud, välja arvatud mõned üksikud India rühmad. Brasiilia on ainus portugalikeelne riik Ameerikas.
Brasiilia riigilipp koosneb rohelisest värvist, millel paikneb suur kollane teemant, mis on kõrgusest kaks korda laiem. Keset teemantit on sinine maakera, mis näitab Lõuna- taeva all olevat Lõuna risti tähtkuju. Maakeral on banner (lööklause), millel on sõnad Ordem e Progresso. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia , 19:09.2010, 18:02)

Loodus

Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km (kõik Atlandi ookeaniga, pikkuselt 15. maailmas).
Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik . Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m [1] kõrgune Neblina mägi.
Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna-Ameerika selle põhjatipust lõunatippu, ei ulatu Brasiilia territoorium Andidesse.
Brasiilia ulatub nelja kliimavöötmesse. Need on ekvatoriaalne, lähisekvatoriaalne, troopiline ja lähistroopiline kliima. Viimast on väga vähe, üksnes riigi lõunaotsas. [2]
Brasiilias sajab üldiselt kõikjal väga palju, paljudes kohtades mitu meetrit aastas. Leidub üksikuid kuivemaid paiku, idaosas kohati isegi alla 500 mm aastas, aga päris kõrbe Brasiilias ei ole. Samuti pole Brasiilias paiku, kus enamikul talvedel püsiv lumikate moodustuks.
Brasiilias voolavad Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Paraná jõgi. Brasiilia jõgedevõrk on tihe ja jõed on üldiselt hästi laevatatavad. Seetõttu on jõelaevandus Brasiilias väga oluline, eriti hõredalt asustatud piirkondades tähtsam kui maantee - või raudteevõrk.
Brasiilia asub kolmes ajavöötmes.
Ajalugu
Brasiilia avastas aastal 1500 Pedro Álvares Cabral ja kuulutas selle Portugalile kuuluvaks. Sisuliselt algas koloniseerimine 1534. 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse. Esialgu oli Brasiilia keisrisiik, alates 1889 vabariik. Brasiilia põhiseadus võeti vastu 1824 ja samast ajast pärineb ka Brasiilia parlament . ( http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia , 19:09.2010, 18:02)

Majandus

Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Ta on ka üks BRICi riikidest.
Brasiilial on suured nafta - ja maagaasivarud. Ta on naftatoodangult 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Etanooli toodetakse suhkruroost ja kasutatakse autokütusena.
Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast.
Brasiilia on Eesti järel maailmas teine põlevkivitoodangult.

Väliskaubandus

Olulisimate ekspordiartiklitena veetakse Brasiiliast lennukiosi USA-sse ning sojauba, suhkrut ja kohvi Hollandisse. Sisse veetakse toornaftat Saudi Araabiast ja Nigeeriast, ravimeid USA-st ning mineraalväetisi Saksamaalt ja Kanadast. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia , 19:09.2010, 18:02)

Maksebilansi ajalugu

Pärast 1960 aasta langust Brasiilias kasvasid reservhoiused märkimisväärselt, ulatudes 1974ndaks aastaka 6,5 miljardi US$. Peamiseks põhjuseks oli üha suurem sissevool pikaajaliste investeeringute pealt koos kaubanduse tasakaaluga, mis olid soodsad või siis ainult minimaalselt ebasoodsad. Aastal 1974 aga vähenes kohvi ekspordi väärtus ja kahekordistas kulud (osaliselt on see tingitud naftahinna tõusust), enam kui 10 aasta jooksul ei ole Brasiilial esinenud investeeringu võlge ja 1974-ndal aastal tekivad esimesed puudujäägid investeeringute tulemusena.
Aastatel 1974. ja 1978. oli Brasiilias positiivne maksebilanss, kuid suur eelarve puudujääk oli registreeritud 1979. ja 1980. aastal. Eelarve ülejäägini viis aastal 1981 osaliselt see, et Brasiilias olid suurepärased kaubandusnäidud. Ülejääägid aastatel 1984 ja 1985 olid piisavad , et ära maksta kõik intressi välisvõlad. 1970-ndatel ja 1980-ndate alguses tuli Brasiilias järjest tugineda rahvusvahelistele laenudele , et täita rahastamisvajaduse nõudlus. Välisvõlg kasvas kiiresti pärast 1974-nda aastat, kui valitsus surus peale majanduskasvu, võtmata arvesse maksebilansis tekkinud survet õli vapustust (õlist tekkinud surve), ilma, et suureneks kodumaised säästud ja maksebilanss paraneks. Ülisuurest kaubavahetusbilansi ülejääki 1984-ndal ja 1985-ndal aastal peatati kasvudendents. Kuid 1986-ndal aastal tarbijate kulutuste reserv kuivas niivõrd, et 1987-ndal aastal oli valitsus sunnitud makse peatama summas 680 miljardit US$, hinnanguliselt oli võlg 1080 miljardit US$, mis oli arengumaade suurim. 1989-1990 hakati pidama kokkuleppe kõnelusi ja lõpuks jõuti kokkkuleppele 1991-nda aasta aprillis. Aastal 1992 esindavad Brasiilia ja nõuandekommitee välisriigi kommertspankad nõustuvad võlgadega ja võla teenindamise vähenemine 44 miljardit US$. Vastavalt reaalses maksebilansis oli languse ülejääb 10,5 miljardit US$, 1994-ndal aastal oli puudujääk 31 miljardit US$, 1995-ndal aastal 55 miljardit US$ ja aastal 1996 ja 1997 oli see 84 miljardit US$. See oli ümberkujundamise aluseks, Brasiilia kaubanduse seisukohtalt oli see tingitud ülehinnatud vahetuskursist, turu avanemisest ja allasurutud nõudlusest ning kapitalist ja tarbekaupadest. 1999-ndal aastal devalveeriti valuuta , mistõttu vähenes kaubavahetuse puudujääk 1999-ndal ja 2000-ndal aastal. Aastal 2000 olid otseinvesteerinud rekordilised 32,8 miljardit US$. Sellel aastal jooksis Brasiilia jooksevkonto puudujääk summani 24,8 $, sest suures osas maksti ära oma välisvõlg 17 miljardit US$.
USA Luue Keskagentuur (CLA) teatab , et aasatal 2001 ostujõu pariteedi tulemuseks oli Brasiilias eskpord 57,8 miljardit US$ samas, kui import oli 57,7 miljardit US$ ja kaubavahetusbilansi ülejääk oli 100 miljonit dollarit.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) teatab, et aastal 2001 oli Brasiilias kaupade eksport kokku 58,2 miljardit US$ ja import kogusummas $ 55, 6 miljardi euroni.
Teenuste krediiti kogusumma oli 93 miljardit US$ ning deebet 17,1 miljardit US$. Järgmises tabelis on Brasiilia maksebilanss kirjas USA dollarites ja maksebilansi järgi mille teatas IMF 2001-sel aastal.
Brasiilia
Arvelduskonto -23211
Kaupade saldo 2645
Teenuste tasakaal -7750
Saldo tulu -19745
Jooksevülekanded 1639
Kapitalikonto -36
Finantskonto 20079
Otseinvesteeringud välismaal 2259
Otseinvesteeringud Brasiilias 22636
Portfelliinvesteeringute varad -796
Portfelliinvesteeringute kohustused 873
Muud varad investeeringutelt -6284
Muud kohustused investeeringutelt 1862
Neto vead ja vahed -250
Reserv ja seonduvad tooted 3418

( http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-BALANCE-OF-PAYMENTS.html , 19.10.2010, 18:00)

Brasiilia maksebilanss

Brasiilia Keskpank on läbi majanduse osakonna vastutav Brasiilia maksebilansi andmete koostamis , jälgimise ja analüüsimise eest. Brasiilia keskpank avaldab ja levitab seda infot. Kauba makse kannete aruande koostamise põhiallikateks on raportid from the Foreign Trade Secretariat of the Ministry of Development , Industry, and Foreign Trade (or Commerce-MDIC) and the Secretariat of Federal Revenue of the Ministry of Finance.
Teiste maksebilansi tehingute jaoks on põhiallikaks Rahvuslik statistika vahetuskaubanduse operatsioonidest(vahetuskaubanduse arhiiv) - konsolideeritud avaldus(deklaratsioon) valuutatehingute teostamistest raporteerituna pankade poolt ja koostatud Brasiilia keskpanga väliskapitali ja välisvaluuta osakonna poolt. Brasiilia keskpank täiendab andmeid välisvaluuta voogudest koos valitsuse agentuuridest raporteeritud andmetega ja lisaks mere- ja õhutranspordi kompaniidelt. Andmed reservide koostamiseks on saadud Brasiilia keskpanga Reservide Operatsioonide osakonnalt.
Brasiilia keskpanga informatsiooni süsteem kogub andmeid välisvaluuta vahetus turu tehingutest otse finants institutsioonidelt ja teistelt autoriseeritud agentidelt kes tegelevad välisvaluutaga. Need tehingud vormistatakse läbi elektrooniliselt genereeritud õigusliku instrumendi mida nim. „vahetus lepinguks“ või läbi lihtsustatud ankeedi ( blankett ) näitamaks operatsiooni (tehingu) olemust ja tingimusi. Lepingu ja pakkumiste andmed on piisavalt detailsed, et saaks koostada maksebilanssi.. Andmed kodumaise valuuta tehingutest Brasiilia residentide(kodanike) ja teiste riikide kodanike vahel töödeldakse läbi sama Brasiilia keskpanga süsteemi kaudu mida kasutatakse maksebilansi koostamiseks.
Maksebilanss on koostatud USA dollarites kassapõhiselt. Koostajad teisendavad andmed mis on kogutud kohalikus valuutas USA dollarite ekvivalenti, turu keskmise igapäevase kursimäärast, mis on avaldatud Brasiilia keskpanga poolt. Teisendamaks varude andmeid, kasutavad koostajad perioodi lõpu määrasid (kursse,tariife) aga voolude arvestamiseks, nad kasutavad keskmisi perioodi tariife (määrasid, kursse). Brasiilia keskpank avaldab maksebilanssi igakuiselt oma välissektori pressiteates, mis on saadaval internetis http://www.bcb.gov.br koos detailsete aegridadega. See presentatsioon (esildis, esitlus) väljub soovituslikust kavandist mis on soovitatud viiendas IMF-i maksebilansi manuaali väljaandes (BPM5) ja keskendub kõige asjakohastematele klassifikatsioonidele (liigitustele) arvestades Brasiilia majndust. Siiski maksebilansi avaldused mis on saadetud IMF-i ja teistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse jälgivad standardiseeritud nomenklatuuri (jaotust, liigitust), mis on soovitatud BPM5-s.

Arvelduskonto ja kaubad

Andmed on osutatud f.o.b. väärtustes. Andmete kogumise metoodika põhineb rahvusvahelistel ÜRO Ladina- Ameerika intergatsiooni asutuse ja Mercosur soovitustel. Ekspordi ja impordi andmed on sätestatud Siscomexi (Sistema Integrado de Comercio Extorior, intregeeritud välikaubanduse süsteem), mis lubab igapäevaselt jälgida väliskaubanduse operatsioonide kõiki protsesse. Kaubandus statistika avaldatakse iga kuu. Ülemaailmne kaubanduse statistika avaldatakse umbes kolme tööpäeva jookusul ning üksikasjalikud andmed avaldatakse mitte rohkem kui kolme päeva jooksul. MDIC on vastutav SISCOMEXi eest ja impordi ja ekspordi andmete kogumise eest.

Teenused (Transport)

CBB kasutab/ hangib andmeid otse Brasiilia mere laevafirmade kompaniide ja Rahvusvahelise Veeteede Transpordi Agentuuri/ Ameti käest, mis on täiendatult salvestanud valuutavahetuse andmed. Toimingud , kaasa arvatud õhu, mere ja muude (jõe/ maa) transpordiliike jälgitakse eraldi.
Reisijateveo andmeallikas on valuutavahetuse arvestamine . Sest põhimäärused, CBB andmed tulenevad valuutavahetuse lepingutest ja Rahvusvahelise Veeteede Transpordi ametist, mis koosneb ettevõtetest, samuti ka lasti tarnete andmetest ja ülepiirilisest kaubandusest. Muude transporditeenuste andmed on samuti raporteeritud äriühingute poolt, mis põhinevad valuutavahetusel.

Reisimine

CBB kasutab valuutavahetuse arvestuse informatsiooni, et kokku panna seda kontot. Andmed hõlmavad tulude ja kulude müügiosa ja sisseostu tegemisel kasutades rahvusvahelist krediitkaarti, valuutatehingud turismi ja selleks volitatud valuutavahetuse korraldaja vahel, sissetulekuid ja makseid välis- ja kodumaiste turimi korraldajate vahel.

Kindlustus

Kirjed hõlmavad peamiselt brutotöötasu ja saadud nõudeid ja maksutud kindlustust ekspordi ja impordi eest ja uuendatud kindlustust.

Hüvised töötajatele

Kuna andmete allikaks on valuutavahetuse arvestus, siis see punkt ei ole salvestatud sissetulekuna/ tuluna kuna see kulutatakse riigis, kust see on soetatud. Vaata ka märkmeid konto ülekannete kohta.

Investeerimistulu

Allikaks kasutatakse tehingute tulult saadud valuutavahetus arvestustest. Andmed on koostatud kassapõhiliselt.

Jooksvad ülekanded

Koostajad tuletavad andmeid raha ülekannetest valuutavahetuse arvestustest Sissekanded ka toetuste katmiseks natuuras ehk naturaaltasus. Krediidi vaatepunktist annab teavet Rahandusminsteerium (st. kauba impordist), samas kui deebeti poolt annab teavet tööstus-, kaubandus- ja turismiministeerium ( st. kauba eksporti). Kirjed töötajate rahaülekannetest võivad hõlmata summasid asjakohastest hüvitest töötajatele ja vastupidi.

Otseinvesteering

Peamine allikas on valuutavahetus arvestustest. Valuutavahetuse arvestuste klassifitseetimine võimaldab töötajatel eraldada otseselt vastuvõetud kapitali ettevõtte osalusest (liigitatakse otseinvesteeringuteks) alates laekumistest fondidest, sisseostudest, omandiõigustest, väärtpaberitest (liigitatakse portfelliinvesteeringuteks). CBB võtab ka arvele investeeringuid kaupades, raporteeritud ekspordi ja impordi satistikast. See võtab arvele muutuse laenudelt omakapitaliks ja kasumi investeeringutelt, mis on tuletatud CBB väliskapitali osakonna arvestutest. Kirjed hõlmavad pikaajalisi ettevõtetevahelisi laene , kuid mitte ettevõttevahelisi kaubanduse krediiti.

Portfellinvesteeringud

Allikaks on valuutavahetuse arvestamine. Kirjed omandiväärtpaberite kohta hõlmavad kõiki omakapitali tehtud investeeringuid börsi kaudu.

Muud investeeringud

Tehingute allikateks on muude varade ja kohustuste valuutavahetuse arvestamine. Konsoludeerunud tasakaalukad finantsasutused on volitatud tegelema ka välisvaluutavahetusega. Muude investeeringute alla kuuluvad ka andmed Brasiilia ettevõtete kohta mis hoiavad lühiajaliselt kadumatuid kaubavahetuskrediite ja aruandeid rahvusvahelistest organisatsioonidest.

Reservvarad

Sissekanded selle kategooria all viitavad tehingutele CBB välistel hoiustel , mida haldab Rahvusvaheliste Reservide Operatsioonide Osakond . CBB korrigeerib saadud andmeid oma andmetega, et välistada revalveerimise ja devalveerimise põhjustatud muutuseid teiste valuutade „vis a vis“ dollari revalveerimise ja devalveerimise kullahoiuseid.

Neto vead ja vahed

Krediidi ja deebeti kanded maksebilansis võivad pärineda erinevatest allikatest, mis toodavad praktikas kogusumma erinevust nullist. Peamiseks põhjuseks ajutiste erinevuste juures on erineva päritoluga andmed, mida kasutatakse raamatupidamises. Seoses sellega on salvestatud andmete tasakaalustav kirje vajalik isegi maksebilansi näitajates. Vead ja täpsused järelikult hüvitavad/ kompentseerivad üle- ja alahindamise registreeritud komponente. ( http://stats.oecd.org/mei/default.asp?lang=e&subject=13&country=BRA , 16.10.2010, 17:57)

Maksebilanssi kajastavad joonised

Joonis 1. Brasiilia maksebilansi joonis aastast 1996-2009. (Allikas: http://www.latin-focus.com/latinfocus/countries/brazil/brabop.ht m )
Antud jooniselt 1 saab välja lugeda, et Brasiilias on läbi aastate olnud jooksev konto stabiilsem, kui kapitali- ja finantskonto. Viimasena nimetatud konto on teinud viimase aasta jooksul (2008- 2009) tõsise languse. Alates aastast 2007 on konto teinud hüppe ja konto on jäänud tippu vaid 2 aastaks. Jooksevkonto aga kulgeb laugelt oma tõusude ja mõõnadega. Viimasel aastal on hakanud näitajad tõusma, eelnevalt teinud aga väikese languse.
Joonis 2. Brasiilia kontrollnäitaja „Selec“ määr aastatel 1999-2009 (Allikas http://www.forexblog.org/2009/08 ).
Antud jooniselt nr 2 võib välja lugeda, et Brasiilia intressimäär on läbi aastate olnud enamjaolt pidevas languses. Kui intressimäär oli aastal 2003 üle 25 %, siis aastaks 2009 on see määr langenud alla 10 %.
Brasiilia intressimäärad räägivad enda eest. Vaatamta viimase 10 aasta jooksul toimunud allakäigule (mille tegi võimalikuks mõõdukas inflatsioon ), Brasiilia võrdlustas „Selic“ määra tervelt 8,65 %, mis on suurim Lõuna-Ameerikas, pärast Argentiinat. Erinevalt Argentiinast ja tosinkond muudest riikidest üle maailma saab kiidelda võrdsete intressimäärade üle- Brasiiliat peetakse kohaks, kus saab suhteliselt ohutult investeerida (ohutu koht investeerimiseks). Määratud intressimäärade tase Lääne maailmas on ühendatud Brasiilia valuuta tulevikuväärtusega, investorid on rohkem, kui hea meelega nõus natuke rohkem riskima, et välja teenida suuremat kasumit ( http://www.forexblog.org/2009/08 , 18.10.2010, 16:59).

Maksebilanss august 2010

Maksebilanssi registreeritud kasum Augustis 2010 oli 4,4 miljardit US$. Ringluses olevad toimetised registreeriti defitsiiti 2,9 miljardit US$, akumuleeruv defitsiit 31,1 miljon US$ sellel aastal ja 45,8 miljardit US$ viimase kaheteistkümne kuu jooksul, mis on võrväärne 2,32 % GDP. Finants arve näitas , et jäägi laekumine oli ühes kuus 6,6 miljardit US$. Kõige tähtsam jäägi laekumine on välistegevuse investeerimistes, 5,6 miljardit US$ ja otsene investeerimine 2,4 miljardit US$.
Teenindus arvel registreeriti augustis defitsiiti 2,5 miljardit US$ , see on 47,9 % suurem, kui sama kuu 2009-ndal aastal. Saldo kulutamine veotegevuse hulgas oli 493 miljnit US$, see on suurem 109,3 % samast võrdsustunud aluspõhjast. Rahvusvahelise liikumise arvel registreeriti defitsiiti 813 miljonit US$, võrreldes seda eelmise aasta augusti kuu registreerimisega 460 miljonit US$ on tulemuseks 42,2 % , mille on teinud Brasiilias kohapeal ja 7,3 % kulututustest on teinud võõramaalane/ turist Brasiilias. Sama perioodi vältel suurendati jäägi kulutusi varustuse rentide pealt 66,1 %. See oli allakäik saldo kulutamisele autoritasude ja litsentsidele 20,9 % ja kindlustus 34,5 %. Teised teenused registreeriti saldo laekumine 645 miljonit US$, see on suurenenud 20,6 % võrreldes eelmise aasta (2009) augusti kuuga .
Saldo välimaisete rahaülekannete sissetulek oli 3 miljardit US$ ühes kuus ja see on 2009-nda aasta augusti suhtes suurenenud 25 % . Saldo väljavool juhtivatest investeeringute sissetulekutest oli 2,2 miljardit US$, 2009-nda aasta augustis oli see näitaja kõigest 1,1 miljardit US$. Saldo sissetulek rahaülekannete tegevusest ulatus 526 miljoni US$. Saldo laekumine teistest investeeringutest ulatus 296 miljoni US$, see vähenes võrreldes 2009-nda aasta augusti kuuga 19.1 %. Kogu saldo laekumine kasumist, dividendidest ja harrastustest on kokku 2,5 miljardit US$ ja 526 miljonit US$ selle määruse, vastav variatsioon 32,5 % ja 3,8 %.
Ühepoolsete ülekannete saldo koguste laekumine on 235 miljonit US$, mis on võrreldes 2009-nda augustiga vähenenud 6,2 %.
Otseseste Brasiilia välisinvesteeringute saldo kasu on 2,5 miljardit US$ augustis, kaasa arvatud 1 miljon US$ investeerimis saldo kadu omakapitali osalusest ja 3,5 miljardit US$ , mis on ettevõtetevaheline tagastatud laen võõrsilt.
Otseste välisinvesteeringute saldo on kokku 2,5 miljardit US$. Saldo sissetulek omakapitali osalusest riigi ettevõtetes, kaasaarvatud võlgnevuste/ omakapitali muutumine on kokku 2,1 miljardit US$, kui need viitavad ettevõttevahelistele laenudele kokku 373 miljonit US$.
Välismaine investeerimistegevuse saldo laekumine on 5,6 miljardit US$ kuus. Investeeringud püsiva sissetuleku kohta kaubeldavate väärtpaberitega riigis ja välismaal registreeritud netosissevoog on 4,5 miljardit US$, võrreldes 2010-nda aasta juuliga, kui see oli 3,1 miljardit US$. Välismaiste kaubeldatavate võlakirjade saldo oli kokku 693 miljonit US$, Global 21 taasavamise maksetähtaeg 825 miljonit US$, amortisatsioon 111 miljonit US$ ja preemia 21 miljonit US$. Investeeringud raha ja reklaami paberitel näitasid saldole laekumist summas 470 miljonit US$ kuus, koos finantseerimisega 642 miljonit US$ ja amortisatsioon 172 miljonit US$. Amortisatsioon lühiajaliste väärtpaberite saldo sissetulek oli 69 miljonit US$ augusti kuus, võrreldes seda eelmise kuu saldo sissetulekuga, mis oli 1,7 miljardit US$.
Teised Brasiilia investeeringute tulemused välimaal saldo saame augustis 6,8 miljardit US$, kui võrrelda seda toetusrahade ja lühiajaliste laenude saldoga on see 6 miljonit US$, kaasa arvatud hoiused väljaspool Brasiilia panka 336 miljonit US$ ja hoiused ülejäänud sektorites 324 miljonit US$.
Teistele võõrinvesteeringute saldole Brasiilias laekus 2,5 miljardit US$ augustis. Kaubandusliku tarbija krediidi väljamaksete saldole raporteeriti 131 miljonit US$, võrreldes seda 2,1 miljardit US$ eelisel kuul. Teistesse sektorisse laenajate saldodele laekus 2,3 miljardit US$, mis koosneb kaubanduslikkude organisatsioonide saldost 85 miljonit US$, otsesed laenud 388 miljonit US$, amortisatsiooni väärtpaberite saldo 85 miljonit US$ ja ostjad 33 miljonit US$. Lühiajaliste laenude sissetulek on kokku 1,2 miljardit US$.

Rahvusvahelised reservid

Augustis olid rahvusvahelised reservid kokku 261, 3 miljonit US$ ja kaasa arvatud ka lisandunud varud juulis 4 miljonit US$.
Siiski samal perioodil tõi raha mõjuvõim sisse 3 miljardit US$ tingimusel, et spot- müük kohapeal saadava raha eest. Välis valuutavahetus. Ühes kuus olid tulud 342 miljonit US$ reservi tasudega, kui teised välisoperatisoonid , esmane hind ja võrdsus variatisoon kaasaarvatud tõid kaasa 636 miljonit US$ läbi varude suurenemise. ( http://stats.oecd.org/mei/default.asp?lang=e&subject=13&country=BRA , 16.10.2010, 17:57)
Välisvõlg
Kogu välisvõlg augustikuus on hinnanguliselt 235,4 miljardit US$, jäädes stabiilseks võrdleks hinnanguliselt sama seisukohta juulis see suureneb 6,8 miljardi US$ on suhtes kindlaksmääratud võlgnevustega juunis 2010. Keskmine ja pikaajaline välisvõlg oli 187,9 miljardit US$ja see kasvas oma seisukoha suhtes juunis 5,2 miljardi US$, varude eelarve kasvas augustis 4,74 miljardit US$ ja samal perioodil kasvas see veel 1,5 miljardit US$.
Juuli ja augusti peamised vood, mis mõjutasid varude pikaajali välisvõlgu olid netosissevood väärtpaberitest 2 miljardit US$, laenud rahvusvahelistest organisatsioonidest 900 miljonit US$, tarnijad ja ostjad 804 miljonit US$ ja valuutalaenud 299 miljonit US$ valitsusasutuste netovoogude poolt 139 miljonit US$. Sinna kaasa arvatud 1,207 miljonit US$ saadud pariteedi hinnangulise muutuse järgi.
Välismaiste lühiajaliste võlgade ja kinnipidamiste kaasaarvamiste tulemuseks tuli 3,6 miljardit US$, kaasa arvatud saldo valuuta laenudest, kommertspankade osaliselt hüvitatud välisvaluuta alanemisest tekkinud kahju 2 miljardit US$. ( http://stats.oecd.org/mei/default.asp?lang=e&subject=13&country=BRA , 16.10.2010, 17:57)

Brasiilia maksebilansi võrdlus 2009 ja 2010

2009 Aug Jan-Aug Aasta 2010 Aug Jan-aug

Kaupade tasakaal
3 054
19 873
25 290
2 440
11 675
Eksport
13 841
97 934
152 995
19 236
126 097
Import
10 787
78 061
127 705
16 796
114 422
Teenused ja sissetulekud
-4 114
-31 722
-52 930
-5 536
-44 837
Kreedit
2 871
23 453
36 554
3 229
24 553
deebet
6 985
55 176
89 484
8 765
69 390
Praegused ühepoolsed ülekanded (neto)
251
2 240
3 338
235
2 040
Jooksev konto
-809
-9 609
-24 302
-2 861
-31 122
Kapitali- ja finantskonto
8 451
33 064
71 301
6 721
55 240
Kapitali konto
51
714
1 129
91
730
Finantskonto
8 401
32 350
70 172
6 630
54 510
Otseinvesteeringud (neto)
2 567
21 895
36 033
4902
11 552
Välismaa
664
6 039
10 084
2474
-5 577
Omakapital
-464
-1 891
-4 545
-1030
-15 612
Sissetulnud laenud
1 128
7 930
14 629
3504
10 034
Aruandeperioodi riik
1 903
15 856
25 949
2428
17 130
Omakapital
1 398
10 840
19 906
2 056
16 906
Rahvusvahelised laenud
505
5 015
6 042
373
223
Porfoolio investeeringud
5 751
15 066
50 283
6 021
34 916
Aktiva
-328
-792
4 125
390
321
Omandiväärtpaberid
25
-417
2 582
492
1710
Võlakirjad
-353
-375
1 542
-102
-1 388
Passiva
6 079
15 858
46 159
5 631
34 595
Omandiväärtpaberid
3543
13 280
37 071
1 799
14 735
Võlakirjad
2 536
2578
9 087
3 832
19 860
Tuletisinstrumendid
-21
206
156
-2
-18
Aktiva
-9
312
322
3
79
Passiva
-12
-106
-166
-5
-97
Teised investeeringud
104
-4 817
-16 300
-4 292
8 059
Aktiva
-2 532
-18 936
-30 376
-6 776
-24 496
Passiva
2 636
14 120
14 076
2 484
32 555
Vead ja täpsused
501
778
-347
519
-1 227
Muutused reservvarades (Juurdekasv)
-8 143
-24 232
-46 651
-4 380
-22 891
Memo :
Üldine tasakaal
8 143
24 232
46 651
4 380
22 891
Jooksev konto (%)
-1,07
-1,54
-2,39
FDI/GDP (%)
1,76
1,65
1,32
Lühi ja pikaajaline amortisatsioon
1 819
17 117
30 121
2 184
20 874
Summa
1 818
17 070
30 020
2 183
20 739
Rafineeringud
Konversioon
0
46
101
0
135
Tabel 1. Brasiilia maksebilansi võrdlus 2 aasta vahel. (Allikas: http://www.bcb.gov.br/pec/Indeco/Ingl/indecoi.asp?idioma=I ).

Kokkuvõte

Antud tööd läbi lugedes sai selgeks, mis on maksebilanss ning mis sinna alla kuuluvad ning millisest allikast on pärit info millest koostatakse maksebilanss.
Autor arvab , et koostades maksebilannsi saab ülevaate riigi rahalisest seisust ning saab analüüsida olemasolevat rahalist olukorda.
Lisaks sellele, et sai teada Brasiiliast endast, sai teada ka riigi majandusest, maksudest ning maksebilansi ülesehitusest.
Antud tööd oli autoril koostada väga huvitav, kuna sai teada palju uut ning ta soovitaks seda ka oma ea- või kursusekaaslastele.

Kasutatud allikad

L. Tanning, T. Tanning , Rahvusvaheline majandus 1 osa, tallinn 2009 lk 154-156

http://stats.oecd.org/mei/default.asp?lang=e&subject=13&country=BRA

http://www.bcb.gov.br/ingles/notecon1-i.asp

http://www.forexblog.org/2009/08

http://www.latin-focus.com/latinfocus/countries/brazil/brabop.ht m

http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-BALANCE-OF-PAYMENTS.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia

http://www.bcb.gov.br/pec/Indeco/Ingl/indecoi.asp?idioma=I
22