Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises (0)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

5 VÄGA HEA

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises
Sisukord

Lk. 1- Tiitelleht

Lk. 2- Sisukord

Lk. 3- Sissejuhatus

Lk. 4-5- Majapidamine

Lk. 6-8- Igapäevased säästumeetmed köögis

Lk. 9- Säästumeetmed elutoas

Lk. 10-11- Igapäevased säästumeetmed vannitoas

Lk. 12-14- Säästumeetmed valgustuses

Lk. 15- Uurimistöö

Lk. 16-Kokkuvõtteks

Lk. 17- Kasutatud materjalid
Sissejuhatus
Elektrienergia on üks energia liik, mida inimkond tarbib. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning transporditakse elektriliinide ja trafode abil. Elektrit tarbivad elektrimootorid, valgustid, küttekehad, arvutid jms. Tehnoloogia arenguga lisandub majapidamistesse palju uusi ja erinevaid teadusimesid, mis kõik vajavad elektrienergiat töötamiseks. Tehnoloogia arenguga suureneb jõudsalt elektrienergia tarbimine, mille tulemusena elektritootjad omakorda tõstavad vajaliku elektrienergia hinda. Energiahindade tõusuga omandab energiasääst järjest suurema tähenduse. See võimaldab tarbijal oluliselt määral elektrile kuluvat raha kokku hoida ja säästa loodust. Suur tarbimine majapidamises ja kõrge elektri hind, annavad tugeva löögi tarbijale, kes peab suure arve oma väikese rahakotiga tasutud saama. Suure elektriarve vältimiseks on tegelikult väga palju mooduseid, kuidas säästa elektrienergiat koduses majapidamises. Elektrienergia säästu võimalutega tuleb lihtsalt tutvuda. Säästu võimalustega tutvudes võime leida väga palju lihtsaid nippe, kuidas energiat säästa, ning oma rahamajandust balansis hoida. Energiasäästu on lihtne alustada, selleks piisab väikestest muutustest igapäevases käitumises. Energia säästmise tagab juba ainuüksi elektriseadmete kasutamine nendele jaoks ettenähtud kohtades ja tegevustel, samuti õige ja korrapärane hooldus . Elektrienergia säästu võimalustega tutvumegi järgmistel lehekülgedel.
Majapidamine
Reeglina on keskmise pere aastane elektrikulu 3500-5500kWh piires.
Esimene asi, mida teha, et säästa elektrienergiat tuleb vaadata üle kodune majapidamine, ning kui maja on ehitusjärgus, tuleks jälgida, et maja aknad saaksid paigaltatud päikesevalguse trajektori suunas. Kuna päike on tugev soojus- ja valgusallikas , siis tuleks tema poolt pakutav tasuta energia vastu võtta. Maja ehitamisel tuleb soojustada kõik seinad, laed, põrandad, vundament ja katus, et ei tekiks külmasildu, ning katta kogu maja konstruktsioon tuuletõkke plaatidega, et tuul ei puhuks läbi maja. Kehv soojustuse tõttu on küttekulud üüratud. Puudega kütmine, kehvalt soojustatud majas , annab eriti tunda puuvirnadele, aga kehvalt soojustatud maja kütmine elektriga annab väga valusalt tunda, elektriradiaatorid, mis töötavad vahelduvvooluga, on suured energiatarbijad, eriti kui nendega kõetakse suuri ruume. Hoone kütmisele võib kuluda kuni kolmveerand hoone energiakasutusest. Selle täpsemaks kontrollimiseks ja olukorda parandavate nõuannete saamiseks on mõistlik tellida energiaaudit. Küttekulude vähendamiseks tuleks lasta vajadusel uuenda küttesüsteem, täiustada hoone soojustust ja ventilatsioonisüsteemi ning vahetada vanad aknad energiasäästlikumate vastu.
Veel võimalusi maja energiasäästu saavutamiseks:
1. Ehitise soojustamine kehtivatest ehitusnormidest oluliselt paremini. Hästi soojustatud maja vajab oluliselt vähem kütteenergiat ja see on olulisim säästliku maja tingimus.
2. Reguleerimist ja automatiseerimist võimaldava küttesüsteemi kasutamine. Eesmärgiks tagada ruumides ühtlast temperatuuri, ning suurendab elanike mugavust. Näiteks vesipõrandaküte maakütte baasil, mis ei vaja kõrget vee temperatuuri.
3. Ventilatsioonisüsteem. Sundventilatsioon kõrge soojatagastuse, ühendatuna näiteks lisaks maakütte- või õhk-vesisoojuspumbaga. Lisaks külma õhu eelsoojendamine või sooja õhu mahajahutamine passiivsel meetodil, näiteks torud pinnases.
4. Reovee soojuse taaskasutamise veevarustuse süsteemides. Sooja vee saamiseks läheb vaja palju energiat ja pole kasulik seda lihtsalt kanalisatsioonist alla lasta ja raisku minna. Seda soojust saab taaskasutusse võtta, ning selle abil elektrienergiat säästa.
5. Päikesevalgusega arvestavad kardinasüsteemid ja võred, mis aitavad talvisel ajal küttekulusid kokku hoida ja suvel paremini maja ülekuumenemise eest kaitsta.
6. Otsese päikeseenergia kasutamine sooja vee saamiseks nn. päikesepaneelide abil. Kuigi tasuvusajad kipuvad veel minema üle 8-10 aasta, on asjal jumet.
7. Veetarbimise piiramiseks säästliku sanitaartehnika (wc- pottide, kraanide) kasutamine, mis vähendavad vee raiskamist peamiselt sellega, et vähendavad asjatut veekulu, ning pumba ja boileri tööd, kas mehhaaniliste või elektrooniliste meetoditega.
8. Energiasäästlik valgustus. LED tehnoloogia energiakulu on niivõrd palju väiksem, et tänu energiahindade pidevale tõusule on igati mõistlik neid kasutada.
9. Automaatika kõikvõimaliku energia säästu teenistuses, näiteks liikumisanduritelt saadud info alusel kustutatakse majas automaatselt tuled või maja valve alla pannes lülitatakse välja kõik mittevajalik elektrienergia tarbimine.
Igapäevased säästumeetmed köögis
Köögis paikneb üks suurimaid elektritarvitajaid: külmik, mis tarbib aastas ca 400 kWh elektrienergiat - 1/3 väiksema kodu vajadusest. Kui lisada sinna juurde elektripliit jm elektrilised abimehed, siis võib juhtuda, et suurem osa väikese kodu elektrist kulubki köögis. Alljärgnevalt on esitatud mõningad nõuanded kuidas köögisolevaid kodumasinaid säästlikult kasutada.
Külmik - suurima säästupotentsiaaliga kodumasin
• Külmiku ostmisel valige kombineeritud külmik või sügavkülmik, mis vastab energiaklassile A või B. Need võivad olla kallimad kui teised, kuid hinnaerinevuse katab elektrienergia arvelt säästetu.
• Eelistage kahe termostaadiga varustatud kombineeritud külmikuid ja sügavkülmikuid, kuna sel juhul on temperatuur külmiku ja sügavkülmiku osas eraldi reguleeritav.
Kui seade on ainult ühe termostaadiga, reguleerib temperatuuri ainult külmikuosa, mis tähendab, et liiga külmas ruumis ei taga sügavkülmutuskambri temperatuur säilitustingimusi.
• Vali külmikule ruumis sobiv koht. Küttekeha läheduses kulutab külmik oluliselt rohkem energiat. Külmikut ei tohi paigutada elektripliidi kõrvale, sest ka pliidi külgedelt kiirgub palju soojust. Külmiku enda isolatsioon ei ole selliseks kiirguseks piisav ning termostaat hakkab külmikut madala temperatuuri säilitamiseks pidevalt sisse lülitama. Kui ruumi puudusel ei saa külmikut mujale paigutada kui pliidi kõrvale, siis asetage nende vahele täiendav isoleeriv plaat. Näiteks kui õhutemperatuur on 20°C, tarvitab külmik 6% vähem elektrienergiat kui 21°C juures.
• Ava külmiku ust nii harva kui võimalik ning hoia seda avatuna võimalikult lühikest aega! Toaõhu sissetungimisega moodustub külmikus kondensatsioonivesi, mis jäätub. Jäätumine ei lisa külmakraade, küll aga nõuab aeg-ajalt külmiku sulatamist. See aga kulutab lisaenergiat, sest iga kord pärast sulatamist peab külmik hulk aega enne õige temperatuuri saavutamist töötama.
• Paiguta asjad külmikus kindla korra järgi – leiad need kiiremini üles.
• Ära pane kunagi külmikusse kuumi asju – lase neil enne toas või õues maha jahtuda!
• Sulata külmutatud toiduained külmikus.
• Puhasta /sulata külmikut regulaarselt – mida rohkem külmik jäätub, seda enam kulub elektrit. Jää ja niiskuse tekkimise vähendamiseks tuleks suure niiskusesisaldusega toiduained kinni katta.
• Paigalda külmik pisut tahapoole kaldu, et selle uks ka lahti unustamise korral ise vaikselt kinni vajuks.
• Puhasta regulaarselt külmiku tagumist radiaatorit tolmust. Paks tolmukiht on hea soojuse isolaator ning takistab seadme tõhusat tööd. Halvimal juhul võib radiaatorile kogunev tolm süttida.
• Käsitsi sulatatavad külmikud kasutavad vähem elektrit kui automaatse sulatustsükliga mudelid.
Juhtivad kodumasinatootjad on külmikute energiakulu vähendamiseks paigutanud nii seintesse kui ka ustesse vaakumpaneelid, mida omakorda isoleerib tahke vaht . Selline isolatsioon vähendab elektrikulu umbes 15% võrra.
Elektripliit
• Hoia pliidi keeduplaadid, praeahi ja keedunõud puhtana, et nende külge kogunenud mustus ei takistaks soojusülekannet.
• Kuna plaadi üleskuumutamiseks kulub suur hulk energiat, siis kasuta ühte plaati järjestikku mitme toidu valmistamiseks.
• Sule keedunõud alati kaanega , sest see vähendab energiakadu kuni 4 korda ja kiirendab toidu valmimisaega viiendiku võrra.
• Kasuta paksu ja sileda põhjaga metallnõusid; väldi pliidil keraamilisi nõusid nende halva soojusjuhtivuse pärast. Energiasäästlikud on vask- ja emaileeritud põhjaga potid .
• Niipea, kui toit hakkab keema , vähenda ta keeduplaadi võimsust, sest liigne temperatuur ei kiirenda toidu valmimist - vee temperatuur ei tõuse üle 100 kraadi, tekib üksnes asjatult auru ja läheb raisku elektrit.
• Ära lülita keeduplaate sisse enne, kui neile on paigutatud toidunõud, sest plaatide kuumenemine ei võta kuigi palju aega ning siis ei kulu asjatult energiat toa soojendamisele.
• Mida paremini katab keedunõu pliidiraua pinna, seda vähem soojust läheb kaotsi. Osa kaasaegsetest pliitidest ( keraamilised ) suudavad automaatselt kuumutada vaid keedunõu suurust pinnaosa.
• Pikka kuumutusaega nõudvaid toite (näiteks köögiviljad) valmista hermeetiliselt suletavates kiirkeetjates. Valmistusaeg ja ka elektrikulu väheneb ligikaudu veerandi võrra.
• Lülita pliit välja paar minutit enne toidu lõplikku valmimist - see on veel piisavalt kuum, et toit lõpuni keeta/küpsetada.
• Kasuta praeahju järjestikku mitme toidu valmistamiseks.
• Toiduvalmistuse ajal ära ava asjatult praeahjuust.
• Kui võimalik, ära kasuta praeahju väikeste asjade, näiteks juustusaiade valmistamiseks - kasuta spetsiaalset võileivagrilli, sest väikesed kodumasinad kulutavad väikestele asjadele märksa vähem energiat.
• Mikrolaineahi on praeahjust palju säästlikum!
• Keraamiliste pliitide tavaline küttekeha soojeneb 13 sekundiga , highlight-küttekeha 4 sekundiga, halogeenküttekeha 1 sekundiga. Kasutades aga keraamilisel pliidil vähemalt 3 mm paksuse põhjaga potti, on võimalik ka saavutada kuni 35%-line energia kokkuhoid. Seega perekond, kes vahetab vana malmplaatidega elektripliidi moodsa keraamilise pliidi vastu, vähendab igakuist elektriarvet vähemalt 150 krooni võrra
Samuti on energiat säästev kõige uuem elektripliidi tüüp - induktsioontasapinnaga pliit, mis ei kuumene enne kui seal peal ei ole keeduanumat. Nimelt induktsiooniga pliitide puhul ei soojene pliidiplaat, vaid anum kuumeneb tänu plaadi ja anuma vahel tekkivale magnetväljale.
Nõudepesumasin
• Pese nõudepesumasinaga nõusid ainult siis kui masin on täis.
• Nõude loputamiseks kasuta külma vett.
• Kasuta nõudepesumasinaga pestes ökonoomset pesuprogrammi ja lase nõudel õhu käes kuivada.
• Väiksemad asjad on mõistlik käsitsi pesta.
Nõudepesumasinaga pestes saavad nõud märksa puhtamaks: pesu toimub kuni 70°C juures ning võrreldes käsipesuga jooksva vee all hoiab masin kokku kuni 70% vett ja kuni 25% nõudepesuvahendeid.
Veekeetjad ja kohvimasinad
• Kasuta alati nii vähe vett kui võimalik.
• Eelista siledapõhjalisi veekeetjaid, sest spiraaliga veekeetjatesse ei tohi panna vähem vett kui on skaalal märgitud, seda on aga sageli rohkem kui vaja.
• Puhasta seadmeid regulaarselt katlakivist.
• Lülita kohvimasin kohe peale kasutamist välja ning kasuta kohvi soojana hoidmiseks termost – selles säilivad paremini ka joogi maitseomadused.
• Kasuta kohvi/tee tegemiseks toasooja vett - mida soojem vesi algselt on, seda vähem kulub energiat selle keema ajamiseks.
Mikser
Mikseri ostmisel tuleb jälgida võimsuse ja pöörete arvu suhet. Kui 300 W võimsuse juures teeb mikser vaid 1 000 – 3 000 pööret minutis , siis on sellise seadme kasutegur suhteliselt madal ning tõenaoliselt on ka mehhanismide kvaliteet nõrk. Väiksema võimsusega (160-200 W ), kuid suurema pöörete arvuga (5 000-15 000 p/min ) seade on oluliselt kindlam ning säästlikum.
Tuleb jälgida, kas seadmel on toodud katkematu töötamise kestvuse näitaja. Heaks tulemuseks on 5 minutit, sest kui mikser ühe minuti töötamise juures üle kuumeneb ning seiskub, siis ei pea ta tõenaoliselt ka kaua vastu. Kvaliteetsed mikserid on mitme-kiiruselised - osadel seadmetel vahetatakse kiiruseid käsitsi, veelgi paremad on anduritega kahes või isegi enamas režiimis juhitavad seadmed .
Säästumeetmed elutoas
Elutoas paiknevad tavaliselt teler, audio- ja videotehnika. Mida võimsamad need seadmed on, seda rohkem vajavad nad oma tööks elektrienergiat.
• Lülitage kogu kodutehnika peale kasutamist vähemalt ooterežiimile, olles aga pikemalt kodust eemal, lülitage need seadmed kindlasti vooluvõrgust välja. NB! Vanemad telerid võivad ooterežiimil tarbida kuni 25% töötamisaegsest energiast. Kaasaegsed seadmed tarbivad ooterežiimil juba suhteliselt vähe elektrit ning pidevalt neid vooluvõrgust välja lülitada ei ole ka soovitav .
• Kui soovite olla säästlik, siis ärge ühendage telerit kõlaritega läbi võimenduse. Üldiselt on kvaliteetse teleri kõlarid piisavalt head, et mõnusalt saateid vaadata.
• Elutoa vaiba puhastamiseks viige see õue ning kloppige ära. Tolmuimeja tarbib sama palju elektrit kui elektripliit.
• Tolmuimeja ostmisel ei kehti reegel, et mida väiksem võimsus, seda ökonoomsem. Nimelt kulub " lahja " tolmuimajaga koristades aega ning vastavalt ka elektrienergiat kordades rohkem võrreldes võimsa tolmuimejaga, mis saab prügi kiiresti ja kergelt kätte nii põrandalt kui ka vaipadest.
Igapäevased säästumeetmed vannitoas
Vannitoas paikneb tavaliselt pesumasin , samuti kulub vannitoas suurel hulgal sooja ja külma vett.
Pesumasin
Enne pesumasina ostmist võrrelge erinevate masinate energia- ja veekulu. Kui plaanite osta uue pesumasina, tasub võimalusel soetada eest-laetav mudel. Eest-laetav pesumasin võib küll maksta rohkem, kuid ta kasutab umbes kolmandiku energiast ja 1/2–1/3 veest, mida kasutab pealt-laetav pesumasin. Tsentrifuugimine on samuti eest-laetavatel pesumasinatel efektiivsem.
Pesu pesemisel kulub 80-85% energiast vee soojendamisele. Energia tarbimist saab vähendada kasutades vähem ja jahedamat vett.
• Hoolitse, et pesumasinas oleks alati maksimaalne lubatud kogus pesu, kuid ära pane trumlisse rohkem pesu, kui konkreetse programmi puhul on soovitatud - nii on võimalik vältida ülemäärast energiakulu. Ühe masinatäie pesemiseks kulub alati vähem energiat kui kahe pooltühja korral - isegi kui masinal on olemas vastav programm.
• Niinimetatud säästlik pesurežiim - 1/2 paagi lüliti vähendab kulusid , kui trummel pole päris täis, kuid kokkuhoid on siiski suhteliselt väike. Ühe terve masinatäie pesu pesemine on odavam kui kaks korda poolenisti täidetud trumliga.
• Pesumasin kulutab vee kuumutamisele kuni 90% tarbitud elektrist. Tänapäevased pesupulbrid teevad juba 40 kraadi juures ka põhjalikult määrdunud pesu ilusasti puhtaks.
NB! Seega pesemine 40-kraadise veega säästab võrreldes 60-kraadise pesemisega tervelt 1/3 tarbitavast elektrienergiast.
• Sorteeri riideid hoolikalt ning vali õige temperatuur kõige vähem kuumust kannatavate riideesemete järgi.
• Värvilisest kangast tehtud riideid pese külma veega. Sooja või kuuma veega pesemine raiskab rohkem energiat ja samuti pleegitab värve.
• Ära kuivata pesu pesumasinas vaid pigem õues.
• Pisemaid asju on otstarbekas käsitsi pesta.
Pesuprogrammide arv kõigub olenevalt masinast 14-st kuni 20 ja enamani. Osadel masinatel on õrnad programmid villa ning peente kangaste pesemiseks ning automaatse kaalumise režiim. Viimane on eriti kasulik, kuna jääb ära vajadus täita masin täiskaalu ulatuses. Lisaks valib automaatse pesukaalumisega masin optimaalse töörežiimi, mis hoiab oluliselt kokku nii elektrit kui ka vett.
Pesukuivati
• Kuivatiga pesu kuivatamisel sorteerige kuivatatavad esemed riidesortide järgi ja kuivatage ühetüübilised asjad koos, sest näiteks kergest sünteetilisest materjalist riided kuivavad palju kiiremini kui froteest käterätikud.
• Ära lisa märgi esemeid kuivatisse kuivatamise ajal.
• Võimalusel kuivata mitu masinatäit pesu järjest.
• Puhasta kuivati filtrit peale iga kasutamist. Ummistunud filter takistab kuivati efektiivset tööd.
• Kasuta kuivatit võimalikult täidetuna, samas peab jälgima et õhk saaks vabalt liikuda kuivatatavate riiete vahel.
Soe vesi
• Loomulikult - mida vähem vett kasutate, seda vähem kulub energiat selle soojendamiseks.
• See, kui mõistlik on dušši all käies end märjaks teha ning seejärel vesi kinni keerata ja peale hoolikat seebitamist ja küürimist loputuseks taas lahti keerata, jäägu igaühe enda otsustada. Energiasäästu vaatevinklist on see kindlasti ainuõige.
• Igal juhul, kuna hambaid on soovitav pesta vähemalt 2 minutit siis sel ajal on soovitav kraan kinni keerata.
Kui kasutate soojaveeboilerit
• Et soe vesi oleks kokkuvõttes odav, tuleks boiler paigaldada vee kasutamise kohale võimalikult lähedale. Soe vesi peaks kraani jõudma maksimaalselt nelja sekundiga. Boileri ja kraani vahele jääb peale kraani sulgemist torusse kuum vesi mis ajapikku jahtub – mida kaugemal boiler on, seda rohkem soojust läheb tarbetult raisku.
• Dušši all on odavam käia õhtuti. Reeglina kulub boileritäie vee soojendamiseks kuni 5 tundi. Nii õnnestub kahetariifse elektrienergia hinnapaketi valinutel öise madalama elektri hinnaga vesi taas soodsalt soojaks kütta.
• Kui lähete paariks päevaks kodunt ära, siis boilerit välja lülitada ei tasu. Kaasaegsete boilerite soojapidavus on sedavõrd hea, et vee temperatuuri säilitamiseks kulub elektrienergiat ööpäevas vaid mõnisada vatti – mõnekümne sendi jagu. Boileritäie külma vee ülessoendamine on märksa kallim ning tekitab ka tarbetult katlakiviohtu.
• Soojaveeboilerile on paari aasta tagant soovitav kutsuda hooldaja. Isegi kui seda pole seadme kasutustingimustes otseselt ette nähtud, tasub meie kareda vee juures regulaarne küttekehade kontroll end ära ning mõnesajakroonine kulutus võib päästa mitmetuhande krooni suurusest uue boileri ostust.
Säästumeetmed valgustuses
Inimene vajab igapäevasteks tegevusteks pimedas valgust. Kui päikesevalguse ligipääs on takistatud, tuleb kasutusele võtta elektriline valgustus. Juba kaua on kasutatud valgusallikaks hõõglampe. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn ) on valgustusseade, kus helendub elektrivoolu poolt kõrge temperatuurini kuumutatud hõõgniit. Hõõgniit valmistatakse volframist kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 μm jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda väikesesse ruumi. Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on klaaskolb täidetud väärisgaasiga ( argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga. Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. Hõõglamp on seniajani laialdases kasutuses, sest nii selle valmistamine kui ka ekspluatatsioon on suhteliselt lihtsad (teda on võimalik valmistada sobivas suuruses sobivale pingele, töötab nii alalis - kui ka vahelduvvooluga, ei karda sagedast sisse-väljalülitamist, süttib hetkeliselt, on tundetu ümbruse temperatuuri suhtes jne). Hõõglamp on kõige vanem elektriline valgusallikas. Hõõglambil on kaks olulist puudust. Lambis muutub nähtavaks valguseks 5–10% kulutatud energiast ja lambi eluiga on tavaliselt 1 000–1 500 tundi (kõige lühem teiste valgusallikatega võrreldes). Valmistatakse ka juba suhteliselt pika elueaga hõõglampe (2 500 tundi). Aga nagu ikka, vahetatakse vanad asjad välja, asendatakse hõõglambid tänapäeval halogeenlampide ja säästupirnidega.
Halogeenlamp on hõõglambi eriliik, kus lambi valgusvoog on palju kirkam ja püsivam ning eluiga pikem (2 000–6 000 tundi).
Halogeenlampide valik on märksa rikkalikum kui hõõglampidel. Kodus kasutatakse rohkem peegel -, sõrm-, toru- ja kolblampe.
Halogeenlampide valgusviljakus on hõõglampidega võrreldes 20–30% kõrgem Näiteks annab 250 W torulamp rohkem valgust kui 300 W hõõglamp. Tavalisse hõõglampvalgustisse võib keerata sama võimsusega kolblambi ning ruumi valgustatus suureneb 20%.
Kodus tarvitatakse nn. madalrõhu luminofoorlampe. Neist kasutatavamad on toru- ehk päevavalguslambid (Ø 26 mm), ja kompaktlambid. Luminofoorlampide valgusviljakus on 2–5 korda kõrgem kui hõõglampidel, nende eluiga on 8 000–16 000 tundi.
Luminofoorlampidele on iseloomulik valgusvoo vähenemine lambi kasutamisel . See võib olla isegi 5% normeeritud eluea lõpus, aga odavamatel lampidel ka 20% pärast 6 000 tundi. Tavaliselt väheneb valgusvoog lambi eluea lõpus järsult.
Säästulambid on E-27 või E-14 sokliga kompaktlambid võimsusega 3–32 W. Lambi nimetus tuleneb umbes viiekordsest valgusviljakusest ja kaheksakordsest elueast hõõglambiga võrreldes. Säästulambi võib keerata hõõglampvalgustisse. Näiteks 60 W hõõglambile vastab 11 W säästulamp ja 150 W hõõglambile W hõõglambile 32 W säästulamp.
Säästulambi eelised tavalise hõõglambi ees-
+ pikaealine, kestab 2–10 korda kauem (6000 – 10 000 tundi!)
+ energiasäästlik, annab ligikaudu 5 korda rohkem valgust
+ tavalise lambisokliga (E14 või E27), mistõttu on seda kerge panna olemasolevasse valgustisse
+ saadaval erikujulised, ka dekoratiivsed
+ annab rohkem valgust
+ läheb töötades vähem tuliseks
+ vähem tundlik voolupinge kõikumiste suhtes
+ ei ole tundlik põrutuste ega vibratsiooni suhtes
+ keskkonnasäästlik: vähema energiatarbimisega aitab säästupirni kasutaja kaitsta keskkonda
Säästulambi puudused
– hinnalt tunduvalt kallim
– süttib viivitusega
(0,5–2 sekundit)
– suurus sõltub võimsusest, ei pruugi mahtuda valgusti sisse
– saadaval piiratud võimsustega (kuni 27 W)
– ei ole niiskuskindel
– ei sobi reguleeritava valgusega lampi
– sisaldab elavhõbedat, mis teeb temast väga ohtliku jäätme
– valgustit lülitatakse tihti sisse ja välja, näiteks WCs
– on oluline, et valgus süttiks momentselt, näiteks trepikojas, kus energia säästmiseks on sobivaim liikumisanduriga lüliti

on purunemisoht, näiteks madalal asetsevad lahtised valgustid või väikeste laste elutoad
tekivad harmoonikud
tekitavad reaktiivvõimsust
mõjutavad elektriahelaid

Hinnavõrdlus
Hõõglamp
60 W hõõglampe hinnaga
7 krooni läheb 6000 tunni vältel vaja kuus tükki
Hõõglambi kulutatud elekter läheb maksma 6000 x 0.06 x 1,4274 = 513 kr 90 s
6 pirni maksavad 42 krooni
Kokku 555 krooni ja 90 senti
Säästulamp
Säästulamp kestab vähemalt 6000 tundi, elektri hind on 1,4274 kr/kWh
Ühe 11 W säästupirni kulutatud elekter maksab 6000 x 0.011 x 1,4274 = 94 kr 20 s
Ühe odavama tootja säästupirn maksab 85 krooni
Kokku 179 krooni ja 20 senti
Ühe kallima tootja 11 W säästupirn maksab 155 krooni
Kokku 249 krooni ja 20 senti
Uurimistöö
Tänu õpetajalt saadud elektri tarbivuse monitorile, õnnestus mul mõõta ja võrrelda kodus samade seadmete elektritarbivust, mis olid erinevast margist. Mõõtmiste käigus sain väga palju jahmatavaid tulemusi. Näiteks, mille tarbivust võrdlesin, oli ühe aasta vanune külmkapp ning üle viieteist aasta vanune külmkapp. Mõõtsin mõlemate seadmete elektritarbivust nädal aega.
Uus külmkapp, mis oli 168 tundi vooluvõrgus, tarbis elektrit 55.44 tundi, mis on vooluvõrgus viibimisajast 33%. Vana külmkapp, mis oli sammuti 168 tundi vooluvõrgus tarbis elektrit 168 tundi, mis on vooluvõrgus viibimisajast 100%. Uus külmkapp tarbis nädalaga 5,6 kWh, aga vana seevastu 22,4 kWh. Selgus, et vanal kapil puudus mehhanism , mis lülitab jahutusmootori välja, kui on saavutatud sobilik temperatuur. Nii, et on hea, et sai soetatud uus külmik, kuna vana külmik võttis nelja uue külmkappi eest voolu.
Kokkuvõtteks
Suure elektrienergia tarbivuse tõttu on sageli arved suure, aga neid on võimalik väiksemaks muuta, kui järgida lihtsaid nippe ja soovitusi . Järgides säästu soovitusi, on võimalik säästa suur hulk raha, millega saab midagi paremat teha. Nii, et järgime säästmisvõimalusi koduses majapidamises, ning säästame rahakotti. Energiasäästu on lihtne alustada, selleks piisab väikestest muutustest igapäevases käitumises
Kasutatud materjalid

Internet

Vihik

Mõistus

http://www.50pluss.ee/

http://www.bioneer.ee/

et.wikipedia.org

http://www.google.ee/

.ODT Laadi alla originaalfail 17 lk · .odt · 23 allalaadimist

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #1

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #2

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #3

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #4

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #5

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #6

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #7

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #8

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #9

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #10

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #11

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #12

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #13

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #14

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #15

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #16

Elektrienergia säästu võimalused koduses majapidamises #17

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

23 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

humaljoss Õppematerjali autor

Elektrienergia Elektrienergia sääst füüsika pesumasin hõõglamp elektrienergia masin boiler võimsus energiasääst valgusti külmkapp valgustus

Sarnased õppematerjalid

doc

Säästlik elektritarbimine

Tegelikkuses aga taandub lugu inimesele, kes energiat tarbib.Majapidamiste energiatarbimine on erinev, sõltudes geograafilisest asukohast, hoone suurusest ja kasutatud materjalidest, elektriseadmete hulgast ja tüübist, leibkonna suurusest ja eripäradest, kultuuritaustast ja tarbimisharjumustest. Selge on, et inimene saab energiat säästa, olgu selleks soojusenergia sääst akende tihendamise ja soojusvaheti kasutamisega ventilatsioonisüsteemis või elektrienergia sääst üleliigsete tulede kustutamise ja ööseks ootereziimil tarbijate seinast välja tõmbamisega.Säästliku mõtteviisi vajalikkust on propageeritud viimastel aastatel väga palju. Tänapäeval on võtmeküsimuseks tasakaalu saavutamine majandusliku efektiivsuse kasvu ja loodusvarade säästliku kasutamise vahel. Me kõik elame piiratud ressursside maailmas ja tegelikult saab igaüks meist oma igapäevaseid tegemisi sättida nii, et peetakse silmas keskkonna taluvuspiire ning

Keskkond ja jäätmemajandus

docx

Elektri säästmine

7 Valgustus, https://www.energia.ee/et/nouanded/valgustus (25.03.2014) 7 Viimaste aastate jõudsat arengut iseloomustab hästi see, et parimad mudelid saavutavad oma lubatud valgusvoo peaaegu kohe, nende lubatud lülituste arv on piiramatu ja tööiga kuni 20 000 tundi. Seejuures pakutakse nii pika tööeaga lampidele kuni 5-aastast garantiid. Säästulampide miinus on nende hind, ümbertöötlemist raskendav elavhõbedasisaldus ja piiratud võimalused lampide suuruse vähendamiseks. Säästulambid sisaldavad vähesel määral elavhõbedat (kuni 5 mg), mistõttu need tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Säästulambi purunemisel tuleks tükid niiske lapiga kokku pühkida, panna need suletavasse kilekotti ja viia ohtlike jäätmete kogumispunkti. Koristatud ruumi tuleks õhutada. Jäätmete kokkukogumiseks ei tohi kasutada tolmuimejat. 3.3. LED LAMBID

Füüsika

pdf

Energia säästmine

raadiolainete kiirguseks, infrapunaseks kiirguseks (see on soojuskiirgus), nähtavaks valguseks, ultraviolettkiirguseks, röntgenikiirguseks, gamma(aatomituuma)kiirguseks. Kiirgusliikide piirid ei ole täpselt määratud ja nad võivad osaliselt kattuda. (Kroon, K) Elektrienergia on madalasagedusliku elektromagnetilise välja energia. See energia ei levi oma madala sageduse tõttu (tööstussagedus Euroopas 50 Hz või 60 Hz USA-s) kiirguse näol, mis tõttu toimub elektrienergia edastamine juhtmete kaudu. (Kroon, K) Kõik inimese tegevused on seotud mingisuguse energiakuluga. Tööstuses, transpordis, teeninduses, põllumajanduses, kodumajapidamises ja igapool mujal on lõpptulemuse või eesmärgi saavutamiseks vaja teha mehaanilist tööd, muuta või säilitada temperatuurireziimi, teostada keemilist protsessi, valgustada midagi, võimendada signaale jne. Kõigeks selleks on

Füüsika

odt

Energia säästmine

Füüsika

pdf

Energiasääst kortermajas

SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss

Füüsika

docx

Valgustuse protokoll

markeerimis-valgustites. Toodetakse mitmesuguseid spetsiifilisi kohtvalgusteid, näiteks laubale asetatavaid lampe, mis hõlbustavad täpset tööd siseruumides ja pimedal ajal. Tänu nendele võib tööjõudlust märgatavalt tõsta. Selle kõrval on LED-valgustid aga juba leidnud kasutamist ka kohtvalgustina siseruumis või välisterritooriumil. Siiski on selliste lahenduste omahind veel suhteliselt kõrge. Järjest kallinev elektrienergia aga muudab nende kasutamise säästlikuks, sest LED-valgustitel on imeväike tarbimine (sõltuvalt valgusti tüübist 0,5-5 W tunnis) ning lambi vahetamise võib peaaegu täiesti ära unustada. Võrreldes praeguste valgustitega on nende energiasäästu potentsiaal kuni 80%. Foto: Osram Valgusdiood on võrratult pikema elueaga kui näiteks säästulamp, kõnelemata tavalisest hõõglambist (need muutuvad kõlbmatuks vastavalt keskeltläbi 60 000, 3 000-10 000 ja napilt

Riski- ja ohuõpetus

odt

Külmkappide jagunemine ja hooldus

Külmkappide jagunemine ja hooldus Külmkappe on hästi palju erinevaid. On olemas nii proffi külmkapid kui ka kodu majapidamises kasutatavad külmkapid. Külmkapid jagunevad külmkappideks, sügavkülmadeks (sügavkülmasi on olemas nii püstiseid kui ka kirstudena), jahutuskappideks, baarikülmikuteks, minibaarideks, impulsskülmikuteks, veinikülmikuteks ja on veel palju erinevaid sorti külmikuid. Jahutuskapid jagunevad veel omakorda kiirjahutuskappideks ja sügavkülmad jagunevad veel omakorda külmkambriteks, kiirjahutuskambriteks, kiirjahutustunneliteks, süvenditega külmlaudadeks

Tehnikalugu

doc

Küttesüsteemid

KOOLI NIMI Küttesüsteemid Uurimistöö Sinu Nimi Juhendaja õp NIMI 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 POPULAARSEMAD KÜTTESÜSTEEMID.............................................................................4 1.1 Ahjud, pliidid, kaminad.................................................................................................... 4 1.2 Elektriküte.........................................................................................................................5 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte.............................................................................................7 1.3.1

Uurimistöö

Rohkem sarnaseid