"soetatud" - 344 õppematerjali

Zeus ja naised

Okeanose tütar METIS. Zeus aga neelas ATHENAT kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma. See sündis järgnevalt: kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Tulejumal toimiski nii ja Zeusi peast astus välja täiskasvanud täies relvastuses Athena. Athena sünd 2.Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA. Nende ühised lapsed on Hephaistos ja Ares. Hera olevat olnud noor ja kaunis aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli palju

Relvaloa taotlemine

Relvad ja maksud? Relvad, piiramata tsiviilkäibega, on gaasipihusti, jahi- ja pussnuga ning vastava spordialaga tegelev vähemalt kümne aastane laps võib kanda, vallata ja edasi toimetada kuni 4,5-millimeetrise kaliibriga relva, allveenuga, vehklemisrelvi näiteks: epee, külmrelvi näiteks: ajalooline mõõk, ambi mille tõmbejõud kuni 75 kilogrammi, sportvibu tõmbejõuga kuni 45 kilogrammi ja allveerelvi näiteks: allveepüss. Relvaluba väljastatakse pärast soetatud relva registreerimist politseiasutuses. Selleks peab olema tasutud riigilõiv relvaloa väljastamise eest. Riigilõivu määrad: •Relvasoetamisloa taotluse läbivaatamine - 12,78 EUR •Relvasoetamisloa pikendamine - 3,19 EUR •Relvaloa väljastamine - 12,78 EUR •Relvaloa vahetamine - 3,19 EUR •Paralleelrelvaloa väljastamine - 12,78 EUR •Relvakandmisloa väljastamine - 12, 78 EUR •Relvaeksam - 12, 78 EUR •Relva- ja padrunikollektsioneerimisloa taotlemine - 12, 78 EUR

R.Kamsen, J.Kunder

 · 3. jaanuaril 1883 pidas J.Kunder Eesti Kirjameeste Seltsis kõne teemal "Eesti laste- kirjavarast". See avaldati "Valguses" (Kunder, J. Valgus 1884, 10. ja 31.märts). o Märgib, et kõik olemasolevad raamatud ei sobi lastele, "lastel on ise saamatud, oma enese raamatukogu". o Kõneleb sellest, et mujal maailmas (Saksamaal, Venemaal) on ammu mõistetud spetsiaalse lastekirjanduse vajadust ning seda ka soetatud. Eesti lastel pole muud kui aabits. o Teeb vahet laste ja noorte kirjanduse vahel. o Lastekirjanduse funktsioonid: õpetlik, kasvatuslik, esteetiline. Oluline on eakohasus. Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada, moraal tuleb peita jutukeste sisse, lastekirjandust ei tohi temaatiliselt piirata ainult lastetoaga, tuleb rääkida ka elus laiemalt, selle headest ja halbadest külgedest.

11. nädala seminar - ÕPIK LK 273 testid, ÕPIK LK 275 ül 11.1 - 11.3, 11.5, 11.6 Kordamine kontrolltööks - testid.

1) 4.01.20X9 soetati 1 500 000 euro eest patent Ravimi valmistamiseks. 2) 9.02.20X9 müüdi patent, mille bilansiline väärtus oli 753 000 eurot, konkurendile 800 000 euro eest. 3) 30.06.20X9 hakkas konkureeriv firma valmistama ravimit, mistõttu Farmaatsiafirma üks patent, mille bilansiline väärtus oli sel momendil 607 000 eurot, kaotas väärtuse. 4) 31.12.20X9 kajastati goodwilli amortisatsioon 300 000 eurot 5) 31.12.20X9 kajastati Ravimi valmistamiseks soetatud patendi amortisatsioonikulu. 6) Patendi lepingujärjne kasutusaeg on 12 aastat ja kasulik eluiga hinnanguliselt 5 aastat. Koostada kõigi tehingute ja muude sündmuste kohta vajalikud raamatupidamiskanded. ____ 1) D: Patent 1 500 000 K: Arvelduskonto 1 500 000 2) Patent 850 000 ( soetusmaksumus) Akum.kulum 97 000 Neto 753 000 D: Arvelduskonto 800 000 D: Patendi akumuleeritud kulum 97 000

Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama?

Mainori Kõrgkool Mait Adoma Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama? Essee Mikro-ja makroökonoomika 2011  Kas Eesti (valitsus) sai masuga hästi hakkama? Sõna "masu" on saanud meie igapäeva elus kasutusel olevaks sõnaks ja paljud võtavad seda kui uut nopet slängisõnaraamatust. Masu on saanud juba nii populaarseks sõnaks, et selle teemal luuakse laule, välja on mõeldud mäng ja käib arutelu, et sõna masu panna ka õigekeelsussõnaraamatusse. Aga mis meile tegelikult siis seostub masuga ehk majandussurutisega? Eelkõige on meie arusaama kujundajaks masust suurim roll meedial. Igapäevaselt võime lugeda lehtedest või näha televiisorist, kuulda raadiost uudiseid vallandamistest, koondamistest, palkade vähendamisest, ettevõtete pankrotistumistest jne. Pidevalt kajastatakse uudiseid hindade tõusust ja tööpuudusest. Just halvamaiguline meediak...

Varude arvestus

· vara peab olema majanduslik ressurss; · ressurss peab olema ettevõtte poolt kontrollitav ja · ressursi väärtus peab olema omandamise hetkel objektiivselt mõõdetav [9: 129]. Varud on see osa käibevarast, mida kasutatakse toodete valmistamiseks, teenuste osutamiseks või (edasi)müügiks. Varudest rääkides on mõeldud selliseid käibevarana kajastatud varaobjektid nagu materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, (edasi)müügiks soetatud kaubad [2: 208]. Uno Mereste defineerib varude mõiste järgnevalt ­ varud on ettevõttes materjalid jms; peamised ainelised aktivad, mida raamatupidamise seaduse järgi käsitletakse bilansis viiel eri alakirjel: tooraine ja materjal, lõpetamata toodang, valmistoodang, müügiks ostetud kaubad ja ettemaksed tarnijatele [17: 503]. RTJ 4 ütleb, et varud on varad, mida hoitakse müügiks, mida parajasti toodetakse

Ainetöö

tegevusaladel tegutsevate firmadega võrreldes. Raamatupidamise bilanss kujutab endast firma finantsseisukorra aruannet teatud kuupaeva seisuga, hõlmates firma varasid ja selle soetamise allikaid. Bilanss aitab finantsaruannete kasutajatele hinnata ettevotte üldist finantsseisundit ja likviidsust (kas ja kui palju on ettevottel raha voi kergesti rahastatavat vara, milline on ettevotte kohustuste struktuur, kui suur osa varast on soetatud kreeditoride ja kui suur osa investorite kapitaliga). Kuigi ettevotte bilanss voib olla koostatud vastavalt üldkehtivatele põhimotetele, peab analüüsi juures arvestama teatud piirangutega: 1. Bilanss ei peegelda varade tegelikku väärtust, sest hindamise aluseks on võetud soetusmaksumus. 19  2. Mõnedele kirjetele tuleb anda ligikaudne hinnang näiteks debitoorne võlgnevus, mis

Pereettevõtluse käsiraamat

ü Omanike leping (shareholders’ agreement – SHA) ü Peree:evõ:e põhikiri ü Rituaalid  Vara Perekonna vara Iga pereliikme Iga pereliikme Iga pereliikme intellektuaalne finantskapital emotsionaalne kapital kapital abielu ajal soetatud esemed Ühisvara Abikaasade ühis- ja lahusvara rahaliselt rahaliselt muud varalised õigused hinnatavad hinnatavad õigused kohustused

Mee Tootmine - referaat (EMÜ)

tarru. (Arro et al., 1997) Kui mesilaspere hakatakse ostma, siis tuleks eelnevalt teada pere elujõulisust: pere tugevust, ema olemasolu (lahtine haue), mesilaste hulk ja söödakogus ­ kõik see võetakse arvesse pere hinna määramisel. Kõige targem on osta üle talve elanud mesilasperesid kevadel aprillis või mai algul. Peres peab olema kinnishaue, vaklu ja mune. Pere tugevust hinnatakse kärjetänavaid katvate mesilaste järgi ­ kui peres, mis soetatud kevadel on 10-12 kärjetänavat mesilastega kaetud, siis on see tugev pere. Keskmine on aga 8-9. Nõrgas peres on aga vähem kui 6 kärjetänavat kaetud. (Arro et al., 1997) Samuti on võimalik võtta endale mesilaspere ka sülemina. Kui sülemit osta, siis hinna määrab tema kaal. Tugev sülem kaalub 3 ja enam kilogrammi, keskmine on 2- 3 ja nõrk on vähem kui 2kg. Muretseda tasuks just tugevaid ja keskmisi sülemeid. Kui sülem on kastis kobardunult ja rahulik, siis on sülemil ema olemas

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. § 38. Soetamismaksumus (1) Soetamismaksumus on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud komisjonitasud ja lõivud. (2) Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on lepingujärgsete rendi või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta. (3) Omavalmistatud asja soetamismaksumus on selle asja valmistamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude summa. § 41. Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks Tulumaks peetakse kinni: 1) residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§

Itaalia referaat

· Lõuna-Itaalias on Euroopa ainsad tegev-vulkaanid Etna, Vesuuv ja Strombol. · Pühapäeviti on poed suletud, nädalavahetusel ja riigipühadel on ka kõik pangad suletud. · Ettekandjatele ja hotelliteenindajatele jäetakse Itaalias traditsiooni kohaselt jootrahaks 5­10% (vastavalt teeninduse tasemele) arvest. · Piirangud sisseveetavale kaubale. Isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa ei tohi olla rohkem kui 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg tubakat, 10 l kangeid alkohoolseid jooke, 20 l piiritusveini (nt portveini või serrit), 90 l veini, millest kuni 60 l Ferrari võib olla vahuvein, ning 110 l õlut. Livigno kuurordist lahkudes ei tohi isiklikuks otstarbeks soetatud kaupa olla rohkem kui 200 sigaretti või 10 karpi sigarette, 100 sigarillot, 50 sigarit, 250 g tubakat, 1 l kangeid

Raha ja pangandus

kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti. Pankade suurimaks tuluallikaks on traditsiooniliselt intressitulu, missugusele lisanduvad erinevad teenus- ja komisjonitasud. Pankade varad: · Kõrge likviidsusega varade hulka kuuluvad sularaha, nõuded keskpangale ja teistele krediidiasutustele ning  kauplemise eesmärgil lühiajaliste finantsinvesteeringutena soetatud väärtpaberid. Väärtpaberiportfell · Suure osa pankade väärtpaberiportfellist moodustavad võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid, millest suur osa on kauplemise eesmärgil soetatud likviidsed väärtpaberid. Ülejäänud väärtpaberiportfell koosneb aktsiatest ja osadest, sealhulgas tütar- ja sidusettevõtjate aktsiatest ja osadest. Laenuportfell · Moodustab üldjuhul kõige suurema osa panga varadest.

Kontrolltöö1

olukorda (varade paigutust ja nende moodustamise allikaid) rahalises väljenduses teatud ajamomendil (tavaliselt mingi ajaperioodi lõpuks). Aktiva ja passiva iseloomustus ja koostisosad. Bilansi põhiosa (keha) koosneb kahest poolest (on kahepoolne tabel), mille vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas näidatakse ettevõtte varade koosseis ja nende paigutus, bilansi passivas näidatakse ettevõtte kapital e. Allikad, mille arvel varad on soetatud. Bilansikirjete mõiste, loetelu ja grupeerimine. Bilansi aktiva ja passiva koosnevad bilansikirjetest. Bilansikirjeks nimetatakse varade või kapitali liiki, mis on bilansis eraldi nimetusega ja omaette summana. Bilansi aktiva kirjed iseloomustavad ettevõtte käibe- ja põhivara, selle koosseisu ja paigutuse järgi. Passiva kirjed näitavad ettevõtte kohustusi ja omakapitali. Majandustehingute liigid ja nende kirjeldus. Ettevõttes toimuvad majandustehingud võib jaotada nelja rühma.

Abikaasade varasuhted

Abielu sõlmimisega kaasnevad mitmed varalised õigused ja kohustused, nagu perekonna ülalpidamise kohustus, kohustus mõlemal abikaasal vastutada ühise majapidamise korraldamise või laste huvides võetud kohustuste eest jms. Abikaasadel endil tuleb otsustada nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa. Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/tä...

RAHA AEGVÄÄRTUS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MA16 KÕ1 Diana Mesila RAHA AEGVÄÄRTUS Raha aegväärtus raamatupidamises Õppejõud: Kati Nõuakas, MA Mõdriku 2017 1 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................2 1RAHA AEGVÄÄRTUS..................................................................3 1.1Õiglase väärtuse meetod...........................................................................4 1.1.1Puhasnüüdisväärtus................................................................................................5 1.2Soetumusmaksumuse meetod....................................................................5 1.3Diskonteerimisel kasutatavad diskontomäärad...........................................6 KOKKUVÕTE.........

Bioloogiliste varade arvestus vastavalt eesti heale raamatupidamistavale

õiglaseks väärtuseks turuhinda. 1.3.2 Bioloogiliste varade edasine kajastamine Õiglase väärtuse hinnang sõltub hindamise kuupäevast. Juhul kui väärtuse hindamine viiakse läbi enne või pärast bilansipäeva, tuleb bioloogilise vara kajastamisel bilansis võtta arvesse bilansipäeva ja hindamispäeva vahelisel perioodil toimunud sündmusi, mis võiksid mõjutada objekti väärtust. (RTJ 7, 2011, §24) Bioloogilisi varasid tuleb (nii soetatud kui ka taastootmise käigus saadud) hinnata bilansis igal bilansipäeval ümber nende õiglasele väärtusele , mis kehtis bilansipäeval. Ainult siis, kui bilansipäeval ei ole mõnele varale aktiivset turgu, soovitatakse õiglase väärtuse määramisel kasutada kaudseid meetodeid. Kaudse meetodi puhul lähtutakse bioloogilise vara turuhinnast enne bilansipäeva. Ka selle puudumise korral tuleb võtta hindamise aluseks sarnase bioloogilise vara turuhind bilansipäeval. (Vooro, 2014, lk 6)

Mõningad terminid logistilise poole pealt

Eelneva perioodi tellimuste alusel koostab tootja müügiprognoosi, mille alusel planeeritakse tootmismahtusid ja esitatakse tellimused tarnijatele jne. Prognoosid pole täpsed, mida lühema aja prognoos, seda ebatäpsem ta on. Tõenäoliste prognoosivigade vältimiseks on iga logistilise keti liige sidunud käibevahendeid kaupade puhvervarudesse, et reageerida ootamatule nõudluse kasvule. Teisalt nõudluse ootamatu vähenemise korral takistavad soetatud varud firma paindlikku regeerimist muutunud oludele. QR süsteemi puhul jagavad tarneketi liikmed tänu avatud infovahetusele reaalaja infot lõppturu kohta. QR aluseks on EPOS (elektrooniliste müügipunktide) süsteem, mis fikseerib toimunud müügitehingud müügiartiklite lõikes ning reaalajale võimalikult lähedast infovahetust võimaldavat IT süsteem tarneketi liikmete vahel. QR võimaldab tänu täpsele informatsioonile

“Foreign direct investments in the Estonian economy”

numerous arvukad foreigner välismaalane, võõramaalane; võõras; muulane trend suund; suundumus, trend; kalduvus, hoiak; suunitlus; muutus summarize summeerima, kokku võtma; lühidalt väljendama privatization-related erastamisega seotud reinvest taasinvesteerima cross-border piiriülene acquisition hankimine v soetamine ostu teel; omandatud v soetatud vara, soetis greenfield investment investeering nullprojekti cumulative kuhjunud, kogunenud, kumulatiivne stock aktsiakapital,(põhi)varu, tagavara; väärtpaber; fond, varuma amount kogusumma; kogus, hulk; summeerima; ulatuma financial intermediation finantsvahendus distribution jaotus, jaotamine, jagunemine; turustamine legal framework juriidiline süsteem apply taotlema, paluma; kasutama; vastama, sobima; käiku laskma

Tarkvaratehnika

Tutvustada peamisi tarkvaratehnikaga seotud eetilisi probleeme. Tarkvaratehnika Kõik arenenud rahvaste majandused sõltuvad tarkvarast või on sellega väga tihedalt seotud. Järjest rohkem erinevaid süsteeme juhib mingisugune tarkvara. Tarkvaratehnika kätkeb endas teooriaid, meetodeid ja vahendeid kõrgtasemel tarkvara tootmiseks. Kulutused tarkvara tootmisele moodustavad üsna suure osa arenenud riikide SKTst. Tarkvara kulud on enamasti suuremad kui soetatud riistvara maksumus. Tarkvara käigushoidmine on palju kulukam kui selle esialgne loomine. Pika elueaga süsteemides võivad käigushoidmise kulud olla mitmeid kordi suuremad kui tarkvara tootmise kulud. Tarkvaratehnika eesmärk on tarkvara tootmise kulude minimiseerimine. Tarkvara on arvutiprogramm koos sinna juurde kuuluva dokumentatsiooniga. Tarkvaratooteid võib luua vaid konkreetse vajaduse (kliendi) tarbeks, samuti võib neid toota ka laiemale turule.

Nimetu

mille jooksul olen käinud ka Soomes kalastamas ja sellega väga rahule jäänud. Talvit käin ma aga Peipsil ja ka väiksematel sisejärvedel , aga sealne saak üllatab iga kord. Muidugi on seal alati hea värske õhk ja hea seltskond, kellega saab lahedalt jutsustada. Aga mul on ka muid hobisi millega tegelen kodus koos isaga või vanaisaga temapool. Mulle meeldib ,,nokitseda" erineva tehnika kallal. Näiteks on meil praegu projekt ,,Põka" ehk taastasime isaga Vanavanemate poolt soetatud vana T25 traktorit, mis oli algselt täielik ,,ront", kuid nüüd on täielikult tänavakõlbulik ja varsti läheb masin ära tööle kuhu ta mõeldud sai. Mul oli plaan minna õppima põllumajandust, siis tuli mõte, et õpiks hoopis piloodiks. Toogi mõte vajus unustusse ja tuli parem, et läheks Merekooli (mis mulle meeldib tegelt siiani)aga arvatavasti jääb ka to ära ja nüüd on plaan minna Luua

Finantsraamatupidamine

Finantsraamatupidamine Eesmärk: Varustada välistarbijaid organisatsiooni finantsseisundit ja (majandus)tegevuse tulemusi iseloomustava infoga. Info kasutajad: Välistarbijad, vähemalt määral sisetarbijad. Ajaline suunitlus: minevik Põhinõue infole: Rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, info põhiliselt monetaarne Objektid: Organisatsioon kui tervik Arvestussüsteem: kahekordne kirjendamine Mõõtühikud: rahalised Reglementeeritus: Reguleeritud riiklike ja rahvusvaheliste normatiivaktidega(raamatupidamise seadus, kohalikud ja rahvusvahelised standardid) MÕISTED: · Kohustus- Raamatupidamiskohuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg(1. Mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel. 2. Millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist) · Kohustis- Eraõiguslik suhe, milles üks pooltest(võlgnik, deebitor) on kohustatud teisele poolele(võla...

Relvaseadus Kaitseliidu liikmele

(8) Kollektsiooni kuuluvaid relvi ja padruneid võib eksponeerida relvahoidlas või Politsei loal ka mujal. (9) Eksponeeritavad relvad ja laskemoon peavad olema kinnises kapis või kinnitatud põrandale. RELVA JA LASKEMOONA SOETAMINE, OMAMINE JA VALDAMINE § 33. Relva registreerimine (1) Relva soetanud isik on kohustatud seitsme tööpäeva jooksul registreerima Politseis relva. (2) Relv esitatakse registreerimiseks koos soetamisloaga. (3) Kui relv on soetatud muul käesoleva seadusega lubatud viisil, esitatakse selle registreerimiseks soetamisluba ning soetamise seaduslikkust tõendav dokument. Seda ei nõuta päritud, leitud või ühisomandis oleva relva. (4) Relva registreerimisel kontrollitakse selle vastavust soetamisloale. (5) Relva registreerimisel vormistatakse iga relvaomaniku või -valdaja kohta toimik. (6) Relvatoimikut peetakse relvaomaniku elukoha järgses Politseiprefektuuris.

Ivo Nikkolo

Kuldsed nõelad Ivo Nikkolo sai parima Eesti moekunstniku auhinna Kuldnõela 1997.aastal 2006. aastal müüs Ivo Nikkolo oma rõivamärgi Baltikale, et veelgi laieneda ja austajaid leida. Ja nüüd saab Ivo Nikkolo endale lubada ka tõelist moekunsti, tuues 2007. aastal koos Eve Hansoniga rahva ette efektse ja müstilise kollektsiooni «Andromeeda» Julgus olla IN Ivo Nikkolo looming on kui hea vein, mis muutub ajaga vaid paremaks ja mida tuleb nautida kiirustamata. Sest aastate eest soetatud jakke ja mantleid kantakse siiani ­ hinnatakse ebatraditsioonilist klassikat ja põnevat kangavalikut. Ivo Nikkolost nenede silmadeläbi Eve Hanson Ivo Nikkolo peadisainer Ivo käekirjas on see sõnadesse pandamatu miski, mis on kujunenud ka kaubamärgi käekirjaks. Kui rõivad järgivad üsna klassikalist joont, siis Ivo ise on päris ulakas. Talle meeldivad veidi pöörased materjalilahendused, ootamatud detailid, kohati veidi imelikud erksad värvid.

Käibemaksuga seotud mõisted

toimetati, või ta oli edasimüüja kolmnurktehingus. Näide Eesti maksukohustuslane E ostab kauba väärtusega 500 eurot Soomest ja toimetab kauba oma asukohariiki Eestisse. Kaup kuulub maksustamisele Eesti käibemaksuseaduse alusel. E deklareerib järgmiselt: *Käibedeklaratsioon: kauba väärtus 500 eurot lahtris 1 ,,20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud" ning 100 eurot lahtris 4 ,,Käibemaks kokku (20% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2) ja kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kaubaga, siis ka lahtris 5 ,,Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata". Kauba ühendusesisene soetamine deklareeritakse ka informatiivsetes lahtrites 6 ,,Kauba ühendusesisene soetamine ja teise liikmesriigi maksukohustuslaselt saadud teenused kokku, sh" ja 6.1. ,,Kauba ühendusesisene soetamine". * käibe aruandel kauba soetust ei deklareerita.

Maksundus test nr 2

........6780 5. Käibemaksudeklaratsioon tuleb käibemaksukohustuslastel esitada ka siis, kui käivet ei ole lnud- tõene, väär 6. KM laekub- riigieelarvesse, kov 7. Kui renditut sõiduautot kasutatakse ettevõtlusse jaoks_ saab mootorkütuse soetamisel · Sisendkäibemaksust maha arvata 2/3 ulatuses · Sisendkäibemaksust maha arvata kogu ulatuses 8. Maksukohustuslane on kohustanud säilitama kronoloogilises järjestuses tema poolt või tema eest väljastatud arvete koopiad ning soetatud kaupade ja saadud teenuste arved · 5 aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates · 7 aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates · 10 aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates 9. Vastavalt käibemaksuseadusele ei ole vaja arvele maksukohustuslikul isikul märkida · Arve väljastamise kuupäev · Maksukohustuslase nimi, aadress · Kauba soetaja või teenuse saaja äriregistrikood · Tasumisele kuuluv KM 10

Juhtimisarvestuse eksamiks kordamise konspekt

Mittekapitaliseeritav kulu ­ otse kasumiaruandesse peale kulu tekkimist. Tootmis- ja kaubandusettevõtte kapitaliseeritavad kulud: Inventeeritavad kulud ehk tootekulud. Toorme, materjali ja edasimüügiks mõeldud kaupade soetuskulud ja toodangu valmistamiskulud on varudena bilansis. Mitteinventeeritavad kulud ­ kõik muud kapitaliseeritavad kulud (ettemakstud kulud) Perioodikulud on kulud mis kajastatakse kasumiaruandes sõltumata sellest kas aruande perioodi jooksul soetatud kaubad või valmistatud tooted ära müüakse või mitte, (nt kõik turundus- ja halduskulud) Kulukäitur ­ mingi sündmus või toiming, mille tulemusena tekib kulu ja mis kutsub esile kulude muutumise. Kapasiteedikulu ­ püsikulu, mis võimaldab saavutada soovitava toodangu või teenuste mahtu eeldusel, et kõik vajalikud tingimused on täidetud. Töötlemiskuluna (konverteerimiskuluna) loetakse depretsiatsiooni ja amortisatsiooni, kui need on seotud tootmisprotsessina

Inimene ja õigus

 Abielu kestel omandatud vara on abikaasade ühsivara  Tehinguteks ühisvaraga vajab üks abikaasa teise nõusolekut isegi juhul, kui vara on ühe abikaasa nimel  Ühisvara võib jagadaa abielu kestel, lahutamisel või pärast lahutust  Kui abikaasale kuulus juba enne abiellumist mingi vara või kui abielu kestel seda kummalegi kingiti, pärandati, on see abikaasade lahusvara  Lahusvaraks on ka abielu kestel soetatud isiklikud tarbeesemed  Varaliste õiguste aluseks võib olla ka abieluvaraleping (kuid ühisvaraks ei saa ikkagi lugeda vara, mis abikaasa on kinke või pärimise teel omandatud tingimusega, et see on lahusvara)  Seadusega on määratletud ülalpidamiskohustused  Elatis määratakse igakuise rahana in ½ kuupalga alammäärast va erijuhud  Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat 7.4

Trükise ettevalmistamine Kui trükikotta saabub tellimus, siis seejärel lepivad tellija ja trükikoda kokku raamatu tiraazi, formaadi, köiteliigi, välimuse ning parameetrid. Seejärel trükikoda hangib materjali, materjali on väga palju erinevaid ning kõiki materjali valib klient, kuid piiranguid seavad ka masinad. Materjale tellitakse tavaliselt rohkem, kui vaja igaksjuhuks (praagi korral) Kui materjalid on soetatud, siis tellija saadab failid - digitaalse raamatu, mille kujunduse ja paigutuse on nad paika pannud, kuid trükikoda võib esitada ka oma ettepanekuid. Peale faili saabumist kantakse see trükiplaadile, trükiplaadil on kõik raamatu osad (eeslehed, sisu, paigutus ..jne) failidena. Algul tehakse proovinäidised, kui kõik sobib, siis alustatakse trükkimist. Trükkimise kogused - Oleneb mida tahetakse trükkida ja kuidas hinnas kokkuleppele saadakse

Finantsarvestuse konspekt

See vara tuleneb minevikus toimunud tehingutest (ettemaks). Näide Ettevõte kindlustas 12 kuuks vara 30 000 .- ulatuses, kindlustud hakkab kehtima 1. oktoobrist. D Ettemakstud kindlustus 12 000 .- K Raha 12 000 .- Siis oktoobrikuu lõpus tehakse korrigeerimiskanne. D Aruandeperioodi kindlustuskulu 1 000.- K Ettemakstud kindlustus 1 000.- Samuti tehakse näiteks: kontoritarvetega, mida on soetatud lattu suurema summa eest, sest see on samuti ettemakstud kulu. Viitlaekumised (TULUD) Selle rühma moodustavad aruandeperioodi kasumiaruandes tuludena arvele võetud majandustehingute summad, mis on bilansipäevaks jäänud laekumata. Need on tekkepõhised tulud. Korrigeerimiskanne tehakse sellepärast, et tulu on tegelikult välja teenitud, kuid on jäänud kätte saamata. 26

Majanduse põhiküsimused, süsteemid ja äriühingud

on seda valmis ostma. Asenduskaubad ­ on kaubad mis rahuldavaid sarnaseid soove. Täiend ehk Siduskaubad ­On kaubad mida sageli koos pakkutakse. Ettevõtja ­ On isik, kes riskib selleks,et luua uut toodet või töötada välja paremaid viise ettevõtte tegutsemisek ÄRIÜHINGUD Täisühing 1.Vara ­ Täisühingu vara koosneb osanike rahalistest ja mitterahalisest sissemaksetest,ühingu asutamisel osanike poolt tehtud osamaksudest ja ühingu mitte jaotatavast kasumist soetatud kinnis ja vallasvarast. 2.Omanikud ­ Tü varade omanikud on kõik osanikud. 3.Vastutus ­ Täisühing vastutab oma kuhustuste kogu oma varaga.Osanikud kannavad täis ja solidaarset(ühiselt) vastutust.Kui ühingu likvideerimisel selgub,et tema varast ei piisa, kõikide pretensioonide rahuldamiseks kannavad ülejäänud võlgade eest solidaarset vastutust kõik osanikud kogu oma isikliku varaga.Osanik vastutab samas korras ka nende tehingute eest, mis olid tekkinud enne tema ühingusse astumist

Finantsmajandus

maksetega, avansilisi makseid ei tagastata ega loeta järgmiste perioodide maksu ettemakseks. Aasta lõpliku sotsiaalmaksukohustuse arvutab Maksu- ja Tolliamet vormi E alusel ja väljastab hiljemalt 1. septembriks FIE-le maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Deklaratsiooni alusel arvutatud sotsiaalmaksu juurdemakse maksetähtaeg on 1. oktoober. Pakendiaktsiis Pakendiaktsiisiga maksustatakse Eestis turule lastud kauba pakend, teisest Euroopa liikmesriigist soetatud ja imporditud pakend (s.t pakendiseaduse mõistes müügipakend, rühmapakend ja transpordipakend) pakendi müümise, vahetamise, tasuta võõrandamise või omatarbeks kasutusse võtmise korral. Pakendiaktsiis on kehtestatud kroonides pakendimaterjali (klaas ja keraamika, plastik, metall, paber ja kartong, muu materjal) kilogrammi kohta. Maksustamise periood on kvartal. Aktsiisimaksja on kohustatud pidama kvartalite lõikes imporditud, teisest liikmesriigist

Raamatupidamine III kursus

kuupäevaks ning seda on kohustatud esitama maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane. Käibemaksu arvutamine- registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodi sisendkäibemaks. SO enammakstud käibemaks, mis tagastatakse maksukohustuslasele maksukorralduse seadusest sätestatud korras. Sisendkäibemaks on registreeritud maksukohuslase poolt ehk teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või tasumisele kuuluv käibemaks. Sisendkäibemaksu võib maha arvestada kui kaupa, teenust kasutatakse oma ettevõtluse tarbeks järgmistel juhtudel: 1) teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks, nõuetekohase arve alusel; 2) imporditud kauba eest tasutud käibemaksu aluseks on mitteresidendilt saadud arve vastavalt impordi kaubadeklaratsiooni ja käibemaksu tasumist tõendava dokumendi

Käibevarade arvestus

autod, unikaalsed kunstiväärtused, juveelitooted, tellimusel valmistatav mööbel jm. Paraku ei ole konkreetse varuobjekti soetusmaksumuse määramine suurte koguste ja laia nomenklatuuri korral kuigi lihtne. Suure töömahukuse tõttu on ta ebapraktiline. 4.2.2 Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetod Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse varu iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algvaru soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel (nn libisev kaalutud keskmine) või üks kord iga teatud perioodi lõpul (nn perioodiline kaalutud keskmine). Kaalutud keskmise soetusmaksumuse arvutamise kord ja sagedus sätestatakse raamatupidamise sise-eeskirjas. Bilansis näidatava varu lõppjäägi hindamine toimub järgmiselt: 1) arvutatakse keskmine soetusmaksumus algjäägi ja kogu sissetuleku kohta;

Mustpeade maja

1531. aastal ostsid mustpead maja raehärra Johann Vianti käest ära ning hakkasid seda tollal ülimoodsas renessanss-stiilis ümber ehitama, osutades Tallinna linnale sellega suure teene - mustpeade maja on jäänud Tallinna silmapaistvaimaks, mitmete detailide poolest ainsaks renessansi ehituskunsti näiteks. Lisaks majale oli mustpeadel ka teisi tähelepanuväärse kunstilise väärtusega varasid: maale, lauahõbedat, Brüggest tellitud Neitsi Maarja altar, dominiiklaste kiriku jaoks soetatud kirikuriistad, laevamudelid jne. Tänapäeval säilitatakse Mustpeade varasid Tallinna Linnamuuseumis ja Eesti Kunstimuuseumis. Maja ülalpidamine, kunstivarade soetamine ning pidude korraldamine nõudis mustpeadelt märkimisväärset jõukust. Nendest kujunes linna eliit ning seda mainet hoidsid vennad ülal mitte ainult jõukusega, vaid ka rüütellike kommetega ning isikliku vaprusega. Mustpead ja dominiiklased Suhted kirikuga olid keskaegsete vennaskondade elus väga tähtsal kohal

Õigusõpetus VII - tööõigus

Üks ja sama asi võib kuuluda mitte ainult ühele isikule (ainuomand) vaid ka mitmele isikule (ühine omand). Seadus tunneb mitmeid ühise omandi liike: kaasomand ja ühisomand(vt AÕS §70), samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand on ühele või mitmeel isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määratavetes osadeks ühises asjas kuuluv omand (nt abielu jooksul abikaasdeoolt soetatud vara). Omandi sarnane piiratud asjaõigus – hoonestusõigus, mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud võõrandatava ja pärandatava tähiajalise õiguseomada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist (tähtajaline õigus, kuid mitte kauem, kui 99 aastat). Kasutusvaldus – kõige ulatuslikumaks asjaõiguslikuks kasutusõiguseks, lisaks asja kasutamisele on kasutusvaldaja õigustatud omandama kasutatava asja vilju.

Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded

Majandusarvestuse aluste kordamisülesanded Eksamil võib kasutada bilansiskeemi, kasumiaruande skeeme. Rahavood ja omakapital. Edukat lahendamist! 1. Aktsiakapitali leidmine, bilansi koostamine Ostjate maksmata arved 2 730 000 Maksmata palgad 1 500 000 Lühiajaline laen Swedi pangalt 500 000 Raha 200 000 Reservkapital 30 000 Maksmata dividendid 1 200 000 Ostetud lühiajalised aktsiad 700 000 Põhivara 2 400 000 Tarnijatele maksmata arved 2 500 000 Põhivara kulum 400 000 Müügiks ostetud kaup 300 000 Pikaajaline finantsinvesteering 7 000 000 Kasum 3 200 000 Aktsiakapital ? Nõude...

Kontrolltöö varud

1. Aktsia on: a. Õiglase väärtusega soetatud väärtpaber, millega vahetatakse vara või arveldatakse osapoolte vahelises tehingus b. Väärtpaber, mis sisaldab laenuvõtja kohustust tagastada laen kokkulepitud tähtajal c. Väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kohustistest d. Väärtpaber võlakiri, mis ostetakse tagasi lunastustähtajal 2. Firma kohta on teada järgmised andmed: Juhul kui 31.12 on laos arvel 9000 tk, siis LIFO meetodi rakendamisel on lõppvaru maksumus: Valige üks: a. 108 000 b. 99 000 c. 113 000 d. 100 000 3. Aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb varad alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. See on: Valige...

Aastaaruande koostamine ja analüüs

Algatuseks võrreldakse ettevõtte varasid müügituluga. Kui müügitulu on üle 2 korra kõrgem bilansimahust, on varasid kasutatud efektiivselt. Analüüsimisel tuleks aluseks võtta sarnaste ettevõtete keskmise(mediaan) käibesagedus (müügitulu/keskmise varaga). Raamatupidamisaruandluse analüüs Edasi võrreldakse bilansivara põhirühmade kasvutemposid netokäibe kasvutempoga. 1. Näeb, millised varad on kasvanud kiiremini kui müügitulu. Kas liigselt soetatud varad (potentsiaal tulevikuks) või müügiraskused? 2. Kui müügitulu kasvutempo>varade kasvutempost, on ettevõtte varad efektiivselt kasutatud. Täiendavat infot annab ettevõtte põhinäitajate trendi analüüs dünaamikas. Raamatupidamisaruandluse analüüs Suhtarvuanalüüs Suhtarvuanalüüs võimaldab esile tuua finantsnäitajate vahelisi seoseid. Analüüsi käigus võrreldakse firma suhtarve eelnevate aastate näitajatega, majandusharu keskmistega, konkurentidega, prognoosidega.

Arvestus alused

Raamatupidamisandmete korrigeerimine Inventeerimistulemuste kajastamine Puudujääk normi piires D Kulud K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlane teada) D Debitoorne võlg, Pangakonto, Kassa, Palgavõlg jne K Kaup, Materjal jne Puudujääk üle normi (süüdlast ei tea) D Kulud K Kaup, Materjal jne Ülejääk D Kaup, Materjal jne K Kulud VARUDE KULUPÕHISED ARVESTUSMEETODID Laos olevad üheliigilised varaobjektid võivad olla soetatud erinevatel aegadel ja erineva soetushinnaga. Siit ka küsimus: Kuidas kajastada varude lõppjääki ja müüdud kaupade soetusmaksumust? Enamlevinud meetodid  · Tükimeetod ehk individuaalmaksumuse meetod ehk ühiku tegeliku soetusmaksumuse meetod · FIFO-meetod (first in, first out) · LIFO-meetod (last in, first out) · Kaalutud keskmise meetod IFRS ja RTJ: kasutada tüki-, FIFO-, või kaalutud keskmise meetodit. Tükimeetod ehk individuaalmaksumuse meetod ·

Äriplaani vorm 2014

õppetööd teinud, seega usun, et saan sellega hakkama. Projekti maksumuseks hindan 4500 eurot. Toetuse raha eest plaanin soetada näo-ja kehahoolduse aparaadid, sealhulgas massaaziaparaadi, millega saan alguses ise kehamassaazi hoolduste juurde pakkuda, kuni kollektiivi laiendan, parafiinivanni, maniküüri-pediküüri aparaadi. Lisaks tööks vajaminevad näohooldustooted ja töövahendid, küüntele, jalgadele vajaminevad tooted, mida ise korraga võimalik osta pole. Mõningad asjad on juba soetatud, need saan ka ettevõttes kasutusele võtta. Soovin maksta ka firma registreerimise kulud. Plaanin soetada ka arvuti, kuna kauba tellimine käib interneti teel, ka arved tulevad e- keskkonda. Paljud soovivad ka internetist näidata soovitavat küünedisaini ja jumestust. Idee peamiseks riskiteguriks pean inimeste sissetuleku langust või kaotust ning tekkivaid konkurente. Usun, et minu eeliseks on esimesena turuletulek selles piirkonnas ning juba

Raamatupidamise aastaaruanne näidis

seotud riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Kõik ülejäänud rendilepingud on kajastatud kasutusrendina. Sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimisel on kasutatud netomeetodit, mille puhul sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse bilansis arvele tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse tema kasuliku tööea jooksul. Sihtfinantseerimisega seotud laekumised on kirjeldatud rahavoogude aruandes. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutas fikseeritud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja kohustused on bilansipäeva seisuga hinnatud ümber Eesti kroonidesse bilansipäeval

Vana-Kreeka kunst

et ta sõjas valel poolel osales, maailma lääneserval oma õlgadel taevavõlvi kandma. Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar METIS. Zeus aga neelas ATHENAT kandva Metise alla, sest vanaema Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab jumalate kuningas. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde HERA. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS, sõjajumal ARES jt. Esimese abikaasaga soetatud Athena pidi Zeus ise ilmale tooma. See sündis järgnevalt: kord märkas Zeus, et tal on peas muhk, peagi järgnes äge peavalu. Peajumal palus Hephaistost, et see oma kirvega talle vastu muhku virutaks. Tulejumal toimiski nii ja Zeusi peast astus välja täiskasvanud täies relvastuses Athena. Olümplaste hulka arvati ka Zeusi ja titaanitar Maia poeg HERMES, reisikaabut ja tiivulisi sandaale kandev välejalgne käskjalg. Titaanitar Leto sünnitas Zeusile kaksikud - APOLLONI ja ARTEMISE

Vanakreeka jumalate põlvnemine

Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Peajumala esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis. Zeus neelas aga Athenat kandva Metise alla, sest Gaia ennustas, et pärast Athenat sünnitab Metis poja, kellest saab uus jumalate kuningas. Nii juhtuski, et piksejumal pidi soetatud tütre ise ilmale tooma. Arvatavasti sündiski tarkusejumalanna Zeusi peast ning seepärast oli isale eriti lähedane. Athena oli suur jumalanna peamiselt Ateena linnas. Tema auks peeti siin iga nelja aasta tagant hiigelpidustusi ehk panatenaiasid. Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera, kes oli taevajumalanna, abielu ja abielunaiste kaitsja. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal Hephaistos, kes teiste ilusate surematute hulgas oli ainuke inetu ja

Immateriaalse põhivara arvestus

30  ASle Vaal kuulub nüüd endine AS Kilu kui iseseisev struktuuriüksus. Selle allüksuse põhivara bilansiline jääkmaksumus on esimese majandusaasta lõpul pärast ostmist 1400000 krooni. Lisaks on konsolideeritud bilansis veel allüksuse ostmisel tekkinud firmaväärtus 450000 krooni. AS Vaal peab igal bilansipäeval viima läbi väärtuse hindamise testi tuvastamaks, kas soetatud vara väärtus pole langenud. 31  Allüksus on eraldiseisev, niisiis on võimalik prognoosida ta tulusid/kulusid ja tulevasi rahakäibeid lahus ettevõtte ülejäänud struktuuriüksustest. Väärtuse testi läbiviimiseks koostatakse esmalt iseseisva allüksuse kasumi prognoos eelolevateks aastateks 32 Näitaja (tuh.kr) 1.aasta 2.aasta 3.aasta

Käibevarade arvestus

selgelt eristatavad, kasutatakse soetusmaksumuse kulusse kandmisel kas FIFO või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Olemuselt ja kasutuselt sarnaste varude suhtes kasutatakse ühesugust meetodit. Varusid kajastatakse bilansis nende soetusmaksumuses või neto realiseerimisväärtuses, sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse varu iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algvaru soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmist. Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel või üks kord iga teatud perioodi lõpul. FIFO-meetodi rakendamisel eeldatakse, et varu müüakse tema soetamise järjekorras, seega lõppvarusse jäävad hilisemad partiid. Varu lõppjäägi soetusmaksumus arvutatakse viimasena saabunud ja veel müümata partii (de) soetusmaksumustest lähtudes. LIFO on vastupidine meetod FIFO-le

Euroopa-mis edasi?

võimalusi mujalt maailmast otsima. Paljud vanemad lähevad välismaale tööle, jättes pere siia maha. Halvimal juhul minnakse kahekesi mujale raha teenima, jättes lapsed vanavanemate hoolde. See on koht, kus riik peaks sekkuma ja otsima võimalikke alternatiive olukorra parandamiseks. Sinnamaani, kui perekonnas tekivad probleemid on kõik ilus ja roosiline, aga kui õhkkond läheb pingelisemaks tekivad tülid, lahutused, perekondade lagunemised. Samamoodi nagu lagunevad laenude eest soetatud majapidamised ja liisingusse võetud autod, lagunevad ka inimestevahelised suhted, perekonnad. Sel põhjusel jäävad lapsedki kas üksikvanema kasvatada või hoopis sündimata. Inimesed on madalatest sissetulekutest ja suurtest väljaminkutest tingituna hakanud rohkem mõtlema kokkuhoiu ja toimetuleku peale. Tekkinud on nn. sokiseisund. Kui mõned aastad tagasi oli palju võimalusi (eriti tänu pankadele)heaks äraelamiseks, siis nüüd ollakse olukorras, kus ei jõuta oma kohustustega

Kvantitatiivsed meetodid majanduses: võrkplaneerimine

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond VÕRKPLANEERIMISE KODUTÖÖ Pargi haljastus JUHENDAJA: KOOSTAJA : Tartu 2011 Sündmused 0 idee haljastada park; 1 haljastusprojekt tellitud: 2 haljastusprojekt kätte saadud; 3 töötajad palgatud; 4 haljastustarbed soetatud; 5 haljastustarbed kohale toimetatud; 6 kaevamistööd tehtud; 7 park valgustatud; 8 taimed istutatud; 9 taimed väetatud; 10 puud trimmitud; 11 ümbrus korrastatud; 12 pingid paigaldatud; 13 park taasavatud. Tööd Töö nr Töö nimetus Töö kestus 0,1 Haljastusprojekti tellimine 0 päeva 1,2 Haljastusprojekti tegemine 7 päeva 1,3 Töötajate palkamine ...

Finantsraamatupidamise eksam

võrreldes aasta alguse jääkidega näidatakse kulude vähendusega st. negatiivse kuluna (tulude suurendamisena) ning jääkide vähenemine vastupidi kulude suurenemisena (tulude vähenemisena).  FIFO – tooteid müüakse nende soetamise järjekorras.  Kaalutud keskmine – soetusmaksumuse meetodi rakendamisel loetakse iga üksiku objekti soetusmaksumuseks perioodi algjäägi soetusmaksumuse ja perioodi jooksul soetatud objektide soetusmaksumuste kaalutud keskmine.  Pidev süsteem – saldo perioodi algul + sissetulek – väljaminek = saldo perioodi lõpus.  Materiaalne põhivara on materiaalne vara – raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkide. Raamatupidamises tuleb eraldi arvestada oma ja renditud materiaalset põhivara ning selle kulumit.

Lõpptarbija ostukäitumine

informatsiooni otsimisest, alternatiivide võrdlemisest, ostmisest Individuaalsed mõjurid - vanus ja ja ostujärgsest käitumisest pereelu, elukutse ja haridus, elustiilja isiksus Tarbija rahulolu - tarbija rahulolu on tarbija arvamus/enesetunne soetatud teenuse/toote vajaduste tema enda konkreetsete vajaduste rahuldamiseks 2. HINNAKE JÄRGMISI VÄITEID (ÕIGE / VALE). Kõige rohkem saab ostja ostukäitumist mõjutada perekond ÕIGE Võrdlusrühm saab mõjutada inimese käitumist siis, kui viimane sinna kuulub.VALE (ka rühma mitte kuuludes, saab mõjutada nii positiivselt kui negatiivselt)

RTJ 4 VARUD

SISUKORD 2.RTJ 4 "VARUD" ÜLESEHTUS.................................................................................4 2.1.Eesmärgid ja koostamise alused...........................................................................4 2.2.Rakendusala..........................................................................................................4 2.3.Mõisted.................................................................................................................5 2.4.Varude arvestuspõhimõtted..................................................................................5 2.4.1.Esmane arvele võtmine..................................................................................5 2.4.2.Arvestusmeetodid varude kulusse kandmisel................................................7 2.4.3.Edasine kajastamine......................................................................................7 ...