rapsitaimedele ja teistele ristõielistele. Kahe nädala pärast hakkavad neist kooruma rohelised 12 kapsaussid, kes elavad kolooniana koos. Täiskasvanud röövikutele on iseloomulik hoiatusvärvus: kollased laigud piki keha, linnud neid ei söö. Röövikud on väga isukad sööjad, kes võivad hävitada suuri kapsapõlde. Kapsauss alustab kapsalehe servast ja närib leheroodude vahel olevat pehmet kudet. Järele jääb vaid läbipaistev skelett. Kui kapsataimede vahel kasvatada tilli võib loota, et laastamistöö ei ole nii suur. Teine taim on kress, mis liblika tähelepanu endale tõmbab. Lavendel meelitab kapsaliblikaid ligi ja seda ei tasuks aedviljapõldudele istutada. Nukkumisel ronivad röövikud taimevartele, kividele ja majaseintele koguni räästa alla. Ületalve elavad vaid need nukud kes jäävad lume alla. Nukk on köidisnukk. Kolmanda põlvkonna röövikuid kahjustavad kapsajuulakad
Tänapäeval kutsuvad Egiptuse elanikud seda ehitist vanglapüramiidiks. Püramiidi juurde kuuluvad orutee ja tempel on veel välja kaevamata. Selle vahetus läheduses leidub ka Teti kaaskondlaste hauakambreid ja tema kahe naise Ipuet I ja Khuiti väikesed püramiidid. Ipuet maeti algselt mastabasse, mille tema poeg Pepi I hiljem ehitas ümber püramiidiks, mille kõrgus oli veidi üle 15 meetri. Sissekäik puudus, kuid sellest hoolimata olid hauaröövlid ka sinna jõudnud. Kuninganna skelett leiti tervena, samuti viis lihtsat kanoopilist anumat ja kuningannale kuulunud kaelaehe ja käevõru. Pepi I püramiid Pepi I arvatakse olevat asunud troonile juba väga varajases eas, see arvamus toetub suuresti tema pikale valitsemisajale (2300 - 2268 a. e. Kr.). Kaks tema naistest (Ankhnesmerire I ja Ankhnesmerire II) olid õed, mõjuka nomarhi tütred, kellega Pepi sai kummagagi ühe poja - järgmise vaarao, Merenra, ja ülejärgmise - Pepi II
kämblaluude põhimike vahel. Nende liigespinnad on lamedad, liikuvus väike. Teistest erinev on pöidla randme-kämblaliiges, mis ühendab 1. kämblaluud trapetsluuga. See on hästi liikuv sadulliiges. Võimalik pöidla eemaldamine, lähendamine, vastandamine ja ringliigutused. Kämbla-lüliliigesed on tüüpilised keraliigesed, lülivaheliigesed on plokkliigesed. 30. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud- alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad kaks puusaluud, mis on omavahel ja ristluuga suhteliselt stabiilselt seondunud, moodustades luulise rõnga vaagna. Alajäseme vabaosa koosneb reieluust, sääre- . 4 Tallinn ja labajalaluudest. Puusaluu on kokku kasvanud kolmest luust: niudeluust,
VEDELIK JA SPORT Vedeliku tähtsus · Organismis on vedelikku 50 70% kehamassist · Inimene kaotab vedelikku uriiniga higistamisega kopsude kaudu naha kaudu · Keskmiselt vajab mees 2800ml ja naine 2000ml vedelikku päevas · Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5 1,0 liitrit tunnis, intensiivsel koormusel ligi 3 l. Organismis vedelikku ca 60% · Elu on võimalik ilma hapniku ja valguseta, kuid mitte ilma veeta · Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos · Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmoleku...
nukleotiidide ATP (adenosiintrifosfaat) ja ADP ( adenosiindifosfaat) vahel. Fosfaatrühma lisamisega ADP-le salvestub eneriga ja tekib ATP, makroergiline ehk energiarikas ühend. Fosfaatrühma eraldumisel (hüdrolüüsil) toimub makroergilise sideme katkemine ja eneriga vabaneb. · Fosfor on üks kolmest taimede põhi-toitelemendist (N,P,K) · Kaltsiumfosfaadil on toestav funktsioon paljude organismide jaoks. Nii imetajate, roomajate kui ka kalade skelett, aga ka käsijalgsete karbid koosnevad erineva fluorisisaldusega hüdroksüapatiitidest. Seega kokkuvõtlikult annab fosfor koos kaltsiumi ja magneesiumiga luudele tugevuse, osaleb peaaegu kõigis organismis toimuvais reaktsioonides, energia tootmisel ja mõtlemisprotsessidel. Fosfori vaegust esineb harva, sest seda sisaldub väga paljudes toiduainetes, isegi enam kui kaltsiumi. Lisaks fosforivaeguse vähest esinemist saab
1.Kivisüsi, koksistamine, produktid, töötlus Piisavalt suure vesiniku saagise puhul esimesest generaatorgaas põletati soojuskandja kambris (3) õhuga Kivisüsi on olulisim tahke kütus. Väävli sisaldus kahest reaktsioonist ja suure rõhu all toimub osa ning kuumad põlemisgaasid juhiti risti läbi ülalt alla kivisöes (2-6%) põhjustab tema töötlemisel tõsiseid süsiniku metaneerimine: langeva tükilise põlevkivi (d = 10-15 cm) kihi. Põlevkivi keskkonna probleeme. On erinevate kütuste osakaal utmisel tekkinud aur-gaasi segu juhitakse utteproduktide energia tootmisel tänapäeva maailmas. Domineerib kambrisse (4) ja sealt kondensatsioonisüsteemi. Poolkoks tugevalt looduslik gaas...
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
Kui rõhk on optimaalsema suurem, rikub viljameski struktuur, tõuseb mahla hägusus. Kõige parema tulemuse annab astmeline rõhu suurendamine. Sel juhul viljameskit hoitakse teatud rõhu all mõned minutit ja seejärel rõhk tõstetakse. Viljameski struktuur ja peenendusaste · Hästi ettevalmistatud viljameskit võib võrrelda käsnaga. Selle skeletti moodustavad rakkude seinad, ning kanalid on täidetud mahlaga. · Kui pigistada viljameski peale, skelett deformeerub ja mahl voolab välja. Rõhku eemaldamisel skelett peab taasutma oma struktuuri. Viljameski kiht Viljameski paks kiht pikendab mahla väljavoolamise kestvust. Sellepärast pressimisel tuleb kasutada õhukese kihi o tsentrifuugimist, Mahla kättesaamiseks kasutatakse spetsiaalseid dekanter-tsentrifuuge. Meetod põhineb viljameski tahke ja vedela fraktsiooni eraldamisel tsentrifugaaljõu mõjul. Tsentrifuugi võib kasutada koos pressiga.
.. *** Pilgud on esimesed armastuskirjad. *** Tõeline armastus sarnaneb tondiga, kellest kõik kõnelevad, kuid keda õige vähesed on näinud. *** Nii pime pole ükski inimsaatus, et seda ei suudaks valgustada armastus. *** Õnnejaht on aastaringne! *** Armastus on tunne, mida tuntakse üksinda, mida pole võimalik kirjeldada ja mida kuigivõrd ei mõisteta. Küllap sellepärast kirjutatakse ja räägitakse sellest rohkem kui ühestki muust asjast. *** Seks on armastuse skelett: hoiab teda koos. Kui tal armastust ümber ei ole, on ta lihtsalt luukere. *** Armastus pole mitte võitlus, vaid pigem pidev alistumine. *** Kaua vaadates muutub ilus nägu üha tavalisemaks, tavaline aga üha ilusamaks. *** Me võime armastusest paremaks muutuda ainult siis, kui meid armastatakse sellistena, nagu me oleme. *** Teise armastuse väli kaitseb meid maailma eest, omaenese armastus tõukab arututele tegudele. *** Vihkamine on õilis tunne selle taga on armastus. ***
võrkkihi. *kõhrkude – koosneb rakkudest ja suurest hulgast tihkest rakuvaheainest. Kõhres ei ole närve ega veresooni. Kõhrkude saab toitaineid veresoonterikka kõhreümbrise kaudu. Moodustab nt liigeste kõhrelised pinnad ja esineb kõrvalestades, lülidevaheketastes jm. *luukude – koosneb rakkudest, mineraliseerunud põhiainest ja kiududest. Põhiaines esinevad Ca ja P soolad annavad luudele tugevuse. Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks. 3) lihaskude – ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. *silelihaskude – esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes, kus ta kindlustab siseelundite motoorika ja veresoonte toonuse. Töötavad tahtest olenemata. *vöötlihaskude – müofibrillid koosnevad müofilamentidest (aktiin ja müosiin). Vöötlihaskiud moodustavad skeletilihaseid
Vee biofunktsioonid organismi tasandil: - termoregulatoorne / kaitsefunktsioon (ülekuumenemist väldib liigsoojuse vabanemine vee aurustumisega) - ainete transport organismis (vere- ja lümfiringe) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 6 Koostanud M. Kolga Biokeemia - organismi hüdrostaatiline skelett (veesisalduse vähenemine on üheks põhjuseks kortsude tekkel vananeval nahal) - kaitsefunktsioon (nt. pisaravedelik; liigesvõie vähendab hõõrdumist) - viljastumine ja loote areng Patoloogiliste seisundite korral võib veekadu oluliselt suureneda. Veekadu läbi naha ja kopsude ulatub normaalse keha- ja välistemperatuuri juures kuni 1 liitrini ööpäevas, palaviku korral on veekadu suurenenud: iga 1° > 37° C lisab 0,5-1,0 l veekadu
oli mõni inimese otseseks eellaseks, selles suhtes lahknevad arvamused suuresti. Suuri vaidlusi põhjustasid kaua aega L. Leakey hominiidifossiilide leiud Ida- Aafrikas Olduvai kuristikus alates 1960. a. Leitud luustikud (vanusehinnanguga 2...2,5 mln. a.) olid kolju osas üsnagi ahvilike tunnustega (kuigi australopiteekustest mõnevõrra suurema ajukolju mahuga: ca 650 vs. 500 cm3), kuid koljualune (eriti jäsemete) skelett ilmutas hämmastavalt inimlikku anatoomiat. Leakey omistas nende luude peremehele ka primitiivsed kivist tööriistad (tahutud veerkivid), mida leiti lähikohtadest samas kivimikihis. Nende asjaolude alusel määratles Leakey selle olendi esimeseks inimliigiks -- Homo habilis ("osav inimene"), viies perekonna Homo tekkeaja seniste kujutlustega võrreldes 1..1,5 mln. aastat varasemale ajale. Hiljem on selliseid, nn. habiliinide, skeletiosi leitud
Sooltoru on umbne. Katetest ulatuvad reeglina välja jäigad ogad või ka plaadid. Liikumiselundiks ambulakraalsüsteem. 15.1. Klass: Meritähed (Asteroidea). Keha sümmeetrias eristatakse kiiri ehk raadiusi ja kiitevahelisi piirkondi ehk interraadiusi. Nende keha katab pigmentiderikas (punased, sinised, oraanzid, kollased pigmendid) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. Lubiplaadikestelt ulatuvad välja arvukad lühikesed lubiogad. liikumiseks ambulakraalsüsteem. 15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea). Kehas võib selgesti eristada keskmist osa ehk tsentraalketast ning sellest lähtuvaid peenikesi ning sageli harunenud kiiri. Ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud ning liikumiseks kasutatakse kiiri. Nad on detriidi või laibatoidulised, harva filtraatorid. Neil on üsna ruumikas sool, kuid puudub pärak. 15.3. Klass: Merisiilikud (Echinoidea).
Hingamiselundkond. Hingamiselundkond elundkond, mis võtab õhust hapnikku ja eemaldab organismist süsinikdioksiidi. Hingamine on keemiline protsess, milles lagundatakse orgaanilisi aineid, et vabastada energiat. · Rakuhingamine ehk koehingamine ehk sisemine hingamine toimub raku sees, lagundatakse orgaanilisi aineid (nt glükoos), selle tulemusel vabaneb energia. · Välimine hingamine: osaleb hingamiselundkond, toob hapnikku kõikide rakkudeni, et sisemine hingamine võiks aset leida. · Anaeroobne hingamine hingamine, mille puhul pole vaja vaba hapnikku. Glükoosi lagundatakse osaliselt, energiat väheneb vähesel määral. Moodustuvad piimhape, etanool. Leiab aset tsütoplasmas. · Aeroobne hingamine hingamine, mille puhul vaja vaba hapnikku. See on peamine organismi energiaga varustav ainevahetusprotsess. Leiab aset mitokondrites. Üle 40% saadud energiast kasutat...
nukleotiidide ATP (adenosiintrifosfaat) ja ADP ( adenosiindifosfaat) vahel. Fosfaatrühma lisamisega ADP-le salvestub eneriga ja tekib ATP, makroergiline ehk energiarikas ühend. Fosfaatrühma eraldumisel (hüdrolüüsil) toimub makroergilise sideme katkemine ja eneriga vabaneb. · Fosfor on üks kolmest taimede põhi-toitelemendist (N,P,K) · Kaltsiumfosfaadil on toestav funktsioon paljude organismide jaoks. Nii imetajate, roomajate kui ka kalade skelett, aga ka käsijalgsete karbid koosnevad erineva fluorisisaldusega hüdroksüapatiitidest. Seega kokkuvõtlikult annab fosfor koos kaltsiumi ja magneesiumiga luudele tugevuse, osaleb peaaegu kõigis organismis toimuvais reaktsioonides, energia tootmisel ja mõtlemisprotsessidel. Fosfori vaegust esineb harva, sest seda sisaldub väga paljudes toiduainetes, isegi enam kui kaltsiumi. Lisaks fosforivaeguse vähest esinemist saab
· -soomuste olemasolu (suured või väikesed soomused); · -uimede arv, asetus ja kuju; · -suu kuju ja asetus; · -luu-ja kõhrkalad. Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad : · -merekalad elavad meredes ja ookianides; · -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; · -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; · -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Tuuralised on kõige hinnalisemad kalad, kellel on kõhreline skelett, st,et kalal ei ole kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks
fosforisooladena. Pandivere staadium: 11 800 - 12 200 a.t. Apatiit Ca5(PO4)3(F,OH,Cl)- sellest koosnevad hambad, skelett. Palivere staadium: 11200. Erosiooniga settekivimeist vabanedes võivad lahustuda mullavees ja Läänemere staadiumid seejärel saavad taimed neid absorbeerida. 11500 14C a.t. Eesti ala vabanes jääst.
· Toiduks loomadele · Ravimite valmistamiseks · Lõnga värvimiseks Kooriksablik-ühetaoline sile või teraline koorik,tugev kinnitus Lehtsamblik-lehe või plaadikujuline tallus,mis jaguneb servadest hõlmadeks Põõsassamblik-meenutavad väikesi põõsakesi maapinnal või ripuvad puuokstel LOOMAD TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD Toes ehk skelett paikneb Toes paikneb keha pinnal. keha sisemuses, on See võib olla 1) kitiin-, räni- enamikul luuline ja koosneb või lubiainest või 2) järgmistest osadest: lüliline lihastikust ja epiteelist Toes selgroog, jäsemete- ja moodustunud nahklihasmõik. koljuluud. Kaladel
Kopsud PULMONES 3. Kopsuhingamine Õhu liikumine piki hingamisteid alveoolidesse ja alveoolidest atmosfääri 4. Koehingamine Gaasivahetus kudedes kapillaarvere ja kudede vahel 5. Hingamiselundite talitlused Gaasi vahetus õhu ja vere vahel, õhu juhtimine 6. Hingamiselundid kliinilised praktikas Ülemised ja alumised hingamisteed 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasuses võrreldes teiste elundkondadega Seinad tugevast luust või skelett kõhrest, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga 8. Sissehingatav õhk ninaõões Toimub õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll 9. Ninakõrvalurked/koopad (siinused) Asend Ninaõõne küljed Millised Ülalõualuu-, otsmikuluu- ja põhiluu-urge, sõelluurakud 10. Kõri lad. k. LARYNX Asend 4.-6. kaelalüli kõrgusel
Sissejuhatus sotsioloogiasse: kordamine eksamiks 10. jaanuar 2010. a. 20:20 Sotsioloogia kui teadus Sotsioloogia - lihtsalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor Auguste Comte, keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Sotsioloogia = socius (lad. k. kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (kr. k. õpetus, teadmine) Sotsioloogia vs. Psühholoogia Psühholoogia uurib indiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib indiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või siis paljusid indiviide korraga. Sotsioloogia ja psühholoogia vahel asub sotsiaalpsühholoogia, mis kuulub võrdselt mõlema teaduse alla. Sotsioloogia vs. Majandusteadus Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi nagu rahandus, majanduslike hüvede vahetus, tootmine jne. Eeldab, et indiviid on egoist ja individualist ja proovib pidevalt individuaalset kasu maksimeerida. Sotsioloogia uurib sotsiaalseid nähtusi nagu inimeste reageerimine ühele või teisele...
Klapirike võib olla kahesugune: 1. stenoos e ahenemine klapi hõlmad on osaliselt kokku kasvanud ja seega ava nende vahel väike süda peab kontrahheeruma tugevamini, et verd sealt läbi suruda 2. puudulikkus e insufitsients klapi hõlmad ei sulge ava täielikult ja osa verd voolab tagasi, seega süda peab verd korduvalt läbi klapi pumpama Südame lihaskiudude kinnituskohaks on tihedast sidekoest skelett. See koosneb kahest fibroosvõrust atrioventrikulaarklappide ümber, kahest sidekoelisest kolmnurgast klappide vahel, vatsakeste vaheseina ülemisest osast. Kodade lihaskiud kinnituvad skeletile ülalt, vastakeste lihaskiud altpoolt ükski tavaline töömuskulatuuri kiud läbi ega üle skeleti ei lähe. Seega jagab skelett südame lihasmassi kaheks: ülal kodade (ühine) lihas ja all vatsakeste (ühine) lihas. Motoorse närvide erutus antakse üle modifitseerunud lihaskiududest moodustunud
Kultuurmaastikel liikudes tuleb endajärel sulgeda karjaväravad. Eesti loodus on kogu rahva ühisvara, millest on õigus osa saada meil kõigil. Igaühel on ka kohustus hoida loodust puhta ja kaunina. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse igamehe õiguseks. 24. Selgroogsete ja selgrootute võrdlus. TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD Toes ehk skelett paikneb Toes paikneb keha pinnal. keha sisemuses, on See võib olla 1) kitiin-, enamikul luuline ja räni- või lubiainest või 2) koosneb järgmistest lihastikust ja epiteelist Toes osadest: lüliline selgroog, moodustunud jäsemete- ja koljuluud. nahklihasmõik. Kaladel asendavad
Embrüogenees antenataalne areng. Postnataalne areng vananemine (lapseiga; puberteet; reproduktiivne iga; vanadus). Organismi ehituse ja talituse tasemed: molekulaarne > rakuline > koeline > organid ja organsüsteemid > organism > rahvastik (poulatsioon). Elundkonnad: (1) katteelundkond (nahk, juuksed, karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid), (2) luustik ehk skelett (luud, liigesed), (3) lihastik, (4) närvisüsteem (peaaju, seljaaju, närvid), (5) sisenõristus ehk endokriinsüsteem (hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e. munandid), (6) vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem (süda, veresoonkond), (7) lümfisüsteem (lümfisõlmed, lümfisooned, põrn,
· kehtestada seosed üksikisikute, rühmade ja osakondade vahel; · kehtestada ametlikud võimuliinid; · paigutada organisatsiooni ressursid. · Juhtidel tuleb organisatsiooni struktuur kujundada nii, et see võimaldab töötajatel efektiivselt ja säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik , mille järgi tööülesanded on jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. · Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. · Organiseerimise põhielemendid:
– Naistel õlad 3 cm laiemad kui puusad • Naiste puusad lamedamad, mis viib keharaskuse ettepoole – Raskendab kiirus- ja hüppeharjutuste sooritamist – Naistel rohkem x-jalgu • X-nurk naistel – õlavarre ja küünarnuki vahel moodustub x-kujuline nurk, mis – tagab suurema liikuvuse (sporvõimlemises hea asi, heite- ja viskealadel halb) – suureneb ülesirutuse võimalus • Tüdrukutel luud kergemad: naiste skelett meeste omast 25% kergem – Tüdrukute skeleti kiire areng enne puberteeti (östrogeeni vähene tootmine) – Tüdrukutel rõhk rindkere arengul, poistel jäsemete arengul • Naise kehaehitus sobib ujumises – Keha raskuskese madalam – Kerepikkus suhteliselt pikem – Lühemad jalad peavad vähem põlvest painduma – Keha sirutusel kulub vähem jõudu, mida saab kasutada edasiliikumiseks – Suurem rasvasisaldus parandab keha ujuvust
kehtestada seosed üksikisikute, rühmade ja osakondade vahel; kehtestada ametlikud võimuliinid; paigutada organisatsiooni ressursid. Juhtidel tuleb organisatsiooni struktuur kujundada nii, et see võimaldab töötajatel efektiivselt ja säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik , mille järgi tööülesanded on jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. Töö spetsialiseerimine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi diskussioonist
16. Liigeste jaotus Liigesed jaotatakse näiteks luude arvu, liikumistelgede arvu ja liigesepinna kuju alusel. Luude arvu põhjal jaotatakse liigesed liht- (2 liigestuvat luud) ja liitliigesteks (3+ liigestuvat luud). Liikumistelgede arvu alusel jaotatakse liigesed ühe-, kahe- ja mitmeteljelisteks liigesteks. Liigesepindade kuju järgi jaotatakse liigeseid nt. muna-, kera-, plokk-, lame-, sadul-, ratasliigesteks. 17. Skeleti jaotus Vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere, pea ja jäsemete luudeks. Kere luude olulisemaks koostisossaks on selgroog, millele rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak. Pea luud jagunevad ajukoljuks ja näokoljuks. Jäsemete luustik jaguneb esi- ja tagajäsemete luudeks. Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil, tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 18. Lihaste kuju ja ehitus Tavaliselt eristatakse analoogiliselt luudele pikki, lühikesi ja laiu lihaseid.
(lümfidõlmedes) Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett 1 3) LIHASKUDE Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE Närvikude – närvide ümber 4) Näärmete moodustamine, liigid, nende esinemine inimorganismis
Sain teada palju põnevat ja olen kindel et kui Tallinnas käies vanalinna sattun,vaatan ma seda kaunist paika targema pilguga. 20 GOOTI ARHITEKTUUTIGA SEOTUD MÕISTED teravkaar--üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. roidvõlv--ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett, mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd-- need ongi võlviroided. ristroidvõlv(Lisa7)--nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud. Kõige tavalisem roidvõlvi tüüp. roie--gooti võlvisüsteemis laotud kitsas latitaoline kaar, mis on võlvisiilude liitejoonel (servjoonte kohal) ja aitab võlvi kanda.
· -soomuste olemasolu (suured või väikesed soomused); · -uimede arv, asetus ja kuju; · -suu kuju ja asetus; · -luu-ja kõhrkalad. Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad : · -merekalad elavad meredes ja ookianides; · -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; · -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; · -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Tuuralised on kõige hinnalisemad kalad, kellel on kõhreline skelett, st,et kalal ei ole kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks
a) Peab vastu kompressioonile, aitab vältida hõõrdumist, on toeseks hingamisteedes → Hüaliinne kõhrkude, b) On vastupidav deformatsioonile, leidub meniskites, lülidevaheketastes, sümfüüsis, sternoklavikulaar- ja alalõualiigeses ning randmeliigeses → Fibroosne kõhrkude, c) Moodustab painduva toese, leidub kõrvalestas, kuulmetõrves, kõripealises ning sarvik- ja talbkõhredes → Elastne kõhrkude, d) Kõhrkude, millest moodustub loote skelett → Hüaliinne kõhrkude 44.Millised alltoodud väited käivad valge, millised pruuni rasvkoe kohta? a) Aitab rahuldada keha energiavajadust juhul, kui toitaineid pole saada, kaitseb padjana siseelundeid ning eritab hormoone → Valge rasvkude, b) Vastsündinute kehas levinud rasvkude → Pruun rasvkude, c) Koosneb suurtest keraja või ovaalse kujuga rakkudest, millest rasv moodustab suurema osa ja rakutuum on plasmamembraani äärde laiaks surutud → Valge
Pärak võib puududa. Seedimine sooles osalt rakusisene. Veresoonkond ja närvisüsteem nõrgalt arenenud. Metanefriidid. Looted arenevad vabalt; vastne üsna täiskasvanu sarnane. Eesti vetes puuduvad. 70. Esmassuused (Protostomia) ja teissuused (Deuterostomia): ehituse ja lootearengu erinevusi, näiteid Esmassuussed: Loote lõigustumine on neil enamasti spiraalne. Karikloote ehk gastrula esialgne suu, blastopoor, jääb ka hiljem looma suuks. Kõva skelett (toes), olgu siis mineraalne või kitiinne, areneb ikka keha pinnal, kas kutiikli paksendina või epidermise eritisena. Kui tekib tsöloom, siis loote erilistest rakkudest teloblastidest. Pikkupidised närvitüved on kõhtmised. Paljudes rühmades on moone trohhofoori tüüpi vastsega. Teissuussed: blastopoorist saab loote arenedes hiljem pärak, kuna suu tekib gastrula teise otsa. Loote lõigustumine on ikka radiaalne. Skelett (toes), kui olemas, tekib keha sees, sidekoest
lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude – luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude – nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude – toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude – kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude – kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude – inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Vöötlihaskude – moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude – nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude – südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest
Lümf koosneb lümfoplasmast ja lümfisõlmedes produtseeritud lümfotsüütidest Retikulaarne sidekude luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas Rasvkude nahaaluskoes ja rasvikutes Kohev sidekude toite ja kaitsefunktsioon. Ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel. Tihesidekude kõõlused, sidemed, naha võrkkiht Kõhrkude kõrvalestad, lülivahekettad, liigeste kõhrelised pinnad Luukude inimese skelett 2 3) LIHASKUDE koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kontraheerumisvõime. Vöötlihaskude moodustavad skeletilihaseid, keel, neel, söögitoru Silelihaskude nahas, vere ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes Südamelihaskude südames, moodustades südamelihase võrgustiku 4) NÄRVIKUDE koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest
1. Nina anatoomia ja füsioloogia Inimese nina koosneb: luulise ja kõhrelise toesega välisninast, näokoljus paiknevast ninaõõnest, mida suuõõnest eraldab kõva suulagi. Nina vahesein jaotab ninaõõne kaheks pooleks; need jaotuvad kolme ninakarbikuga omakorda kolmeks ninakäiguks (ülemiseks, keskmiseks ja alumiseks). Nina ülaosa seinas on haistmispiirkond, ninakäiku avanevad koljuluudes paiknevad nina kõrvalurkad (kiilluu -, otsmiku - ja ülalõuaurge ning sõelluurakud), alumisse ninakäiku avaneb nina pisarakanal. Paksu veresoonerikka limaskestaga ninaõõne ülesanne on sissehingatava õhu haistmine, soojendamine, niisutamine ja puhastamine. 2. Kõrva anatoomia ja füsioloogia Kuulmisanalüsaator koosneb: 1. Väliskõrvast 2. Keskkõrvast 3. Sisekõrvast 4. Peaajus olevatest juhteteedest ja peaajukoores (oimusagaras) asuvast kuulmiskeskusest. Helilained kanduvad kõrvalesta ja välise ku...
mahukahanemine, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode · Kuivatamine madalal temperatuuril · Põletamine kõrgel temperatuuril · Kuivatamisel eraldub vesi: · 1) vabavesi · 2) seejärel adsorbeeritud vesi Osakesed kleepuvad, kaasneb mahu kahanemine oht pragudeks. Toode säilitab kuju kuni veelisamiseni, mil algolukord taastub 6.2 Tulekindlus Kui sulanud aine osakaal suureneb, võib juhtuda, et massi tahkete osade skelett ei suuda taluda kogu massi raskust ja vajub kokku - savi sulab Sulamistemperatuuri tso järgi liigitatakse: · madalalt sulavad savid tso < 1350 ºC (Kambriumi sinisavid Põhja-Eestis, probleemiks püriit F2S) · raskelt sulavad 1350-1580 ºC (Lõuna-Eestis) · tulekindel savi tso > 1580 ºC (nt. Joosu savi, samott 1580...1770 ºC Samott paakumiseni põletatud ja jahvatatud savilisand, mida kasutatakse samott-tellise valmistamiseks
· Selgroo moodustumine Selgroolüli mood kahe kõrvutioleva somiidi poolsegmendi ühinemisel. Eesmise somiidi tagumine osa+tagumise somiidi eesmine osa=selgroolüli. Seda nim resegmenteerumiseks vanad segmendid kaovad ja tekib uus struktuur. Arvatakse et kõhreline kude diskide vahel on jäänuk seljakeelikust. · Skeletiluude erinevad eellased -somiidid, millest saadakse selgroog -lateraalplaat, millest saadakse jäsemete skelett -kraniaalne neuraalhari näokolju luud ja kõhred · Kehalihaste päritolu ja üldine areng Kõik skeletilihased pärinevad (derma)müotoomist va pea lihased. Dermamüotoomi alla moodustub müotoom, millest toimub müoblastide vabanemine. Müoblastid jagunevad kiiresti, millest enamik migreerub keha osadesse laiali. ** Müoblastid koonduvad Müoblastid joonduvad Rakud fuseeruvad Moodustub müotuubul
000). 3. Kõri anatoomia ja füsioloogia Kõri paikneb 4.-6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel. Lastel paikneb kõri kõrgemal kui täiskasvantuel, naistl kõrgemal kui meestel. Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga, kõri liigub aktiivselt üles alla ja passivselt külgsuunas (elastne ühendus neeluga). Alates 20. aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb. Kõri koosneb 4 anatoomiliselt osast: 1) kõhreline skelett, 2) seesmised lihased, 3) välimised lihased, 4) kattev limaskest. Kõri kõhred- kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr.(paaritud) Pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred (paaris) Seesmised lihased- funktsiooniks häälepaelte kuju, pinge ja asetuse muutmine Välimised lihased e kaelalihased- fikseerivad, tõstavad ja langetavad kõri. Kõrgete helide korral ja neelamisel kõri tõuseb, madalate helide korral kõri langeb. Epiglottis e kõripealis- peamine ül
kesknärvisüsteemi talitlust. Kõri anatoomia ja füsioloogia. Kõri paikneb 4. -6. kaelalüli kõrgusel. Häälepilu asetseb 5. kaelalüli kõrgusel Kõri on ülalt ühendatud sidemetega keeleluuga ja alt rinnakuga Kõri liigub aktiivselt üles alla ja passiivselt külgsuunas ( elastne ühendus neeluga) Alates 20.aastast hakkavad kõri kõhred luustuma ja nende elastsus väheneb Kõri koosneb 4 anatoomilisest osast: Kõhreline skelett, Seesmised lihased , Välimised lihased, Kattev limaskest Kõri kõhred : Paaritud - kilpkõhr, sõrmuskõhr, kõripealiskõhr . Paaris - pilkkõhred, talbkõhred, sarvikkõhred Seesmised lihased: - Funktsiooniks häälepaelte kuju, pinge ja asetuse muutmine. Välimised lihased e.kaelalihased: - Fikseerivad, tõstavad ja langetavad kõri
pseudotsööl (ilma vooderdava epiteelita). Algsuustest erineb üks eraldi klaad – teissuused (Deuterostomia), kuhu kuuluvad ka selgroogsed. Noil saab blastopoorist pärak, toes areneb keha sees, ja tsöloom areneb lootel kui enterotsööl, ürgsoole paarilistest soppidest. 110. Teissuuste ( Deuterostomia ) ühistunnuseid (peale suu tekke lootel uues kohas). Erinev on ka algsuuste loote lõigustumine, mis tavaliselt on spiraalne (teissuustel radiaalne). Samuti areneb esmassuuste skelett keha pinnal, teisuustel aga keha sees sidekoest. 111. Okasnahksete ( Echinodermata ) põhirühmad. meriliiliad (Crinoidea), madutähed (Ophiuroidea), meritähed (Asteroidea), meripurad (Holothuroidea), merisiilikud (Echinoidea) ja ketastähed (Concentricycloidea). 112. Poolkeelikloomade ( Hemichordata ) ja keelikloomade ( Chordata ) ühistunnuseid. Kõigile on ühine lootearengus blastopoori muutumine suu asemel pärakuks, tsöloomi
VESI Vee struktuur ja omadused Tänu meie igapäevasele kogemusele tunduvad vee omadused meile tavalised, keemiliste ühendite hulgas on vesi aga üks ebatavalisemaid. Tabel 3.1 toob võrdlevalt välja vee ja mõnede sarnase molekulmassiga ühendite füüsikalised omadused. Enamikul sarnastel madalmolekulaarsetel ühenditel on madal keemispunkt ja nad on normaalrõhul ja toatemperatuuril gaasilised ained. Mis teeb vee nii eriskummaliseks? Vastus peitub veemolekulide omaduses moodustada omavahel vesiniksidemeid. Veemolekuli elektronstruktuur on skemaatiliselt toodud joonisel 3.1 a. Hapnikuaatomi kuuest välise elektronkihi orbitaalidel paiknevast elektronist kaks on kaasatud kovalentsete sidemete moodustamisse kahe vesinikuaatomiga. Ülejäänud neli elektroni esinevad kahe vaba elektronpaarina ja need elektronpaarid on suurepärased vesiniksideme aktseptorid. Samas käituvad veemolekuli koostises olevad OH rühmad kui vesiniksideme do...
Meeleelundid: lõhn-tundlad, maitsed-suised, kuulmine-kuulmiselund tagakeha, hingamiselundid-trahheed. Tähtsus-tolmeldamine, toiduks paljudele suurematele loomadele, lagundajad, mesi, vaha, värvained. OKASNAHKSED Nende hulka kuuluvad: merisiilikud, meritähed, meripurad. Meritähed on röövloomad, merisiilikud on taimetoidulised ja meripurad toituvad põhjasetetest. Kõik okasnahksed arenevad moondega, neil on ujuv vastne. Meritähtedel ja merisiilikutel on naha all lubiplaatidest skelett ja nahast ulatuvad välja lubiogad. Meripuradel lubiokkad puuduvad. *Liikumiseks on okasnahksetel arvukad torutaolised iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. *Meresiilikud kasutavad liikumiseks ka okkaid, meripurad aga tugevaid kerelihaseid. *Toidu haaramiseks on merisiilikul viieosalised lõuad, meripural suu ümberpaiknevad kombitsad. Tähtsus- toiduahelas, inimesele mõned toiduks. 5. PROTISTID 1
Suure ajumahuga: 9001200cm³. Ka väliselt olid nad juba rohkem sarnased nüüdisinimesele (laup kõrgem, hambad väiksemad). Seksuaalne dimorfism sarnanes samuti nüüdisinimestele. Nad olid esimesed, kes omas keskkonnas tõeliselt hästi hakkama said. Tuntud luuleiuks on Turkana poiss (leidis Kamoya Kimeu 1984. a.) Nariokotome´st Turkana järve lähedalt Keeniast. See oli u 1112 aastase (või 9. aastane - küpsesid kiiremini) poisi peaaegu täielik skelett. Turkana poiss elas u 1,6 milj a tagasi. Tema ajumaht oli 880cm³ . Poiss oli 160 cm pikk. Pikkust peetakse suhteliselt üllatavaks ning selle põhjal oletatakse, et Homo erectused võisid olla tänapäevaste inimestega sama pikad. Homo erectus oli esimene hominiid, kes levis laialt, luid on leitud mitmelt poolt 19 Aafrikast, aga ka Euroopast ja Aasiast. Homo erectus kasutas erinevamaid ning peenemalt töödeldud tööriistu kui H. habilis.
... mitte keegi ei tea, kuidas poiss suudab ühe pilguga sisse murda tüdruku südamesse. Armastus on killuke paradiisi. (S.Aleichen) Kui sa ei armasta siis ära palu minul ka seda teha ma ei taha üksi haiget saada. Mida sa oled armastanud, see jääb aardeks igavesti Armastamine on inimesele niisama loomulik kui soojus tulele, kõvadus kivile ja tuul õhule. kui süveneme armastusse, süveneme ka inimesesse. Seks on armastuse skelett: hoiab teda koos. Kui tal armastust ümber ei ole, on ta lihtsalt luukere. Armasta seda, kelle järele tunned huvi ja igatsust; vihka seda, kes tallab su puhast õilsat armastust. Vajan elamiseks kolme asja: päikest päeval, tähti öösel, ja Sind igavesti! Kui mind päriseks ei taha, siis mängimiseks kaa ei saa!!! Saatus sundis lahkuma, kuid mitte unustama... Sa tulid mu ellu, kui päikesekiir. Kui helge naeratus just siis, kui ma Sind kõige rohkem vajasin
16 (lk 54-58, Männik, Biokeemia) 53. Vee- ja mineraalainevahetus. Veevahetus Loomseid kudesid iseloomustab suur veesisaldus. Täiskasvanud looma kehamassist moodustab vesi 55-65%, vastsündinuil isegi 70-80%. Vee hulga vähenemine organismis 15-20% võrra põhjustab looma surma. Vee ja otus kudede ja organite vahel ei ole ühtlane. Suurem veesisaldus iseloomustab ainevahetuse seisukohast aktiivsemaid kudesid ja organeid nt: hambad sisaldavad 10% vett, skelett 22%, aju 74-75%, lümf 89-90%. Veel on organismis palju ülesandeid: vesi on biokeemiline toitaine, universaalne biolahusti, dissotsieerumise tõttu seotud organismi happe-alustasakaaluga, paljudes reaktsioonides on üheks lähteaineks, on reagent, tagab rakkudes stabiilse sisekeskkonna, on termoregulaator, moodustab organismide hüdrostaatilise skeleti (vajalik organismide kindlapiirilise kuju tekkeks), omab kaitsefunktsiooni (pisarad). Vesi on toitaine
ta rasvkudet;Süsivesik (ribuloos 1, 5 difosfaat) on fotosünteesis CO2 esmane siduja.Osadel on ka bioregulatoorne funktsioon, juhul kui nad kompleksis teiste ühenditega kuuluvad hormoonide koosseisu (glükoproteiinsed hormoonid). Monosahhariidid - ehitus, liigitus. Tsüklilise vormi teke lineaarsest. D- ja L- isomeerid, - ja - isomeerid. Tähtsamad esindajad (glükoos, fruktoos, riboos/desoksüroboos, galaktoos). Ehitus: vähemalt kolmest süsinikuaatomist koosnev skelett (tavaliselt hargnemata ahel) ning neis on karbonüülrühm (aldehüüdrühm või ketorühm) ja vähemalt üks hüdroksüülrühm Jaotus: Aldehüüdrühm-aldoosid ja ketorühm-ketoosideks. Tsüklilise vormi teke lineaarsest: Lineaarses vormis võivad olla kõik monosid(trioosid ja tetroosid ong). C6H12O6-glükoosi näide. Pentoosid on võimelised andma tsükli. 5
2) Hingamisteed - ninaõõs, kõri, hingetoru, peabronhid, kopsud - sisse- ja väljahingatava õhu juhtimine Hingamiselundid jaotatakse kliinilises praktikas: 1) Ülemised higamisteed - ninaõõs koos neelu ninamise osa ja kõriga 2) Alumised hingamisteed - hingetoru, peabronhid, kopsud Mille poolest erineb hingamiselundkonna ehitus teistest elundkondadest? Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati õhuga täidetud. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked ehk siinused? Nende funktsioon Ninakõrvalurked on voodertatud limaskestaga Asuvad: ninaõõnes Funktsioon: sissehingatava õhu soojendamine; on hääle resonaatoriteks (hääle kõla) Kõri (LARYNX) funktsioon: hääle tekitamine Kops, kopsud (PULMO, PULMONES): Parem kops (PULMO DEXTER) koosneb 3 sagarast; Vasak kops (PULMO SINISTER) koosneb 2 sagarast;
1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Keemilised ühendid moodustuvad keemiliste elementide ühinemisel, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. Lihtaine - moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks: hapnik, raud, elavhõbe, väävel Liitaine - koosneb erinevatest keemilistest elementidest. Näiteks: vesi, lubi, süsinikdioksiid Nii liht- kui liitained võivad e...
Kindlasti peab projektijuht olema ka juhtkonna esindaja. Strateegia on oluline eelkõige pettumuse vältimiseks. Mida selgem on nägemus, seda paremini töötab projektimeeskond ja seda suurem efekt saavutatakse. Efekti saab mõõta, valides strateegiast tulenevad mõõdikud enne ja pärast muudatuste juurutamist. Kulud muutuvad tuludeks poole aastaga. Seega pannakse äriprotsesside selgitamisega paika kogu juurutuseks vajalik skelett ja luuakse baas õnnestumisele. Kui strateegia puudub, saavutatakse lihtsalt ühtne kliendibaas, mis on esimene ja oluline samm kliendihalduse pikal teel, luues eeldused edasiminekuks. 24 Kliendistrateegia selgitamine töötajatele on protsessi raskemaid osi, peites mitmeid karisid. Näiteks vajavad allüksused teiste üksuste infot, ega soovi oma teavet välja anda, mistõttu võib alata allüksuste juhtide omavaheline vastutöötamine.
IKE Ma loodan, et ei. KIOKO Mis sa veel tegid? IKE Ühel hommikul ma ei läinud enam selle mehe juurde. Enne seda läksin öösel tema korterisse ja jätsin kirja sinna, kus ma seisin. Ma kirjutasin: Ma loodan, et surm on ootamist väärt. Jätsin võtmed sinna ja läksin ära. Mul pole aimugi, kes ta oli. Me ei rääkinud. Ma nägin ainult tema raha ja viletsust. Ja ma mõtlesin, et kui ma sealt ära ei saa, siis mu teadvus kaob nii, et ma ei märka. Skelett kasvab üle keha, nahk luidub. Ja nii ma tulin sinu juurde. KIOKO Kus sa ülejäänud aja olid? IKE Eksinud. Väga segaduses. KIOKO On see üle läinud? 14 IKE Aina selgem on, et maailm libiseb teadmatusse. Kohalolu selgus keset maailmapöörist. Ainult imestus jääb alles. Eks ma harju
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
