Toitumine. Meripurad tuhnivad mudas ja toituvad selles leiduvatest orgaanilisest ainest. Suu ümber paiknevad harulised kombitsad. Nendega ammutavad nad suhu põhjamuda ja liiva. Meripuradel on hästi ruumikas sooltoru. Sellel on toitaineteimendumiseks suur pind, mistõttu loom saab omastada mudas ja liivas leiduva vähese toidu. KOKKUVÕTE *Okasnahksed on omapärase välimusega peata loomad. *Meritähtedel ja merisiilikutel on naha all lubiplaatidest skelett ja nahast ulatuvad välja lubiogad. Meripuradel lubiokkad puuduvad. *Liikumiseks on okasnahksetel arvukad torutaolised iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. *Meresiilikud kasutavad liikumiseks ka okkaid, meripurad aga tugevaid kerelihaseid. *Toidu haaramiseks on merisiilikul viieosalised lõuad, meripural suu ümberpaiknevad kombitsad. *Meritähed on röövloomad, merisiilikud on taimetoidulised ja meripurad toituvad põhjasetetest.
Kordamisküsimused kudede, luude ning liigeste ehituse ja tüüpide kohta: 1. Mis ülesanne on epiteelkoel? Katteepiteel (moodustab naha pindmise kihi), Näärmeepiteel nõrede valmistamiseks, sensoorne epiteel ärrituste vastuvõtmiseks. 2. Mis ülesanne on närvikoel? Anda erutus närviimpulssidena edasi. Neurogliiarakkude ülesanne tugi- kaitse ja toitefunktsioon. 3. Mis ülesanne on luukoel? Luukoest moodustunud skelett kaitseb ja toetab keha. Luukude hoiustab ka mineraalained. 4. Mis ülesanne on rasvkoel? Energia hoiustamine, keha soojustamine, 5. Mis ülesanne on kõhrkoel? Tugifunktsioon 6. Mis ülesanne on verel? Hapniku ja toitainete transport kudedesse, kaitsefunktsioon (tõrjub verre sattunud tõvesid), hormoonide transport 7. Mis ülesanne on retikulaarsel sidekoel? Võimalus muutuda teisteks rakuvormideks 8
Silmlaste suurimaks esindajaks on merisutt (Petromyzon marinus). Merisutt on haruldane vereimejast kala, kes kuulub silmuliste (Petromyzontiformes) seltsi ja keda kohtab harva Eesti vetes. Üldse tuntakse silmlaste sugukonnas 7 perekonda 20-24 liigiga, neist 5 perekonda (Petromyzon, Entosphenus, Caspiomyzon, Lampetra, Ichthyomyzon) 16-20 liigiga põhjapoolkeral ja 2 perekonda (Geotria, Mordacia) 4 liigiga lõunapoolkeral (Caputi and Budelli, 2006). Neid iseloomustab kõhrest skelett, sarvainest hambad ja limane soomusteta nahk. Merisuttidel pole eristunud sabauime ega pole paarisuimi. Merisutid kasvavad kuskil 90- 100 cm pikkuseks ja nende kaal võib ulatuda kuni 3 kg. Oliivipruunil kehal esinevad mustad laigud, altpoolt esineb värve valkjast kollakaspruunini. On teada, et nad sigimisajal muutub heledamaks. Noorte merisuttide värvivariatsioon on tumesinisest tinakarva ja altpoolt valge (Johnson et al., 2006).
Ainuõõssetel esineb kaks eluvormi: kinnitunud polüüp ja ujuv meduus. Merirooside kehasein on paks ja lihaseline, värvikirev, selles pole lubiainet. Meriroosid elavad üksikult. Meriroosid meenutavad lilleõisi, nad elavad merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult. Ümber ta suuava asuvad kümned kõrverakkudega varustatud kombitsad. Võivad kõrvetada ka. Korallidel moodustub õrna keha toeks ja kaitseks lubiainest skelett. Korallid on väikesed polüübid, nad elavad tihedalt üksteise kõrval, moodustades kolooniaid. Korallide elutegevuse tulemusena moodustuvad soojades meredes korallrahud ja korallsaared. Kui nad surevad, jäävad toesed merepõhja. Eesti magevetes elab varshüdra ning läänemeres meririst. Polüüp ainuõõsne loom, kes elab millelegi kinnitunult Meduus ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom
kondoomi. 9.Kus ja kuidas areneb inimloode? Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav? Inimloode areneb emakas embrüogeneesi teel. Kõige enam kahjustatav esimestel arengukuudel ja sünnitusel. 10.Millised elundid tekivad ekto-, ento- ja mesodermist? Ektoderm kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. Entoderm seedenäärmed, maks, soole-ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre, hingamisteede epiteel ja kopsud. Mesoderm Skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid 11.Millest tekivad lootekahjustused? 1) Bioloogilised teratogeenid- pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine 2) Keemilised teratogeenid ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid 3) Füüsikalised teratogeenid mehaanilised traumad, kiirgused, alajahtumine, kuumus 13.Ontogeneesi etapid. 1) Viljastumine 2) Juveniilne etapp 3) Sigimisvõimeline etapp
2.Purdpinnased Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased-looduslikes lasutingimustes olevad pinnased. Tehisalused- eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Looduslikud pinnased:kaljupinnased, jämepurdpinnased, liivpinnased, savipinnased Kaljupinnas-mineraalosakesed on omavhael liitunud tugevateks massiivideks või pankadeks. Parimad ehitusalusedkoormuse all praktiliselt ei deformeeru. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001mm osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud Liigitatakse1)savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnased on ehituse alused,plastsed ja voolavana on hoonete vundeerimina raskendatud. Head ehitusalused pinnased on : Kalju, paerähk,kruus,jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas
Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest. Ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismikaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Koosneb epiteel- ja sidekoest. (juuksed, nahk, küüned) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja kindla kehaasendi säilitamise. Inimese skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (lihased, kõõlused, luud, liigesed) Seedeelundkond lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nüresid eritavad seedenäärmed. (suuava, sõõgitoru, maks, magu, peensool, jämesool, pärak, kõhunääre) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine
Punane luuüdi on vereloomeelund. Selles moodustavad erinevad vererakud. Kollane luuüdi on aga toitainete, eriti rasvade varu. Osa punast luuüdist asendub vananedes kollase luuüdiga. Lihased kinnituvad luudele kõõlustega, see on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis tõmbele ja venitusele väga vastupidav. Nt talub mm läbimõõduga kõõlus 6-12 kg koormust. Kõõlus on kaetud tupega, mis vähendab kõõluse hõõrdumist liikumisel ja hoiab seda asendis. LUUSTIK ehk SKELETT koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. Inimestel on siseskelett, see tähendab, et luustik paikneb keha sees. Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. Samuti moodustavad luud ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. Vastsündinud on luid rohkem kui täiskasvanul, sest lapse arened kasvab osa luid omavahel kokku
1. Kasvuhormooni üleproduktsioon lapseeas põhjustab gigantismi e hiidkasvu ( meestel hiidkasv üle 2 m, naistel üle 190 cm). Gigandid on proportsionaalse ehitusega, lihastik normaalselt arenenud. Kui luustumine on lõppenud, suurenevad väikesed luud nagu ninaluu, lõualuu, labakäeluud akromegaalia 2. Varane suguküpsus suguhormoonide produktsioon algab varem ( 7.-8 a), kasv kiirem ja peatub varem, herkulese kehaehitus väike, tugev skelett, luud lühemad, tugev kehaehitus, kerge kaal 3. Kilpnäärme ületalitlus 4. Neerupealiste koore ületalitlus suguhormoonide produktsioon liiga kõrge, põhjustab varast suguküpsust, erinevus luustumisprotsesst ja vanuse vahel võib olla kuni 5 a Lapse pikkuse ja kaalu hindamine · Vastsündinu pikkus u 50 cm, kaal poistel 3100-3500g, tüdrukutel 3000-3200g
Kalade ehitus ja mitmekesisus Andrus Metsma Rapla Ühisgümnaasium 2006 Kala siseehitus Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Kala siseehitus Kala välisehitus Kala skelett Lesta areng Lesta vastne ja maim sarnaneb väliselt teiste kaladega. Täiskasvanud lest muutub aga tüüpiliseks põhjakalaks. Kala areng Viljastatud Kala vastne Kala maim kalamari Kala areng toimub moondega. Kala vereringe Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud
Herbert Spencer (1820- 1903) Evolutsionism Evolutsioon tasandid - anorgaaniline - orgaaniline - sotsiaalne Evolutsiooni olemus - kasv - diferentseerumine Sotsiaaldarvinism Suvival of the fittest –tugevamate ellujäämine See kehtib nii inimeste kui ühiskondade vahelistes suhetes Sotsiaaldarvinism Tänapäeval on see eelkõige sõimusõna, millega tähistatakse igasuguseid rassistlikke ideid Organism ja ühiskond ORGANISM –rakk, kude, skelett, vereringe, närvisüsteem, toitumine ÜHISKOND – inimene, grupp, tee, ehitised, hüvede jaotus, käskuste, majandus Materialism Elatusvahendite hankimise viis määrab ära inimese mõtted, soovid jms. Ühiskonna osad Baas 1. tootmisvahendid – inimesed, tööriistad, maa, kapital, teadmised 2. tootmissuhted – tootjate vahelised suhted o tööjaotus o kasumi jaotus Tootmisvahendid + suhted = tootmisviis
1. Mõisted *Elund e. organ- organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne *Elundkond- ühiseidd ülesandeid täitvate elundite süsteem *Rakk- organismi väiksem ehitusosa, millel on kõik elu tunnused *Kude- ühetaolise ehituse, talituse ja pärisoluga rakkuda rühm *Marrasknahk- naha pealmine osa, seal asuvad kiiresti jagunevad rakud *Pärisnahk- naha alumiine osa *Nahaaluskude- rasvkoe kiht pärisnaha all *Luustik e. skelett- omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel *Punane luuüdi- luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustavad vererakud *Kollane luuüdi- toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu *Liiges- luude liikuv ühendus *Selgroog e. lülisammas- luuustiku keskne osa *Kolju- pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest *Lihas- lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudest põhjustab kehaosade liigutusi *Kõõlus- sidek...
polnud pidevalt saada - tööriistad võimaldasid purustada luid ja kätte saada toitva luudi - energia ümber jaotumine ja aju arengu suunamine, siseelundkond on võrreldes ajuga oma mahult vähenenud tööriistade kasutamine - suurenes instrumentaalne mõtlemine - võimaldas rikastada toidust - arenes käeline oskus Ontogeneetilise arengu erinevad etapid Embrüol 3 lootelehte: endoderm => siseorganid mesoderm skelett ja lihased ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat => neuraaltoru tekib selgroog 7. nädalat => sarnaned miniatuurse inimesega 100 päeva => loote aju inimesele eriomane Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude: 1. rakkude teke (neuro- ja gliogenees) 2. rakkude migreerumine Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme 3. rakkude diferentseerumine 4. küpsemine (dentriitide ja aksonite kasv) 5. sünapsite teke 6
4. eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid. Tuuralised on kõige hinnalisemad kalad, kellel on kõhreline skelett, st,et kalal ei ole kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks
· Õp.lk.47 MASACCIO (1401 1428) · PÜHA KOLMAINSUS (1425) Santa Maria Novella kirikus (fresko) · Teema ristilöödud Kristus, neitsi Maarja, jumalaisa, põlvitavad palvetajad · Väljendab Kristuse taassündi. Kolmainsus isa, poeg ja püha vaim · Sümbolid oreooliga jumalaisa, toetab Kristuse keha tähendab ülestõusmist. Arhitektuurne raamistik viitab renessansile. Neitsi Maarja osutab sõrmega Kristusele ainus zest pildil. Tuvi püha vaim. Skelett - surm · Kunstiline lahendus maal kui aken kabelisse. Koonduv kassettlagi. Sümmeetriline kompositsioon, Kristus keskel, hele figuur. Figuurid moodustavad kolmnurga. Koloriit freskolikult mahe, vähe kontrasti nii värvis kui valguses. PAOLO UCCELLO (1397-1475) "San Romano lahing" õp.lk.50 SAN ROMANO LAHING (1450) · praegu Londonis (tempera puutahvlil) · T - Firenzelane väepealik Tolentino võidukas lahingus sienalaste üle. · S- mundrid, lipp
Evolutsioon Koostas: Kätlin Lääne 1 2 Sisukord 3. Evolutsioon 4. Taimeriigi evolutsioon 14. Roomajad 5. Vetikad 15. Imetajad 6. Ürgraikad 16. Inimese evolutsioon 7. Sõnajalgtaimed 17. Australopiteek 8. Katteseemnetaimed 18. Homo habilis 9. Paljasseemnetaimed 19. Homo erectus 10. Loomariigi evolutsioon 20. Homo neandertalensis 11. Esimesed loomad 21. Homo sapiens 12. Selgroogsed. 22. Homo sapiens sapiens 13. Maismaaloomad 3 Evolutsioon Kõik taimed ja loomad on tekkinud järkjärgulise muutuse käigus, mida nimetatakse evolutsiooniks. Tänapäevaste loomade ja taimede liigid arenesid palju varasematest liikidest, mis nüüdseks on välja surnud. 4 5 Vetikad Üherakuliste vetikate k...
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
kivimaterjalidest või pinnastest kihid. Mineraalset sideainet sisaldavad kihid tuleb koheselt kruntida. Ühekihilist kergasfaltbetoon katet võib paigaldada ka krunditud killustikualusele. Ühekihiliste kergasfaltbetoonist katete minimaalne kihipaksus on 4 cm. Kergasfaltbetoonsegu sideainena kasutatakse naftabituumeneid, mille viskoossus, temperatuuritundlikkus ja ilmastikupüsivus lubavad saavutada kergasfaltbetoonsegudele kehtestatud nõudeid. Kergasfaltbetoonsegu skelett koostatakse kivi- või kruuskillustikust ja liivast või purustatud kruusast ja liivast. Kasutatava kivimaterjali klass valitakse segulehtede järgi. Kergasfaltbetoonsegus on soovitatav kasutada lubjakivifillerit. Kergasfaltbetoonsegu skelett võidakse koostada kogu ulatuses purustamata materjalidest (A või B klassi kruusast ja looduslikust liivast). Sel puhul on soovitatav nakke parandamiseks lisada segu mineraalosale lupja (1..1,5% kivimaterjali massist)
All paikneb luukude- pinkollus- sees käsnkollus. - Käsnkollus- vähendavad luude kaalu. Pehme ja käsnjas. - Pinkollus- luu pidamise osa, kaitseb, tugev, luuüdi. - Punane luuüdi- vereloomeelund- erinevad vererakud moodustuvad, kanduvad vereringesse. - Kollane- toitainete varu, rasvad. - Kõõlused- lihased kinnituvad lihastele, kannavad lihaste liigutused luudele, võimaldab liigutada. - Luustik- skelett. Lihastele kinnituskohaks, kaitseb, võimaldab liikuda, annab kuju. Lihased- liigutamiseks, kehatemperatuuri säilitamine, kaitseb, annab kuju. - Skeletilihased- vöötlihased, allub inimese tahtele, kokkutõmbed tugevad ja kiired. Jagunevad pea-, kere- ja jäsemete lihasteks. - Südamelihased- ei allu meie tahtele, automaatselt, tõmbuvad rütmiliselt kokku. - Silelihased- tahtest sõltumata, tõmbuvad kokku aeglaselt.
1792. aastal sai ta Prantsusmaa aukodanikuks. Benthami nime seostatakse ka Londoni Ülikooli asutamisega 1826. aastal (inspiratsioon ja rahalised vahendid). Ta oli kirjavahetuses paljude nähtavate poliitika ja ühiskonna tegelastega. Bentham suri 6 juunil 1832. Temast jäi maha kümneid tuhandeid lehekülgi käsikirju, mida ta lootis, et kunagi avaldatakse. Oma testamendis soovis ta, et tema keha lahatakse avalikult anatoomia loengus. Skelett ja pea säilitati ning seda hoitakse siiani puust kabinetis (pea on turvakaalutlustel asendatud vahast peaga). Benthami tähtsamad teosed * A Fragment on Government Bentham analüüsib, kritiseerib ja pilkab selles teoses William Blackstone'i esimest raamatut 'Commentaries on the Laws of England' (märkusi Inglismaa seadustest). Näiteks on talle vartukarva Blackstone'i traditsioonide kaitsmine seadustes, sest ta leidis, et seadusandluses oleks
Väliskatteks on nahk- kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. (higinäärmed- termoregulatsioon; pigmendirakud- ultraviolettkiirguse kahjulikku toimet vähendab) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Lihased peavad olema kinnitunud skeleti ehk toese külge. Skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Seedeelundkond lagundab toitu. Moodustub- seedekanal ja sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. (suuõõn,söögitoru,magu,12sõrmik, kuhu eritavad oma nõresid maks ja kõhunääre) Peensooles toimub toitainete imendumine verre. Seedimata osakesed kogutakse jämesoolde ja sealt eemaldatakse päraku kaudu. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Tagab
Entoderm e. sisemine looteleht Ektodermile tekib ürgjutt, mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Hiljem moodustub mesoderm e. keskmine looteleht. Lootelehtedest kujunevad hiljem elundis ja elundkonnad. ENTODERM: mask, soole- ja maonääre, kõhunääre, kilpnääre, kopsud, epiteel. EKTODERM: kesknärvisüsteem ja meeleelundid, epidermis marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad. MESODERM: Skelett, lihased, kõik sideokoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond. Rasedus kestab 40 nädalat e. 9 kuud: I trimester 0 3 kuud elundite algus II trimester 3 6 kuud põhiliselt kasvab III trimester 6 9 kuud tekivad kopsud BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise arengu e. filogeneesi lühike ja kiire kordus. PLATSENTA e. emakakook Ülesanded: Ainevahetuslik Platsentaarbarjäär Loote varustamine antikehadega Toodab hormoone
lootekuu lõpus 14. Millised organid ja organsüsteemid arenevad välja: entodermist, ektodermist, mesodermist? Sisemine looteleht ehk entoderm – seedenäärmed – maks, soole- ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; Välimine looteleht ehk eksoderm – kesknärvisüsteem ja meeleelundid. Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad, hingamisteede epiteel ja kopsud; Keskmine looteleht ehk mesoderm – skelett, lihased, kõik sidekoetüübid, kuse- ja suguelundid, ringeelundkond 15. Sõnasta biogeneetiline reegel, selgita selle tähtsust Lootelise arengu algetappidel toimub liigi bioloogilise (ajaloolise) arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. 16. Kui kaua kestab normaalne rasedus? Normaalne rasedus kestab 40 nädalat. 17. Teratogeenid ehk lootelise väärarengu põhjustajad Bioloogilised: o Pärilikud haigused – geen,- kromosoom- ja genoommutatsioonid
20.sajandi alguses (pärast esimese maailmasõda) arhitektid loobusdi ajaloolistes stiilides ornamentaalsetest kaunistutest. 20. sajandi arhitektuuris kehtivad täiesti uued põhimõtted, ehitusviisid ja uudsed ehitusmaterjalid. Moodsa arhitektuuri üksikuid eelkäijaid leiame siiski juba 19. sajandist. Need kuuluvad aga inseneriheitusse, mida tollal üldse ehitusekunstiks ei peetud: raudteejaamad, näitusepaviljonid, tööstushooned, terassillad jne. Nagu skelett hoidis neid kõiki ülal osadest kokkupandud metallsõrestik. Viimase kasutamine võimaldas luua mitmekesisemaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid ja suuremaid hooneid ning avaramaid siseruume. Näiteks 1851. aasta Londoni maailmanäituse paviljoniks ehitatud Kristallpalee koosnes peaaegu ainult klaasist ja rauast ning mahutas endasse ka suured pargipuud, mis kasvasid ehituseks planeeritud kohal. Üllatusi pakkus ka 1889. aasta Pariisi
aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Iseloomustavad tunnused: · Väike aju (380-450 cm³) · Pikad rippuvad käed · Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal · Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ja tõenäoliselt ka linnumunadest. Australopithecus afarensis "Lucy" 3,2 miljonit aastat vana osaline skelett (40%) leiti 1974. aasta novembris Põhja-Etioopiast Hadarist dr. Johansoni ja Gary poolt. Lucy liik nimetati .... · 107 cm pikk ja kaalus 28 kg Osav inimene Homo habilis Elasid umbes 2,4-1,5 miljonit aastat tagasi · Mehed olid umbes 1,3 m pikad ja kaalusid 37 kg · Naised olid umbes 1,2 m pikad ja kaalusidd 32 kg Osavat inimest iseloomustab: · Suurem aju 460-800 cm³ · Kolju kuju, mis sarnaneb tänapäeva inimesega · Lamedam nägu · Väiksemad hambad
Kordamine Sissejuhatus. Biokeemia. I Bioloogia on elu uuriv teadus (lk 8-23) 1. Mõisted: autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest Molekul- aine väikseim osake, millel on kõik selle aine osakesed Organell- raku osa, millel on kindel ehitus ja ülesanne Organism- elusolend, kellel on terviklik keha, sigimisvõime, kasv, aren ja ainevahetus Populatsioon- sama liiki isendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kooslus- kõik elusolendid, kes elavad samal ajal samas elupaigas Ökosüsteem- samas elupaigas elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad elusolendid koos ümbritseva eluta keskkonnaga Biosfäär- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koeõpetus Anatoomia- organismi ehitus...
uuendamisel. Uus Maarja kabel ehitati 1513-1523. Stiililiselt on see hiilgav hilisgootika, peene ja meisterliku töötlusega vormirikkaim ehitusmälestis Eestis. Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See koosneb kahest osast. All on orvakujuline seinahaud, kus lamab skelett rinnal kärnkonn ja kolba juures madu. Ülal asub kaks rida reljeefe Kristuse kannatusloo teemadel. Tulekahju kirikut piiramas · Kiriku põlemine 1625. a. Tolle aasta ööl vastu 29. maid süütas pikne Oleviste torni. Hävis torn, sulasid kirikukellad, kirikus hävisid kõik pärast pildirüüstet muretsetud esemed. Jäid vaid müürid. Seekord taastati kirik kiiresti - kolme aasta pärast avati uksed jumalateenistuseks. Kaheksatahuline
SÜSIVESIKUD 1. Definitsioon: a d. Süsivesik polühüdroksüalehüüd, -ketoon või aine, mis annab hüdrolüüsi käigus vastavaid ühendeid. Empiiriline valem (CH2O)n. Süsivesikud jaotatakse süsiniku sisalduse järgi: a.i. Monosahhariidid ehk monoosid lihtsuhkrud, ei saa lõhustada lihtsamateks suhkruteks; C aatomeid molekulis 3...7. Molekuli ehitus: hargnemata süsiniku skelett, kus üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisesse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad. Vii ja enamat süsiniku aatomit sisaldvad monosahhariidid esinevad vesilahustes 5- ja 6-liikmeliste heterotsüklitena. Esinevad stereoisomeerid. a.ii. Oligosahhariidid liitsuhkrud, mis koosnevad 2...10 kovalentselt
Sisukord . 1 . Tiitelleht . 2. Sisukord . 3. Sissejuhatus. LK 1 . 4 . Kaltsiumkarbonaadi tähendus ja olekud looduses . LK2 5. Kaltsiumkarbonaadi kasutamine ravimites ja tervise parandamises LK 3 6.Kaltsiumkarbonaadi kasutamine tööstuses LK 4 7. Kokkuvõte LK 5 8. Kasutatud kirjandus . LK 6 Sissejuhatus See essee on tehtud kaltsiumkarbonaadist . Minu teemavalik tulenes sellest , et meil toimus loos klassis ja mina sain endale kaltsiumkarbonaadi . Kaltsiumkarbonaat on sool ja seetõttu esineb ta tihti kristalses olekus . Sellel on palju erinevaid vorme ja kasutusviise .Juttu tuleb selle raviomadustest ja kasutusest tööstuses , põhiline vorm kaltsiumkarbonaat on lubjakivi , millest ka räägitakse. Kaltsiumkarbonaat on sool , mis koosneb kaltsiumist ja anioonist nimega karbonaat . Seda kasutatakse paljudes alades , millest ka juttu tuleb. Seda kasutatakse nii ravimitena kui ka ehitusaladel . ...
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja Tsütoplasmaatilised rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi organismide P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv. nukleiinhappeis-riboos ja ...
5. Kuidas jaotuvad hingamiselundid vastavalt talitlusele? Päris-hingamiselundid- kopsude alveoolid, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel ja hingamisteed,kuhu kuuluvad ülejäänud hingamiselundid. 6. Kuidas jaotatakse hingamiselundid kliinilises praktikas? Ülemised ja alumised hingamisteed. Ülemised: ninaõõs, kõri. Alumine: hingetoru, peabronhid. 7. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Nende sein on tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täiedetud õhuga. 8. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes? Õhu puhastamine, niisutamine, soojendamine ja kontroll. 9. Millised on ja kus asuvad ninakõrvalurked/koopad (siinused)? Ülalõualuu urge, otsmikuluu urge, sõelluu urked- need soojendavad õhku. 10. Kõri lad. k. larynx Kõri asukoht: asub kaelal 4-6 kaelalüli kõrgusel, kaetud kaelalihastega, külgedel asuvad kilpnääre, taga neel.
hingamisteedeks hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks. 5. Hingamiselundite ehituslikud iseärasused võrreldes teiste elundkondadega Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Hingamiselundite süsteemil on veel teisigi funktsioone. Ninaõõne ülemises osas asub haisteelund, kõri on häält tekitavaks organiks, kopsude kaudu eraldub veeaur. 6. Mis toimub sissehingatava õhuga ninaõõnes?
pehmem käsnjas luukude- KÄSNOLLUS. *Osa luid on SEEST ÕÕNSAD, see teeb luustiku kergemaks. *Luu sees on LUUÜDI. Punane luuüdi on vereloomeelund, kollane luuüdi on rasvade tagavara. *Kõõlus on valkainest koosnev sidekoeline väät, mis on tõmbele ja venitustele väga vastupidav. Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil. Kõõlused kannavad lihaste liigutused luudele ja võimaldavad neid liigutada. *LUUSTIK ehk SKELETT koosneb omavahel seondunud luudest, ta on inimese tugielundkonna osa. *Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid ning on lihastele kinnituskohaks. *Samuti moodustavad luude ruume, mis kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi pea- ja seljaaju. *Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda. *Enamik luudevahelisi ühendusi on liikuvad. *LIIGES on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab neil liikuda.
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud ≠ suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv....
Nahas asuvad pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. Nahal elab normaalselt mitmeid mikroorganisme – seeni ja baktereid. Tugielundkond Liikumisvõime Selleks, et lihased saaksid oma jõudu rakendada, tagamine peavad nad olema kinnitunud skeletile ehk toesele. Kindla asendi Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille säilitamise külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Vähesel tagamine määral on skeletis ka kõhrkude. Luustik koos lihastega moodustab ~50% keha kogumassist. Seedeelundkond Toidu Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja lagundamine sellesse nõresid eritavad seedenäärmed. Kanal
’’[9] temal seitse tundi kestab. Luuleraamat ’’Täisminevik’’ on suunatud vanematele inimestele ja luuletustest arusaamiseks pidin ma väga süvenenult lugema ja mõtlema. See 369-leheküljeline raamat oli täis luuletusi, mis minu arvates võiks huvi pakkuda täiskasvanud lugejale. Huvitavaim luuletus oli ’’Kübaraga’’ Kas tõsimeeli väidad, et Luud-kondid, lülisammas pikk ka mul on selline skelett? ja igi-irvel hammastik… Et sama hallis koljuluus Kui annad kätt, siis mõtled, et on kinni mälu, mõtted, juus, su peos on kontidest bukett? et haraline lõuaots Ja ütledki, et meelepett on tegelikult kondiklots, on muu – jääb kindlaks vaid skelett?
Ta räägib ka, kuidas nad on muutunud täielikult tundetuks. Kuidas nad jäid ilma oma perekonnast või sõpradest. Teoses ,,Läänerindel muutuseta" saavad kõik tegelased surma. Jutustaja Paul Bäumer kõige viimasena. Päris loo alguses sureb Kemmerich. Remarque kirjeldab tema surma päris täpselt. ,,Kemmerichi huuled on justkui maha pühitud, suu suuremaks muutunud, hambad torkavad teravalt silma, nagu oleks nad kriidist. Liha ta näos on kokku sulanud, sarnad tungivad esile. Skelett rajab endale teed. Silmad on auku vajunud, Mõne tunni pärast on kõik läbi." Läbi see saigi. Kemmerichi jalg amputeeriti ning sellepärast saabus ka surm. Ometi ei olnud Kemmerich selles maailmas päris üksi. Tal oli ema, kes oli hullumas, kuuldes pojaga juhtunust. Ta nõudis, et Paul räägiks talle täpselt, mis Kemmerichiga juhtus, kuid Paul valetas, et säästa ema kannatamast veel rohkem oma poja pärast, kui ta seda juba tegi.
· Klient tahab teenuse eest vähem tasuda · Osakonnajuhataja tahab ideed juhtkonnale müüa 3. ÕIGE LÄHENEMISVIIS 3.1 Kuidas jõuda õige lähenemisviisini Õige lähenemisviis on mõte või lause, mis viib teid kõige paremini eesmärgini. See on mõte või lause on eeldus, ideeline alus, kontseptsioon, koondav element, edasiviiv jõud, strateegia, mänguplaan või sõnumi sisu. Õige lähenemisviis on ka ehituse raketis, küsimuse tuum, keha skelett, muusika kandev meloodia. Kui olete kord otsustanud, mida ja kuidas soovite, peaksite 30 sekundilises sõnumis leidma parima viisi selle mida ja kuidas saavutamiseks. See ongi õige lähenemisviis. 3.2 30 sekundi või vähemaga Õige lähenemisviis on mõte või lause, mis viib kõige otsemini eesmärgile. Õige lähenemine hõlmab ka kuulaja vajadusi ja huve. Õige lähenemine annab teile lähtekoha ja hoiab teid eesmärgi taotlemisel õigel teel.
RAKU EHITUS JA TALITLUS · Mikroskoopilised mõõtmed · Tsütoloogia algus 17. Sajandi keskpaik- Hook, kes leiutas valgusmikroskoobi. · Scleiden & Schwann KÕIK ORGANISMID ON RAKULISE EHITUSEGA. · Virchow IGA UUS RAKK SAAB ALGUSE ÜKSNES OLEMASOLEVAST RAKUST SELLE JAGUNEMISE TEEL. · Rakkude ehitus ja talitlus on omavahelises kooskõlas · Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet. Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli. 3-tüüpi: vöötlihaskude( skelett) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hul...
arv ja tiigrid ei leia küllaldaselt toitu ellujäämiseks. Selle tulemuseks on tiigri tungimine inimese elupaikadesse. Tiigri kehaosadele on suur nõudlus rahvusvahelisel mustal turul. Paljud tapavad tiigreid selleks, et teenida elatist endale ja oma perele. Vahendajad maksavad salaküttidele umbes 60 Rasmus-Richard Marjapuu, Haapsalu 2010 dollarit surnud tiigri eest. See on suur raha vaeses Indias, aga väike protsent sellest, mis selline äri toob sisse lõppfaasis. Terve tiigri skelett maksab mustal turul rohkem kui 60 000 dollarit. Inimasustuse laienemise tulemusena killustuvad ühtlased metsamassiivid ja muud tiigrile elukõlblikud paigad. Tiigrid ühest areaalist eralduvad teistest, kuna nende vahele tekkivad inimasulad ja farmid. See tähendab, et ühe piirkonna tiigritel ei ole võimalik paarituda naabruses asuvate piirkondade tiigritega, puudub võimalus geneetiliseks vahetuseks. Seega, peamised põhjused, miks tiigrit ähvardab väljasuremine on: * salaküttimine
Vitamiinid: A, D, E, K, Q, F. B1, B2, B3, PP, B6, B12, B15, C, H, FOOLHAPE Nimetused (tähtnimetused, keemiline põhinimetus) Biofunktsioon organismis Defitsiidist tulenevad probleemid VESI Täiskasvanu ööpäevane vajatav veehulk on 2-2.5 l Imikutel 120-170 ml/kg 4-6 aastased lapsed 75-100 ml/kg VEE BIOFUNKTSIOONID: Termoregulatsioon/ kaitsefunktsioon ülekuumenemise eest Ainete transport organismis Organismi hüdrostaatiline skelett Kaitsefunktsioon (nt pisaravedelik) Viljastumine ja loote areng ELEKTROLÜÜDID Katioonid: Na+ naatrium, K+ kaalium, Ca2+ kaltsium, Mn2+ mangaan Anioonid: kloriidid, vesinikkarbonaat, fosfaadid, sulfaadid Funktsioonid Tagavad kehavedelike osmolaalsuse Moodustavad bioelektrilisi rakumembraani potentsiaale On ainevahetuse katalüsaatoriteks Määravad kehavedelike pH Stabiliseerivad teatud kudesid
Moodustab närvisüsteemi, pea- ja seljaaju ning närvid. 4. Elundi ja elundkonna mõiste. Näited.: · Elundiks nim. Kehaosa, millel on kinel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. (N:luud, lihased, süda, maks jt.) · Elundkonna moodustavad ehituselt, talituselt ja arengu poolest sarnased elundid.(N:tugi-liikumiselundkonna moodustavad peaaegu kõik luud skelett, südame veresoonkond) 5. Anatoomilise vaatluse orientiirid: teljed, tasapinnad.: 1. Frontaaltelg-vasakult paremale 2. Sagitaaltelg-eest taha 3. Vertikaaltelg-ülevalt alla 1. sagitaaltasapind-jagab keha vertikaalselt eest taha, paremaks ja vasemaks pooleks 2. horisontaaltasapind-läbib keha horisontaalselt ja jagab selle ülemiseks
tase Närvirakk Kude Veri Seedeelundkond 1.6 Elu tunnused Nimeta elu tundemärke. (4) - - - - 12 2 Luud 2.1 Üldmõisted Tõmba sobivale vastusele joon alla. 1. Organismi luuline toes on a. Osteporoos b. Kõhr c. Skelett 2. Luukude on a. Sidekude b. Epiteelkude c. Lihaskude 3. Liiges võimaldab luudel a. Murduda b. Liikuda c. Varustuda toitainetega 4. Lihased kinnituvad luudele ... abil a. Kõõluste b. Käsnaine c. Närvide 5. Lülisammas on a. Sidekoeline väät b. Selgroog c. Vaagnavööde 6. Kolju kaitseb a
ümber vertikaaltelje toimub lülisamba pöörlemine. Lisaks lülisamba vetrumine. 23. Lülisamba füsioloogilised kõverdused a)Kumerus ette esineb kaela- ja nimmeosas (kaela- ja nimmelordoos). b)Kumerus taha rinna-ja ristluuosas (rinna- ja ristluuküfoos). Suurendavad võimeit põrutusi ja tõukeid paremini amortiseerida, hõlbustavad tasakaalusäilitamist ning suurendavad rinna-ja vaagnaõõne mahtu. 24. Rindkere skelett (luud, roided) Lülisamba rinnaosa, 12 paari roideid (7 paari pärisroideid; 3 paari ebaroideid; 2 paari vallasroideid) ja rinnak. 25. Roiete ühendumine lülisamba ja rinnakuga Roided ühenduvad lülisambaga kera- ja ratasliigeste abil. Roided pöörlevad oma pikitelje. 26. Ülajäseme piirkonnad ja luud Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. · Õlavööde(abaluu ja rangluu)
kämbla-lüliliiges, mis on ellipsoidliiges. Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 39. Sõrmelülide vaheliigesed: Lülivaheliigesed on plokkliigesed (1-teljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a)Vaagnavööde: · kaks puusaluud. b)Alajäseme vabaosa: · Reis - reieluu ja põlvekeder. · Säär - sääreluu ja pindluu. · Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu
2) Kaugmine kodar-küünarluu on ratasliiges, liigese moodustavad kodarluu küünarluumine sälk ja küünarluupea. 3) Küünarluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline side. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad ühtse terviku, liikumine toimub ümber küünarvarre diagonaaltelje. Sissepööramisel ristuvad küünarvarreluud ja peopesa on suunatud alla taha, väljapööramisel on küünarvarreluud paralleelselt ja peopesa suunatud ette ülesse. 12. Käe skelett: Käe sekeleti moodustavad: -randme luud: 8 väikest luud kahes reas -kämbla luud: 5 lühikest toruluud -sõrmelülid: 5 lühikest toruluud – pöial kahe ja teised sõrmed kolme lüliga - luudevahelised ühendused, liikumisvõimalused: 1) randme-kämblaliigesed – randmeluude distaalne rida ja 2.-5. kämblaluude põhimikud; lameliigsed; liikuvus väike (amfiartroosid – annab stabiilsuse) 2) Pöidla-randme-kämblaliiges – trapetsluu ja 1. kämblaluu põhimik; hästi liikuv sadulliiges =
Vesi 80 Valgud 14 Teised anorgaanilised ühendid Lipiidid 2 (soolad) 1,5 Sahhariidid 1 Nukleiinhapped DNA 0,4 RNA 0,7 Madalmolekulaarsed org üh 0,4 · Keemilised elemendid organismides (makroelemendid) EI OLE IOONIDENA! o C- skelett o H- skeleti täiteaine o N- skeletti täitev valkude põhikoostis (NH2), DNA põhikostis o P - nukleiinhapped, energeetilised ühedid o S aminohapped, energeetilised ühendid o O oksüdeerija · Ioonide ülesanded o Ca+2 lookoe tugevdamine, osaleb H2O hulga regulatsioonis, süntaksi töös o K+, Na+ - närviimpulsside edastamine o Cl- - maohappe koostises, aitab toidu seedimisel
Niiet sport mõjutab hästi. Ühel oli kõik ok aga luud hõredad aga siis tuli välja et oli aastaid kasutanaud glükortikoide sisaldavaid ravimeid Luude tihedust vähendavad ka kindlad ravimid. Näiteks pretisoloon, kortisool( sisaldavad glükortikoide) Luud on kaetud luuümbrisega. Luu paksenemine tekibki luuümbrisega. Sinna kasvavad siisse veresooned ja närvid ja siis nad varustavad sellega luukudet Kavuhormooni produktsioon on öösel suurem luude funktsioonid 1. Skelett on tugiaparaadiks 2. Luudel on kaitsefunktsioon ( näiteks koljul peaaju kaitseks, roietel rindkere õõnendite kaitseks, vaagnal osalt seedeelundite kaitseks aga suuremalt jaolt erituselundite kaitseks, lülisambal seljaaju kaitseks) 3. Bioloogiline funktsioon seisneb sellest,et luud osalevad ja mineraalide ainevahetuses. Eriti kaltsiumi ainevahetus. luud on kaltsiumi depooks. Ja kaltsiumi taset veres üritab organism hoida stabiilsena. 4
9. Süsivesikute ülessanded organismis? Energiaallikas ja varuaine- energiapuuduse korral hakkab organism esimesena kasutama süsivesikud. Suuremad süsivesikud lagundatakse glükoosiks ning glükoosi saavad rakud energiatootmiseks kasutada. Ehitusmaterjal- tselluloosist koosnevad taimerakkude kestad. Kitiinist koosnevad seenerakkude kestad ja putukate skelett. Kaitse- taimerakkud tselluloosist kestad nind seenerakkude ja putukate kiriin kaitseb välismõjude eest. Suhkrulahuse tekkimine rakkudes väldib jääkristallide teket ja kaitseb madala temperatuuri eest. Lähteaine- süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produktiks ja samas ka taimedes lähteaineks kõigi biomolekulide- lipiidide,valkude ja nukleiinhapete sünteesiks
kristallidega tihti segi. Kõvadus: 5 Värvus: roheline, valge, kollane, sinine, pruun Läige: klaasiläige Iseloomulikud tunnused: Esinemise vorm ja koht: levinud peaaegu kõigis mineraalides. Esineb sette- ja moondekivimites. Apatiidist koosnevad näiteks inimeste hambad ja skelett ning paljude teiste organismide toesed. Silikaadid päevakivi Päevakivi Päevakivi savimineraalid Kuju: prismalised, plaatjad, plokilised kristallid (kaoliniit- Kõvadus: 6 kaoliin) Värvus: valge, valkjashall, lihapunane, roosakas talk Läige: klaasjas Iseloomulikud tunnused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
