Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 39. Sõrmelülide vaheliigesed: Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a)Vaagnavööde: kaks puusaluud. b)Alajäseme vabaosa: Reis - reieluu ja põlvekeder. Säär - sääreluu ja pindluu. Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist
KEELES)- KÄSI- MANUS jaguneb: RANNE- CARPUS, KÄMMAL- METACARPUS, SÕRMED- DIGITI MANUS, KÄE SELG- DORSUM MANUS, KÄE PIHK- PALMA MANUS 6. NIMETAGE KUIDAS JAOTATAKSE KÕHUÕÕS (3) (EESTI KUI LAD. K.)- ÜLAKÕHT- EPIGASTRIUM, KESKKÕHT- MESOGASTRIUM, ALLKÕHT- HYPOGASTRIUM 7. SKELETI PILT JA PANNA EESTI JA LAD. KEELSED NIMETUSED JUURDE- 14 1) Pea skelett – sceleton; otsmikuluu- os frontale 2) Alalõualuu – mandibula 3) Õlavöötme luud: abaluu- scapula; rangluu-clavicula 4) Rinnak – sternum 5) Õlavarreluu – humerus 6) Roie – costa; Rindkere (rinnakorv) – thorax 7) Lülisammas – columna vertebralis; Nimmeosa – pars lumbalis 8) Puusaluu – os coxae 9) Kodarluu – radius 10) Küünarluu – ulna 11) Randmeluud – ossa carpi 12) Kämblaluud – ossa metacarpalia 13) Sõrmede lülid – phalanges digitorum manus
e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 3. Luude ehitus Luu (os) on teataval määral plastiline organ, mille väliskuju ja sisestruktuur kohanevad pidevalt funktsionaalsete tingimustega. Lihaskehast eemaldatud luud on kõvad, elastsed, kollakasvalged organid. Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadaks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse
mälu ja mõtlemine; Perifeerne, vegetatiivne (sümpaatiline, parasümpaatiline) põhifunktsioon on silelihaste töö, siseelundite ja ainevahetuse reguleerimine; Somaatiline (närvid ja närvisõlmed) -ülesanneteks on skeletilihaste tegevuse reguleerimine . Südame veresoonkond (vereringe elunditeks on süda, veresooned, veri, lümf, koevedelik-organismi sisekeskkond. Põhifunktsioon on kudede verevarustus. Tugi- ja liikumiselundkond elunditeks on skelett, luud, kõhred, liigesed, kõõlused. Skeletilihased Nahk - epiderm e. marrasnahk, derma e. pärisnahk, nahaalune kude. Nende põhi funktsioon on keha kuju moodustamine; pea- ja seljaaju, rinnakorvi ja kõhuõõneelundite kaitse, tugi, elundite liikumine. Naha ülesanne on kaitse mehaaniliste ja keemiliste vigastuste, viiruste, mikroobide eest; termoregulatsioon; kuuma, külma, valu, puudutuste, koormuste tajumine
Homo erecruse eksisteeris eri paikades eri ajapikkusega. Aasiast kadus ta praeguste andmete kohaselt 200 000-300 000 aastat tagasi, Kagu-Aasiast aga alles paarikümne tuhande aasta eest. Tema aju kasvas kuni 1100 kuubikuni. Suure tõenäosusega oli Homo ergasteri liinist või tema sõsarliinist pärit Homo heidelbergensis. . H. ergaster arenes edukalt edasi ka Aafrikas, kust on muide leitud (1984) ka selle liigi pea täielik, ca 1.5 MA vanune skelett nn. Narikotome poiss oma ea kohta pikk, sihvakas, kehakujult meile väga lähedane, kuid tüüpilise H. ergasteri (erectuse) koljuga fossiil. Tema oletatav täiskasvanust peast pikkus oleks olnud 180- 185 cm või enamgi ja oli kehakujult ilmselt adapteerunud kuumas kuivas kliimas elamisele. Aafrika hilise ergasteri (alla 1 MAT) fossiile on leitud rohkelt ka Atlase mägede alalt Loode-Aafrikast. Homo sapiens-Linne poolt pandud nimi(1758). Kaasaegse inimese vanim
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88
Üldiselt esineb rohkem vanematel inimestel. 15.Kirjelda süsivesikute rolli organismides koos näidetega. o Energiaallikas ja varuaine- energiapuuduse korral hakkab organism esimesena kasutama süsivesikuid. Süsivesikuid varuvad nii taimed, loomad, kui seened. Taimed säilitavad süsivesikuid tärklisena, loomad hoiavad glükogeenina maksa-ja lihasrakkudes. o Ehitusmaterjal- Taimerakkude kestad koosnevad tselluloosist. Putukate skelett ja seenerakkude kestad koosnevad kitiinist. o Kaitse- Taimerakkude, seenerakkude ja putukate erinevatest süsivesikutest kest kaitseb välismõjude eest. Suhkrulahuse tekkimine rakkudes väldib jääkristallide teket ja kaitseb madala temperatuuri eest. o Lähteaine- Süsivesikud on fotosünteesi lõpp-produkt aga samas ka lähteaineks kõigi biomolekulide (lipiidid, valgud ja nukleiinhapped) sünteesiks. 16
On see siis välja antud eelmise sajndi lõpus või keskpaigas - suurt vahet pole, sest viimaste aastasadade jooksul pole selles vallas suuri muutusi toimunud. Hobuse kehapiirkonnad. Looma phul räägitakse kehaosadest -- pea, kael,kere, saba jäsemed. Kehal eristatakse erinevaid piirkondi. Eesti Ratsaspordi Liit 1 Veterinaaria Hobuse luustik ehk skelett. · Skelett koosneb erinevatest luudest (paarsada üksikut luud), mis annavad pehmetele kudedele kinnituspunkte ja pakub kaitset olulistele organsüsteemidele (süda, kopsud jne). · Luud on väljaspoolt kaetud sidekoelise kestaga, mida nimetatakse periostiks ehk luuümbriseks. Periosti abil kasvavad luud paksuses. Kasvavatel lomadel on luuotsad luukehast eraldatud epifüüsikõhrega, mis võimaldab luude kasvamist pikkuses. Sellised
Kõik tegurid, mis avaldavad lümfisoontele mehaanilist survet - lihaste kontraktsioon - väline surve, eriti massaaz, soodustavad lümfi liikumist. 5. ELUNDKONNAD 5.1. Tugi- ja liikumiselundkond (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 102-164) Tugi- ja liikumiselundkonna hulka kuulub luustik koos liigeste ja teiste liidustega ning skeletilihased koos kõõluste ja lihaskestadega. Keha toese moodustab skelett e. luustik. Seda nimetatakse ka tugielundkonnaks. Kuna luustikule kinnituvad lihased, mis neid liigutavad, võimaldades seega keha liikumist, nimetatakse luustiku ka liikumiselundkonna passiivseks osaks. Luustik on organismi karkass, millele kinnituvad lihased. Samuti kaitseb luustik mitmeid tähtsaid elundeid, näiteks koljuluudest moodustunud koljuõõnes asub peaaju, samuti lülisambast, roietest ja rinnakust moodustunud rindkere õõnes asuvad kopsud ja süda.
side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT
side- e tugikude- suur rakuvaheaine sisaldus 1. veri 2. lümf 3. retikulaarne- luuüdis, lümfisõlmedes, põrnas 4. rasvkude- nahaaluskoes, rasvikutes 5. kohev sidekude- ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel, seostab elundeid omavahel 6. tihe sidekude- kõõlused, sidemed, fastsiad, naha võrkkiht 7. kõhrkude- kõrvalestades 8. luukude- skelett lihaskude- kokkutõmbevõime e lihaskontraktsioon 1. silelihaskude- siseelundite seintes, veresoonte seintes 2. vöötlihaskude e skeletilihas- moodustavad skeletilihaseid 3. südamelihas- ainutl südames närvikude- koosneb närvirakkudest e neuronitest, neurogliiarakkudest võimeline erutuma ja seda edasi andma 4. elund- kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon NT
· võsundeid (maasikas) · lehti (varjukannike) · sibulaid (tulp) · mugulaid (kartul) · varsi (lepp) Eostega paljunevad: sõnajalad, samblad, vetikad, seened. Selgrootud loomad Selgrootul: · kõhtmine närvikett · välisskelett · närvisüsteem keha kõhtmisel poolel · süda paikneb selgmiselt · veresüsteem on sageli avatud · puudub luuline selgroog · närviväädid · lihastik Selgroogsel: · skelett · vereringesüsteem suletud · toes keha sisemuses · närvisüsteem keha selgmisel poolel · süda paikneb kõhtmiselt · lülidest koosnev selgroog · süda ja veresooned moodustavad ühtse suletud õõnsuste süsteemi Ainuõõssed-kõrvetavad loomad suu kehaõõs noor hüdra
1. Mis on anatoomia? Õpetus organismi välis- ja siseehitusest, selle elundite asendist ja kujust Õpetus elusorganismide ja selle erinevate elundite talitlusest ja nende seostest ümbritseva 2. Mis on füsioloogia? keskkonnaga. Füsioloogia kirjeldab kuidas konkreetne elund oma ülesannet täidab. 3. Mis on patoloogia? Patoloogiline anatoomia uurib ehituslikke ja struktuurseid muutusi elundites ja kudedes. Sisenõrenäärmed: 1. hüpofüüs e ajuripats, 2. kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed, 3. harknääre, 4. 4. Nimeta endokriinorganid kõhunääre e pankreas, 5. sugunäärmed munasarjad (naistel) ja munandid (meestel) NS vegetatiivne e autonoomne - parasümpaatiline ja sümpaatiline; NS somaatiline - 5. Närvisüsteemi (NS) jagu...
2. seedeelundkond suuõõs, neel, organismi söögitoru, magu, varustamine seedenäärmed, toitainetega, peensool, jämesool seedimine 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, infovahetus (töötleb, seljaaju, närvid salvestab, väljastab) 4. liikumis- ja skelett, lihased, toestus, liikumine, tugielundkond liigesed kehakuju, kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri
Luud liiguvad ühes suunas (nt.küünar- ja põlveliiges) 3)Sadulliiges – Mõlema luu liigesepinnad nõgusalt sadulakujulised, kujult sarnane hobuserauaga ja laseb liigutada kahes suunas (nt. Piirde-, kabja- ja sõraliiges) 9. Skeleti jaotus: (Skelett ehk luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes, on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Mitmed skeleti osad piiravad elutähtsaid organeid). Jaotus - vastavalt keha alaosadele jaguneb skelett kere,-pea,- ja jäsemete luudeks. Kere luude olulisemateks koostisosadeks on selgroog, millel rinnaosas kinnituvad roided ja viimastele liitub ventraalselt rinnak. Pea luustik ehk kolju jaguneb ajukoljuks ja näokoljuks. Jäsemete luustik jaguneb ees- ja tagajäsemete luudeks, mis on ehituselt homoloogilised, jagunedes vöötme- ja vabaosa luudeks. Eesjäseme vööde kinnitub kerele peamiselt lihaste abil. Tagajäseme vöötmel on selgrooga liigeseline seos. 10. Lihaste kuju ja ehitus:
hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks. Hingamiselundite iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. http://content.answers.com/main/content/wp/en-commons Seestpoolt on hingamisteed vooderdatud limaskestaga, mis on varustatud ripsepiteeliga. Limaskest osaleb sissehingatava õhu puhastamises tolmuosakestest, hoiab teda niiskena ja soojendab. Väline hingamine toimub rindkere rütmiliste liigutuste tõttu
pakse müüre. Põhilised uuendused: 1) terav kaar 2) roidvõlv 3) tugipiidad ja tugikaared Romaani ehitistel olid kandvaks elemendiks seinad, seda nim.massehitis. Gooti katedraal on skelettehitis, püsiks ka ilma seinteta see konstruktsioon püsti. teravkaar--üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. roidvõlv--ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett, mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd--need ongi võlviroided. ristroidvõlv--nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud. Kõige tavalisem roidvõlvi tüüp. roie--gooti võlvisüsteemis laotud kitsas latitaoline kaar, mis on võlvisiilude liitejoonel (servjoonte kohal) ja aitab võlvi kanda. Alhul on mõikakujuline, hiljem erisuguste kujundustega roided.
Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas ...
2. seedeelundkond suuõõs, neel, söögitoru, magu, organismi varustamine seedenäärmed, peensool, toitainetega, seedimine jämesool 3. närvisüsteem (NS) peaaju, retseptorid, seljaaju, infovahetus (töötleb, salvestab, närvid väljastab) 4. liikumis- ja tugielundkond skelett, lihased, liigesed toestus, liikumine, kehakuju, kaitse 5. katteelundkond nahk, limaskestad kaitsefunktsioon 6. erituselundkond neerud, kusepõis jääkainete väljaviimine 7. vereringeelundkond süda, veresooned, veri ainete transport, kaitse, tempereatuuri regulatsioon 8
Maks-lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Funktsioone : peale sapi produtseerib kusiainet ja kusihapet,muudab verre sattunud mürkained kahjutuks,võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest, toimib ka lootel vereloomeorganiga. Paikneb vahetult diafragma taga. Pankreas-pehme konsistentiga roosakashall näärmeline organ. Paikneb selgroo ning mao ja 12sõrmiku algusosa vahel,maksa tagaküljel. Suunab hormoonid,insuliini ja glükagooni verre. Nahk-selgroogsete loomade katteelundkonda kuuluv elund.Ta on mitmekülgse ülesande ja talitlusega organ. Kaitseb organismi ,kuid samal ajal on naha optimaalne ärritus teiste organite talitluse intensiivistajaks ja selle kaudu looma produktiivsuse tõstjaks. Nahakaudsed ärritused mõjutavad kogu organismi.Nahka peetakse looma tervisliku seisundi ja toitumuse peegliks. Ehituselt koosneb nahk marrasknahast,pärisnahast ja alusnahast. Hambad-paiknevad suuesiku ja pärissuuõõne vahel. Ki...
Lülivaheliigeseid tugevdavad võimsad kaaskülgsed sidemed. Liikumine ümber kolme telje: Frontaaltelje sirutus-painutus Sagitaaltelje eemaldamine-lähendamine Vertikaaltelje - pöörlemine välja ja sissepoole 38. Sõrmelülide vaheliigesed Plokkliigesed, liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. 39. Nimetage alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. Vaagnavöötme moodustavad: kaks puusaluud Alajäseme vabaosa koosneb: reieluust, sääre ja jala luudest 40. Vaagna moodustumine Puusaluud ja ristluu moodustavad luulise rõnga-vaagna 41. Häbemeliidus e. sümfüüs Häbemeliidus moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu
hoopis teistsuguse välimusega. · Peajagseid leidub kõikides meredes ja neid turustatakse, kas värskentena või sügav külmutatult. · Peajalgsete kombitsad, mida võib ka jalgadeks nimetada, kinnituvad otse pea külge. · Liikumiseks paiskavad peajalgsed mantliõõnde imetud vee läbi lehtri välja. · Veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees. · Selle klassi esindajad on selgrootutest kõige kõrgema arengutasemega. · Neil puudub skelett, kuid närvisüsteem ja silmad on hästi välja arenenud. · Peajalgsetel on ruumiline nägemisvõime ja nad suudavad eristada värve. · Neil on papagoi nokka meenutavad lõuad ja hõõrel, mille ehitus sarnaneb teo hõõrla ehitusele. · Nokaga suudavad peajalgsed tükeldada oma saaki, mis koosneb põhiliselt karpidest, vähkidest ja kaladest. · Organid suubuvad kotisarnase keha ruumikasse mantliõõnde. · Peajalgsed kuuluvad kõige kiiremate mereelanike hulka.
ettevõtlikkust. Sotsiaaldarvimism Spencer uskus, et Darwini loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas. Seda väljendab lause "survival of the fittest" tugevamate ellujäämine. Seega tugevamad inimesed (ja ühiskonnad) tõrjuvad aja jooksul välja nõrgemad. See on loomulik protsess ja riik ei tohi seda takistada. Sotsiaalne organism Ühiskond on mitmes mõttes nagu organism: inimindiviid ühiskonna jaoks = rakk organismi jaoks, grupp = kude, teed ja ehitised = skelett, hüvede jaotus = vereringe, käsklused ja regulatsioon = närvisüsteem, majandus = toitumine. Aga siiski on nende vahel ka olulised erinevused: organismi kõik osad on allutatud terviku huvidele, ühiskonna puhul on aga tervik (ühiskond) allutatud osade (inimeste) huvidele; organismis on teadvus lokaliseeritud ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste peades laiali. Karl Marx (1818 1883)
nukleotiidide ATP (adenosiintrifosfaat) ja ADP ( adenosiindifosfaat) vahel. Fosfaatrühma lisamisega ADPle salvestub eneriga ja tekib ATP, makroergiline ehk energiarikas ühend. Fosfaatrühma eraldumisel (hüdrolüüsil) toimub makroergilise sideme katkemine ja eneriga vabaneb. · Fosfor on üks kolmest taimede põhitoitelemendist (N,P,K) · Kaltsiumfosfaadil on toestav funktsioon paljude organismide jaoks. Nii imetajate, roomajate kui ka kalade skelett, aga ka käsijalgsete karbid koosnevad erineva fluorisisaldusega hüdroksüapatiitidest. Seega kokkuvõtlikult annab fosfor koos kaltsiumi ja magneesiumiga luudele tugevuse, 10 osaleb peaaegu kõigis organismis toimuvais reaktsioonides, energia tootmisel ja mõtlemisprotsessidel. Fosfori vaegust esineb harva, sest seda sisaldub väga paljudes toiduainetes, isegi enam kui kaltsiumi. Lisaks fosforivaeguse vähest esinemist saab
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega Kadri Kivirand KASLASED LÕVI Referaat Juhendaja: Triinu Tõrv Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................................................3 KES ON KASLANE?..........................................................................................................................................4 LÕVI...................................................................................................................................................................6 SÜSTEMAATIL...
Õppejõud dotsent Viia Lepane Keemia ja materjaliõpetus Kontakt: TTÜ loodusteaduste maja YKI3030 Akadeemia tee 15 IV korrus tuba 417 Telefon: anorgaanilise keemia õppetoolis 6202811 TTÜ anorgaanilise keemia E-post: [email protected] õppetool 2012/2013 Viia Lepane 5.09.2012 2 Kursuse üleseh...
1. Sissejuhatus: 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? l Programmeerimise paradigma l loogiline (LP) l funktsionaalne (FP) l jt Fookus: MIDA ARVUTADA l LP ja FP on deklaratiivsed programmeerimisstiilid; l LP põhineb loogika printsiipidel ja kasutab automaattõestamise protseduure (resolutsioon, unifitseerimine); l LP keel on Prolog, kuid LP ≠ Prolog; 1.1. Mis on loogiline programmeerimine? (2) l LP sobib tehisintellekti rakenduste programmeerimiseks: l loomuliku keele analüüs ( DCG grammatikareeglid) l ekspertsüsteemid (otsingu- ja järeldusreeglid) l kujundituvastus (tuvastusreeglid) l kitsendustega planeerimine (logistika, marsruudi otsimine) l rekursiivsete funktsioonide püsipunkti arvutus l jne l LP ei sobi: l Kiired numbrilised arvutused (n. maatriksarvutused, võrrandid) l OOP (kuigi on toetatud mõnes prologis) l kasu...
· Skeletiga hulkraksete loomade hulgaline teke · Kambriumi "plahvatus" kiire loomade areng ca 10 miljoni aasta vältel · Ilmusid limused, käsijalgsed, peajalgsed, okasnahksed, lülijalgsed (trilobiidid), arheotsüaadid (esimesi loomseid riffe moodustavad) · Keelikloomade teke - konodondid · Rohevetikate ja punavetikate teke 540-505 miljonit aastat tagasi kiire mitmekesistumise kasv Ilmusid kõikide suundade esindajad (ilma selgete eelasteta) Ilmus skelett Vanimad leiukohad : Burgess fauna (Kanada) - Ch. Walkott, 1909. A. Rohkelt pehmete organismide jälgi lülijalgsed, 140 liiki; problemaatikumid kellel tänapäevaseid analooge ei ole. Sel ajal oli üks hiidkontinent CONDWANA, kuid oli ka väiksemaid kontinente. Olid ainult veelised organismid. Hästi palju oli lülijalgseid. Tänapäeval neid ei eksisteeri enam. On tehtud palju rekonstruktsioone. Üsna agressiivne keskkond oli kujunenud saaklooma ja kiskja suhted
d. Organismidel on rudimendid, mis näitavad, et on muutus toimunud aja jooksul. e. Toimub liigisisene areng, et uute olukordadega paremini toime tulla. f. Säilinud on selliste loomade kivistised, keda praegu enam olemas ei ole. 7. Millised on suuremad muutused Maa elustiku arengus. Ei pea teadma otseselt aastaid, kuid sündmuste loogiline järjekord on oluline. Ajastu Evolutsioonilised sündmused kambrium hulkraksed loomad, väline skelett, limused, käsnad, keelikloomad ordoviitsium selgrootute areng, selgroogsed - lõuatud kalad, lülijalgsed silur korallrifid, kõhrkalad, varased eostaimed devon kahepaiksed, luukalad, hulkraksed ja putukad, palju vetikaid karbon roomajad, hapnikutaseme tõus, taimestiku rohkus (maismaal), paljasseemnetaimed, putukad lendavad.
Küsimused asfaltsegude kohta. 1. Mis on asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu ? Asfaltbetoon – pideva või katkeva terastikulise koostisega asfaltsegu, mille täitematerjali osised moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni,
1975. aastal leiti ühest ja samast leiukohast 13 australopiteegi jäänused, mis viitab sellele, et elati grupina. Elasid umbes 4-2 miljonit aastat tagasi Australopiteeke iseloomustab Väike aju (380-450 cm3) Pikad rippuvad käed Lühikesed jalad, kuid põlve ja kanna järgi kõndisid nad kahel jalal Lai vaagnaluu ja suur kõht Australopiteegid toitusid marjadest, pähklitest, seemnetest ning tõenäoliselt ka linnumunadest. Püstine inimene ehk Homo erectus 1891. aastal leiti osaline skelett Indoneesiast. Leide on Aafrikast, Aasiast ja Euroopast. Püstist inimest iseloomustab: Jahipidamine Tööriistade ja tule kasutamine Suurem aju 850-1100 cm3 Lühemad käed Pikem keha Keha on lihaseline ja robustne võrreldes tänapäeva inimesega Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina Homo neandertalensis Polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Neandertaallast iseloomustab: Aju suurenemine 1200- 1700 cm3 Kasutasid tuld ja tööriistu Kohanesid külmaga
Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõ...
millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud. Neljandast nädalast alates elab sinu sees mitte enam lootemuna, vaid juba embrüo. Tekkinud kolmest lootelehtede liigist hakkavad formeeruma erinevad elundid. Sisemine looteleht (endoderm) vastutab kopsude, maksa, seedeelundite süsteemi ning kõhunäärme arengu eest. Vahelmisest lootelehest (mesodermist) arenevad skelett, lihassüsteem, neerud, veresooned ja süda. Väline looteleht (ektoderm) formeerib naha, juuksed, silmaläätsed, hambavaaba ja närvisüsteemi. Hiljem suunduvad rakud kõikidest lootelehtedest "kohtadele" laiali. Moodustub embrüo pea -- õrn kui pisar. Kui meenutada pilte bioloogia õpikutest, siis selles staadiumis on kõikide imetajate embrüod üksteisele sarnased -- otsekui haprad ja kaitsetud kullesed. Niisiis on loode täielikult pesastunud
Saabub siis kui higistamine ei jahuta, sest higi tekib rohkem kui seda kehalt aurustub. Temperatuuri tõustes muutub ensüümide töö väga aktiivseks, mille tõttu toodetakse soojust veel rohkem. Temperatuuril 4244 kraadi ensüümid denatureeruvad kaotavad oma loomuliku ehituse. Ei saa täita ka vajalikke ülesandeid. Ensüümide töö kiirus hakkab erinema ja see muutub veel intensiivsemaks. Saabub ainevahetuse tasakaalustamatus ja surm. Tugi- ja liikumiselundkond Selle moodustavad skelett ja lihased. Funktsioonid · skelett on toeseks ja ta tagab kuju · lihased kinnituvad luudele ja tagaavad liikumise · kaitseülesanne: rinnakorvkopse, südant, koljuaju · lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri, sest lihastööl eraldub osa energiast soojusena · lameluudes toimub vereloome · kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastesglükogeen · miimiliste lihaste abil näidatakse emotsioone Vananemine
Liikumine ümber kolme telje: painutus ja sirutus ümber frontaaltelje, lähendamine ja eemaldamine ümber sagitaaltelje, pöörlemine välja ja sissepoole ümber vertikaaltelje. 39. Sõrmelülide vaheliigesed: Lülivaheliigesed on plokkliigesed (üheteljelised), liigesepind on kumer. Liikumine kulgeb mööda frontaaltelge, kus on võimalik ainult sirutus ja painutus. Kaaskülgmised sidemed piiravad mujale liikumist. 40. Nimeta alajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Alajäseme skelett koosneb vaagnavöötme ja alajäseme vabaosa luudest. a) Vaagnavööde: kaks puusaluud. b) Alajäseme vabaosa: Reis - reieluu ja põlvekeder. Säär - sääreluu ja pindluu. Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu
energia. Erinevat päritolu tärklistes on erinevad α-sidemed, mille lõhkumiseks on vaja erinevaid ensüüme. Inimorganism suudab lõhkuda α-sidemeid, β-sidemeid mitte ja neid sidemeid sisaldavad ühendid lähevad organismist läbi. Veise vatsas on mikroobid, kes lagundavad β-sidemeid ja seeläbi toodavad veisele seeditavaid ühendeid. Kuumtöötlemisel mitmete süsivesikute seeditavus paraneb (toore kartul vs keedukartul). Ülesanded: energiaks, DNA ja RNA skelett (riboos), glükogeeni süntees 3.6. Vitamiinid Vahendavad keemilisi protsesse. Orgaanilised, kuid mitte energiaallikad, hädavajalikud eluks väikeses koguses. Rasvlahustuvad ADEKQ. Veeslahustuvad B ja C, liig tuleb välja ja üledoosi saamine üsna keeruline. Rasvlahustuvate vitamiinide liigtarbimine väga võimalik. 3.7. Mineraalained Makromineraalid ja mikromineraalid – kõige olulisemad Ca ja P. Ca vajalik lihaste
· Nahal elab mitmesuguseid mikroorganisme seeni ja baktereid; enamik kaitsevad haigustekitajate eest. · TUGI- JA LIIKUMISELUNDKOND · Lihased koos tugistruktuuridega tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. · Selleks, et lihased saaksid oma jõudu rakendada, peavad nad olema kinnitunud skeleti ehk toese külge. · Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (Vähesel määral on skeletis ka kõhrkude) · LUUSTIK · Punane luuüdi vereloomeelund, seal moodustuvad erinevad vererakud, mis liiguvad vereringesse (selgroolülides, puusaluudes, roietes, koljuluudes, toruluude käsnolluses). · Kollane luuüdi toitainete rasvarikas varu, mida leidub toruluude õõnsustes
Tallinna Ülikool Matemaatika- ja loodusteadusteinstituut Sven Erik Reinumets Nikli mürgisus ja tähtsus eluslooduses referaat Tallinn 2014 Sissejuhatus Nikli tähtsus eluslooduses on suur, kuid ei olda päris kindlad veel selles, kuna väga kergesti muutub nikkel mürgiseks aineks organismis, kui ta satub valesse kohta. Nikkel (sümbol Ni) on keemiline element järjekorranumbriga 28. See on hõbevalge läikiv metall kerge kuldse varjundiga. Sellel on 5 stabiilset isotoopi massiarvudega 58, 60, 61, 62 ja 64. Nikli tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3. Nikli sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. Inimkehas on niklit 0.9-9mg. Levik Nikkel on maakoores keskmiselt levinud element. Tuntud on ligi 50 niklimineraali, neist tähtsamad on sulfiidsed ühendid nagu näiteks pentlandiit (FeNi)9S8, milleriit NiS, aga ka mõned silikaadsed mineraalid, näi...
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karist...
ilmastiku- ja liiklustingimustes. Valmistatakse asfalditehastes kuumutatud kivimaterjali segamise teel. Valmistatakse portsjonite kaupa vastavalt retseptile. Lisandite kasutamine. Asfaltbetoon - asfaltsegu, milles täitematerjali osised on pideva terakoostisega või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri AC Killustikmastiksasfalt - katkeva terakoostisega asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mille jämedateralisest purustatud täitematerjalist skelett on kokku liidetud mastiksiga SMA Valuasfalt- MA --poorideta asfaltsegu, --sisaldab sideainena bituumenit ja --mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht (mastiksi maht) ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse Dreenasfalt - PA --asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen --ja mis on koostatud nii, et sellel oleks väga suur omavahel ühendatud pooride sisaldus, --mis võimaldab vee ja õhu tsirkulatsiooni, --
närvisüsteem ja meeleelundid on nõrgalt arenenud. Sooltoru on umbne. Katetest ulatuvad reeglina välja jäigad ogad või ka plaadid. Liikumiselundiks ambulakraalsüsteem. Ambulaklaarsüsteem, regeneratsioonivõime KLASS MERITÄHED Keha sümmeetrias eristatakse kiiri ehk raadiusi ja kiitevahelisi piirkondi ehk interraadiusi. Nende keha katab pigmentiderikas (punased, sinised, oraanzid, kollased pigmendid) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. Lubiplaadikestelt ulatuvad välja arvukad lühikesed lubiogad. liikumiseks ambulakraalsüsteem. KLASS MADUTÄHED Kehas võib selgesti eristada keskmist osa ehk tsentraalketast ning sellest lähtuvaid peenikesi ning sageli harunenud kiiri. Ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud ning liikumiseks kasutatakse kiiri. Nad on detriidi või laibatoidulised, harva filtraatorid. Neil on üsna ruumikas sool, kuid puudub pärak. KLASS MERISIILIKUD
189. Inimesele on ohtlikud järgmised hailiste liigid: tiigerhai, hiidvasarhai, mõrtsukhai, liivhai, vasarhai 190.Ogarail on sabal üksik terav mürgiastel vale 191. Inimesele on ohtlikud järgmised railiste liigid: harilik astelrai ehk merikass; harilik elektrirai; (astelrailased, jõerailased ja elektrirailased) 192. Missuguse täispease liha on hinnatud inimtoiduna G Callorhynchus kõblasnina 193. Kõige liigirikkam selgroogsete klass on: luukalad 194. Luukalade skelett on täielikult luustunud: vale 195. Luukaladel puudub ujupõis vale 196. Luukalade südames on venoosne veri 197. Paljudel luukaladel esinevad poised. Need on maitsmis- ja kompimiselundid 198. Võrreldes kõhrkaladega on luukalade aju palju täiuslikum vale 199. Luukalade hulgas esineb mõnedel liikidel lõimetishoole (järglaste kaitsmine) õige 200. Kõige suurem tuurlane on Huso huso beluuga 201. Kõige pikema elueaga tuurlased on Huso huso 100a. beluuga 202
ülesehituse kui ka tehnoloogia poolest; · 4) eksootilised segud. Siia võiks paigutada dreenasfaltbetooni DAB, aga kindlasti paigaldamise käigus sisserullitava killustikuga asfaltbetooni KPA (kuumpinnatud asfaltbetoon). · TAB sobib katete ehitamiseks seotud ja sidumata alustele, teedele, tänavatele, õuedele, parklates, jalgratta- ja kõnniteedel, tööstuspõrandatel ning spordirajatistel. · Sideainena kasutatakse sitkeid ja pehmeid naftabituumeneid. · Skelett tard, kruus või lubjakivikillustik, looduslikust liivast ja (või) sõelmetest ja fillerist. · Kahekihilise katte ülakiht mitte alla 2,5 cm PAB- · Sobib kahekihiliste asfaltbetoonkatete alumise kihi ehitamiseks, aluste ehitamiseks kahekihiliste tihedast asfaltbetoonist katete alla ning aluste tasanduskihiks. Erandina, mitmekihilise asfaltbetoonkatte etapilisel ehitamisel voib poorse asfaltbetooni kiht jaada 1- 2 · Sideainena kasu sitkeid naftabituumeneid
kehtestada seosed üksikisikute, rühmade ja osakondade vahel; kehtestada ametlikud võimuliinid; paigutada organisatsiooni ressursid. Juhtidel tuleb organisatsiooni struktuur kujundada nii, et see võimaldab töötajatel efektiivselt ja säästlikult teha oma tööd organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel. Organisatsiooni struktuur on formaalne raamistik , mille järgi tööülesanded on jaotatud, grupeeritud ja koordineeritud. Nagu inimesel on skelett, mis määrab tema vormi, nii on organisatsioonidel struktuur, mis määrab nende vormi. Kui juhid arendavad või muudavad organisatsiooni struktuuri, tegelevad nad organisatsiooni kujundamisega. See protsess sisaldab kuut võtmeelementi: töö spetsialiseerimine, liigendamine, käsuliin, kontrolliulatus, tsentralisatsioon ja detsentralisatsioon ning formaliseerimine. Töö spetsialiseerimine Töö spetsialiseerimise mõiste jälgi võib leida paari sajandi tagant Adam Smithi
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
rakud). Käsnad on meredes laialt levinud paigalise eluviisiga filtraatorid. Magevetes on liike vähe. Vesi, mille panevad liikuma kaelusviburrakud, liigub läbi käsna keha, toob sinna toidu ja hapniku ning viib välja ainevahetusjäägid. Sigivad sugulisel ja mittesugulisel teel (välis- ja sisepungumine). Käsnadele on iseloomulik suur regeneratsiooni võime. Süvamere käsnadele on iseloomulik ränidioksiidist skelett, mis on väga rabe. Tuntud süvamere liik on veenusekorv. Piirkonnas, kus tuule mõjul vesi liigub, elavad segaskeletiga (räni- ja spongiinainest) liigid. Tuntuim nendest on Vahemeres elav pesukäsn. Eesti magevetes elab kaks liiki käsnasid - järve- ja jõekäsn. Käsnad kuuluvad alamriiki kõrvalhulkraksed, hõimkond käsnad, klassid on: lubikäsnad, klaaskäsnad, päriskäsnad. 11. Eestis leidub päriskäsnasid selts sarvkäsnalised, sugukond pesukäsnlased ja järvekäsnlased
Kohtus vannuti maa nimel. 01.12.2011 Meri Järved Jõed Allikad Vetevana. ,,Meri võttis". Nõuab austust. Liivlastel palju üleskirjutusi. Nõuab ohvreid: - hobune (kanepiseemned panid kronu läikima) - esimene kala lastakse tagasi (kakuam - väike mootoriga paat) - paadi vettelaskmine (laevavaim kotermann) - võrgu määrimine haugi verega - söömaohver, skelett visatakse tagasi (luust uus kala) - paadil - mastipuu all hõberaha; leib ja viin Tuleohvriks on vask. Näkk. Teatud mõttes haldja üldnimetus. Näkk - uppunud inimene. Esinemiskuju - suur erinevus } paljas naine/hobune/pross. Nime nimetamine on tõrjenõidus number üks, aga kui näki küüned on juba sees (kramp), siis pole kasu. Kui jalga haarab kramp, siis selle vastu saab nõelatorkega. Näkimadala (Hiiumaa). Ei ole haug (veejumal), piibel (18. saj), tall (Kristus).
Kivid kukuvad pesade põhjas olevatest avadest kogujasse. Juurvilja koorimine ehk mehhaaniline koorekihi eemaldamine juurviljalt. Kasutatakse karborund- koorijaid. Silindrikujulise pöörleva põhjaga seade on kaetud seest kareda kihiga. Tsentrifugaaljõuga paisatakse juurikad vastu karedaid seinu, mis kraabib maha koorekihi. Jäätmed pestakse seadmest välja pidevalt peale voolava veega. Konditustamine on pehmete kudede eemaldamine kontidelt. Kuna looma skelett on keeruka ehitusega ja küllaltki erineva suurusega, tehakse seda operatsiooni valdavalt käsitsi. Konditustamiseks kasutatakse nuga. Konditustamise kergendamiseks tükeldatakse rümp eelnevalt 3-5 osaks. Konditustatakse kas diferentseeritult või rümba viisi. Diferentseeritud konditustamise puhul lõikab iga tööline ühte kindlat rümba osa, näiteks tagasinki. Rümba viisi konditustamisel lõikab üks tööline kogu lihakeha
jäägi kohta: 1,5 Å -leht kõrvutiasetsevad ja omavahel vesiniksidemetega seotud järjestuselõigud. On kas paralleelsed (samasuunalised) või antiparalleelsed (vastassuunalised). Tõus jäägi kohta 3,47 Å (antiparal.); 3,25 Å (paral.) Amfipaatne heeliks kus hüdrofoobsede jäägid on klaserdunud hüdrofiilsetele diametraalselt (nn. coiled-coil kõremate struktuuride teke). 5. Valgu struktuuride kujutamise viisid. Levinud on järgmised graafilised vormid: Skelett (C-backbone), ball and stick, sekundaarstruktuuri elementidega, pinnalaengu jaotusega. 6. Valkude modulaarsus, domäänid ja motiivid. Valgud koosnevad erinevatest osadest, nad ei ole pidevad, nad on modulaarsed. Valgumoodulid e domeenid on valgumolekulide polüpeptiidahelates esinevad iseseisva struktuuri ja funktsiooniga üksused. Struktuurimotiivid on regulaarsed kombinatsioonid kombineerunud sageli sekundaarstruktuurides. 7. Järjestuste homoloogia, valkude perekonnad.
Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetud õhuga. Seespootl limased ja kaetud ripseepiteeliga. Urked: Ülalõuualuuurge; Otsmikuurge; Sõelluuurakud; Põhiluuurge? Nina-pisarakanal? Kõri larynx Funktsioon: Kõri suleb ja avab söögitoru/hingetoru + kõrist läbi liikuv õhk tekitab häältepaeltes heli- kõne/hääl. Hingetoru- trachea Asend: püsteine , algab 6-7 kaelalüli juurest, lõppeb bronhidega. 9-15 cm pikk
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
