rõhuline) PROSOODILINE (välteline, rõhuline, rõhulis-välteline) Rõhuline - ehk aktsendiline, sarnaselt silprõhulise värsisüsteemiga kindel arv värsitõuse, aga värsilanguste silbiarv muutlik, korrastatud värsijalgu ei teki. Rõhulised mõõdud: trohheuse-, jambi-,daktüli-anapesti-,amfibrahhilaadsed. Välteline pikk silp (värsijala tuum, värsitõusud) + lühemad silbid (värsilangused). Vanakreeka (heksameeter), ladina, araabia, sanskriti luule. Tänapäeva eesti keeles pigem vältelis-rõhuline v. Vältelis-siilbilis-rõhuline. SILBILINE värsside kindel silbiarv, nt Jaapani süllaabika: haiku 5+7+5 (isloomustab lakoonilisus ja assotsiatiivsus, sisaldab aastaajaleviitavat sõna, nt kirsiõied kevad);
• Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. • Värss – rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga). • Siire – süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. • Värsisüsteemid – kujundavad luulerütmi. Silbilisprosoodiline, silbiline. • Värsijalg – rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. • Trohheus – 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp. (-v/-v) [- värsi tõus; v värsi langus] • Jamb – 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Eesti keeles esineb seda puhtal kujul harva. (v-/v-) • Daktül – 3-silbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks rõhutut või lühikest
Osa kirja liike ongi kõne jäädvustamise vahendid. Kõnes avaldub keele üksteisele järgnevate häälikute jada (segmentaalfoneemide) ning nende häälikute rõhulisuse, kestuse ja tooniga seotud nähtuste (suprasegmentaalsete nähtuste) summa. Korea kirja hanguli on peetud maailma kõige reeglipärasemaks kirjaviisiks, kus häälikuid märkivad tähed sisaldavad ka foneetilist infot samas häälduskohas häälduvad häälikud on kirjas kujult sarnased ja tähtedest moodustunud silbid moodustavad omakorda silbimärke. Kaasaegsed tähtkirjad on lähtunud piltkirjast (piktograafia). Vaheetapiks on mõistekiri (mõistemärgid). Seda mõjutas fonetisatsioon ehk sõna märk hakkas tähistama ka teist samakõlalist sõna vb keeleüksust(reebus)). Tekkis silpkiri>häälikkiri. Egiptuse, semiidi kiri Ladina tähestik arenes egiptuse hieroglüüfkirjast (või sellest arenenud hieraatsest kirjast). E.
midagi, mis jääb püsima - Klassikaline periood eri maades - 17. Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid. - Juhtnööri iseloomuga üldtunnustav tava mingil alal (eriti kunstis, kirjanduses), reegel, norm - Kaanon on seega autoriteetsete tekstide v loominguliste tööde kogum. luule Meetrum ehk värsimõõt Värsimõõt ehk meetrum on viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid vahelduvad, määrates selle pikkuse ja vastava rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks. Näiteks üks kõige levinumaid värsijalgu, jamb, koosneb ühest lühikesest (rõhutust) ja ühes pikast (rõhulisest) silbist (--). Antiigi traditsioonis tähistatakse pikka silpi meetrumi määramisel pika kriipsuga, lühikest silpi kaarekesega. Seega märgitakse värsijalga daktül (pikk lühike lühike) --
kättesaadavaks. Kirja alguseks on kivisse raiutud märgid ja pildid. Kirjutamise tehnika arenes järk järgult. Uute, sümboolsemate kirjaviiside areng on seotud võimalusega esitada abstraktseid nähtusi ja väljendusi kirjas. Arenenud kirjakeel peab leidma võimaluse esitada abstraktseid väljendusi ja nähtusi kirjas. Silpkirjalt toimus üleminek alfabeetilisele kirjale. Tähestik põhineb veelgi detailsemal häälikute analüüsil, kus ka silbid väiksemateks osadeks jaotatakse. Foneemitsemine on üks kirjakeele arengu printsiipidest, kuid see pole mingis mõttes parim, kui mõelda kirjakeele muutuvatele funktsioonidele. Foneetilisel printsiibil rajaneva kirjakeele nõrkus on seotus spetsiifilise kõnepruugiga või keelt kõneleva grupiga. Tähestiku kujunemises tavatsetakse eristada mõningaid sotsiokultuurilistest perspektiivist huvipakkuvaid jooni, kuna nad käsitlevad õppimist kollektiisel tasandil
Läänemeresoome-eelset rõhusüsteemi on Mikko Korhonen kirjeldanud järgmiselt: pearõhk oli alati esimesel silbil pearõhulises silbis vastandusid pikad ja lühikesed vokaalid, muudes silpides esinesid ainult lühikesed vokaalid pearõhulises silbis võis eristada seitse kvalitatiivselt erinevat vokaalfoneemi (i, ü, u, e, o, ä, a), järgsilpides ainult kaks: i ja a konsonandiga lõppesid pigem rõhulised kui rõhuta silbid. Need tõigad osutavad, et tegemist oli rõhurütmilise keelega, mida iseloomustas terav kontrast rõhuliste ja rõhuta silpide vahel. Järgsilpide häälduses polnud täpne artikulatsioon nii oluline. Keele edasisel arenemisel lisandus järgsilpidesse vokaalivastandusi, mis vähendas prosoodilist kontrasti pearõhulise silbi ja teiste silpide vahel. Hilise läänemeresoome algkeele lõpul olid järgsilpides võimalikud juba kõik needsamad vokaalid, mis pearõhulises silbiski.
vahel. 9. Luule e poeesia valdavalt lüüriline, võib olla ka eepiline või dramaatiline. Värss e vagu, rida. Siire süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires. Värsisüsteemid kujundavad luule rütmi, eristatakse järgnevaid süsteeme: SILBILIS-PROSOODILINE, PROSOODILINE, SILBILINE, SILBILISRÕHULINE, RÕHULINE, VABAVÄRSS, VÄLTELINE. Värsijalg: rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid – värsi tõus, v värsi langus. Värsimõõt: värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel, koosneb värsijalgadest (kõnetaktididest). Levinumad värsimõõdud: trohheus, jamb, daktül, anapest, amfibrahh; eesti luules: trohheus , jamb, daktül. Trohheus kahesilbiline värsijalg, pikk ja lühike silp: Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v
Oletatavasti algab "suure programmi" koostamine juba eelnevatel lauseloome tasanditel. Ütluse intonatsiooni omandab laps harilikult varem kui sõnade normatiivse häälikkoostise. Silbiprogramm allub eelmisele ja see koostatakse häälduspausi ajal iga süntagma jaoks eraldi. Süntagma pikkus jääb harilikult piiridesse 7±2 silpi (2-3 sõna). Vaja on fikseerida silbijärg ja silpide koostis, rõhulised ja rõhutud silbid (rütm), eesti keeles ka häälikute pikkussuhted kõnetaktis. Realiseerimisega kaasneb alati kontroll. Enam teadlikustatud on sisuline kontroll: kas ma saavutasin oodatud tulemuse? Paralleelselt toimub kinesteetiline kontroll ja kuulmiskontroll. Viimased kindlustavad tagasiside kõne tehnilistel tasanditel ja osaliselt võib üks asendada teist. Seda võimalust kasutatakse logopeedias ja surdopedagoogikas hääldamise korrigeerimisel. 6. Tekst ja selle loome
Värsiõpetuse kolm alustala 1. foonika uurib sõnade kunstilist kasutamist lähtuvalt nende foneemikoostisest 2. meetrika uurib teksti ülesehitust rütmi seisukohalt 3. stroofika uurib värsside grupeerimist ja värsigruppide (tavaliselt stroofide ehk salmide) omavahelist ühendamist rütm / meetrum ehk värsimõõt -rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, taval. silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) - värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus - meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus) saame rääkide meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest -värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem) rütmi algüksus on üks silp
valge laudade vahele. sündmustik on seotud kindla mis iseloomustab poeetilises koha, aja, inimeste või vormis mõnda olukorda, · neljajalaline trohheus sündmustega. Peegeldavad nähtust, eset või isikut. värsimõõt, mille puhul rahva arusaamu Ta ei seisa pudeliski paigal. vahelduvad rõhulised ja loodusnähtustest ja Talle oli see nagu hane rõhuta silbid neli korda ühiskonnast, nende sisu peeti selga vesi. Liigu linnu keelekene tõeseks. - v / - v/ - v/ - v · vägilasmuistendid tegelasteks kalevipoeg, Suur uuem e lõppriimiline Tõll, Vanapagan rahvalaul rahvalaulu liik, · tekkemuistendid mida iseloomustab seletavad maa, inimeste, · lõppriim häälikute loomade, erinevate nähtuste kokkukõla värsside lõpus jne tekkimist
01.053. kasutati nende nelja alge kohta nimetust stoicheia – “kirjatähed”. Antud väljenduse mõte oli selles, et nii nagu tekstid koosnevad lõppkokkuvõttes kirjatähtedest, nii moodustuvad loodusnähtused neljast nimetatud algest, ja nii nagu kirjatähed on edasijagamatud tekstiosad, nii ka nimetatud neli alget on kõige elementaarsemad loodusliku maailma osad. “Timaios”`es üteldakse aga et need neli traditsioonilist alget pole isegi mitte kosmose silbid (48 b-c). Niisuguse väite põhjendamiseks viidatakse kogemusele, mis kinnitab ju seda, et erinevad agregaatolekud – ehk siis maa, vesi, õhk ja tuli – lähevad looduses üksteiseks üle. Nii ei saa eelpool osutatud traditsioonilisi elemente pidada kosmose viimseteks koostisosadeks, vaid peab eeldama, et on veel miski neile ühine, mis ilmneb erinevates elementides kui enda erinevates olekutes. Platon taandabki need neli elementi edasi neljale geomeetrilisele figuurile. Tuli
Luule. Tuntuimad värsijalad - v trohheus; v- jamb ; - vv daktül; vv- anapest; - - spondeus; v- v amphibrahh; - v- kretikus Värss- luuleteose rütmiline üksus, mis on värsimõõdu ja mõtte poolest suhteline tervik, luulerida. Siire- sõnarühma poolitus värsi piiril v. mingi värsiosa eraldamine kirjapildis uuele reale Värsisüsteemid- kujundavad luule rütmi Värsijalg- rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. – värsi tõus, v värsi langus Värsimõõt - värsipikkus, põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Levinuimad värsimõõdud: trohheus- 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp (– v). Nt : Tere, laine! mere laine! – v / – v/ – v/ – v Ulguvete karge tuul! Jätkem naine, päästkem paine Survest lahti vaba luul!
Sissejuhatus üldkeeleteadustesse Õpik F. Karlsson ''Üldkeeleteadus''- digilaenutus ebrary Mis on keel? Keele all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub keeleliselt ehk verbaalse suhtlsuse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. *Keel on üks inimese kognitiivsetest võimetest, võrreldav kuulmise ja nägemisega. Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõp...
Naljandite sündmustik on va1davalt tõsieluline. Olulisel kohal on liialdused, sõnamäng ja -koomika. Naturalism- kirjandusvool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid püüdsid elunähtusi mõtestada läbi tegelikkuse väljendamise, ühtviisi tähtsaks pidasid nad nii head kui halba, ilusat ja inetut kui ka olulist ja vähem olulist. Neljajalaline trohheus- värsimõõt, kus värsis vahelduvad rõhulised ja rõhuta (-v) silbid harilikult 4 korda. Novell - tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega lühijutt, mis piirdub harilikult ühe keskse, teemaga ning mis lõppeb puändiga. Novelli tunnused: tegevus toimub lühikese aja vältel, vähe tegelasi, vähe tegevusliine, vähe tegevuskohti, puänt. Tuntumad novelli liigid on jutustav novell, psühholoogiline novell; sümbolnovell. Eesti nimekad novellimeistrid on Friedebert Tug1as (l886-1971), August Gailit (1891 -1960}, Peet Vallak (1893 -1959) ja Arvo Valton (1935).
Luule e poeesia tähistab kõiki värss- ehk seotud kõnes teoseid. Värss - rida. Värsipiir kattub süntagma (sõnavormid, mis omavahel ühilduvad) või lause lõpuga. Siire - süntaktilise ühiku või lause lahutamine kahe värsirea piires Värsisüsteemid süsteemid, mis kujundavad luulerütmi. Silbilisprosoodiline, silbiline. 7 Värsijalg - rütmiüksus, mille moodustavad reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid. Levinumad värsimõõdud (trohheus, jamb, daktül, amfibrahh,anapest). Trohheus - 2-silbiline värsijalg, pikk ja lühike silp, silbilis-rõhulises värsisüsteemis rõhuline ja rõhuta silp. (-v/-v) [- värsi tõus; v värsi langus] Jamb - 2-silbiline värsijalg, lühike ja pikk silp, rõhk teisel silbil. Värss algab sageli ühesilbisõnaga. Eesti keeles esineb seda puhtal kujul harva. (v-/v-) Daktül 3-silbiline värsijalg, rõhk kolmest silbist esimesel, sellele järgneb kaks
häälitsema või ise nendega häälitsedes kontakti võtma. Selles arengu staadiumis meenutavad häälitsused tuvi omi. Laps annab märku et soovib suhelda. Selle arengu erioodi algus on väga erinev mõnel 6 nädalal teistel alles 3-4 elukuul. See ei näita lapse tunnetusliku arengutaset vaid füüsilise küpsuse taset. Ka kurdid lapsed koogavad sarnaselt kuuljatele. 2) Lalisemine – algab 4 elukuul. Lalisemisega kaasnevad erinevad silbid kaas ja täishäälikutest ma-ma-ma . 3) Häälemäng – tekib 6-7 elukuul. Laps kordab pikalt silpe ma ma ma ma ma ma. On ilmne et lapsed lalisevad sellepärast, et neile meeldib oma hääleaparaadiga ja häälitsustega mängida. 9-12 elukuul lalisevad nad järjest rohkem. Nad saavad aru, et nii on võimalik teiste tähelepanu võita. 5 kuu vanune laps on võimeline kohe pärast kuulmist mõnd häälikut imiteerima. Selles vanuses laps võib omandada mistahes keele.
palatalisatsiooniga. Valmen Hallap hakkas 60ndatel esimesene avaldama artikleid fonoloogia tähtsaimatest küsimustest ja eesti häälikusüsteemist. Mati Hindi fonoloogiakäsitlused lähtuvad konkreetsest morfoloogilisest tegelikkusest. Tema oli esmene, kes väitis, et väldse on silbi mitte hääliku omadus. Rõhk ja välde on kaks erinevat nähtust, mis ainult satuvad esinema samas fololoogilises ümbruses. Tema süsteemis võivad silbid olla rõhulised või rõhuta. morfoloogia sõnaliigid: sõnaliigi puhul tuleb arvesse võtta ka tähendust ja tekstifunktsiooni. Sõna kuulub kahele tasandile: leksikoni ja grammatikasse. Sõnad jaotatakse kõigepealt iseseisvaks ja mitteiseseisvaks. Iseseisvad jaotatakse käändsõnadeks, pöördsõnadeks ja muutumatuteks. Käändsõnad jaotatakse nimi,omadus,arv ja asesõnadeks. Mitteiseseisvad jaotatakse
raske ja piinarikas elu allilmas. Ei pööratud tähelepanu ka inimeste matmisele, pole suuri haudehitisi. Sageli maeti lihtsalt koduõue või isegi elamu põranda alla. Hauapanuseid samuti polnud. 14) 15)Kiri 16)Kiilkiri on peetud isegi Egiptuse kirjast vanemaks. Arvatakse, et leiutati umbes 3300-3500 eKr. Esialgu oli piltkiri, aga aja jooksul arenes välja kiilkiri. Alguses oli neid märke ~1800. Mõned oli mõistemärgid, mõned aga silbid, osad aga seletavad märgid. Aja jooksul jäi neid vähemaks, silbid saavutasid ülekaalu. Lõpuks oli neid ~500. Kiilkirja märgid olid pidevas muutuvuses tihedate vallutuste tõttu. Kiilkirja tahvlid olid peopesast natukene suuremad ja tekst seal peal oli hästi väike. Kiilkirja desifreerimise juures oli tähtis Behistani kalju, kus oli kasutusel vana-pärsia keel (moderniseeritud kiilkirja märgid, 33 märki), akadi keel ja eelami keel.
Need on sõltumatud, ühes võib olla edukas, teises mitte. Kõne Keel on loov, struktureeritud, tähenduslik, viitav (viitab reaalse maailma asjadele ja sündmustele) ja interpersonaalne (kommunikatiivsus) Kõne arengus saab eristada: eellingvistilist perioodi (algab lapse esimese naeratusega ja lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega) Nt: koogamine (kurgulaehäälikud), lalisemine (sellest formeerub tõeline kõne, täis- ja kaashäälikutest moodustatud silbid nt ba-ba, on seoses küpsusega mitte sellest, kui palju temaga on varem suheldud). Kümnendaks elukuuks peaks jõudma tasapisi juba esimeste lihtsamate korralduste mõistmiseni (võiks mõista ~20 korraldust) ja ta peaks ise juba välja suutma öelda mõne sõna. Selles perioodis õpib laps rohkem teistest aru saama, kui iseennast väljendama. Esimesi tähendusi on raske ära arvata/tunda. 10-12 kuu perioodis võiks tulla juba mõni arusaadav sõna.
Jutukesi võivad lisaks õpetajatele või logopeedidele kasutada ka lapsevanemad. See annab neile võimaluse emotsionaalset lähedust pakkuvat ja arendavat koostegevusust oma lapsega läbi viia. Jutukeste allosas on juhised, mis selgitavad läbiviidavat tegevust või häälitsust. Jutukeste tekst võimaldab silpe hääldada mitmeid kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Õpetaja loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos õpetajaga. Kui laps ei suuda silpe õigesti hääldada, on mõistlik logopeediga nõu pidada. http://www.teatoimeta.ee/Logopeedilised_jutukesed_1091.htm b. Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus. Üks raskemaid vorme lastel on Lennox – Gastaut sündroom. Need lapsed vajavad erilist hoolt ja järelvalvet
või pöördutakse tagasi mõttesüntaksi etapile. Pedagoog saab kujundada süntagmnaatilisi ja paradigmaailisi seoseid sõnade vahel; kujundada erinevaid lausemalle. 4- Kõneliigutusprogramm ehk motoorne programm ehk hääldusliigutuste programm Hääldusliigutuste planeerimine 2 tasandil: 1. lause intonatsiooniprogramm: lauselõpud, rõhud(rõhuline sõna), toon 2. Silbiprogramm süntagmade kaupa; silbijärg, silpide koosis, rõhulised ja rõhuta silbid, häälikute kestussuhted kõnetaktis, pausid ja muu siuke. Programeeritud ütlus realiseeritakse kas väliskõnes või kirjalikult või ka sisekõnena- lisaks toimub kontroll: sisuline, kuulmis-kinesteetiline kontroll. Edasi: MIKS ta seda ütleb ja MIS ta tahab saavutada? Tekst /diskursus- erivajadusega lapsi on vaja aidata igal kõneloome tasemel
Harjutusülesanded: Otsustage järgmiste probleemide uurimisel: a) kas sobivam oleks BS või WS katseplaan; miks?? b) määratlege sõltumatud, sõltuvad ja kontrollitavad muutujad; c) milline peaks olema katsetingimuste ja KI-de paigutus katses; kokkuvõttes: anda seletus, kuidas seda uurimust kõige paremini läbi viia. 8. Probleem: kummad on kergem ära õppida, kas raskesti või kergesti hääldatavad mõttetud silbid (nt. HKB, SJK vs. MEJ, HAB jne.). EX valmistas ette 2 nimekirja, kummaski 20 silpi. Iga elementi näidatakse 2 sek. Seeria lõpul peab KI üles kirjutama kõik meeldetulevad silbid. 9. Probleem: Tehas on huvitatud, kuidas mõjutab pakendi värv puhastusvahendi müüki. Etiketi taustvärvused on tumepunane, roosa, meresinine. Ostmist jälgitakse 4 kuu jooksul. 10
Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed, ning pildid asjadest, mille nimetusesesineb pikk häälik Mängu käik: Lapsed veeretavad täringut ja leiavad sõna, milles vastav häälik pikalt kõlab. TEEME SÕNU Eesmärgid: õppida sõnu kokku lugema, arendada mõtlemisoskust Vanus: 6-7 a Osavõtjad: 2-6 mängijat Vahendid: täring, mille igal tahul on üks silp, lipikud silpidega Mängu käik: Lapsed veeretavad kordamööda täringut ja leiavad silbilipikutelt sobivad silbid, et moodustuks sõna. Veeretatakse silp. Kes leiab kõige kiiremini sobiliku sõna teise poole, saab punkti. Võidab see, kellel on mängu lõpuks kõige rohkem punkte. Veeretatakse silp ja iga laps leiab iseseisvalt sobilikud sõna teised pooled ja kirjutab saadud sõnad paberile. Võidab see, kellel on mängu lõpus kõige rohkem sõnu. KOOSTA LAULUKE! Eesmärgid: õppida koostama lauseid, jätta meelde õpitud laulude ja luuletuste sõnu
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...
(10) värssdraama värsivormiline draama jne 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? Värsiõpetuse kesksed mõisted: (1) rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, tvl silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) (2) värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus (3)meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest (4)värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp
Harvemini võib esineda ka kahe tsesuuriga heksameetrit, sel juhul on tsesuurid teise ja neljanda värsijala järel. Homeros ,,Ilias" ,,Aneis" Horatiuse ,,Satiirid" Ovidiuse ,,Metamorfoosid" 19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad? · August Annist (18991972) rahvaluuleteadlane, doktoritöö ,,Kalevipoeg eesti rahvaluules", ,,Kalevala" tõlge eesti keelde · Karl Reitav (18971961) klassikaline filoloog, polüglott. Mõlemad püüdsid jälgia, et silbid oleks õiged ja heksameeter paigas. 20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Trooja asus Wilusa linnas, lääne Anatoolias (see on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel). Trooja sõda oli üks suurimaid sõdasid, mida on kirjeldatud vanakreeka mütoloogias. Sõjast räägib Homeros oma eepostes "Ilias" ja "Odüsseia"
Hüperbool liialdav suurendamine: ääretu meri Litootes vähendamine: põialpoiss, piitsavars Sünekdohk valitakse kitsam tunnus: sõin taldriku suppi Personifikatsioon- isikustamine: maa tukub Allegooria mõistu jutt. Pikem teos: Piibel Perifraas ümber ütlemine sõnadega: loomade kuningas, ladina kõõk- aptek Eufenism peite sõna, usundiga seotud: metsa kutsu Värsjalg värsi algüksus, kus vahelduvad rõhud või rõhuta silbid või pkkad ja lühikesed silbid Trohheus kõige levinum värsijalg. - # - u. Tere, laine, mere laine Stroof luuletuse salm 2 värss 3 värss 4 lik värss- kvanträän Riimid jagunevad sammiti mitmeti. On algriim. Siis algus, sise ja lõpp riim Hääliku koostise järgi: a) Häis e puhasriim b) Homonüüm riim. Jõin teed mõõda teed c) Ebatäpne riim. Hiina, piinad d) Konsonant riim
kõne areng ei sõltu eriti kultuurist/keelest hiljem raske keelt õppida, sest laps valib noorena välja need häälikud, mis vajalikud just tema emakeeles ja need arenevad rohkem, seega teiste keelte häälikuid raskem õppida kõne areng (kuud võivad erineda olenevalt allikast): ◦ 3. kuu – koogamine, tavaliselt üks kaashäälik, reageerimaks teiste jutule, ei sõltu sellest, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ 4.kuu – lalisemine, silbid, ei sõltu, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ alates 6.kuust hakkab areng sõltuma sellest, kuidas ja kui palju lapsega rääkida ◦ 9.kuu – ehholaalia periood – imiteerimine, kõla sarnane, kuid sõnad mitte ◦ 9.kuu – asjade nimetamine, esimesed sõnad ▪ kõige populaarsemad esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm, anna, issi ◦ kuni teise aastani – ühesõnalised lausungid – üks sõna võib tähendada mitut eri asjad, nt
Ta oli lootusetu alkohoolik. Ta sai kuulsaks 1955ndal aastal, kui ta publitseeris oma käsikirja Mayade kirjast. Ta desifreeris mayade kirja. Mitu seltskonda üritas tema publitseeringut varastada. Ta oli legendaarne, töötas Leningradis etnograafia muuseumis ja tegeles põhiliselt Ameerika indiaanlastega. Ta oli vanemteadur ja üldiselt polnud ta Nõkogude Liidus eriti kuulus. Tal lubati elulõpus Mehhikosse minna. Ta sai aru, et pidikesed ei ole hieroklüüfid vaid silbid. Ta nimetas kommunikatsiooniteooriat signalisatsiooni teooriaks. Ta esines 1972. aastal Tartu ülikoolis. Tal oli kurguvähk ja kõik häälepaelad olid välja lõigatud. Signalisatsiooniteooria koosneb: fastinatsioonist(nõiaringimoment-- müra) fastinatsioon võib olla ka täiesti juhuslik. (Hõivaja ja Aisopose[ori] keel) Saaja vastuvõtja Hõivaja
-) Häälikutest moodustatakse väiksemaid tähenduslikke ühikuid (morfeem). -) Keelt uuritakse erinevatest vaatenurkadest: *) Sõnavara (sagedus); *) Süntaktiline (grammatika); *) Semantiline sisu (tähendus). * Lapse keel häälitsused on süünist saati. * Etapid: -) 3 elukuu: laps hakkab kogelema ehk inimese jutule vastu häälitsema või häältega tähelepanu püüdma. Tavaliselt tulevad täishäälikud. -) 4 elukuu: lalisemine ehk kaas- ja täishäälikutest koosnevad silbid. Kõik lapsed teevad samu hääli. -) 6-7 elukuu: tekib häälemäng, kus laps kordab lõbu pärast silpe, kuulates oma häält ja valides häälikuid, mida on emakeeles kuulda. -) 9 elukuu: ehholaalia priood ehk kaja, kus laps jäljendab täiskasvanu kõnet ning õpib keelemustreid, intonatsiooni, aga tähendust ei ole. -) 10 elukuu: ühesõnaliste lausete periood ehk esimesed sõnad. -) 1,5 eluaasta: paarisõnaliste lausete periood ehk telegrammstiil.
) seda täiendavalt kommenteerida(ma). Meie kui eripedagoogi peaksime mõistma et see vahend - keel ja selle asutamine kõnes on eri nähtused! Nad on seotud küll! Kõne kui keelekasutuse viis ja keel kui vahend on psühholoogiliselt, sotsiaalselt, ja lingvstiliselt eri nähtused. Kõne liigendamine (segmendid) Kõne liigendub tasandite kaupa. Järjestus on väiksemaist tasandist: Silbitasand: (silpide vahel on ka väiksed pausid : tüd-ruk; pe-sa) silbid, silbirühmad (kõnetakt ehk jalg). Kõnetakt koosneb 1-3 silbist, rühuline või kaasrõhuline silp, välde. Kõnetakt on selline segment, mille puhul häälikute kestussuhted nt rõhk säilib. Oluline on, mis ulatuses määrata hääliute pikkus, mia materjali esiatda lapsele lugema õppimiseks. Kõnetaktideks jaotumine tuleb selgeks teha!!! Süntagmade (,,portjonite") tasand: üks või rohkem sõnu, mille vahel kõnes pausi ei ole. On kõnetati või silbipiiri paus aga mitte sõnadevaheline
ja Euroopa kirjanduse suurkujud. Gongora oli peamiselt luuletaja, teised olid rohkem mitmekülgsemad. Ajaliselt on kõige varasem Gongora. Oli vaimuliku ametis oma kodulinnas Cordobas. Oli Madridi õukonnas samuti preestriks. Eelistas elada endassetõmbunult. Mitte hoolida välisest näivusest ja ilmakärast- see oli tema peamine filosoofia. Tollased suurimad luuletajad ei olnud üheplaanilised: mitte ainult lüürilised luuletajad, vaid ka satiirilised. Samuti pilkeluuletused. Silva riim- silbid vahelduvad korrapäratult. Seega on vorm mõnevõrra vabam. Gongoro loob gongorismi. See on hästi hämar stiil. Gongoro tõlkimine on väga raske. ,,Soledades" on harukordselt keeruline. See kõik põhineb mütoloogial, mütoloogilised vihjed. Kaasaeg on läbi põimunud mütoloogilistest paralleelidest. Näitavad igavikulist momenti. 11.10.10 Suurimad luuletajad 17.sajandil: Gongora, Quevedo ja Lope de Vega.
Loeng 1 Neuropsühholoogia alustalad: aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (sig...
pegasus Pegasos oli vanade kreeklaste uskumuste järgi tiivuline ratsu, kelle kabjalöögist tekkis Helikoni mäel Hippokrene allikas, mille vesi andis luuletajatele inspiratsiooni. Pegasusel ratsutama tähendab luuletajaks, kirjanikuks hakkamist. Penelope kreeka mütoloogias Odysseuse abikaasa, kes ootas truult 20 aastat oma meest Trooja sõjast koju. pentameeter luule viisikmõõt; heksameetri liik, mille kolmandas ja kuuendas daktülilises värsijalas puuduvad rõhuta silbid. Näiteks: päike veel riputab verd väärikat mälestust sest + + / + +/ / + +/ + + / (Juhan Sütiste.) peoon neljasilbiline värsijalg, mis koosneb kolmest lühikesest ja ühest pikast silbist. Peoone liigitatakse vastavalt sellele, millisele silbile rõhk langeb: rõhk esimesel silbil esimene peoon /+ /, rõhk teisel silbil teine peoon / + /, rõhk kolmandal silbil kolmas peoon / + /, rõhk neljandal silbil neljas peoon / +/
Гласный звук: Согласный звук: - состоит только из голоса - состоит из голоса и шума - (б),(в)-koosneb ainult häälest или только из шума (ф), (ш). - образует слоги:(у-ли-цa) - образует слог только вместе с moodustab silbid. гласным. Moodustab silbi koos - при произнесении звука. täishäälikuga. воздушная струя не встречает при произношении звука возуш- преград. Hääldamisel ei ole ная струя встречает преграду. takistust. Hääldamisel on takistus.
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõn...
etappide, mis lähevad teineteiseks üle harjutamise tulemusel. Iga lugemisetappi iseloomustab mitu tunnust: lugemisviis, tüüpilised vead, tempo ja sellega seotud ladudus, ilmekus, aimamine ja selle kontroll, sünteesi ja mõistmise vahekord. Lugemisviisi iseloomustavad kaks peamist tunnust: tajumisühik ja esmase sünteesi ühik. Tajuühik kajastab seda loetava materjali segmenti, mida laps artikuleerib kohe pausideta. Tajumisühikuks võivad olla tähed või täherühmad (sh silbid või kõnetaktid), sõnad, süntagmad. Tajumisühikust on tuletatud ka lugemisviiside nimetused: veerimine, silphaaval lugemine, sõnade kaupa lugemine, ladus lugemine (süntagmade kaupa). Lugema õppides kasutab laps mitut lugemisviisi korraga, kuigi üks neist on harilikult enam levinud, st juhtiv. Lugemisoskuse omandamise etapid: I etapp – veerimine – tajuüksus täht: veerib häälega ja kordab sõna; veerib häälega, sõna ei korda; vaikne veerimine, sõna kordamine
Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasutatakse palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Tema eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 4. A. GAILITI ELU JA LOOMING, NOVELLI ,,PUNASED HOBUSED" ANALÜÜS 9.01 1891-5.11 1960 Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja
piiramatu. See võib sõltuda ka luuletaja kindlatest eesmärkidest: vahel võib värsiridade esitähtedest välja lugeda autori sõnumi. Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib paikneda mitmel real. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid moodustavad värsijalad. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus ja daktül. Riim on häälikute kokkukõla, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim). Kuid tuntakse ka algus- ja sideriime. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab).
See võib sõltuda ka luuletaja kindlatest eesmärkidest: vahel võib värsiridade esitähtedest välja lugeda autori sõnumi. Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib paikneda mitmel real. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid moodustavad värsijalad. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus ja daktül. Riim on häälikute kokkukõla, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim). Kuid tuntakse ka algus- ja sideriime. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk meesriime (sööb: lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (kivi: rivi),
Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasut. Palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Temo eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 1.2. A. Puskini elu ja looming ,,Jevgeni Onegin" 6.06 1799 10.02 1837 Aleksandr Sergejevits Puskin sündis Moskvas põlisaadliku pojana, majanduslikult mitte heal järjel olevas peres. Tema lapsepõlv oli rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Tema vaimne areng oli väga varajane. Suurepärane prantsuse keele oskus võimaldas tal selles eas, mil teised lapsed alles mängivad, isa
See võib sõltuda ka luuletaja kindlatest eesmärkidest: vahel võib värsiridade esitähtedest välja lugeda autori sõnumi. Värss on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib paikneda mitmel real. Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid moodustavad värsijalad. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus ja daktül. Riim on häälikute kokkukõla, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. Tavaliselt paiknevad riimid värsi lõpus (lõppriim). Kuid tuntakse ka algus- ja sideriime. Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Silpide arvu järgi eristatakse ühesilbilisi ehk
NEUROPSÜHHOLOOGIA PAITA; KALLISTA; SILITA oma last ja üksteist jnejne. See on väga hea ajule Trakt ehk juhtetee. Taalamus võtab sensoorse info vastu ja saadab edasi nt posttsentraalkääru. pärast Neuropsühholoogia sissejuhatus ja sensoorne süsteem sporti vabanevad endorfiinid ja siis tunneme end hästi. TEE SPORTI! Aju loob kogu aeg seoseid. Kui aju ei kasuta, siis ta hakkab ühendusi ära kustutama jne. *PAROKAMBER* -ruum, kus rõhuga surutakse CO hemoglobiiniküljest ära. Geneetikal ka suur tähtsus ja ka kogemused, positive elamus jne, mis elu jooksul (eriti 3 KÜSIMUSJÄRGMISEKS KORRAKS:? Milline sensoorse süsteemi osa viib sensoorse info esimese a jooksul) saame.Kõik saab alguse meie ajutööst. Aju...
Järgnes tapatalg, kus kosilased hukati. Athena oli alati O poolel. Viimane laul: räägib kosilaste hingede rändamisest. O on tark ja lepib kosilaste omastega. Sellega lõppes eepos. Eeposes kasut. Palju epiteete. Achilleuse kohta kasutatakse 46 epiteeti. On palju korduvaid värsse (1/3). Ülistatakse sõjamehe vaprust, arukust, kõneosavust, austust jumalate vastu. Temo eeposed on nö antiikaja realism. Mõlemas eeposes kasutatakse heksameetrit vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (3 + hingetõmbekoht ehk tsesuur + 3) 3. A.Gailiti elu ja looming Gailit (1891-1960) Sündis 1891 Tartumaal Kuiksillai Laatre mõisa lähedal. Isa lätlasest puusepp, ema pärit saksastunud Stambergide perekonnast. Koduseks keeleks läti keel, vanavanematega räägiti saksa keelt, aga kogu pere valdas vabalt ka eesti keelt. Koolis omandas vene keele, seega 4 keelt vabalt suus ja samas edaspidiseks
Värss · on luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. · Värsirida ei pea moodustama terviklauset. Ühes värsireas võib olla mitu lauset ja üks lause võib paikneda mitmel real. · Korrapärane rütm kujundab luuletuse värsimõõdu. Värsimõõt põhineb rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldusel. Reeglipäraselt korduvad rõhulised ja rõhuta silbid moodustavad värsijalad. Eesti luule põhilisteks värsimõõtudeks on trohheus ja daktül. Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid a) epiteet a) retoorilised pöördumised a) algriim b) võrdlus b) kordused(refrään) b) anagramm
· Nagu iga kirjas¨usteemi arengus on kanji ajaloos kui protsessis kaks vastaspidist j~oudu: hajutav ja korrastav. 20. sajand on toiminud p~ohiosas normeerivalt ja `korrastavalt', kuid oleks vale arvata, et ¨ksnes samasuunaline liikumine j¨atkub ka edaspidi.24 u 1.1.3 Kanji m¨ arkide foneetikast Hiina keel on silpkeel (monosyllabic), kus silbid on iseseisvaiks t¨ahenduse kandjaiks.25 Homofoonide rohkuse t~ottu on silpkeele alfabeeti- line kirjutamine, erinevalt mitmesilbilistest keeltest, u ¨sna v~oimatu. Igale hiina kirjas¨
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
tähestikuga. Pandi kivi püsti ja see oli täht iga selline täht oli hieroglüüf ja iga hieroglüüf kandis tervet ideede rühma, nagu sammas kapiteeli. Nõnda talitasid igal pool ühel ja.samal ajal kogu maakera pinnal kõik esimesed suguharud. Keltlaste «püstipandud kive» . võidakse leida niihästi Aasia Siberist kui Ameerika pampadest. 168 Hiljem hakati juba moodustama terveid sõnu. Üks kivi pandi teise otsa, graniidist silbid liideti ühte, silpidest prooviti sõnu luua. Kelti dolmenid ja kromlehhid, etruski kääpad, juutide hauakünkad on juba sõnad. Mõned, nagu hauakääpad, on pärisnimed. Mõnikord, kui käepärast oli palju kive ja tühi maa-ala, hakati kirjutama isegi lauseid. Karnaki * tohutu kivikuhi on juba terve vormel. Lõpuks hakati raamatuid koostama. Traditsioonidest kasvasid sümbolid, mille alla nad ise kadusid nagu puutüvi oma lehestiku alla; kõik need sümbolid, millesse inimkond uskus, 9 6
vestlusest, mis näis talle nii huvitavana. Alles kümne sammu kaugusel hekist tundis ta ära gaskoonlase jutuvada. Ja kuna ta teadis, et mehed olid musketärid, ei kahelnud ta, et kolm ülejäänut on «lahutamatud», nagu nimetati Athost, Porthost ja Aramist. Võib arvata, kuidas see avastus suurendas kardinali soovi vestlust pealt kuulata. Tema silmadesse ilmus midagi kummalist ja ta hiilis kassisammul edasi heki poole. Kuid ta oli kuulnud ainult mõned ebamäärased ja arusaamatud silbid, kui kõlas hele ja lühike hüüatus, mis pani võpatama kardinali ja tõmbas endale musketäride tähelepanu. «Ohvitser!» hüüdis Grimaud. «Mulle tundub, et te kõnelete, naljahammas,» ütles Athos, tõusis küünarnukkidele ja kõrvetas pilguga oma teenrit. Seepärast ei lausunud Grimaud enam ainsatki sõna, näitas ainult sõrmega heki suunas, paljastades seega kardinali ja tema saatjaskonna. Ühe hüppega olid musketärid püsti ja kummardasid aupaklikult. Kardinal näis olevat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
