Cleanway ASi pakkumise. Esialgsel hinnangul võib prügivedu odavneda Valgamaal 20 kuni 30 protsenti. Omavalitsuste Liidu otsust on võimalik vaidlustada alates teisipäevast kümne päeva jooksul. Jäätmeveo konkursil osalesid veel RagnSells AS ja Jõgeva Elamu AS. «Ootame ära ning vaatame, mis saab. Kui vaideid ei tule, saame alustada lepingu sõlmimisega. Seni ei saaks rääkida ka võimalikust teenuse hinnast,» rääkis konkursi eestvedaja ning sihtasutuse Valgamaa keskkonnakeskuse juhataja Riho Karu Valgamaalasele. Siiski möönis Karu, et prügiveo hind väheneb. «See oli tegelikult ka kõigi kolme firma pakkumistes näha.» Hetkel aga Karu sõnul täpset hinnalanguse numbrit öelda ei saa, see kujuneb igale kliendile vastavalt sõlmitavale lepingule. Pakkumise hind on otseselt veohind ja hinnaerisused on ka konteineri suurusest sõltuvad. Lepinguliselt on lõpphinnas ka määrav, kas konteiner renditakse või on see väljaostetud
Notarite koda jne 2) Avalik-õiguslik asutus o Avalike teenuste kasutajad o Avalike ülesandeid ei täida, tegelevad sotsiaalkultuurilises valdkonnas o Osutavad tasulisi teenuseid o Riik määrab tasu o Avalik-õiguslik korporatsioon loob või lõpetab avalik-õigusliku asutuse. o Näited asutustest: ERR, Rahvusraamatukogu 3) Avalik-õiguslikud sihtasutused o Valitseb eraldatud vara. o Täidab avalike ülesandeid sihtasutuse asutaja määratud eesmärgi saavutamiseks. o Avalik võim on antud seaduse alusel o Näited: Pärnu haigla, TÜ kliinikum SA, Keskkonnafond, kultuurkapital) o Avalikud ülesanded: 1) Avaliku võimu teostamisega seonduvad a. Ei saa edasi delegeerida. 2) Avalike teenuste osutamine a. Võimalus edasi delegeerida füüsilistele isikutele (FIE) ja eraõiguslikud juriidilised
18 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla või linna esindamise korra kehtestamine; 24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 251) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 26) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 27) VP valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
projektiorganisatsioon; meeskonnatöö meeskonnavastutus; protsessipõhine juhtimine; pakub lisarahuldust ametnikele, kellel tavaline süsteem jääks kitsaks Eelarvemudel: 1) avaliku sektori eelarve on suunatud liiga suures ulatuses tarbimisele; 2) arengule suunatud eelarve edendaks investeerimist (innovatsiooni) ja teadlikku arendustegevust. Eelarve seisukohalt sobiks arendusorganisatsioonile sihtasutuse või äriühingu vorm. SMIT on Siseministeeriumi hallatav asutus, mille... Visioon on: sisejulgeolek läbi avatuse, koostöö ja innovatsiooni. Missioon on: luua arenduskeskkond, mille kaudu oleks tagatud SM IKT keskne koordineerimine ja ühetaolised arendusprotsessid. Loeng: KOV + Kokkuvõte kohaliku omavalitsuse olemusest (ÕIS) Subsidiaarsuse põhimõttel (otsustamine võimalikult kodanikulähedaselt), kohalik demokraatia
investoritele mõeldud informatsioon olla kättesaadav ka konkurentidele. MTÜ, sihtasutus ja ühistud Mittetulundusühing ja sihtasutus onorganisatsioonid, mis ei taotle kasumit. Eesmärgid: hariduslikud, heategevuslikud, usulised Erinevus kahe mitte-kasumittaotleva organisatsiooni vahel seisneb liikmeskonnas: mittetulundusühingul on kindel liikmeskond, sihtasutusel see puudub. Sihtasutused on loodud kindla sihiga. (Kuressaare haigla) Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu. Mittetulundusühing (edaspidi MTÜ) on isikute vabatahtlik ühendus, mille põhieesmärgiks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Asutajateks võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, asutajaid peab olema vähemalt kaks. MTÜ kõrgeimaks juhtorganiks on selle liikmete üldkoosolek, kes määrab juhatuse liikmed. Juhatus esindab ja juhib MTÜ tööd. Ühistu ehk kooperatiiv on äriorganisatsioon, mille omanikeks ja töötajateks on
Nii deržavnikud kui demokraadid ei tunnista okupeerimist või kasutavad eufemismi “inkorporeerimine”. Kuigi Vene Föderatsioon on end ametlikult kuulutanud Nõu- kogude Liidu õigusjärglaseks, ei tunnistata Balti küsimuses nende vahel seost. Demokraadid arvavad, et ajaloolise ülekohtu on korvanud see, et baltlased vaba- nesid 1991. aastal eeltingimusteta. TÄNUAVALDUS Artikkel on kirjutatud sihtasutuse Eesti Teadusfond (grant nr 6896) toel. 153 THE COLLAPSE OF THE SOVIET UNION AS PRESENTED IN RECENT RUSSIAN MEMOIR LITERATURE Toomas KARJAHÄRM The article provides reference and analysis of the representation of the collapse of the Soviet Union in the memoirs written by Russian (Soviet) state and public
Nt korteriühistu, tarbjateühistu. -Mittetulundusühing- MTÜ- loodud mittetulunduslike eesmärkide toetamiseks- nt üliõpilasselts Võib saada kasumit, kuid ei või seda oma liikmete vahel ära jagada. Sihtasutus ehk fond ..eesmärgistatud varale. Kogub raha ja jagab selle laiali mingil eesmärgil. Nt luulefond. (1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. (2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. (3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. § 26. Juriidilise isiku õigusvõime (1) Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele.
Aastaaruande kinnitamine: EP nõukogu määrab audiitorid ja nende ülesandeks on majandusaata aruande auditeerimine. Riigikogu võib eraldi otsustada, kui tahab täiendavalt EP tegevust kontrollida. Aastaaruanne kinnitatakse nõukogu poolt ja esitatakse Riigikogule. 26.09.07 Pangasaladuseks ei loeta võlgnevust krediidiasutuse ees. Eesti pangal on lubatud teha pangandustehinguid oma töötajatega ja ka juhatuse liikmetega. Eesti pangal on olnud üks asutus sihtasutuse näol. Kui jõuame hoiuste kindlustuse süsteemi juurde. II sammas. Krediidiasutuste, kommertspankade tegevus. Õiguslik regulatsioon nendel. Esimeseks pangandusseaduseks jõustus 90 aastal EV Pangaseadus Kommertspankade tegevuse juures olid põhilised küsimused, mida reguleeriti, et kuidas pankadele üldse tegevusluba anti ja nende põhitegevus. Teine seadus, mis kommertspankade tegevust reguleeris oli Eesti Panga seadus. Krediidiasutuste seadus. 1995
J OONESTAMINE Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti “Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides” raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti
Nt probleem on Eesti Pangaga, siis seaduses pole öeldud et ta oleks avalik-õiguslik juriidiline isik. PS ütleb põhimõtteliselt aga, et on PS §111 sest EP teenib avalikke huvisid. Tõlgendada tuleks, et EP on avalik-õiguslik juriidiline isik. Peamine vahe avalik-õiguslike korporatsioonide ja asutuste vahel on see, et ühel on kindel liikmeskond, teistel mitte. Riik teostab ka nende üle järelvalvet. 3. Avalik-õiguslikud sihtasutused e fondid sihtasutuse asutaja raha eraldamine teatud eesmärgi taotlemiseks, nt Kultuurkapital. Meie õiguskord ei tee vaht nimetuste osas, 24 kasutatakse nii fonde kui ka muid. Teistes maades kui tegemist iseseisva asutusega, siis on see sihtasustus, kui pole iseseisev siis fond, st tegutseb riigi all. Sihtasutuse tunnused: a
(6) Keskuse direktori nimetab ametisse ja vabastab ametist keskkonnaminister. § 9. Metsaressursi arvestuse riiklik register (1) Riik peab metsa pindala, tagavara, paiknemise, seisundi, omaniku, kasutamise ja selle kitsenduste arvestust metsaressursi arvestuse riiklikus registris. (2) Metsaressursi arvestuse riikliku registri asutab ja registri põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus. § 10. Erametsanduse toetamine (1) Riik toetab riigi asutatud sihtasutuse Erametsakeskus (edaspidi erametsakeskus) osalise finantseerimise kaudu: 1) erametsaomanike nõustamist ja koolitamist; 2) konsulentide koolitamist ja konsulentidele kutsekvalifikatsiooni omistamist ning konsulentide atesteerimist metsamajandamise valdkonnas; 3) erametsaomanike metsa majanduslike, ökoloogiliste, sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste suurendamiseks tehtavaid investeeringuid ning metsakasvatustöid, sealhulgas pärandkultuuri ja vääriselupaikade säilitamist ning
sisulisi vaidlusi. Aga filmiinimesed vaidlevad raha ümber, kes saab ja kes ei saa, kes peaks saama ja kes ei peaks. Ma ei ütle midagi Jaagu [Lõhmuse -- T. T.] vastu, aga meie ühiskond ei ole selleks veel küps, et kogu suure filmiraha jagab ära üks inimene. Seda võib teha Taanis ja Soomes, kus aususe kriteerium nii sisse juurdunud. Mitte, et sa ei taha olla ebaaus, vaid sa ei saa olla ebaaus, sest siis ühiskond lihtsalt lükkab su välja. Eesti Filmi Sihtasutuse ekspertkomisjon peaks koosnema erinevate huvigruppide esindajaist, kes vaidlevad asjad selgeks. Kas sind on püütud kellegi või millegi vastu üles ässitada? Ei. Vastupidi, ma tahan olla kogu aeg lepitaja rollis. See on tänamatu roll, ma tean seda, aga ma tahan, et vastuolud laheneksid. Ma tahan hästi läbi saada nii Tiina Lokiga kui Lõhmusega kui ka uute noorte tegijatega. Ma polnud ju aastaid kino juures, ma ei teadnudki, kas ma olen üldse Kinoliidu liige
55. Avalik-õiguslik asutus on personali ja materiaalsete vahendite kogum, mis täidab vastavalt asutamise eesmärgile teatavaid avalikke ülesandeid. ERR; Rahvusraamatukogu, Rahvusooper Estonia Ei ole liikmeid, on kasutajad. Reeglina ei teosta avalikku võimu, vaid osutavad teenuseid (sotsiaal-, kultuurivaldkonnas). Soodustava halduse valdkond 56. Avalik-õigusliku asutuse eriliik. Kultuurkapital, Haigekassa, Avalik-õiguslik sihtasutus seaduse alusel, täidab avalikke ülesandeid sihtasutuse asutaja poolt kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks ning selleks eraldatud vara abil. Alluvad riigi järelevalvele Eraõiguslik halduse kandja: Füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik Üksik avaliku võimu pädevus Notar, kohtutäitur Eesmärk halduse koormise vähendamine 57. Haldusorgan Teeb haldusekandja teovõimeliseks. Tegutseda saavad ainult inimesed, kes realiseerivad haldusekandja õigusi ja kohustusi. Haldusekandja Halduse kandja Inimesed
Kaudsed allikad on näiteks ajalehtede artiklid, raadiod, teleintervjuud. 1. Eesti Statistikaameti kodulehekülg: www.stat.ee 2. Eesti Panga kodulehekülg: www.eestipank.info 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehekülg: www.mkm.ee 4. Rahandusministeeriumi kodulehekülg: www.fin.ee 5. Siseministeeriumi kodulehekülg: www.siseministeerium.ee 6. Välisministeeriumi kodulehekülg: www.vm.ee 7. Ettevötluse Arendamise Sihtasutuse kodulehekülg: www.eas.ee 8. Eesti Investeeringute Agentuuri kodulehekülg: www.investinestonia.com (www.eia.ee) 9. Eesti Väliskaubanduse Liidu kodulehekülg: www.etc.ee 10. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: www.envir.ee 11. AKTIVA kodulehekülg: www.aktiva.ee 12. Riigi Teataja www.riigiteataja.ee Poliitilise seisundi hindamiseks ja prognoosimiseks on soovitav külastada nii võimulolevata kui ka sinna
alust järeldada, et maksumaksja on ise tekitanud olukorra, kus kahju sissenõudmine kahju tegelikult tekitajalt osutub võimatuks. Sel juhul ei ole välistatud tulumaksuseaduse § 32 lg 1 .ja 2 rikkumine, mille kohaselt peab iga kulu seos ettevõtlusega olema selgelt põhjendatud. Ettevõtlusega mitteseotud kuludelt peab residendist äriühing tasuma tulumaksu 21/79 (TMS § 51,lg.1). Sama nõue kehtib residendist mittetulundusühingu, sihtasutuse, kiriku, koguduse või koguduste liidu kulude ja väljamaksete suhtes, samuti nende põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kulude suhtes, ainsa erinevusega tegevuse olemusest tulenevatel põhjustel on neil luba osta ettevõtluseks mittevajalikke teenuseid (TMS§51,lg.3). TMS § 34 ja § 51,lg.2 alusel on ettevõtlusega mitteseotud kuludeks:
TÖÖLEHT 26. Sipelga teekond 115 TÖÖLEHT 27. Telefonikõne 117 TÖÖLEHT 28. Numbrid ja tähed 118 TÖÖLEHT 29. Koolitee 119 TÖÖLEHT 30. Olen viisakas 120 5 Õpetajaraamat EESSÕNA Õpetajaraamat on valminud projekti "Koolieelsetes lasteasutustes eesti keele kui teise keele õppe aluste loomine ja koolitajate koolitamine" raames Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskuse tellimusena. Projekti eesmärk oli välja töötada soovituslik raamistik eesti keele kui teise keele õpetamiseks koolieelses eas lastele. Projekti raames koostati järgmised materjalid: · alushariduse raamõppekava sätestav osa ning rakendusjuhise tööversioonid eesti keele kui teise keele õpetamise jaoks; · põhikoolituse õppekava "Eesti keele kui teise keele õpetamine koolieelsetes lasteasutustes";
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law...
tugevad ja nõrgad küljed. Maailmas on kolm tuntumat kvaliteediauhinda: Deming'i Rakenduslik Auhind (Deming Application Prize) Jaapanis (asutatud 1951.a.) Malcolm Baldrige'i Rahvuslik Kvaliteediauhind (Malcolm Baldrige National Quality Award) USA-s (asutaud 1987.a.) Euroopa Kvaliteediauhind (European Quality Award) Euroopas (asutatud 1991.a.) 9.2.1. EFQM suurepärasuse mudel (European Foundation for Quality Management) Euroopa Kvaliteediauhind asutati Euroopa Kvaliteedijuhtimise Sihtasutuse poolt. 1999.a. töötati välja EFQM kõrge kvaliteedi mudeli täiustatud variant, mille eesmärk oli juurutada täiustatud mudel kui maailmaklassi strateegiline vahend ärialase ja organisatsioonilise täiuslikkuse saavutamiseks. 2005 aastal täiendati antud mudelit (joonis 17) ja muudeti hindamismetoodikat. 2010 aastal jõustub uus EFQM mudel, mida on täiendatud nii kriteeriumides kui nende osakaalus tervikusse. - 58 -
-Riigikogu või selle organ võib seaduses ettenähtud juhul nimetada Riigikogu liikme mõne nõukogu esimeheks või liikmeks Avalikus teenistuses olemise keeld •Linna-ja vallavolikogu liikmeks olemise keeld •Euroopa Parlamendi Liikmeks olemise keeld •Avalik-õigusliku juriidilise isiku nõukokku kuulumise piirangud ning juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld •Vabade kutsete pidamise keeld •Riigi osalusega äriühingu ning riigi asutatud sihtasutuse juhiks ja juhatuse liikmeks olemise keeld 3.24 Saadikute võrdsuse põhimõte •Fraktsiooni mittekuuluvatel liikmetel vähem õigusi •Eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel saab läbirääkimiste käigus esineda sõnavõttudega vaid fraktsiooni esindajad (RKKTS §98 lg 5; §111 lg 1) 3.25 Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised
või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 01.07.2003] § 4. Töökoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. (3) Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine
Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liig...
varaliste vm vaidluste lahendamiseks 8) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine 9) vallavanema või linnapea valimine 10) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või linnapeale või valitsuse liikmele 11) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine 12) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine KOV üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine 13) otsuse vastuvõtmine taotluse esitamiseks Riigikohtule tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus KOV põhiseaduslike tagatistega Volikogu tegutsemisvõimetus (KOKS § 52)
valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat Justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Riigikohus haldab ennast iseseisvalt tal on eraldiseisev eelarve ja haldusstruktuur. Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu üldkogu teeb Vabariigi Presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (Riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul ja Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab kohtunike omavalitsusorganeid kohtunike eksamikomisjon, koolitusnõukogu ja distsiplinaarkolleegium. Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng Väljaandja : Riigikogu Akti või dokumendi liik : seadus Teksti liik : terviktekst Redaktsiooni jõustumise kpv. : 01.07.2003 Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 14.07.2004 September 2008 ...
töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1.07.2003] § 4. Töökoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. (3) Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis
hankijatena, tööpanuse, teenuste kasutamise ja muu sellise kaudu. Kohustuslik kapitalimäär on üldjuhul 40 000 krooni. Mittetulundusühingud tegevust reguleerib mittetulundusühingute seadus ja siin on tegemist vabatahtliku ühendusega, mille eesmärgika või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamisega. Eriliigilised mittetulundusühingud tegutsevad erakollaliste seaduste alusel n erakonnad. Sihtasutusi reguleerib sihtasutuse seadus. Millel pole liikmeid ja mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks. Avalik õiguslikud juriidilised isikud on Riik, KOV ja muu juriidiline isik mis on loodud avalikes huvides, selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. N: TÜ, TTÜ. Eesti vabariik on tsiviilõiguslikes suhetes juriidiline isik. Ministeeriumid,ametid, riigikogu,kohtud ei saa olla tsiviilõiguse subjetiks Tsiviilõigus kohustuste muutumine, tekkimine ja lõppemine Tehingu mõiste ja liigid
töödest tööõpetuses. 49 UURIMISTÖÖDE TEMAATIKAST Terje Tuisk teaduse populariseerimise üksus Sihtasutus Archimedes Järgnev ülevaade on koostatud Õpilaste teadustööde riiklikule konkursile aastatel 2002-2011 esitatud tööde põhjal. Esitatud töödest on ülevaate jaoks tehtud valik. Kõigi tööde teemad on kättesaadavad Sihtasutuse Archimedes veebis aadressil archimedes.ee/teadpop, paljude tööde kohta on seal olemas ka lühikokkuvõte. Tööde täistekste on võimalik SA Archimedes teaduse populariseerimise üksusest küsida, aga õpilastele me neid üldjuhul failidena ei saada, et ära hoida plagieerimist. Kõigi tööde paberversioonidega on kõigil huvilistel võimalik SA Archimedes Tartu kontoris tutvuda. Tööde teemadest eristus 17 valdkonda, mille alla koolides tehtud uurimistöid võiks kategoriseerida
käiva seaduse alusel. A-Õ juriidilise isiku staatuse andmine toob üksusele kaasa suurema varalise autonoomia oma asjade otsustamiseks. Avalik-õigusliku JI kohta käiv seadus võib olla: - mitme erineva JI kohta ning teise nimega - Ringhäälinguseadus käib ETV ja Eesti Raadio kohta - Asutuse tüüpi - Tartu Ülikool (Tartu Ülikooli seadus), Eesti Pank (Eesti panga seadus), Ooperiteater (Estonia seadus) - Sihtasutuse tüüpi Haigekassa seadus JURIIDILISED ISIKUD Eraõiguslikud avalik-õiguslikud Riik Äriühingud MTÜ sihtasutused KOV a.-õ korporatsioon a-õ sihtasutus Täisühing a.-õ asutus Usaldusühing Osaühing Aktsiaselts Tulundusühistu Juriidiliste isikute asutamine
ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22. volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23. valla või linna esindamise korra kehtestamine; 24. valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25. valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 1. valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 26. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate
Esindusõiguseta on tehing tehtud ka juhul, kui tehingu teinud kolmas isik teab või peab teadma esindusõiguse kohta registrisse kantud kande ebaõigsusest (ÄS § 34 lg 2). 33. Too näiteid tehingutest, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest. Millist rolli mängib antud mõiste äriühingute tegevuse puhul. Näide: Eesti Akrediteerimiskeskuses on majandustegevuse raamest väljuvad tehingud, need, millega kaasneb sihtasutuse poolt osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või kinnisasjade ning registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või asjaõigusega koormamine. Kui põhitegevuseks on pagaritoodete küpsetamine, siis uue tehase omandamine on igapäevase maj. tegevuse raamet väljuv tegevus. ÄS 306.2 AS-I puhul, nõukogult tuleb saada täiendab luba nende tegevuste jaoks. § 317. Nõukogu õigused (1) Nõukogu annab juhatusele korraldusi aktsiaseltsi juhtimise korraldamisel. Nõukogu
KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 2 EAP Facility Management Kalender 1. 02. veebruar - 1. loeng Teema 1. Ainetöö selgitus. 2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing ...
Delikaatseid isikuandmeid ei tohi töödelda, kuid direktiiv sätestas erandid: - Kui andmesubjekt on andnud selleks selgesõnalise nõusoleku - Töödeldakse tööõiguse valdkonnas siseriikliku õigusega kehtestatud korras - Kui see on vajalik andmesubjekti või muu isiku eluliste huvide kaitseks ja andmesubjekt ei ole võimeline oma nõusolekut andma - Kui töötlemine toimub poliitilise, filosoofilise, religioosse või ametiühingulise suunitlusega sihtasutuse, ühenduse või muu mutliku organi õiguspärase ja vajalike garantiidega tegevuse raames - Töödeldakse andmeid, mille andmesubjekt on ise avaldanud, või kui töötlemine on vajalik õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks - Kui see on vajalik tervishoiuteenuse osutamisel - Märkimisväärse avaliku huvi korras - Õigusrikkumise, süüdimõistva kohtuotsuse ja turvameetmetega seotud andmed pädeva ametivõimu kontrolli all.
kirjutamisel haaratud kogu perekond; 2. osalemine maakonna kodu-uurimiskonverentsil. Parimad pääsevad üleriigilistele kodu-uurimiskonverentsidele; 3. osalemine Eesti Ajalooõpetajate Seltsi poolt Eesti Vabariigi Presidendi auhindadele korraldataval õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusel, mis toimub igal aastal erineval teemal. Praegu on käimas 12. võistlus. Nüüdseks on Saksamaa Liitvabariigis Hamburgis asuva Körberi Sihtasutuse algatatud õpilaste ajalooalaste uurimistööde konkursid jõudnud 22 Euroopa riiki ning alates maist 2001 koondati need konkursid EUSTORY nime alla. 2009. aastal lõppes EUSTORY leping Körberi Sihtasutusega. 2007. aasta juunis hakati otsima võimalusi, kuidas saada täielikult iseseisvaks organisatsiooniks. 2008. aasta märtsis sõlmiti Brüsselis notariaalne leping mittetulundusliku organisatsiooni EUSTORY AISBL moodustamiseks
Kaudsed allikad on näiteks ajalehtede artiklid, raadiod, teleintervjuud. 1. Eesti Statistikaameti kodulehekülg: www.stat.ee 2. Eesti Panga kodulehekülg: www.eestipank.info 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehekülg: www.mkm.ee 4. Rahandusministeeriumi kodulehekülg: www.fin.ee 5. Siseministeeriumi kodulehekülg: www.siseministeerium.ee 6. Välisministeeriumi kodulehekülg: www.vm.ee 7. Ettevötluse Arendamise Sihtasutuse kodulehekülg: www.eas.ee 8. Eesti Investeeringute Agentuuri kodulehekülg: www.investinestonia.com (www.eia.ee) 9. Eesti Väliskaubanduse Liidu kodulehekülg: www.etc.ee 10. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg: www.envir.ee 11. AKTIVA (endine EAS Regionaalarengu Agentuur www.erda.ee ) kodulehekülg: www.aktiva.ee 12. Riigi Teataja www.riigiteataja.ee Poliitilise seisundi hindamiseks ja prognoosimiseks on soovitav külastada nii võimulolevata
asutamise eesmärgile teatavaid avalikke ülesandeid. ERR; Rahvusraamatukogu, Rahvusooper Estonia Ei ole liikmeid, on kasutajad. Reeglina ei teosta avalikku võimu, vaid osutavad teenuseid (sotsiaal-, kultuurivaldkonnas). Soodustava halduse valdkond 56. Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õigusliku asutuse eriliik. Kultuurkapital, Haigekassa, Avalik-õiguslik sihtasutus seaduse alusel, täidab avalikke ülesandeid sihtasutuse asutaja poolt kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks ning selleks eraldatud vara abil. Alluvad riigi järelevalvele 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja Teeb haldusekandja teovõimeliseks. Tegutseda saavad ainult inimesed, kes realiseerivad haldusekandja õigusi ja kohustusi. Haldusekandja Halduse kandja Inimesed organ
a. eraõiguslik juriidiline isik - erahuvides loodud. Tähtis on huvi. Seda ütleb lausa seadus. Selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel, mitte eraldi seadus. Seadus on tunduvalt täpsem nende kohta. Liigi kohta käiva seaduse alusel nimetab ta need võimalikud liigid ise kinnise loeteluna, mis eraõiguse kohta on ebatavaline. Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus, mittetulundusühing. Oleme loonud sihtasutuse Iuridicum, ülesandeks hoolitseda tänapäevase õiguskirjanduse sünni eest nt. Suunatud teenima üksikisiku huve. Tulu saamisele suunatud või mittetulunduslike eesmärkide edendamise teel. Iuridicumi eesmärk pole tulu saamine, vaid mittetulunduslik eesmärk, et toetada tänapäevast heatasemelist juura kõrgharidust. Kui mingi tegevus eeldab suurema hulga isikute ja ka vara koondamist
nõukogude õigussüsteemi, kus tsentralisatsioon oli viidud absurdsuseni, jääknähtudega. Samuti nagu avalik-õiguslike korporatsioonidegi puhul teostab riik avalik-õiguslike asutuste tegevuse üle järelevalvet. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Kolmandaks avaliku halduse kandjate liigiks on avalik-õiguslikud sihtasutused ehk fondid. Nad on iseseisvad õigussubjektid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Avalik- õigusliku sihtasutuse tunnuseks on sihtasutuse asutaja poolt vara eraldamine teatud eesmärgi taotlemiseks. See eesmärk peab teenima avalikke huvisid. Kehtivas õiguskorras võib avalik-õigusliku sihtasutusena nimetada näiteks Kultuurkapitali. Vastavalt Kultuurkapitali seaduse §le 1 on Kultuurkapital avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide ja rahvakultuuri toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Kultuurkapitali ülesandeks on toetada
nõukogude õigussüsteemi, kus tsentralisatsioon oli viidud absurdsuseni, jääknähtudega. Samuti nagu avalik-õiguslike korporatsioonidegi puhul teostab riik avalik-õiguslike asutuste tegevuse üle järelevalvet. 5. Avalik-õiguslik sihtasutus Kolmandaks avaliku halduse kandjate liigiks on avalik-õiguslikud sihtasutused ehk fondid. Nad on iseseisvad õigussubjektid, avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Avalik- õigusliku sihtasutuse tunnuseks on sihtasutuse asutaja poolt vara eraldamine teatud eesmärgi taotlemiseks. See eesmärk peab teenima avalikke huvisid. Kehtivas õiguskorras võib avalik-õigusliku sihtasutusena nimetada näiteks Kultuurkapitali. Vastavalt Kultuurkapitali seaduse §le 1 on Kultuurkapital avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide ja rahvakultuuri toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu. Kultuurkapitali ülesandeks on toetada
Kui surnuks kuulutatu välja ilmub, siis abielu ei taastu. 3.Juriidilised isikud 3.1.Juriidilise isiku mõiste Juriidilise isiku mõiste probleem on jätkuvalt vaieldav. TsÜS §24 Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Juriidilised isikud Korporatiivsed j.i. Sihtasutuse tüüpi j.i. Hüvitusfond Haigekassa Juriidilise isiku õigus- ja teovõime Juriidilise isiku õigusvõime - võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Õigusvõime tekib momendist mil juriidiline isik on asutatud. Juriidilised isikud
sealt? Mis siis kui ma ei saa mujale minna? Probleemid hüpoteetilise lepinguga · Ei suuda seletada praeguseid kohustusi, kui leping sõlmiti riigieelses situatsioonis. · Mis alust on riigile ja seadustele alluda? Kas need alused on kontraktualistlikud või hoopis utilitaristlikud (kõigile kasulik)? · Hüpoteetiline leping idealiseeritud inimeste vahel idealiseeritud situatsioonis. Eesti ühiskondlik leping Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse missiooniks on käivitada ja edendada Eesti ühiskonnas sotsiaalse kaasatuse ja ühiskonna sidususe protsessi, mille käigus ühiskonnaliikmed lepivad läbirääkimiste kaudu kokku ühised väärtused, Eesti arengu esmatähtsad valdkonnad ning vajalikud tegevused ühiskondlike kokkulepete vormis. Projekti tasandil jäi kõlama idee vajadusest leppida kokku soodusarengu prioriteedis, milleks projekti koostajate valikul oleks lapsed ja haridus. Eesmärgiks kindlustada
on kaks köidet seda juba ilmunud. Kistler-Ritso Eesti Sihtasutus (KRES) - okupatsioonide muuseumi asutamine. 1. see sihtasutus toimib väga efektiivselt, tänaseks on Tallinnas okupatsioonimuuseum olemas. Eesti on Läti ja Leeduga okupatsioonimuuseumi aspektis erilises seisus, Lätis ja Leedus asutati need muuseumid riigi toel, Eesti sihtasutus tugineb suuresti erakapitalil, tänapäeval on riik osa kulusid võtnud oma kanda, aga pm funktsioneerib erakapitalil. Selle sihtasutuse eesmäriks ka lähiajaloo uurmine - seda suunda on ka väga edukalt arendanud. Algusest peale on seda teadusliku uurimustöö poolt juhtinud prof Enn Tarvel. Tänu tema eestvedamisele on okupatsioonimuuseumi egiidi all ilmunud mitmeid olulisi teatmeteoseid, mis on seotud eelkõige võimuaparaadiga, kitsamalt just EKP tegemistega "EKP keskkomitee organisatsiooniline struktuur" hõlmab aastatid 1940-1991, millised muudatused partei aparaadis sellel perioodil toimusid
kommertspankadest, mis ei võimalda ootamatute või suuremate väljaminekutega muudmoodi toime tulla kui kiirlaenu võttes. Olukorras, kus toimetulekutoetuste jm sotsiaaltoetuste eelarved on arusaadavalt piiratud, oleks otstarbekas mõelda laenu iseloomuga meetmete rakendamise peale, mille eelarveline kulu on toetustega võrreldes palju väiksem. Alapeatükk 5.3 kirjeldas Soomes rakendatud meetmeid – võlgade ümberkujundamise laen riikliku sihtasutuse baasil ning sotsiaalsete laenude pakkumine kohalike omavalitsuste baasil. Taoliste sotsiaalsete laenude (toimetulekulaenude) rakendamist nimelt kohalike omavalitsuste kaudu saab pidada mõistlikuks eelkõige seetõttu, et reeglina on just KOVil (sotsiaaltöötajal) kõige parem ülevaade laenusoovijast – tema majanduslikust olukorrast, ülalpeetavatest, tööharjumusest jne. Sel moel hoitakse ära, et soodsat laenu asub ära kasutama sihtgrupp, kellele ta ei ole mõeldud. Samas tuleb selle
ole lubatud. Esimese asjana tuleb vaadata, kas on olemas eriseadus, kas see on kirik, erakond vmt ja siis edasi tegutseda. Liikmeid peab olema vähemalt 2 a.i. MtüS a.ii. Eriseadus + MtüS (nt erakonnad) 3) Sihtasutused a. Peamine seadus Sihtasutuse seadus jõustunud 1 okt 1996 vt pg 1 Peamine erinevus äri- ja mittetulundusühingutest on see, et neil ei ole ei liike, osanikke ega aktsionäre. Ja see on loodud mingisuguse vara valitsemiseks ja kasutamiseks teatud eesmärkide saavutamiseks. Tal on juhtorganid, kes seda juhivad jne. AsNad võivad nõukogu ametikohtade üle vmt.
isikuks ei ole lubatud. Esimese asjana tuleb vaadata, kas on olemas eriseadus, kas see on kirik, erakond vmt ja siis edasi tegutseda. Liikmeid peab olema vähemalt 2 i. MtüS ii. Eriseadus + MtüS (nt erakonnad) 3) Sihtasutused a. Peamine seadus – Sihtasutuse seadus jõustunud 1 okt 1996 vt pg 1 Peamine erinevus äri- ja mittetulundusühingutest on see, et neil ei ole ei liike, osanikke ega aktsionäre. Ja see on loodud mingisuguse vara valitsemiseks ja kasutamiseks teatud eesmärkide saavutamiseks. Tal on juhtorganid, kes seda juhivad jne. AsNad
vastu laenulepingute ülesütlemise tühiseks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kaks laenulepingut: 1) 14. detsembril 2005 laenulepingu nr 1, laen on tagatud korteriomandile Tartus, kinnistule Tartumaal ja korteriomandile Tallinnas seatud hüpoteegiga ning R. Lääne ja A. Karu käendusega; 2) 15. aprillil 2005 laenulepingu nr 2, laen on tagatud hüpoteegiga kinnistule Tartumaal, vallaspandiga korterile Tallinnas, R. Lääne ja A. Karu käendusega ning Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) tagatisega. Laenulepingute ülesütlemist kostja poolt ei saa lugeda kehtivaks, kuna ülesütlemise formaalne eeldus, s.o ülesütlemisavalduse kättesaamine hageja poolt ja sellega tutvumine, ei ole täidetud. Lepingu ülesütlemine on tühine. Hagejale ei ole teada, et kostja oleks MES-i poole pöördunud ja nõudnud lepingu nr 2 laenusumma tagasimaksmist. Hageja sai sihtasutuse tagatisest aru selliselt, et juhul kui makseid jääb tähtajaks tasumata, katab need sihtasutus
või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus . [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 01.07.2003] § 4. Töökoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. (3) Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine
Asjaolud: Kuido Sipi (hageja) hagi Uido Grossthali (kostja) vastu võla ja viivise nõudes Kostja on hagejale VÕS § 396 lg 2 kohaselt võlgu puitmaterjali eest. Kostja ja hageja allkirjastasid võlatunnistuse Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: Pooled allkirjastasid deklaratiivse võlatunnistuse – võlatunnistusega kostja kinnitas olemasolevat võlga VÕS § 30 RKTKo 2-14-58735, p 10-11 tõendamiskoormis Asjaolud: Margus Kiisküla (hageja) hagi Sihtasutuse Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (kostja) vastu nõude tunnustamiseks Leelet Nellise (pankrotis) pankrotimenetluses Pooled sõlmisid laenulepingu. Võlgnik tunnustas nõuet ja andis hagejale võlatunnistuse, võlgnik ei ole laenu tagasi maksnud Õiguslik küsimus ja RK seisukoht: Võlatunnistus saab olla nõude alus ja kui on teada, et võlatunnistus on sõlmitud peab kontrollima selle kehtivust ja sellest analüüsima sellest tulenevaid õiguslikke
Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaajamaja tellimusel ja MTÜ Vanaajamaja, Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx ja Tallinna Tehnikaülikooli finantseerimisel. Lisaks eelnimetatutele osales uuringus maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise riiklik programmi kaudu ka Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid uurimistöös järgmised isikud: Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just. Kaasa töötasid: Kätlin Miilberg, Arli Toompuu,
märgise kasutusaega pikendatakse taas. Majutusettevõtte vastuvõtus olev Rohelise Võtme kehtiv diplom on tunnistuseks kriteeriumite täitmisest. Kriteeriumite täitmist kontrollitakse regulaarselt. See garanteerib kindla keskkonnasõbraliku kvaliteedi taseme vastavas ettevõttes. Kui ülevaatusel selgub, et ettevõte ei vasta kriteeriumitele, kaotab ta õiguse Rohelise Võtme märgist kasutada. Rohelise Võtme taotlemiseks tuleb pöörduda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poole (www.visitestonia.com/green ). Lisateave: Green Key www.greenkey.org Roheline Võti http://visitestonia.com/green 126. Toitlustussektori tähtsus turismis Söömine väljapool kodu on tavaline ja sageli vältimatu osa meie igapäevaelust. Sööme ka reisides laevadel, lennukites või rongides, hotellides ja teistes majutusasutustes, restoranides, kohvikutes, matkates või piknikke pidades isegi vabas õhus, nii puhkuse kui ka tööreisil olles. Vahel ostame autoga või
Toimetanud: ehitusinsener Targo Kalamees Projekti vastutav täitja: professor Roode Liias Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-127-0 2 Eessõna Käesolev uurimistöö aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnas ajavahemikul september 2009 kuni mai 2011 läbiviidud uuringu „Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga” tulemused. Uurimistöö on tehtud Sihtasutuse KredEx tellimusel ja finantseerimisel. Lisaks KredEx-ile osalesid uurimistöö juhtrühmas veel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ning energeetikaosakonna esindajad: Sihtasutus KredEx: Mirja Adler, Kalle Kuusk (KENA), Mikk Maivel (KENA); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Margus Sarmet, Pille Arjakas, Annika Tamm. Tallinna Tehnikaülikooli poolt osalesid uurimistöös järgmised asutused ja isikud:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
