renoveerimistöid ning töödega kaasnevaid ekspertiisi ja projekteerimiskulusid. Laenu minimaalne summa on 1920 eurot, maksimaalne summa vastavalt korterielamu maksevõimele. Omafinantseering puudub ning tähtaeg on kuni 20 aastat. Renoveerimistööde ajal võimalik maksepuhkust on võimalik võtta kuni 12 kuud. Teenustasud on kuni 1% laenusummast kuid minimaalselt 175 eurot. Tagatiseks nõuab SEB korteriühistu nõudeid liikmete vastu majandamiskulude tasumise osas. Vajadusel sihtasutuse KredEx käendus. KredExi ja MES-i garantii kasutamisel lisanduvad lepingutasu ning tagatistasu. LHV taaskord ei ole välja toonud täpseid korteri ja renoveerimislaenu tingimusi. 2.7 AUTOLIISING Swedbank pakub ettevõtetele sõiduki liisingut sõidukitele mille ostuhind on vähemalt 3000 eurot (ilma käibemaksuta). Esimene osamakse on vähemalt 10% sõiduki ostuhinnast. Sõiduki vanus võib liisingutähtaja lõppemise ajaks olla kuni 15 aastat vana ning tähtaeg kuni 5 aastat
registreerimisnumbrit; 3) andmeid maksumaksja residentsuse kohta; 4) maksuvõlgade suuruse; 5) ajatatud maksuvõla suuruse ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse; 6) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud; 7) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingu või sihtasutuse, erakonna ja avalik-õigusliku ülikooli tulude, sealhulgas saadud kingitused, annetused, ning nende kasutamise kohta; 8) andmeid maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni esitamise või esitamata jätmise kohta; 9) andmeid ametiühingute registrisse kantud isiku ja haiglat pidava isiku saadud kingituste ja annetuste ning nende kasutamise kohta;
kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 10 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla või linna esindamise korra kehtestamine; 24) valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla või linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 251) valla või linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 26) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;
enne filmi vaatamist tutvustasid publikule filmi sünnilugu. (Välisministeeriumi pressitalitus, 15.08.2003) Eesti saatkond Kopenhaagenis kutsus filmi vaatama mitmeid Taani ühiskonna- ja kultuuritegelasi ning korraldas filmi tegijate auks ka väikese vastuvõtu. (Välisministeeriumi pressitalitus, 15.08.2003) 3. ,,Meeletu" Elmo Nüganeni film ,, Meeletu" on Eesti Televisiooni ja Taska Filmi mängufilm. See valmis Jaan Tätte samanimelise näidendi ainetel Eesti Filmi Sihtasutuse, Eesti kultuurkapitali ja eratoetajate koostöös. Film esilinastus 2006. aasta 6. oktoobril. Filmivõtted toimusid 2006. aasta juunis-juulis. ,,Meeletu" kestab 90 minutit. (http://et.wikipedia.org/wiki/Meeletu_(film)) 3.1 Osades Peaosas Rain Simmul Märt Avandi Taavi Eelmaa Kristel Elling Kalju Komissarov Mari-Liis Lill Mait Malmsten Rein Oja Kalju Orro Anne Reemann Indrek Taalmaa Peeter Tammearu Aivar Toomingas Helene Vannari (http://www.imdb.com/title/tt0832309/fullcredits#cast)
KINNITATUD SÜG Sihtasutuse juhatuse esimehe „ 17.“ märts 2010 käskkirjaga nr 1-3/15 p.1.5 OHUTUSJUHEND TOITLUSTUSJUHILE, KOKALE, KÖÖGITÖÖLISELE, SÖÖKLA MÜÜJALE 1 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; - töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; - tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; - töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; - kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võin...
Ettevõtluse tugisüsteem – 51) Otsesed meetmed – abi suunatakse konkreetse ettevõtteni – nt stardikapitali eraldamine, toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; Kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 52) EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: o Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, o välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, o turismiekspordi ja siseturismi arendamine, o tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine,
koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. · EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: o Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, o välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, o turismiekspordi ja siseturismi arendamine, o tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine,
ulatuses. Sihtasutus (fond) on loodud kapitali jagamiseks. On eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks (SAS § 1 lg 1). Sihtasutus on ainsaks eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks olevaks asutuseks. Sihtasutus asutatakse ka asutamisotsusega või testamendi alusel. Sihtasutus tegeleb põhikirja alusel. Seoses liikmete kui kõrgeima juhtimisorgani puudumisega sihtasutuse puhul saab sihtasutuse puhul korporatiivsest juhtimisstruktuurist rääkida piiratud ulatuses. Mittetulundusühing (MTÜ) on loodud mittetulunduslikel eesmärkidel e ei soovita teenida tulu. Isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk või põhitegevus ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (MTÜS § 1 lg 1). Mittetulundusühing omab korporatiivset struktuuri. MTÜ saab asutada ja tal peab olema vähemalt kaks liiget. MTÜ-l puudub kapitalinõue
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56. Eesti ettevõtluse tugisüsteem põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. · EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: o Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, o välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, o turismiekspordi ja siseturismi arendamine, o tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine,
14 Kohalike omavalitsuste ülesanne on ka identifitseerida koolid, mis on madalate tulemustega ning seejärel neid abistada. Kohalikud omavalitsused võtavad tööle nii õpetajad kui abipersonali. Kõigil koolidel on koolijuhatus, kus on 9-20 inimest (lapsevanemad, direktor, vähemalt 1 õpetaja ja 1 abipersonali liige, kogukonna osanik ja sihtasutuse liige ning kiriku esindaja). Siin võib olla ka õpilasi, kuid neil puudub hääleõigus otsuste tegemisel. Samas võetakse õpilaste esindajaid kooli juhtimisel kuulda ja nendega arvestatakse, sest tegelikult on kool ju õpilasekeskne asutus. Koolijuhatuse pearolliks on strateegia, õppekava ja kooli visioon, mis vastavad riiklikule õppekavale. Otsustatakse, kuidas jagada kooli eelarvet, kui suur peab olema personal jne. Kooli õppekavades peavad
toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56.Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: o Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, o välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, o turismiekspordi ja siseturismi arendamine, o tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine,
2000. Jyväskylä. 191 lk. 2. European Biomass Statistics 2009. 2010, AEBIOM. 3. J. Lepa jt. Alternatiiv- ja väikeenergeetika. 1997, Tartu. 67 lk. 4. Developing technology for large-scale production of forest chips. Wood Energy Techno- logy Programme 1999 2003. In: Technology Programme Report 6/2004. 2004: Helsinki. 5. Grothantering. SCA SKOG, 1990. 6. ,,Eestis olemasoleva, praeguse või juba kavandatud tootmise-tarbimise juures tekkiva biomassi ressursi hindamine". 2007. Maaelu Edendamise Sihtasutuse granti lõpparuanne 7. Muiste, P., Kiivit, K., Niidumaa, M. 2004. Kütusena kasutatavate raiejäätmete potent- siaal harvendus- ja uuendusraies, Metsanduslikud uurimused 40, 198-207. 8. Production of forest chips in Finland. In: OPET Report 6. 2001, VTT Energy. 9. Vares, V., et al. 2006. Biokütuste kasutaja käsiraamat, Tallinn, 172 lk. 10. Wood Fuel. Heat from the forest. 1983, Domänverket och SSR: Stockholm. 11. Pärast madalseisu on puiduturg ettevaatlik. Metsaleht 25.02.2010. 12. Mets
Koostööpartnerid Keelekümbluskeskus avaldab tänu oma koostööpartneritele, kelle kaasabi ja toetust võib pidada programmi edukuse aluseks. Eesti partnerid Vene päritolu õpilased ja lapsevanemad sihtrühm, kelle heaks keskus töötab Haridus- ja Teadusministeerium peamine rahastaja, kannab hoolt programmi juhtimise eest Rahvastikuministri büroo integratsioonipoliitika peamine kujundaja Eestis Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse teised osakonnad riikliku integratsioonipoliitika elluviimise koordineerijad Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus abiks nõuga. REKKi tasemetööde ja eksamitööde tulemuste alusel hinnatakse õpilaste edukust Tartu Ülikool programmialaste teadusuuringute korraldaja Tallinna Ülikool tulevaste keelekümblusõpetajate koolitaja Tartu Ülikooli Narva Kolledz tulevaste keelekümblusõpetajate koolitaja
ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. [RT I 2003, 20, 120 jõust. 1.07.2003] § 4. Töökoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. (3) Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine
ülesandeid Töötajad ei ole avalikus teenistuses, vaid töötavad töölepingute alusel Asutuse vormi valiku kriteeriumid: Kas on vaja teostada täidesaatvat riigivõimu (või teenindada)? Kas on vajalik ministeeriumi, riigikantselei, kaitseväe, maavalitsuse, ameti või inspektsiooni vorm? Kas sobib valitsusasutuse hallatava asutuse, sihtasutuse või äriühingu (aktsiaseltsi) vorm? Juhtimismudelid: asutus vs eraõiguslik vorm Eraõiguslikud juriidilised isikud: sihtasutused ja äriühingud o Juhtimine läbi nõukogu, käsutada on: - lihtsam kui omavalitsusi - raskem kui riigiasutusi o Paindlik eelarvetsükkel (raha ei lähe aasta lõpus kaduma) o Äriühingu eesmärk on raha teenida Riigiasutus: hallatav asutus
EESTI VABARIIGI ÕIGUSKAITSESÜSTEEM (edaspidi ka ÕKS) Jaanus Konsa TMK 2011 EV Kohus Kohtute sisulist tööd reguleerivad erinevad protsessiõigused Kohtute korralduslikku poolt reguleerib PS ja kohtute seadus Kohtute seaduse § 1: kohtute seaduses sätestatakse kohtukorralduse ja kohtuteenistuse õiguslikud alused. Õigust mõistab ainult kohus. Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse. Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele Õigusemõistmine tugineb seadustele. Eesti praegune kolmeastmeline kohtusüsteem loodi 1993. aastal. Kohtute paigutus Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kolmest ringkonnakohtust ja Riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtuks ning Tartus asuv Riigikohus kassatsioonkohtuks ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järeleval...
2. OSA 1. vandeaudiitor isik, kes on sooritanud arvestusala eksperdiala kutseeksami(hiljem kutseeksam) raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa kellel on antud rahandusministri otsusega vandeaudiitori kutse ning kes on andnud vande. Avaliku sektori vande audiitor on vande audiitor kes on sooritanud kutse eksami avaliku õiguse eriosa ning kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori vande audiitori kutse tase. 2. atesteeritud sise audiitor on isik kes on sooritanud kutse eksami siseaudiitori eriosa siseaudiitori atesteerimise alamosa ning kellele rahandus ministri otsusega antud vandeaudiitori kutse 3. avalikusektori siseaudiitor isik kellele rahandus ministri otsusega on antud avaliku sektori üksuse sise audiitori või avaliku sektori hindlus siseaudiitori 4. audiitor ettevõtja vandeaudiitor osutab vandeaudiitori kutse teenust audiitor ettevõtja kaudu...
aegade liberaliseerumise järel poliitikasse , olles Eesti Liberaalidemokraatliku Partei asutajaliige ja esimees, parlamendiliige seni neljas koosseisus ning kultuuri- ja haridusminister aastatel 1992-1994. Aprillist 2003 kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti Vabariigi rahvastikuminister. Ta valiti XI Riigikogusse. 16. aprillist 2007 on ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist Soome-Ugri toetusrühma esimees. Paul-Eerik Rummo on olnud Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees. 2007. aastast on ta Eesti Migratsioonifondi Nõukogu esimeees. Paul-Eerik Rummo on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga. Looming "Ankruhiivaja" (1962)"Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964)"Lumevalgus...lumepimedus" (1966)"Luulet 19601967" (valikkogu, 1968)"Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969)"Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult)"Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974)"Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974)"Kass! Kass! Kass
toetus koolituseks, messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 56.Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: o Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, o välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, o turismiekspordi ja siseturismi arendamine, o tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine,
KASUTATUD ALLIKATE LOETELU Haamer, Jakobson, Karton, Kadajas, Neare, Tropp, 2010. Tartu Ülikool, Nõustamise alused, Abimaterjal , alla laetud internetist 06.01.15 Kutsestandard, Sotsiaalpedagoog tase 6, alla laetud internetist 06.01.15, http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10499791/pdf/sotsiaalpedagoog- tase-6.1.et.pdf Laste heaolu. Statistikaamet, Tallinn 2013 Noorsootöö õpik. Sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored, 2013, alla laetud internetist 23.12.14 Pors, 29.10.10. Postimees, Eesti Uudised, alla laetud 06.01.15 http://www.postimees.ee/334169/sotsiaalpedagoog-muredega-tuleb-tegeleda-enne-kui-on- hilja Raudsepp, Tallinna õppenõustamiskeskuse roll, Tallinna Haridusamet, alla laetud internetist 06.01.15 Sommer-Kalda, 09.10.13. Õpiraskused nõuavad kohest märkamist, alla laetud internetist 06.01.15, http://pr.pohjarannik.ee/
rahavoo juhtimiseks vajaliku võõrvahendite kaasamine, kuna neil puuduvad kontod kommertspankades. Rahandusministeeriumil on õigus hoida ja paigutada avalik- õiguslike juriidiliste isikute ja riigi asutatud või riigi osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute raha ning teostada makseid ja arveldusi. Riigikassas hoiavad oma vahendeid nii Haigekassa, Töötukassa kui ka üle 40 sihtasutuse. Mitmed sihtasutused vajavad oma igapäevase rahavoo juhtimiseks arvelduskrediiti, mis oli neil ka aktiivselt kasutusel, kui neil olid pangakontod avatud kommertspankades. Koos pangakontode sulgemisega pidid sihtasutused lõpetama ka olemasolevad arvelduskrediidilepingud pankades ja pankadelt laenu saamise eelduseks võib olla kohustus arveldada laenu andva panga kaudu. Seetõttu on vajalik luua analoogne võimalus riigikassa kaudu arveldades.
Natuke mõlemast. Eelised Külastajad peaks valima just selle koha, sest see on täiesti omanäoline ja teisi selliseid Pärnus ei ole. Lähimat konkurentsi pakuvad kohalikud bubid-baarid, mis aga on rohkem vanematele inimestele mõeldud ja ilma arvutikasutamise võimaluseta. Ka sisseseade on teistest tuntavalt erinev. Juriidile vorm ja kapital Juriidiliseks vormiks on osaühing omakapitaliga 40000EEK. Stardikapital 120 000 EEK on kavas saada Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse kaudu. Osaühingu omanikke on üks, kelle osa suurus moodustab osaühingu osakapitalist 100% Ettevõtte oodatav suurus. 3 Kogu internetikohviku personal koosneb kahest inimesest, kes mõlemad tegelevad külastajate teenendamisega, kauba tellimisega ja koristamisega. Koormuse tõusuga on plaanis palgata ka kolmas inimene. 2.1 Turg Toitlustuse ja vaba aja veetmise teenuse turu areng on Pärnus olnud suhteliselt kiire.
messidel osalemiseks vms; kaudsed meetmed – eesmärgiks on kõigile ettevõtetele soodsa tegevuskeskkonna loomine – nt madalad administratiivsed barjäärid ettevõtlusega alustamisel, soodne maksupoliitika vms. 55. Eesti ettevõtluse tugisüsteem – põhilised organisatsioonid (EAS, Kredex, Maaelu Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele pakutava toetuse sisu. EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: - Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel, - välismaiste otseinvesteeringute kaasamine, - turismiekspordi ja siseturismi arendamine, - tehnoloogiaalaste ja innovaatiliste toodete ja teenuste väljatöötamine, - Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna arendamine, samuti üldine ettevõtlusteadlikkuse tõstmine
Kõige arvukama grupi moodustavad koolid Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas ning muuseumid Kultuuriministeeriumi valitsemisalas. Omanäolise grupi moodustavad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, millest igaühe tegevus on reguleeritud omaette seadusega. Enamasti on need loodud valdkondades, kus peetakse oluliseks teatud sõltumatust, isetegutsemist või erilist regulatsiooni. 1) kutseliidud 2) ülikoolid, ERR 3) kolmanda grupi moodustavad fondid ehk sihtasutuse põhimõtetel tegutsevad avalik-õiguslikud juriidilised isikud, mille peamiseks ülesandeks on jagada teatud osa riigieelarve rahast ning seeläbi kujundada ka väiksemal või suuremal määral valdkonnapoliitikat. Eesti Haigekassa ja Eesti Töötukassa, Eesti Kultuurkapitali, aga ka Tagatisfondi ja Eesti Arengufondi KOV ja nendega seotud asutused: Ca 3 000 asutust Ametiasutused (ca 250) - avaliku võimu teostamine, on peamiselt valla- ja linnavalitsused
Liikmeskonnal on kaasotsustamisõigus, teistel avalik-õiguslikel isikutel see puudub. 55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited Avalik-õiguslik asutus on personali ja materiaalsete vahendite kogum, mis täidab vastavalt asutamise eesmärgile teatavaid avalikke ülesandeid. Pole liikmeskonda, on kasutajad. ERR; Rahvusooper Estonia. 56. Avalik-õiguslik sihtasutus Avalik-õiguslik sihtasutus seaduse alusel, täidab avalikke ülesandeid sihtasutuse asutaja poolt kindlaks määratud eesmärgi saavutamiseks ning selleks eraldatud vara abil. 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja Haldusorgan on seadusega või selle alusel avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Tunnused: · Avaliku võimu volitus ja selle teostamiseks vajalikud vahendid- funktsionaalne · Organisatsiooniline iseseisvus- institutsionaalne
Juriidilise isiku käsitlemisel saab juhinduda veel alljärgnevast: Asutamise korra teooria, mis väljendub seaduse tekstis 'liigi kohta käiva seaduse alusel', tähendab seda, et kehtib õigusakt (seadus), mis sätestab selle, kuidas vastava huvi korral asutada teatud liiki eraõiguslik juriidiline isik. Nii sätestab TsÜS § 25 lg 1 eraõigusliku juriidilise isiku liikidena täisühingu, usaldusühingu, osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu. ÄS omakorda reguleerib nimetatud ühingutest osade liikide asutamise, tegevuse, lõpetamise jms küsimused. Tulundusühistu, sihtasutuse ja mittetulundusühingute sünd, tegevus, lõpp jms on reguleeritud vastavate eriseadustega. Äriühingud (TÜ, UÜ, OÜ, AS ja TulÜ), mittetulundusühingud ja sihtasutused. Kui rääkida juhtimisstruktuurist, siis on Varul et al. asunud seisukohale, et
a mitmeid sihtasutusi. Ettevõtluse tugisüsteem jäi killustatuks ja vähekoordineerituks, VKE-de toetusprogrammidega olid seotud erinevad ministeeriumid. Kasutatavad ressursid olid väga piiratud. Ei suudetud kujundada ega teostada terviklikku ettevõtluspoliitikat. Sihtasutuste reform (19992000) Ettevõtluse tugimeetmed koondati eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi juhtimise alla. 9 sihtasutuse asemel järele 3 sihtasutust. 1) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS); 2) Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (KredEx); 3) Maaelu Edendamise Sihtasutus. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel,
Kristel Voltenberg Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja Tunnustatud põhimõtted uute arengusuundade valguses Ladinakeelne advocatus, millest tuleb eestikeelne sõna „advokaat“, tähendab tõlkes abiks kutsutut, koh- tusse kaasa kutsutud sõpra, nõuandjat, protsessiva poole esindajat kohtus.*1 Rahvusvaheline advokatuure ühendav organisatsioon International Bar Association (ametlik lühend IBA) on advokaadikutset kirjelda- nud järgmiselt: advokaadi rolliks, sõltumata sellest, kas tema kliendiks on üksikisik, organisatsioon või riik, on olla klientide usaldusväärne nõustaja ja esindaja, kolmandate osapoolte poolt respekteeritud professio- naal ning asendamatu osaline ausas ja õiglases õigusemõistmises. Kehastades kõiki neid elemente, täidab advokaat, kes teenib ustavalt kliendi huve ja kaitseb tema õigusi...
Meeskonnad kandideerivad kiirendisse. Väljavalitud saavad investeeringu (nt 15 000€) ja osalevad programmis. Vastutasuks loobutakse 8-9% osalusest. Rahvusvahelised mentorid nõustavad programmi jooksul (kolm kuud) meeskondi. Programmi lõpus esitlused investoritele. Eesti rahastamisaugud: EstBAN - Eesti äriinglite võrgustik EstVCA - Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetused Eesti Arengufond Eesti kiirendid: Startup WiseGuys – tehnoloogiapõhistele ettevõtetele GameFounders – Euroopa esimene ainult mängude arendusele suunatud kiirendi. Prototron rahastu LOENG8 52. Ettevõtluspoliitika üldised eesmärgid. Tööhõive suurendamine Majanduskasvu edendamine Konkurentsivõime parandamine. Piirkondlik/struktuurne arendamine 53
4) maksuvõlgade suuruse ja tekkimise aja; 5) ajatatud maksuvõla suuruse, andmed maksuvõla ajatamiseks esitatud tagatise kohta ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse; 6) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud; 7) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud mittetulundusühingu ja sihtasutuse tulude, sealhulgas saadud kingituste ja annetuste ning nende kasutamise kohta, samuti usulise ühenduse tulude kasutamise kohta; 8) andmeid maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni esitamise või esitamata jätmise kohta; 10) andmeid süütegude kohta, kui avalik huvi andmete avalikustamiseks kaalub üles huvi nende avalikustamata jätmiseks ning avalikustamine ei ohusta tõe väljaselgitamist kriminaal- või väärteomenetluses;
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
· On vastuolus heade tavadega; · On ebapüsiv; · On mikrolülituse topoloogia; · On tagavaraosa või koostisosa, mis tootesse paigutatuna ei jää toote tavakasutuses väliselt vaadeldavaks. Samuti on piiratud teatud tähiste kasutamine tdl koosseisus. Vaid vastava institutsiooni või isiku nõusolekul on lubatud kasutada: · EV või tema haldusüksuse, Eestis registreeritud ühingu või sihtasutuse tänapäevast või ajaloolist nimetust või selle lühendit, lippu, vappi, embleemi, pitserit, au- ja eraldusmärki, sümbolit või sümbolielementi; · Välisriigi vappi, lippu või muud riikliku embleemi, ametlikku kontroll- või garantiimärki, mis on kaitstud Pariisi artikli 6 ter kohaselt, või nende tähiste jäljendust; · Tuntud isiku perekonnanime, autorinime või portreed; · Juriidilise isiku nime või selle osa;
Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. 27. Töökoht. Töövahend TÖÖKOHT: (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
· rookatuse valmistamine aprill- mai 2000 · majutuse käivitamine täismahus juuni 2000 Laenu tagatised ja hinnang nende väärtusele Laenu tagatisena pakub ettevõtja Ruudi talukompleksi maja- ja maavaldusena. Kinnistuna on kompleksi väärtus 400 000 - 600 000 krooni. Lisaks on ettevõtja nõus täiendava isikliku käendusega või vajadusel Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutuse garantii taotlemisega. 8. PROJEKTI RISKIFAKTORID · Lühike tegutsemisaeg · Piiratud ressursid · Ettevõtja piiratud juhtimiskogemus ja suur roll äritegevuses (näiteks taluniku pikaajaline haigus võib äritegevuse ohtu seada) · Turu ebakindlus (turistide arv sõltub hinnapoliitikast, turvalisusest, ilmastikust jm välistest asjaoludest) · Seadusandluse muudatused (atesteerimisnõuded, eriload looduskaitsealaga seoses jne)
a mitmeid sihtasutusi. Ettevõtluse tugisüsteem jäi killustatuks ja vähekoordineerituks, VKE-de toetusprogrammidega olid seotud erinevad ministeeriumid. Kasutatavad ressursid olid väga piiratud. Ei suudetud kujundada ega teostada terviklikku ettevõtluspoliitikat. Sihtasutuste reform (19992000) Ettevõtluse tugimeetmed koondati eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeeriumi juhtimise alla. 9 sihtasutuse asemel järele 3 sihtasutust. 1) Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS); 2) Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutus (KredEx); 3) Maaelu Edendamise Sihtasutus. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) eesmärgiks on tagada ettevõtluse arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide rakendamine järgnevais valdkondades: Eesti ettevõtete konkurentsivõime suurendamine välisturgudel,
7 DW MDQD. DUDJDQRYD KEEVITUS Lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides" raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule "Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti
rookatuse valmistamine aprill- mai 2000 majutuse käivitamine täismahus juuni 2000 Laenu tagatised ja hinnang nende väärtusele Laenu tagatisena pakub ettevõtja Ruudi talukompleksi maja- ja maavaldusena. Kinnistuna on kompleksi väärtus 400 000 - 600 000 krooni. Lisaks on ettevõtja nõus täiendava isikliku käendusega või vajadusel Maaelu Laenude Tagamise Sihtasutuse garantii taotlemisega. 8. PROJEKTI RISKIFAKTORID Lühike tegutsemisaeg Piiratud ressursid Ettevõtja piiratud juhtimiskogemus ja suur roll äritegevuses (näiteks taluniku pikaajaline haigus võib äritegevuse ohtu seada) Turu ebakindlus (turistide arv sõltub hinnapoliitikast, turvalisusest, ilmastikust jm välistest asjaoludest) Seadusandluse muudatused (atesteerimisnõuded, eriload looduskaitsealaga seoses jne) 9
Traditsioon sai alguse 1999. aasta kevadel. Raekoda See on varaklassitsistlik, tugevate baroki mõjutustega Tartu Raekoda , mille kavandas J. H. B. Walter 1789 aastal. See on linna tähtsamaid sümboleid. Raekoja esimesel korrusel asusid vangla ja vaekoda, ülemistel korrustel raad.Aga nüüd on see Tartu rae, linnavalitsuse ja linnavolikogu ajalooline ametihoone. Linnavalitsuse kõrval tegutsevad Tartu raekojas Apotheka ketti kuuluv apteek ning Tartu linnavalitsuse infopunkt ja sihtasutuse Tartumaa Turism Tartu Külastuskeskus. Raekoja III korruse saalis korraldatakse kontserte. Barclay plats Barclay plats asub asub Tartu kesklinnas Ülikooli, Vallikraavi ja Küüni tänava vahel. Platsil asub Barclay de Tolly monument. 11. novembril 1849 avati feldmarssal Michael Andreas Barclay de Tolly monument. Ligi paarkümmend aastat oli monumendi ümber munakivisillutis, 1868. aastal hakati platsile haljastust rajama.
kulud. VV ja LV haldusorganid, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: olemas, teostavad võimu, välismõju olemas, O-le avaldab mõju, regulatiivsus: mitmepoolne regulatsioon, haldusleping. avalik-õiguslik pool seotud vanurite hooldamisega, tuleneb PS, et tegemist avalik- õigusliku ülesandega, tagamine sotsiaalhooldus teatud isikute suhtes. 26. Eesti Filmi Sihtasutus on Eesti riigi poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik. Kultuuriministri käskkirjaga kutsuti L. sihtasutuse nõukogu liikme kohalt tagasi. 27. Linna Politseiprefektuuri ja AS Veduk vahel sõlmiti leping liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamiseks. AS Veduk sõlmis hiljem koostöölepingu OÜ Sõidukiga ajutiselt kinni peetud sõidukite teisaldamise ja hoidmise korraldamiseks tulenevalt Linna Politseiprefektuuri ja AS Veduk vahel sõlmitud lepingust. haldusorgan prefektuur, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: tegemist tsiviilõigusliku
administreerida, tugimeetmete mõju mõõta ja analüüsida, selleks uuringuid läbi Edendamise Sihtasutus, maakondlikud arengukeskused), nende roll ja ettevõtjatele viia ja aruandeid koostada. Kõik see nõuab taas inimesi ja raha. pakutava toetuse sisu. · Ka ettevõtjalt nõuab bürokraatiast läbimurdmine aja- ja jõupingutusi, mida oleks · EAS- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse eesmärgiks on tagada ettevõtluse võib-olla otstarbekam kasutada kuidagi teisiti. arenguks suunatud riiklike ja välisabi programmide, meetmete ja projektide poolt: rakendamine järgnevais valdkondades: · Alustavate ettevõtjate hulgas on väljalangevus kõrge
tervist ohtu seadmata. Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. 27.Töökoht. Töövahend (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. (3) Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine
linnatuuri koos maailma parimate rulasõitjate, trikiratturite ja motokrossi hulludega, esitamaks kindlaks kujunenud etendust miljonidollarisel rambil. Samal ajal mängisid kõrvallaval taustaks neile üldtuntud bändid, nagu The Offspring, Good Charlotte ja Social Distortion. Üliedukas tuur toimus mitmel pool üle maailma ning kõikidel kordadel müüdi kõik piletid väga kiiresti välja. Tony on ametlikult kinnitanud, et tuur naaseb veel kunagi. (Ibid) Koos Tony Hawk'i sihtasutuse loomisega on Tony püüdnud anda midagi tagasi spordile, mis on temale nii palju andnud. See sihtasutus on loodud selleks, et edendada ja aidata finantseerida avalikke rulaparke väikese sissetulekuga piirkondades. Sihtasutus jagas välja rohkem kui 400 000 dollarit aastas mittetulunduslikele gruppidele rulaparkide ehitamiseks üle USA. (Ibid) 23
10) ajatatud maksuvõla suuruse, andmed maksuvõla ajatamiseks esitatud tagatise kohta ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse; 11) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud; 12) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud mittetulundusühingu ja sihtasutuse tulude, sealhulgas saadud kingituste ja annetuste ning nende kasutamise kohta, samuti usulise ühenduse tulude kasutamise kohta; 13) andmeid maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni esitamise või esitamata jätmise kohta; 14) andmeid süütegude kohta, kui avalik huvi andmete avalikustamiseks kaalub üles huvi nende avalikustamata jätmiseks ning avalikustamine ei ohusta tõe
asutajatel puudub asutamise järgselt organi staatus. Asutajatel võib erandina näha põhikirjaga ette võimaluse otsustada SA lõpetamine (SaS § 8 lg 1 p.12; 43p. 2). Põhikirjaga võib reguleerida piirangud SA vara kasutamisel ja käsutamisel, kuid need ei oma tähenduste kolmandate isikute jaoks, kuna ei saa kanda registrisse. SA tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmise ajahetkest. 14.3. Sihtasutuse juhtimine Juhtorganiteks nõukogu ja juhatus (vt SaS § 16-32) Juhatus on esindus- ja juhtorgan, allub nõukogu kontrollile. Igapäevase majandustegevuse raamest väljuvate tehingute tegemiseks vajalik nõukogu nõusolek, kui põhikiri seda nõuet ei välista (SaS § 17 lg 7). Põhikirjaga võib piirata juhatuse liikmete tagasikutsumise võimalusi nõukogu poolt, sidudes need mõjuva põhjuse olemasoluga (SaS § 21 lg 2). Nõukogu otsustab juhatusega tehingute tegemise.
võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid kasutades, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. § 4. Töökoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
Nii täisühingul kui usaldusühingul peab olema vähemalt kaks osanikku. See tähendab, et neid ei saa üksi teha. Nii usaldusühingu kui täisühingu puhul tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. (MTÜ Õpilasest... 2009) Eestis on 814 sihtasutust 1. novembri 2009 seisuga (RIK... 2009). Sihtasutus on juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks või valitud eesmärkide saavutamiseks. Sihtasutusel peab olema nõukogu ja audiitor, mis teeb sihtasutuse läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks kui mittetulundusühingu. Üldpõhimõtted on aga sihtasutusel samad, mis mittetulundusühingul. See tähendab, et omanikud ei saa raha välja võtta ja see on mõeldud mingite üllaste eesmärkide saavutamiseks. (MTÜ Õpilasest... 2009) Eestis on 617 tulundusühistut 1. novembri 2009 seisuga (RIK... 2009). Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse
Ene Kotkas, Siret Piirsalu, Kalev Salumets ERIALASE EESTI KEELE ÕPPEMATERJAL HOOLDUSTÖÖTAJATELE Õpetajaraamat Tallinn 2012 Õppematerjal on valminud Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere ho...
Vabariigi Valitsus. (5) Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei saa vältida ega piirata tehniliste ühiskaitsevahenditega või töökorralduslike abinõudega, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. § 4. Töökoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. (3) Kui tööprotsessiga kaasneb ohtliku suitsu, tolmu, gaasi, auru või vedeliku eraldumine koguses, mis
Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus . [RT I 2003, 20, 120 - jõust. 01.07.2003] § 4. Töökoht (1) Käesolevas seaduses mõistetakse töökohana füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
