Armeegrupp MITTE jõudis välja peaaegu Moskvani, aga seda linna Stalin käest ära ei andnud. Moskva all algas esmane NSVLi pealtung. Armeegrupp SÜD esialgu Kaspia mereni välja ei jõudnud, seati uus siht jõuda Stalingradini, mille abil saab ära lõigata Volga jõe veetee. Tegelikkuses sakslaste välksõja plaanist ei tulnud midagi välja. Detsembris 1941 sõjategevus laienes. 7. Detsember 1941 ründas Jaapan USAt Hawaii saarestikus ja see tõi kaasa USA sekkumise Teise maailmasõtta. Hitleri-vastane koalitsioon laienes, sest enne Saksa kallaletungi NSVLile olid Inglismaa ja NSVL hakanud koostööd tegema; Jaapani rünnakust USA vastu, liitus nende riikidega ka USA. 14.august 1941 sõlmisid Inglismaa ja USA Atlandi Harta, kuhu pandi kirja Saksavastase sõja põhimõtted ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted. Hiljem kirjutas sellele alla ka Stalin. Pigem jäi Atlandi
ekspositsioon tihti monoloogilise proloogi vormis või dialoogina usaldusisikuga. TEEMA ARENDUS ehk dispositsioon peab looma konfliktid ja pinged ning püüdma neid arendada ja lahendada. KULMINATSIOON ehk haripunkt koht näidendis, kus selgub, kuidas konfliktid lahendatakse ja millises suunas hakkavad hargnema edasised sündmused. LAHENDUS ehk konklusioon lõpetab tegevuse, lahendab konfliktid ja paljastab saladused. Lahenduseni võib jõuda sündmuste käigus või mingi välise jõu sekkumise abil ( nn deus ex machina ehk jumal-masinast-lahendusprintsiip). Klassikalises draamas esineb sageli ka epiloog. Tegelase analüüs Tegelaskontseptsioon tähendab tegelase olemust. Millise tegelase / inimesega on tegemist? Tegelase olemust võib hinnata järgmistel skaaladel ning nende lõikumispunktis moodustubki tegelaskontseptsioon. Personifikatsioon tüüp karakter Personifikatsioon on mingi abstraktse mõiste isikustamine ja illustreerimine. Nt keskaegses
Mõtlemisoskuste ja metakognitsiooni roll üldiste õpioskuste kujunemisel. Üldiste õppimisoskuste liigid(C.Weinsteini ja R.Mayeri näitel) ja nende tähendus. Tuleb õpilasi õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Metakognitiivne teadlikkus ja üldised õppimisoskused kujunevad aeglaselt. Pealiskaudsed ja põhjalikud õppijad saavad erinevalt aru õppimise otstarbest ja viisidest. Kõiki õpilasi tuleb õpetada kavandama ja jälgima oma tegevust. Kolm õppimisoskuste kujundamise taset e sekkumise viisi: kognitiivne sekkumine konkreetse ülesande lahendamiseks vajaliku oskuse arendamine v täiendamine. Otseselt õpetatavaid konkreetsed oskused (vaimsete taktikate kogum, mida inimene kasutab konkreetses õppimissituatsioonis, et hõlbustada teadmiste v oskuste omandamist); metakognitiivne sekkumine selle ülesandeks on arendada õppimiseks tehtavate pingutuste planeerimise, teostamise ja jälgimise oskuseid ning tingimuslikku teadmist (millal, kus, miks ja
Asjaõigus Õigus Pereõigus Kindlustusõigus Pärimisõigus · Võlaõigus lepingud · Asjaõigus omand · Pereõigus reguleerib vanemate, laste ja abielu · Pärimisõigus tegeleb pärandusega · Äriõigus tegeleb juriidiliste isikute asutamise, tegevuse ja lõpetamisega Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Tsiviil-, äri- ja majandusõigus. Erinev on riigi sekkumise määr neil kolmel õigusel. Kõige vähem tsiivilõiguses, kõige rohkem majandusõiguses. Majandusõiguses riigi kontroll kõige suurem, kuna riigi huvid mängus. Tagajärjed. Sekkumine pangandusse. Ülemaailmne majanduskriis. Miks riik sekkub pangandusse? Riigi huvid mängus, kui pank läheb pankrotti, siis suured sotsiaalsed tagajärjed/probleemid. Miks jaguneb eraõiguseks ja avalik õiguseks? Eraõigusel ja avalikul õigusel on erinevad põhimõtted, sp on need erinevad mõisted.
väärika elutaseme Stabiilsuss, järgulised refeormid, Sotsiaalne heaolu( traditsiooniliste koosluste roll) Majanduses on nad riigi sekkumise vastu ning eraomanduse mõõdukate maksude poolt Kristlik demokraatia suur tähelepanu heaoluriigil ja kodanikuühiskonnal, sotsiaalne turumajandus Individuaalne ja kollektiivne heaolu
USA 1991 2011 Ajalooreferaat Sissejuhatus Pärast NSVLi kokkuvarisemist jäi USA ainsaks üliriigiks maailma aga tekkisid uued probleemid ja väljakutsed. President George H. W. Bushi all võttis USA liidrirolli Lahesõjas ja sanktsioonides. Tsiviilsüüdistus ja seksiskandaal viisid Bill Clintoni tagandamismenetluseni aastal 1998, aga ta jäi siiski ametisse. 2000. aasta Presidendivalimised kujunesid äärmiselt tasavägiseks ja vastse presidendi George W. Bushi maine sai selle tagajärjel ...
on vastastikkuse printsiip seotud ka rahvusvahelise õiguse loomisega. Nimelt jõutakse rahvusvahelise õiguse loomiseni sageli just seetõttu, et vastuvõetud reegel kehtib vastastikkuse printsiibist tulenevalt kõigile osalisriikidele ehk on kantud kõigi osalisriikide huvidest saada mingit hüve või kanda ühiselt mingit kohustust. 18. Teiste riigi sise- ja välisasjadesse mitte sekkumise printsiip. 84. Mittesekkumise printsiibi kasutuseletulekul on teatud kriteeriumid. Nii on keelatud sekkumisega riigi sise- ja välisasjadesse tegemist alles siis, kui · Sekkutakse asja, mis on täielikult riigi ainupädevuses ning · Sekkumine kujutab endast jõu kasutamist või sellega ähvardamist. 19. Inimõiguse austamise printsiip. 85. kujunes rahvusvahelise õiguse üldprintsiibiks pärast Teist maailmasõda. Praeguseks on kujunenud inimõiguste
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus EESTI KARISTUSÕIGUS Referaat Koostaja: Annika Kukk HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................6 1. Sissejuhatus karistusõigusesse............................................................................................7 1.1. Mõisted................................................................................................................7 1.2. Karistusõiguse õigusriiklikud põhimõtted..........................................................7 1.3. K...
Selle aluseks raamotsus Euroopa vahistamismääruse kohta. Ranged tähtajad: riik, kus isik vahistati, peab isiku Euroopa vahistamismääruse teinud riiki tagasi saatma maksimaalselt 90 päeva jooksul pärast vahistamist. Lihtne menetlus: 32 raske kuriteoliigi puhul ei kontrollita teo topeltkaristatavust, st käitumist, mille eest üleandmist taotletakse, peetakse kuriteoks nii taoltuse esitanud riigis kui ka teises riigis. Poliitilise sekkumise puudumine – euroopa vahistamismääruse menetlusega kaotatakse väljaandmise poliitiline etapp. See tähendab, et Euroopa vahistamismääruse alusel tehakse otsus isiku üleandmise kohta eranditult kohtumenetluse teel. Oma riigi kodanike üleandmine: põhimõtteliselt ei saa EL riigid enam keelduda oma riigi kodanike üleandmisest, välja arvatud juhul, kui nad võtavad tagaotsitava ise vastutusele või pööravad ise vabaduskaotlusliku karistuse täitmisele.
ladustada neid võimalikult lähedale nende tekkimiskohale, kindlustada kindel kontroll ohtlike jäätmete liikumise üle piiride, keelata vähearenenud riikidest ohtlike jäätmete läbivedu, aidata arenevatel riikidel hakkama saada nende endi ohtlike jäätmetega. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumise saavutamine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (Helsingi 1992). Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973): ära
neid võimalikult lähedale nende tekkimiskohale, kindlustada kindel kontroll ohtlike jäätmete liikumise üle piiride, keelata vähearenenud riikidest ohtlike jäätmete läbivedu, aidata arenevatel riikidel hakkama saada nende endi ohtlike jäätmetega. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumise saavutamine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (Helsingi 1992). Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973): ära hoida,
subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Õigussuhe 2. Õigusnormi kasutamine – subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Toob kaasa õiguslikke tagajärgi aga ei vaja riigiorganite sekkumist. Õigussuhe 3. Õigusnormi rakendamine – täitmisele kohustamine/mittetäitmise õigustamine riigiorgani vahendusel. Toob kaasa õiguslikke tagajärgi riigiorganite sekkumise järel. 15 5.05.2016 Õigussuhe Õigussuhe on õigusega reguleeritud ühiskondlik suhe. Õigussuhte tunnused 1. Õigusnormi alusel tekkiv inimestevaheline seos. Õiguslik suhe saab tekkida ainult siis kui on olemas sellekohane õigusnorm. Õigussuhte tunnused 2. Seos tekkib inimeste subjektiivsete
8) Noorte- või sotsiaalprogrammides v rehabilitatsiooniteenuses v ravikuurides osalemine 9) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine Tapa ja Kaagvere Lapse iseloomustamise hea aluspõhi tartu maavalitsue kodulehelt, alaealiste komisjoni alt : juhend. Lae arvutisse alla! ABIVAJAVAST LAPSEST TEATAMINE Tulenevalt lastekaitse seadusest on iga inimese kohustus teatada abivajavast lapsest! Teabe olulisuse ja sekkumise vajaduse selgitaad välja ja otsustavad juba asjakohased ametiasutused. Õiguslik alus: Lapse õiguste konvetnsioon Lastekaitse seadus Sotsiaalhoolekande seadus Politsei ja piirivalve seadus Isikuandmete kaitse seadus Avaliku teabe sedaus Haldusmenetluse seadus Lastekaitseseaduse järgi eristame 2 last: Abivajav laps ei ole tagatud lapse turvatunne, areng ja heaolu.
neid võimalikult lähedale nende tekkimiskohale, kindlustada kindel kontroll ohtlike jäätmete liikumise üle piiride, keelata vähearenenud riikidest ohtlike jäätmete läbivedu, aidata arenevatel riikidel hakkama saada nende endi ohtlike jäätmetega. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992): kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumise saavutamine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon (Helsingi 1992). Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987): Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine Laevadelt lähtuva saastuse vältimise konventsioon - MARPOL (London 1973): ära hoida,
Eesmärgipuu määratleb kõik võimalused, mis aga vähenevad, kui võtta arvesse poliitika, prioriteedid, rahalised ja inimressurssidest tulenevad piirangud. Meil tuleb teha valik neist eesmärkidest, mida peame jõukohaseks, ning jätta kõrvale need, mida saavutada ei suuda. 13 Selle valiku põhjal määratakse projekti üldine eesmärk ning otsesed eesmärgid. Seejärel kaalutakse, kuidas valitud eesmärke saavutada ning milliseid sekkumise viise selleks kasutada. Eesmärkide tasandid Eesmärgid eksisteerivad erinevatel tasanditel laiemast pikajalisest püüdlusest kuni lühiajaliste ja konkreetsete taotlusteni. · Üldine eesmärk väljendab programmi pikajalist eesmärki (5 10 aastat). · Otsesed eesmärgid peegeldavad konkreetseid sihte, mida on võimalik saavutada aasta või paariga ning mis mõjutavad üldise eesmärgi saavutamist. Projekti valikuid mõjutavad järgmised tegurid: · Asjakohasus
Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Formaalse kontrolli süsteem jaguneb: karistavaks ja piiravaks. Karistava süsteemi formaalsetel sotsiaalse kontrolli agentidel on märkimisväärne võime kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. Piirava kontrolli süsteemi korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas. 76. Mis vahe on struktuursetel ja protsessile keskenduvatel teooriatel hälbe käitumise selgitamisel? Strukturaalsete teooriate alla kuuluvad strukturaal-funktsionalistlik teooria, konfliktiteooria, mis rõhutavad erinevusi eri sotsiaalse staatusega inimeste hälbiva käitumise liigi ja mahu osas. Protsessiteooriate alla kuuluvad teoreetilised lähenemised, mis uurivad seda, miks inimesed
suuruse, vanuse, arhitektuurilise ilme, asukoha, asumi kvaliteedi ja selle maksumuse mudeli ning kohaliku omavalitsuse poolt pakutavate teenuste ja kehtestatud maksude poolest; 3. Ruumiline fikseeritus – oluline on eristada elamu omadusi ja asumi iseloomu, kus elamu asub. Põhiliselt peetakse oluliseks kaugust teistest tähtsamatest linnaosadest (infrastruktuur) ning asumi ümbritseva ala maakasutuse iseloomust; 4. Valitsuse sekkumise tase – enamikes eluasemepoliitika süsteemides on avaliku sektori sekkumine kõrge, kasutatakse nii otseseid kui kaudseid majanduspoliitilisi mõjutusvahendeid. Eluasemepoliitika (ehk elamupoliitika) on meetmete kompleks, mis mõjutab elamufondi kvaliteeti, kvantiteeti, hinda, omandust ning kontrolli. Eluasemepoliitika keskseks küsimuseks peaks olema keskmise perekonna elamispinna vajaduse rahuldamine.
ERASEKTORIST; KODANIKUÜHISKONNA MOODUSTAVAD KODANIKE ALGATUSEL NING KEHTIVATE ÕIGUSNORMIDE RAAMES LOODUD VABATAHTLIKUD ORGANISATSIOONID, ÜHENDUSED JA LIIKUMISED. Kodanikuühiskond on vajalik kuna: · erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus · kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond · piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus · arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. Eesti Regionaalse ja kohaliku arengu sihtasutus, Tartu Kolmikute pereklubi
käidukorraldaja. Töö sooritajad peavad olema kas elektriala isikud või ohuteadlikud isikud või nendele järelevalve all olevad tava isikud. Paigaldise osa, millel tööd tehakse tuleb kaitselahutusega eraldada kõigist toite allikatest. Kõik lülitusseadmed, mille abil elektripaigaldis töö teostamiseks kaitselahutati tuleb kindlalt tõkestada eksliku tagasilülitamise eest eelistatavalt nende ajamite lukustamisega. Kõrvalise sekkumise vältimiseks tuleb paigaldada keelu sildid. Pinge puudumist tuleb kontrollida elektripaigaldise kõigil poolustel töökohal või sellele võimalikult lähedal. Pinge indikatsiooni vahendite korrasolekut tuleb proovida vahetult enne ja soovitatavalt ka pärast kasutamist. Madal pinge korral kontrollitakse pinge puudumist nii faaside kui pooluste vahel, kui faaside ja kaitsejuhi(maapotensiaali vahel). Maandus ja lühistamis seadmed või vahendid tuleb enne
ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) · ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon · 1992, jõustus 1994 · Eesti allkirjastas 1992, jõustus 1994 · ÜL: globaalse koostöö arendaminekliimamuutusi põhjustavatekasvuhoonegaaside emissioonidestabiliseerimiseks ja vähendamiseks. · EM: saavutada kasvuhoonegaasidekontsentratsiooni stabiliseerumineatmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi. Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon: Helsingi 1992. Eesmärk on rahvusvaheliste järvede ja piiriveekogude kaitse piireületava keskkonnamõju või - reostuse eest ning selle mõju vähendamine rahvusvahelises koostöös. Samuti seab konventsioon oma eesmärgiks veekogude säästliku majandamise põhimõtete juurutamise nii riikidevahelistes kui riigisisestes suhetes.
2. vastavalt hädavajadusele (vaesustestid) 2.Ümberjaotav (redistributiivne) mudel - avalikud ressursid suunatakse abivajajatele läbi maksu- ja sotsiaaltoetuste süsteemi (töötu abiraha, puuetega inimeste toetused, toimetulekutoetused) 3.Institutsionaalne mudel – riigi sekkumine hüvede pakkumisel – otsesed avaliku sektori poolt pakutavad kaubad ja teenused (tervishoid, haridus, sotsiaaleluasemed jm.) Richard Titmuss (1907-1973) 4.Sotsiaalse arengu ideoloogia: sotsiaalne sekkumise määr peab olema ühitatud majanduskasvuga Heaoluriigi tunnused Catherine Jones Finer, 1999 efektiivne vabaturumajandus kodanikuõigused (sõnavabadus, rahumeelsed protestiaktsioonid jms.); poliitilised õigused (valimisõigus); sotsiaalsed õigused (võrdsed võimalused sotsiaalkaitseks); arenenud kodanikuühiskond (avaliku-, era- ja kolmanda sektori ühistegevus.
nt. vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning sotsiaaltöötajad ja kirikutöötajad. Formaalne kontrolli süsteem jaguneb: 1) karistav on märkimisväärne võim kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. 2) piirav on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas. · mitteformaalsed agendid sisaldavad endas tähtsate teiste heakskiitu ja laitust. nt. sõbrad, perekond, vanemad. 49. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Kui liigitame ühed inimesed teistest väärtuslikumateks. 50. Nimeta kolm ressurssi ühiskonnas, mille alusel kihistumine toimub? 1) võim võime sundida oma tahet peale teistele inimestele
Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest. See eetika uurib meditsiini ja bioloogia eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise mis neile ei meeldi käsitlevad pahelistena). 2. Aristotelese järgi on voorusiks sellised iseloomujooned, mis aitavad kaasa inimsuse õitsengule. praktikas esilekerkivaid teemasid: geeniuuringute ja nende rakenduste kõlbelisus; lubatava sekkumise ja eksperimenteerimise piirid (abort ja eutanaasia); ravi olemuse ja kättesaadavuse probleemi; Kuid, mis see õitseng on? Kas ei ole võimalik, et inimene saab õitseda ka mingisuguste teiste “vooruste” eksisteerimisel? Kas võib olla õitsev inimene, kel pole ühtegi nimetatud voorust? 3. Võimetu patsiendi, arsti jt võimusfäär. Keskkonnaeetika põhiliseks uurimis-valdkonnaks on inimese ja looduse vahelised suhted
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium KODANIKUD, HUVID JA DEMOKRAATIA Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised........................................
see, et kui keegi on vastu, siis sellel ühel liikmesriigil on õigus panna veto. Weiler: kuidas seletada seda õigusliku ja poliitilise protsessi vastuolulist dünaamikat? o sündmusepõhine: De Gaulle oli poliitilise integratsiooni vastu & samas Kohus järgis õiguse sisulist loogikat o ühedimensiooniline: poliitilised arengud tingisid Kohtu sekkumise o kahesuunaline: mida siduvam õigus, seda raskem on seda vastu võtta Kahesuunaline seletus on Weileri arvates kõige parem. Kokkuvõte: nii kujunes tasakaal konstitutsioonilise integreeriva protsessi ja tugeva vastassuunalise poliitilise protsessi vahel (NB! mõlemad aspektid on vastupidised lepingus ettenähtule). 21. I periood: konstitutsionaliseerumine (doktriinid) ja õiguslikud garantiid (Weiler)
Maailmasõdade vahel üritas USA saavutada majanduslikku ülemvõimu maailmas. Poliitilist võimu nad ei taotlenud, jäädes endiselt poliitiliselt isoleerituks parim näide selle kohta on see, et nad ei astunud Rahvasteliitu, kuigi president Wilson oli ise idee välja käinud. Ei leitud, et peaks sekkuma teiste riikide siseasjadesse, mis oli Rahvasteliidu põhikirjas. 1920. aastatel olid võimul vabariiklased. Neid iseloomustab majanduslik liberalism ehk nad olid igasuguse riigi majandusse sekkumise vastu. Näiteks müüdi riigiraudtee ja riigil olev kaubalaevastik eraomanikele. Seni oli USA igati soodustanud sisserännet, kuid 1920. aastatel hakati seda piirama. Immigrantides nähti ohtu kohalike töökohtadele. 1924 kehtestati sisserändekvoodid kui palju tohtis aasta jooksul USA-sse sisse rännata: 150 000 inimest. Kvoot jagati proportsionaalselt erinevate rahvuste vahel keda oli enne palju tulnud, sellele anti suurem osa, ked oli vähem tulnud, sellele anti väiksem osa.
lõpetamist. 3) Majandusõigus - reguleerib pangandusõigust, kindlustusõigust. Unitaristlik ja dualistlik lähenemine. Unitarism leiab et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on üks õigusharu - eristatud on ainult praktilistel kaalutlustel. Dualistlik lähenemine ütleb, et tsiviilõigus ja ühinguõigus (äriõigus) on erinevad asjad. Miks jaguneb tsiviilõigus kolmeks? Erinev riigi sekkumise määr. Vähem sekkub Tsiviilõiguses, ühinguõigus on keskel ja kõige rohkem sekkub majandusõiguses. Riigil suurem huvi erinevates valdkondades. Riigi huvi seisneb selles, et majandusõigus on riigile olulisem (pank läheb pankrotti võib halvemal juhul minna terve riik pankrotti jne, pensioni fondid on miinustes). Ühinguõigusse sekkub rohkem, kui tsiviilõigusse, sest see tegeleb juriidiliste isikutega, riik kehtestab isikute liigid.
Kahjutasu Venemaalt q Venemaa sai tagasi Novgorodi Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) Jätkus sõda Poolaga. Vallutati Läänemere lõunarannik. ALTMARKi vaherahu 1629. a. Eesmärgiks koguda end sekkumaks 30- aastasesse sõtta. q Tollipunktid Visla ja Neemeni ääres Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) SEKKUMINE 30-aastasesse sõtta q Katoliiklaste ja protestantide omavaheline sõda. q Rootsi sekkumise motiivid: head suhted keisri vaenlastega, kaubanduse kaitsmine, Läänemerel ülemvõimu kinnistamine. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) q 1630. juuni maabumine Pommeris; 30 000 sõdurit. Palju välismaalasi. q Võeti laenu (Prantsusmaa). q Propaganda - ``Põhjamaade lõvi`´. 1631. a. 7. september Bretenfeldi lahing katoliiklaste kaotus. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Gustav II Adolf (1611-1632) q
· Kuna massid ei arutle,saab neid organiseerida ja stimuleerida ainult sümbolite ja kõnekäendude/sõnakõlksudega. I MS 1917-1919 Kogemused inimeste patriootlikkuse mõjutamisel ja suunamisel. Punase Risti mõju laiendamine. Avaliku Informatsiooni Komitee loomine, et mobiliseerida avalik arvamaus sõja ja presidendi rahueesmärkide toetuseks. Georg E. Creel 1876-1953 Avaliku Informatsiooni Komitee 1917 Four-minute men NN the Creel Committe palkas USA sõtta sekkumise eesmärkidest kõnelema 75 000 meest, kes esinesid lühikeste kõnedega ja said tuntuks nime all Four Minute Men. Pärast I MS rakendasid CPI töötanud inimesed oma oskusi USA kaubanduse ja tööstuse heaks. Kahekümnendate kasvuaastad 1919-1929 · Kuidas viia tarbijani uuel tehnoloogial põhinevaid tooteid, ka heategevuse arenemine. · 1923 Bernays'i esimene suhtekorraldusteemaline leon New York'i ülikoolis
otse. Suur hulk kohalikke allüksusi, ise raske koordineerida, seda teeb kohalik esindaja. Koondada erinevad need ühte majja on lahendus. o Iseseisvad avalikud õiguslikud asutused- riik rahastab. Suur autonoomia. Nt. Rahvusringhääling, Töötukassa, Kaitseliit, ülikoolid. Edendavad ühiskonna põhiväärtusi, mida on vaja kaitsta poliitilise või eraviisilise sekkumise eest. o Riigi hallatavad asutused- valitsusasutuste tugiteenuste osutamiseks või kodanikele teenuste osutamiseks. Nt. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Kov tasandil. Koolid, kultuurimajad, raamatukogud. Paljud delegeeritud erale või mtüdele. Konkurentsikeskkonnas. On ka hübriidorganisatsioonid: era ja mtü, kuid on avalikus omandis või nende loodud või juhitud. Või iseseisev, kellele delegeerinud
Põhiõiguste tähendus · Põhiõigustel on kahesugune tähendus: 1) Põhiõigused on isiku subjektiivsed õigused, mis võimaldavad tal käituda teataval viisil, nõuda teatavat käitumist riigilt ja teistelt isikutelt ja poorduda oma õiguste kaitseks kohtusse 2) Põhiõigustel on ka objektiivne tähendus: nad kohustavad riiki tegutsema selleks, et saavutada põhiseaduslikke eesmärke ning kaitsta põhiseaduslikke väärtusi Põhiõiguste funktsioonid · Oigustesse sekkumise keeld Põhiõigused ei luba riigil asjatult isikute ellu ja tegevusse sekkuda. · Riigi kaitsekohustus Põhiõigused ei kaitse mitte ainult riigi tegevuse eest, vaid panevad riigile kohustuse kaitsta igaüht teiste isikute õigustesse sekkuva tegevuse eest · Institutsioonide loomise kohustus · Oigus menetlusele ja korraldusele · Riigi toetuskohustused Põhiõiguste kandjad e õigustatud subjektid (PS§9) · Inimesed on põhiõiguste kandjad alates sünnist kuni surmani ·
mittetulundusühingud (MTÜ), sihtasutused (SA) ja seltsingud ja neid ühendavad katusorganisatsioonid nagu nt. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (www.ngo.ee) Kodanikuühiskond on vajalik kuna: - erinevad huvigrupid saavad selle kaudu oma huve realiseerida, tasandab ühiskonnas olevaid võimalikke erimeelsusi - näit. Eesti Mesinike Liit, Eesti Luterliku Tunni teenistus - kaitseb ühiskonnaelu riigi liigse sekkumise eest näit. Eesti Õiguskeskus, Eesti Inimõiguste Assotsiatsioon, Avatud Eesti Fond - piirab parteide mõju, võimaldab poliitikat mõjutada ka valimisteväliselt Eestimaa Looduse Fond, võiks olla ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Lasterikaste Perede Liit; külade seltsid nagu Ida-Virumaa külade esindus - arendab kodanikuaktiivsust - algatusvõime, koostöövõime jmt. Eesti Regionaalse ja kohaliku
abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene) Pareto optimaalsus vähemalt ühel läheb paremini ja mitte kellelgi teisel ei lähe halvemini - Mõõdukus (Riigikohus: Mõõdukuse hindamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsus ja teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused.) Praktikas: tegemist väärtushinnangutega (suurim kriitika: on põhjendatavad teatud piirini, aga pole lõpuni ratsionaalsed) siiski on see parim võimalikest, mis
vastavuses ja ei tohi rikkuda inimeste õigusi.(nt maamaksu määrad on erinevad) KT materjali lõpp Tähtsamad majandusteooriad(majandus paradigmad(mingis teadusharus üldine teooria, mis on aluseks täpsemate teaduste arenemisel) / ntx Newtoni teooria on füüsikas paradigma 1. Vabaturumajandusteooria 18. saj. A. Smith, D. Ricardo /Inglise majandusteadlased i. Eitab täielikult riigi sekkumise vajalikkust majandusellu. Edasiviivaks jõuks on konkurents ja vaba turg. Turg paneb ise kõik paika. Kasutusel kuni suure majanduskriisini. Must neljapäev 24. okt 1929 põhjustas ületootmine. 2. Keinslus, keinsiaanlus John Maynard Keynes. Üks silmapaistvamaid majandusteoreetikuid 20. saj. Töötas välja teooria, mille abil riigid tulid välja majanduskriisist ja säilitasid demokraatia. (USA, GB) i
piirang on see, et kannatanu hoolsusvastane käitumine ei tohi olla ahela käivitajaga võrreldes teisejärguline- tuleb ohtuliku olukorra tekitajat ja kannatanu poolse ülevõtmist hinnata ja neid omavahel võrrelda ja otsustada, kas kannatanu hilisem tegu oli teisejärguline või mitte. Nt liiklusasjade puhul- tegelik olukord on see, et kõik osalejad on mingil määral süüdi. On ka erisused: - saksa valitsev arvamus kolmanda isiku sekkumise puhul seab kõrgendatud nõuded: nt viljandi koolitulistamine – poiss lasi maha õpetaja ja tegi isa relvaga mida isa hoidis lohakalt, kas isa saaks vastuta tahtliku tapmise eest- relva lohakas hoidmine on põhjuslikus seoses tagajärjega. Tahtlike deliktide puhul- kui kolmas isik sekkub ja tekitab uue kausaalahela- isa tapmise eest ei vastuta. Ettevaatamatusdeliktide puhul on reegel rangem- ettevaatamtusest surma põhjustamise eest võib isa
Katse algab valeandmete esitamisega ning kestab kuni investeeringu teostamiseni. Subjektiivsest küljest eeldab süütegu tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. KINDLUSTUSKELMUS § 212 Petad ise firmat, et hüvitist saada. ARVUTIKELMUS § 213 Varalise kasu saamise eest arvutiprogrammide või andmete sisestamise, vahetamise, kustutamise, sulustamise või muul viisil andmetetöötlusprotsessi sekkumise teel, kui sellega on mõjutatud andmete töötlemise tulemust. Erineb teistest kelmustest, sest sa petad masinat, süsteemi. Kaugelt sekkumine. N: SMS-laen. 12. Omastamine, selle erisused muudest varavastastest süütegudest. Omastamine- vara võtab ära isik kes on selle asja seaduslik valdaja, või kelle käsutuses, kasutuses see on, ta ei ole omanik. N: müüja, garderoobihoidja – nende valduses on kellegi teise vara.
jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld (varem võis mittesekkumise nõuet jõu kasutamisega lihtsalt eirata), rahvusvaheline koostöö (rahv.-vah. organisatsioonide mõju kasv, riikide võimalused läbi rahv.- vah. organisatsioonide teiste riikide asjadesse sekkuda), inimõiguste rahvusvahelise kaitse areng 5 Põhimõte hõlmab relvajõu kasutamist, ent ei keela muid sekkumise vorme, nt majanduslik sund, boikott, poliitiline destabiliseerimine, propaganda, kihutustöö jm. Samas ei tohi need meetodid olla suunatud suveräänsuse õiguste kahjustamisele. Jõu kasutamise või jõuga ähvardamise keeld ÜRO põhikirjas artiklis 2(4) tavaõiguse staatusega keeld on siduv ka neile riikidele, kes pole ÜRO liikmed. Vaidluste rahumeelne lahendamine ÜRO põhikirja artiklis 2(3) kohustab liikmesriigid lahendama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt.
ülesandeks on normide rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Formaalse kontrolli süsteem jaguneb: karistavaks ja piiravaks. Karistava süsteemi formaalsetel sotsiaalse kontrolli agentidel on märkimisväärne võime kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. Piirava kontrolli süsteemi korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas. 49. Mida tähendab kihistumine ühiskonnas? Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. Kategooriad asuvad kõrgest madalani ning kõigis keerulisemates ühiskondades on kihistumine ehk stratifikatsioon ühiskonna sotsiaalse struktuuri võtmeteguriks. Kihistumine mõjutab inimese valikuid ja võimalusi kogu tema elu jooksul. 50
kognitiivseid funktsioone, vaba aja tegevused jm oskusi ja valdkondi, mida konkreetse inimese puhul on vajalik arendada · suunatud laste sihtgrupile: Puudega lastele arenguks vajalike tingimuste loomisega seotud programmid, mis on suunatud lapse igakülgsele arendamisele ja lähtuvad puudespetsiifilistest eeldustest ja võimetest. Programmid koostatud eaperioodi arengulistest vajadustest lähtuvalt, nt varjase sekkumise programm 0-1 aastat; 2-4 ..., palun spetsialistide abi sõnastamisel) käitumishäirega lapsed ja noored puuetega ja krooniliste haigustega laste perede toimetulekut toetavad programmid Programmid võivad olla kohandatud individuaalseks ja/või grupiviisiliseks sekkumiseks. · individuaalne programm on kompleksne sekkumine, mis koostatakse
arenduskulud; eksistentsi kindlustamine - kasutatakse madalaid hindu (eelkõige majandusraskuste perioodil); muud eesmärgid: uute klientide juurdetõmbamine, seniste klientide säilitamine, kasutamata võimsuste rakendamine, kindlate võtmeklientide endale võitmine, mingite eriomadustega klientide juurdetõmbamine, enda kaitse konkurentide vastu, toote eristumine konkurentide omadest, konkurentide eemaletõrjumine, valitsuse sekkumise vältimine või turu stabiliseerimiseks konkurentide hindade järgimine. Hinnastrateegia jaguneb kolmeks: hinnaliidri strateegia; stabiilne strateegia; muutuv hinnastrateegia. Hinnaliider on turul domineeriv pakkuja, kelle hinnamuutusi konkurendid järgivad. Juhtpositsioon on sellel, kes astub oma harus hindade tõstmisel või langetamisel esimese sammu. Hinnaliidriks on haru suurim või mõjukaim ettevõte. Hinnaliidri strateegia eeldab hinnamuutuste suhtes tundlikku ostjat ja tootmisharu
4) Poliitikafilosoofias : Nn "puutumatuse ala" küsimused: a) Mil määral on isikul võimalus ühiskonnastoimida, ilma et sellele tegevusele eelnekspiiranguid või järgneks moraalset võilegaalset hukkamõistu? b) Millisel alusel tohib riik sekkuda inimesteellu ning keelata neid toimimast nii, nagunad soovivad, või sundida neid tegutsemaoma soovide vastu? 160. VABADUSE MÄÄRATLUS Mis on vabadus? On tavaks saanud eristada: Negatiivse vabaduse mõistet: Vabadus on kitsenduste (piirangute, sekkumise jms)puudumine. Oled N-mõttes vaba, kui sind keegi ei sunni,ega takista su tegemisi. N-vabadus avaldub vastuses küsimusele: "Millises ulatuses tuleks subjektil isikutel või isikute rühmal võimaldada teha seda või olla see, milleks ta on suuteline, ilma teiste inimeste sekkumiseta?" (Berlin 1998) Esindajad: Constant, Humboldt, J. St. Mill, Spencer,individualistlikud anarhistid. Praegu E. Nelson, D. Miller. Positiivse vabaduse mõistet : Paljud ei nõustu väitega et vabadus seisneb
Areng on süstemaatiline muutumine. Arengut tuleks vaadata tervikuna. Arengut iseloomustab on pidevus, kumulatiivsus (üks oskus ei saa tühjale kohale tekkida), suunatus (laps on alati täiskasvanult suunatud), diferentseeritus (lapse oskused muutuvad paremini eristatavaks ja ka eri oskuste piires erinevad nüansid), organiseeritus (kõik need erinevad näitajad peavad omavahel koostööd tegema), holistilisus (last peab vaatama kontekstis ja tervikuna, vastupidisel juhul on sekkumise efekt väike). Uurijatel on tavaliselt kitsam valdkond või vanuseperiood, millele on pühendunud. Arengu valdkonnad: Füüsiline Kognitiivne Akadeemiline 51 Kõne, keel, kommunikatsioon Motoorika Sotsiaalne Emotsionaalne Arengu hindamise eesmärgid Arengut saab kirjeldada (erinevas vanuses), millised nt on mälu iseärasused, kuidas
• Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine • Saastaja maksab • Ettevaatus ja vältimine • Lõimimiseprintsiip (integreerimise-) • Otseste ohtude vältimise printsiip • Õigus puhtale keskkonnale Saastaja maksab põhimõte tähendab, et kulusid, mida tehakse keskkonna rikkumise, saaste ja saastekahjustuste puhastamiseks ei kanta üle ühiskonnale vaid ainult neile, kes saaste põhjustasid. Keskkonnapoliitika meetmed ja riigi sekkumise määr Keskkonnapoliitika meetmete liigitus • Administratiivsed meetmed, käsu- ja kontrollimeetmed (regulatsioonid) • Turupõhised meetmed • Kauplemissüsteemid • Keskkonnamaksud • Subsiidiumid • Muud meetmed (vabatahtlikud kokkulepped, informatiivsed, jms) Keskkonnamaks Keskkonnamaks on maks, mille maksubaasiks on tõestatud ja spetsiifilise keskkonnamõju füüsiline ühik või selle lähend. • Fiskaalne ja keskkonnapoliitiline eesmärk
kui tuleb aga riik pm ei vastuta, ei lubanud midagi. Kas on õige riiki vastutusele siiski võtta? 2 Üks vastuväide see, et väljaspoolt surutakse peale mingeid standardeid, et see iseenesest juba rikub riigi suveräänsust. See on n-ö riigissene asi, sõltumata kas see süsteem on miinimumist üle või alla. Aga kui me räägime inimõigusest, siis see sekkumise huvi on olemas. Jah, see tekitab pingeid kui välismaalasi koheldakse teisiti kui enda maa rahvast jne. See pole tingimata halb asi. Ehk siis riik tegutseb rohkem, kui tal on n-ö häbi oma tingimuste pärast jne. Kui pidevalt näidatakse näpuga mingi riigi peale, siis mingilmääral see ikkagi mõjub riikidele. Rohkem isegi kui isegi mingi kohtuotsus. See avalikarvamus ja surve annab rohkem tulemust. NB ! 1975nda aasta konvensi lõppakti inimõiguste valdkond oli üks nendest
tugineb ühiskond traditsioonidele, rahvuslusele ja kristlikule moraalile. Seepärast pooldavad nad stabiilsust ja ettevaatlike järkjärgulisi reforme. Kuigi kollktiiv(rahvus,kogukond,suguvõsa) on tähtsam kui üksikisik, ei tähenda see sugugi võrdsuse ülistamist. Pigem vastupidi. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist, nii rahvuslikult kui varanduslikul alusel. Majanduses on konservatiivid sarnaselt liberaalidega riigi sekkumise vastu. Ning eraomanduse ja mõõdukate maksude poolt. Erinevus seisneb aga selles et konservatiivid kaitsevad eeskätt rahvusliku kapitali ja oma ettevõtjate huve. Nad suhtuvad tõrjuvalt avatud majandusruumi ja võivad koondada kaitsetollide ja kaitsekvootide kehtestamist. nt Margaret Tatcher oli euro kasutuselevõtu vastu. ja inglased ei poolda ka euroopa liidu ühtset majanduspoliitikat. Sotsiaalse heaolu tagamisel peavad konservatiivid
mõttes igaüks enda eest. Ka on suurem kultuuriline mitmekesisus. Ameerikas teatud valdkondades tugevam formaliseeritus, teisalt juhtidel on suurem õigus juhtida riik sekkub vähem (Nt juht võib öelda, et sa oled vallandatud, ära homme enam tule ja nii ongi. Meil seda olla ei saa). Üks suurim erinevus Euroopa ja Ameerika personalijuhtimise vahel on kuivõrd personalijuhtimine on reguleeritud seadusandluse poolt, sekkumise määr on erinev. Eur firmadel on personalijuhtimises täpsemad piirid, meil on seadus täpsem (nt rohkem on seadusi, mis regullivad värbamise ja vallandamise protseduuri. Teatud ametikohtadel on nt reegel, et peab välja kuulutama avaliku konkursi kellegi tööle leidmiseks). Seadusandluses võib olla ka täpselt määratletud töötaja kompetents (nt haridustase, keeletase). Meil on hästi määratletud õiguslik raamistik. Ühelt poolt tüütu
Vabariiklik partei võitis ka 1920nda aasta presidendi valimistel. Presidendiks sai Warren Harding. Suri ära. Järgmiseks presidendiks Calvin Coolidge. Vabariiklaste valitsemise ajal kujunes välja välispoliitika, mida nimetati isolatsionistlikuks. USAs eitati poliitilisi liite Euroopa riikidega ja selliseid liite, mis oleks sisaldanud sõjalisi kohustusi. Oma huve realiseeriti majanduspoliitika kaudu. USA tähelepanu pöördus peamiselt Aasiale. Vabariiklased olid riiklikku sekkumise põhimõttelised vastased. Riik ei tohi majandusse sekkuda mitte mingil juhul. Kaubandusminister Herbert Hoover kirjutas, et Ameerikas on igal indiviidil võimalus omandada ühiskonnas selline koht, mida võimaldavad talle tema intellekt, iseloom, võimed ja auahnus Ameerika on võrdsete võimaluste maa. Individualismi vaenlaseks on riiklik sekkumine. Riiklik omand on maailma kõigi viletsuste allikas. Vabariiklased püüdsid jõudumööda vähendada ja vältida riiklikku sekkumist
käitlemise konventsioon o ÜRO mereõiguste konventsioon: teema: mere kasutamist, merega seotud tegevusi ja merekeskkonna kaitset reguleeriv raamkonventsioon ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New York 1992): o eesmärk: saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära ohtliku inimtekkelise sekkumise kliimasüsteemi o Kyoto protokoll: eesmärk: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid (süsihappegaas, metaan, lämmastikoksiid, väävelheksafluoriid) roheline investeerimisskeem: katlamajade ja soojatrasside meede kortermajade soojustamine taastuvelektri osakaalu suurendamine
Kui kehtiv seadus on vastuolus inimõigustega, ei ole tegemist õiguse, vaid ebaõigusega, mis toob kaasa ebaõigluse. Samas ei saa anda ammendavat inimõiguste loetelu. Inimloomusest tulenevad õigused ei sõltu ajast ja ruumist, kuid iga inimene elab kindlal ajal ja kindla riigi õigusruumis. Inimõigused põhinevad vabadusel. Inimesel on õigus eeldada, et mitte keegi ei sekku tema ellu, aga kui see juhtub, siis nõuda taolise sekkumise lõpetamist. Inimene elab ühiskonnas, mis on korraldatud inimeste kooseluks ja aitamiseks. Igaühel meist on õigus loota kaasinimeste abile, kui keegi meie elu, tervist, vabadust ja vara ohustab. Riigilt on meil õigus nõuda kaitset. Ühiskonnas elades on igal inimesel oma huvid kooselu korraldamisel, seega on tal õigus oma eesmärkide saavutamiseks tegutseda ja otsida mõttekaaslasi. Oma õiguste kasutamiseks, eriti siis, kui need põrkuvad teiste inimeste samasuguste
rakendamine. Näiteks meie ühiskonnas on formaalsed agendid: vaimuhaiglate personal, politsei, kohtute ja vanglate töötajad ning ka sotsiaaltöötajad ja kirikutegelased. Formaalse kontrolli süsteem jaguneb: Karistav: Karistava süsteemi formaalsetel sotsiaalse kontrolli agentidel on märkimisväärne võime kindlaks määrata ja karistada paljude lubamatute käitumisaktide eest. Piirav: Piirava kontrolli süsteemi korral on kindlalt paigas eraellu sekkumise lubamise piirid ja laiem üldise hälbivuse lubamine ühiskonnas. 76. Mis vahe on struktuursetel ja protsessile keskenduvatel teooriatel hälbe käitumise selgitamisel? Stuktuaarsed on struktuaal-funktsionalistlik teooria, konfliktiteooria, mis rõhutavad erinevusi eri sotsiaalse staatusega inimeste hälbiva käitumise liigi ja mahu osas. Protsessiteooriate alla kuuluvad teoreetilised lähenemised, mis uurivad seda, miks inimesed sotsialiseeruvad deviantseteks. 77
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
