NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Helen Rohtla SR083 SÕNAVABADUS Referaat Juhendaja: Mare Visnapuu Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 Sõnavabaduse viis, sihtgrupp ja kanal............................................................................................. 4 Sõnavabaduse tähendus................................................................................................................... 4 Sõnavabaduse piirangute lubatavus.................................................................................................9 Piirangu aeg.................................................................
Riik kui maailma poliitilise kaardi kujundaja. Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks. Riigil on : 1. Kindel piir 2. Kindel territoorium 3. Püsiv kodanikkonda 4. Valitsus 5.Rahvusvaheline tunnustus : De Jure täieõiguslik rahvusvahelise õiguse subjekt De facto rahvusvaheline tunnustus Riigivormid. 1. Vabariik - unitaarne ( lihtriik, halduse KOV ) - föderatsioon ( liitriik autonoomsed osariigid, riigivõim keskvõimu pädevuses ) - konföderatsioon ( suveräänsete liikmseriikide liit EL ) 2. Monarhia - absoluutne (seadusandlik,täidesaatev ,kohtuvõim ) - konstitutsiooniline ( seadusandlik võim parlamendil, täidesaatev võim valitsusel ) Ülesanded. 1. Millised territooriumid kuuluvad Hollandile, Suurbritanniale ( 5 ) ? Holland Aruuba, Antillid, Suurbritannia inglismaa, põhja-iirimaa, Saint Heleni s, Falklandi sd, Lõune-Georgia,
Paratamatult käivad võim ja vaim ikka käsikäes. Põhjasõda (1700-1721) viis kogu maa Vene võimu alla ja hariduselus toimus kardinaalne muudatus. Esialgu toimub tagasikäik. Aadel ja rüütelkonnad ei ole huvitatud rahvakoolide rajamisest ja ülalpidamisest. Kohati langeb õpetuse pearõhk koduõpetusele. Köstritest ja õpetajatest on maarahva seas suur puudus. Maakoolide olud jäid väga viletsasse seisukorda, mõisnikud olid hoolimatud, riigivõim ükskõikne ja enamik kirikuõpetajaid hoidusid külmalt asjast eemale.Seadusega nõutust hiiliti kõrvale või teostati väga visalt. Rahva vaim on kurnatud ja aadelkond, kui kõrgemalseisev, kasutab oma jõupositsiooni kurjasti ära. 18.saj. lõpuaastatel on näha püüet maarahva olukorda hariduslikus plaanis parandada ja räägitakse koguni pärisorjuse kaotamisest.12 Järgmised sada aastat Eesti hariduselus kulgevad tempokalt. 1802 avatakse taas pidulikult
Üksikjuhul võib valikuvõimalus erinevate õiguslike tagajärgede vahel väheneda vaid ühe alternatiivini. 5. Mis on riigi kui rahvusvahelise õiguse subjekti tunnused? Ainult üks otsus veel oleks diskretsiooniveata, kõik teised otsused aga diskretsiooniveaga. Territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim (võim, mille abil on võimalik teisi käsutada) Ametiasutus on kohustatud ,,valima" just selle järele jäänud otsuse. 6. Mis on riigi kui siseriikliku õiguse subjekti tunnused? 42. Millised on avaliku halduse kandjad, mis see tähendab?
järelevalveorganisse; osaleda ettevõtluses, välja arvatud tema enda isiklikud investeeringud ning nendelt tulu saamine, samuti talle kuuluva vara käsutamisest tulu saamine. Riigikogu nimetas Tartu Ülikooli endise rektori Alar Karise riigikontrolöri ametisse 26. märtsil 2013. Ametisse astus Alar Karis 8. aprillil 2013, andes ametivande Riigikogu ees. Eelmised riigikontrolörid olid Juhan Parts (09.06.1998-08.10.2002) ja Mihkel Oviir (25.02.2003-06.04.2013). Kohtud õigustmõistev riigivõim ehk kohtuvõim. Eesti kohtusüsteemile pani seadusandliku aluse Asutav Kogu 15. juunil 1920 vastuvõetud põhiseadusega. 28. juunil 1992 hakkas kehtima Eesti Vabariigi põhiseadus, mille kohaselt mõistab õigust üksnes kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena, nende ametist vabastamise alused ja korra sätestab seadus. Kohtuniku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega
Traditsioonide austamine Inimesed ei pea olema võrdsed, vaid ühiskonnas peab olema kindel hierarhia Võimul peaksid olema need, kes toovad ühiskonnale suurimat kasu ehk annavad maksimaalseid ressursse Uuskonservatism: Majanduspoliitika ja valitsemisstruktuuri selge eristamine Majanduses vähene sekkumine, vabaturumajandus Riigivõim peab olema tugev ja säilitama kontrolli muude ühiskonnaelu väljendusvormide üle. Riigi kritiseerimine rumal ja mõtlematu tegevus Rohelised suhe laiemasse keskkonda Põhiseisukohad: Inimene on osa looduse terviksüsteemist ja kannab vastutust selle säilitamise eest Holism: küsimuste käsitlemine terviku seisukohast Skeptilisus progressi suhtes Edasikestmine
...........................................................................................14 Kokkuvõte...........................................................................................................15 Kasutatud kirjandus.............................................................................................15 2 Sissejuhatus Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtte kohaselt kuulub valitsusele täidesaatev riigivõim. Valitsuse peamine ülesanne on ellu viia riigi poliitikat. Poliitikat viiakse ellu põhiliselt läbi ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste, mida nimetatakse ka riigiaparaadiks. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Töö täpseks korraldamiseks annab valitsus välja õigusakte – määrusi ja korraldusi. Neid õigusakte saab välja anda ainult seaduse alusel ja seaduste täitmiseks.
võimu. Õiguse seos riigiga- Riik annab talle vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õiguse kaudu loob riik tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Riigi ja õiguse vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt vajadustele.Seetõttu teenivad nad, juhul kui riigivõim on kujundatud demokraatlike mehhanismide kaudu rahva enamuse osavõtul samu eesmärke. Õiguse seos poliitikaga- Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend . Riik on poliitilise võimu organisatsioon. Nad on omavahel tihetalt seotud riigi ja õiguse lahutamatuse tõttu. Poliitika on ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad mitmesugused huvirühmad ja institutsioonid
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Eksamiküsimused 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta. Eesti põhiseaduse üks alusprintsiipe on sotsiaalriigi p...
Prantsusmaa 1960-ndail aastail toimus suur majanduskasv. Demokraatliku ja totalitaarse ühiskonna võrdlus DEMOKRAATLIK ÜHISKOND TOTALITAARNE ÜHISKOND Võimude lahusus Võimude lahusus ei kehti Vabad valimised Võimule saadakse vägivaldselt või määratuna Mitmeparteisüsteem Kompartei ainuvõim Rahva võim Riigivõim on ühe isiku või grupi käes Mitu ideoloogiat Üks ideoloogia Sõna- ja trükivabadus Tsensuur Võim baseerub põhiseadusel Võimu aluseks diktaatori tahe Juhikultus puudub Juhikultus Esikohal üksikinimene Esikohal riik Omaalgatuslike ühingute loomise võimalus Rahvas ei saa ühinguid luua
Konservatiivid pööravad suurt tähelepanu patriotismile ja selle tugevdamisele, samuti väärtustavad nad rahvuslust ja perekonda. LIBERALISM Liberalismi (lad liber vaba, sõltumatu) all mõeldakse vabameelsust. Liberaalse maailmavaate kujunemist mõjutasid eeskätt Charles de Montesquieu (kodaniku vabaduste kindlustamiseks tuleb seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim üksteisest lahutada), Adam Smith (majandus areneb kõige kiiremini konkurentsi tingimustes ja riigivõim ei tohi sellesse sekkuda) ning Benjamin Constant (valitsus peab vastutama parlamendi enamuse ees, kuningas olgu päevapoliitikasse mittesekkuv erapooletu riigipea). Liberalismi ideed leidsid esimest korda seadusandlikku rakendust Inglismaal 1688, kui parlament võttis vastu õiguste seaduse (The Bill of Rights). Selle seadusega tunnistati ebaseaduslikuks kuninga õigus vabastada alamaid teatud juhtudel seaduse täitmisest, samuti
On olnud palju vaidlusi selle üle, kuna on nt metsloom jahimehe valduses, kala kalamehe valduses. Valdust võib omandada ka teiste isikute kaudu. (nt perepoeg või ori omandab valduse). VALDUS KAOB, kui kaob üks ta elementidest, s.o. kas animus või corpus. Igale õigusele annab tema tõelise väärtuse õiguslik kaitse. Roomas olid valduse kaitseks erivahendid. Saksa õigusteadlane Savigny arvas: 1)valdust hakati kaitsma selleks, et riigivõim saaks tõrjuda vägilda. 2) valdajat kaitstakse sp, et ta on tavaliselt ka omanik. Peamiseks valduse kaitse aluseks on siiski ühiskondliku korra säilitamine , sest vanimal ajal ja hiljemgi veel püüti valdust kaitsta vägivaldsete rünnete puhul jõuga põhimõttel - jõudu võib jõuga tagasi tõrjuda. Inderdikt - paavsti keeld kiriklikke talitusi pidada.
turumajanduslikud suhted. Erasektori põhiülesanne ühiskonnas on kasumi tootmine. Mittetulundussektor e. kolmas sektor - sektor, mis hõlmab kodanikuühiskonna kasumit mittetaotlevaid organisatsioone ja institutsioone. Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. Riigi mõiste. Riigil on kolm põhitunnust : 1) maa-ala; 2) rahvas ja elanikkond; 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim. 1. Maa-ala Riik iseseisvalt teostab oma võimu. Riik koosneb maismaast (maapõu), õhuruum, territoriaalvesi. Laevad, lennukid kuuluvad ka tinglikult (selle lipu all sõitvad sõidukid) riigi alla. 2. Elanikkonna moodustab see ühiskond, kes elab Riigi alal ja allub selle seadustele. 2 3. Suveräänne riigivõim see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust. See
elada siin kodakondsust taotlemata vastavalt välismaalaste seadusele alalise või ajutise elamisloa alusel. Eriliste teenete eest võib Vabariigi Valitsus praegu anda Eesti kodakondsuse lihtsustatud korras kuni 10 inimesele aastas. Põhiseaduslikud õigused, vabadused ja kohustused kehtivad kõigi Eestis elavate inimeste (nii kodanike kui ka välismaalaste) suhtes. 3) iseseisev (suveräänne) riigivõim ladina k supremus `kõrgeim, ülim'. Täielik sisemine ja väline iseseisvus e sõltumatus. Riikluse ajaloost Vana-Kreeka ja Vana-Rooma olid orjanduslikud klassiühiskonnad, milles leidus mitmesuguseid sotsiaalseid kihte (patriitsid ja plebeid, varatud kodanikud). Tegemist oli linnaühiskondadega (polis - linnriik). Rooma seadused kujunesid kreeklaste mõjul, kuid Kreeka ühiskond ei tundnud mõistet "õigus", see pärineb roomlastelt.
Võib rakendada mõjutusvahendeid. Ka raskete kuritegude eest vastutus 13-15-aastaselt. 14-18-aastane alaealine on piiratud süüvõimega. Süüd välistavad asjaolud vaimuhaigus, hädakaitse, hädaseisund Riigi mõiste - Avaliku sektori tuumaks on riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest eesmärkidest ja ülesannetest tulenevad ka riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ning need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi institutsioonid - tänapäeva riigile tunnuslik valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusel. Nagu kogu ühiskonnas, toimus tööjaotus ka valitsemises. See
järelvalve õigus. Konstitutsiooniõiguse kui juriidilise distsipliini esemeks on konstitutsioon. 2.RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM 1)Riigi aluspõhimõtted 2)Põhiõigused 3)Riigi korraldus 4)Riik rahvusvahelises õiguses §2 EESTI VABARIIK I Teooriad riigi mõistest 1.Immanuel Kant. ,, Riik on hulga inimeste ühendus õigusseaduste all." 2.Georg Jellinek 1900. a paiku (Saksamaal hakkas sel ajal kehtima tsviilseadustik) ,,3 elemendi õpetus" Riik see on : rahvas, territoorium ja riigivõim 3.Teooria riigist kui juriidilisest isikust. Riigile omistati eraldiseisev isiksus õigusvõime. Riik kui juriidiline isik, talle anti juriidilistest isikutest eraldiseisev õigusvõime. 4.Hermann Heller Riigiõpetus aastast 1934 Hollandis. Organisatsiooniteooria: Riik kui otsuse ja mõju ühtsuse tagamiseks plaanipäraseltorganiseeritud tegevusüksus. Riik kui vahend, riigi juhtimisaparaat (eesmärgi saavutamiseks) 5.Carl Schmitt: Riik on korra võim. 6.Hans Kelsen (20. saj
tegelikke ressursikulutusi, ei saa objektiivselt võrrelda erinevaid tootmisalternatiive ja tehnoloogiaid, mistõttu on võimatu koostada plaane, mis tagaksid ressursside efektiivse jaotuse ning paigutuse. Turumajanduse (market economy) korral: · valitsevad majanduses loomuliku valiku ja vaba konkurentsi põhimõtted, · domineerib eraomand, mistõttu valdav osa valikutest ja otsustustest tehakse erasektori mõjul ja huvides, · võib riigivõim majanduses tehtavaid valikuid rahva üldistes huvides ainult seadusandlikul teel kaudselt mõjustada, · toimub ressursside jaotus kodumajapidamiste ja ettevõtete individuaalsete majanduslike valikute (turuindividualism) põhjal, · koordineerib valikuid, majanduslikke otsuseid vabalt kujunev hinnamehhanism, hüviste ja tootmistegurite nõudluse-pakkumise vahekord turgudel, · eeldab klassikaline turumajandussüsteem täielikku valikuvabadust kõigi
Kui kõrvuti veel lisaks monarhiga, on tegu konstitutsioonilise monarhiaga. Parlamendi ül-d: seadused, riigieelarve kinnitamine, rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine. Parlamentarismi printsiip – kõrgema esindusorgani (legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus täidesaatva (eksekutiivorgani) ees. Kõrgemad esindusorganid võivad olla ühe- või kahekojalised. Kahekojaline on föderatiivses riigis, kus kõrgeim riigivõim on mitme riigiorgani käes. Riigipea – kõrgema riigivõimu kandja ja riigi kõrgeim esindaja. Ainuisikuline riigipea – monarh või president. Monarhile kuulub kõrgema riigivõimu täius (absoluutne monarhia) või võimutäius piiratult ehk konstitutsiooniline monarhia. Parlamentaarses demokraatias valib riigipea parlament ja ta on allutatud parlamendi kontrollile. Presidentaalses on riigipeal seadusandlik ja täidesaatev võim. 4. Õigusriik 4.1. Õigusriigi kujunemise ajaloost
kodanikualgatuse korras loodud kodanikeühendused. Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: ¥vabade valimiste korraldamine ¥enamuse võimu teostamine ¥vähemuse õiguste austamine ¥põhiseadusel rajanev riigivõim ¥kontroll võimude tegevuse üle ¥valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahavas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
Mittetulundussektori ülesanne on toetada demokraatliku ühiskonna pluralismi sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu). Ühiskonda, kus inimesed saavad kas otseselt või kaudselt osa võtta valitsemisest ehk ühiskonna juhtimisest, nimetatakse demokraatlikuks ühiskonnaks. Demokraatia peamised tunnusjooned on järgmised: · vabade valimiste korraldamine · enamuse võimu teostamine · vähemuse õiguste austamine · põhiseadusel rajanev riigivõim · kontroll võimude tegevuse üle · valitsusväliste kodanikualgatuslike eraorganisatsioonide loomise ja tegutsemise võimalikkus Demokraatia esineb kahel kujul: otsese demokraatiana (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal) ja esindusdemokraatiana (toimib sel viisil, et inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid langetama).
Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid väga tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse ajutiselt juba 1743. aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. [4] 3 Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterliku koraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne.
See on suur ehmatus kogu Euroopale kuna esimest korda võitis Aasia riik Euroopa riiki. REVOLUTSIOON · Revolutsiooni algus: Venemaal vaadati Vene - Jaapani sõda sadistliku rõõmuga. Mida halvemini läheb valitsusel, seda õnnelikum on rahvas. 1905. aastal puhkeb revolutsioon, kõik eelpool toodud põhjused, millele lisaks ka kaotus Vene-Jaapani sõjas. Põhinõuded on: kutsuda kokku asutav kogu ja luua põhiseadus. 1905. aasta algab massiliste streikidega Peterburis. Riigivõim on passivne ja otsustusvõimetu. Asja hakkab suunama katolik kirik. Leitakse, et tsaar on hea, aga vahepealsed võimumehed mehed halvad. 9. jaanuar minnakse palvekirjaga Talvepaleesse, tsaari pole aga kohal ning rahva pihta avatakse tuli. Seda nimetatakse Veriseks pühapäevaks. Mäss läheb tõusujoones kuni 15. oktoobrini, siis toimub üldstreik, mis haarab raudtee, elektrijaamad, telegraafi jt. Elu seiskus täielikult. Tsaar annab rahvale Manifesti 17.
Kordamisküsimused Põhiseadus määrab ära riigi õigussüsteemi. Eksamil! 1. Riigi tunnused (Õigusõpetus, lk. 11-14) Riigivõim (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) Territoorium (riigipiiriga piiratud maismaa, territoriaal- ja siseveed, õhuruum nende kohal, maapõud nende all, atmosfääris asuvad riigi lennu- ja kosmoseaparaadid, kauba- ja reisilaevad avamerel riigi lipu all, sõjalaevad) Püsielanikud (kodanikud, kodakondsuseta isikud) Suveräänsus (võime astuda suhetesse teiste riikidega) 2. Võimude lahususe printsiip. Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahushoidmise põhimõte. Et võim ei koonduks ühe inimese/inimesterühma kätte. 3. Õigusaktid ja nende liigid (Õigusõpetus, lk. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Õigusnormi liigid: Üldnorm kehtib k...
inimsuhetes,õigus ja kohustus korraldada riigi iga päeva elu. Võimu tunnused -isiku või sotsiaalse grupi suutlikus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saaavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine)ja võimu teostamise meetodid-teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: · Vabade valimiste korraldamine · Enamuse võimu teostamine · Vähemuse õiguste austamine · Seadustel rajanev riigivõim · Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid.Seadused-tegeleb iga riigi parlament,seadustel on nende õigus ja kohustus.Õigusnorm on inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. Õigusriigi olemus ja tunnused
· Insenerikoda · Tööliskoda · Kalandus · Õpetajate koda · Kodumajandus · Ühistegevuskoda 11. Kultuurautonoomia Rahvusvähemuse õigus omavalitsuslikuks kultuuritegevuseks, ilma et riigiorganid sellesse sekkuksid. 12. Kultuurkapital Eesti riiklik fond, millest määratakse toetusi kultuuri- ja kunstitegelastele. Nõukogude aeg (1940/44-1990) 1. Riigivõim ja -valitsus konstitutsiooni järgi · Kõrgeim võim EKP (NLKP) I sekretär · Riigivõimuorgan ENSV ülemnõukogu ja selle presiidium, esimees oli formaalne riigipea (1940-1992) · Valitsusorgan ENSV Rahvakomissaride nõukogu 1940-46, pärast 1946 ministrite nõukogu (+ plaanikomitee) Kohtadel TSN TK-d (Töölissaadikute nõukogu Täitevkomitee) ja nende osakonnad. 2. Miilits, sõjakomissariaat. KGB. NKVD, siseministeerium
corpus-tegelik asja enda käes pidamine. Animus on eelduseks, millel järgneb corpus.Corpus ei tähenda käega haaramist,asi loetakse valduses olevaks , kui valdajal on võimalik peremehelik käitumine-isanduse teostamine asja üle. Valdust võib omandada ka teiste isikute kaudu. Valdus kaob, kui kaob üks ta elementidest, kas animus või corpus. Valduse kaitseks olid erivahendid. Savigny-saksa kuulus õigusteadlane.arvas, et valdust hakati kaitsma selleks, et riigivõim saaks tõrjuda vägivalda. Ihering arvab, et valdajat kaitstakse, sest ta on tavaliselt ka omanik. Vim vi repellere licet-jõudu võib jõuuga tagasi tõrjuda. Valduse interdikte kolme liiki: 1. Interdicta adipiscendae possessionis so.valduse taotlemise interdiktid, kui taotlejal valdust varem polnud. 2. Interdicta retinendae possessionis so. Interdiktid, millega kaitstakse veel käesolevat valdust rünnete vastu. a
Lõpuks saatis edu Rootsit. ·1629.a. sõlmisid Poola ja Rootsi Altmargi vaherahu, millega Poola loovutas Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti alad Rootsile. ·Rootsi ja Taani omavaheliste sõdade tulemusena loovutas Taani 1645.a. Brömsebro rahuga Saaremaa Rootsile. ·Eestis algas Rootsi aeg. 12 maanõunikku maapäevade vahepeal, kes tegelesid oluliste küsimustega. · Kohtuvõim · Rootsi riigivõim ja Balti aadel - Reduktsioon o 1632. aastal tuli võimule aristokraatia, mis saavutas kiiresti üksmeele Liivimaa aadliga. o Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi. (kuni 1672- Karl XI-ni -reduktsioon) · Reduktsioon (Karl XI 1660 4-aastaselt) o Erakätesse antud maade tagasivõtmine (et täita tühja riigikassat) o 1680
aadelkonnaga vastuollu minna. Tekkis uus Peeter III ehk Pugatsov, kes sai oma kontrolli alal kogu Volgamaa. Ta allutati Türgi vägede abil, vangistati ja hukati. Katariina ajal kasvas üles põlvkond, kes oli harjunud sõnavabaduse ja stabiilsuse ning nemad hakkasid kujundama Venemaa uut palet. 6. ??? 7. Muutused sõjanduses · Palgaaremee ühiskond oli rikkam ja kuningas vajas tugevamat tuge · Uus armee eraettevõtjatest loobuti ning riigivõim hakkas armeed juhtima. Kehtestati riiklik sõjväekohustus. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. · Sõjvägi jalavägi, ratsavägi (loobuti hiljem) ning rasketükivägi. Riiklik ülalpidamine. · Joontaktika ja kurnamisstrateegia (kindlustatud punktide vahel oli sõjavägi võrdselt jaotatud ning hõivati vaenalse territoorium) · Sõjakoolid ja ohvisterkond. Eelistatud oli rüütliseisuse vahetu pärija.
Sissejuhatus avalikku haldusesse RIIGITEOORIA · Mis on avalik haldus: o 'haldus' kui enda või kellegi teise asjade eest hoolitsemine o 'avalik' kui riiki puutuv=> AH on `riigi asjade eest hoolitsemise'. o riigiametnikud need, kes hoolitsevad riigi asjade eest · Walter Jellinek'i tehniline riigi-definitsioon: Riigi puhul on oluline, et oleks olemas territoorium, inimesed ja riigivõim. · Mis on need riigi asjad, mille eest tuleb hoolt kanda? o Jellinek: avalik haldus on `kõik see, mida riik teeb, va seadusandlus ja kohtumõistmine.' ->seega jääb järele riigi täidesaatev haru ehk valitsus; viimane hõlmab ent ka halduspoliitika, riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks · piir halduspoliitika ja avaliku halduse vahel on aga äärmiselt ähmane:
väljapääsu. 3. 18.sajandi lõpuks oli toimunud talurahva hulgas kihistumine: a) peremehed b) sulased, teenijad otsesed mõisa orjad c) vabadikud talud ääremaadel, maatüki eest tuli neil hooajatöödel talu aidata. Teema 6 Linnad 17.-18 saj Linnade olukord 17.-18. sajandil Sadamalinnade Tallinna ja eriti Narva esiletõus Tartu tähtsuse vähenemine Väiksemad linnad olid läänistatud aadliperedele Riigivõim hakkas üha sekkuma linnade juhtimisse Tallinna suurem iseseisvus. Uus asehalduskord ja uued linnad 17.saj 1) Eesti ala käi jagatuks kahe kubermangu vahel 2) Põhja-Eesti neli maakonda (Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa), mis oli Rootsi võimu all, moodustas Eestimaa kubermangu 3) Lõuna-Eesti, mis oli Poola võimu all, moodustas Põhja-Lätiga Liivimaa kubermangu 4) Saaremaa, mis liideti Rootsiga 1645.aastal Taaniga sõlmitud Brömsebo rahuga, kuulus vormiliselt Liivimaa kubermangu
Liberaalses riigis seisavad esiplaanil indiviid ja tema õigused moraalsele, majanduslikule ja poliitilisele vabadusele. Riik peab suutma garanteerida avaliku korra ja julgeoleku. Viib heaoluriigini. Riigi tegevuse iseloomu põhjal õiguslikesse alustesse liigituvad riigid totalitaarseteks ja õigusriikideks. Tänapäeva riik kujutab endast universaalset poliitilist vormi, mille moodustavad rahva ja territooriumi ühtsus ja mille kaudu teostab suveräännse riigivõim. Olulisemad riigi tunnsed on rahvas, territoorium, severäänsus. 4. Riigi rahvas. Riik on eelkõige rahumeelne avalik elu. Rahvas on riigi tunnuseks ja riigi rahvas on õiguslik mõiste. Riigi rahvas on aga kõigi riigi alamate ühendus, vaatamata nende kultuurilistele või rassilistele iseärasustele. Rahvust ei iseloomustata mitte ainult ühise keele kasutamise kaudu. Kaasaaegne Eesti riik on paljurahvuseline. Cicero on öelnud, et Riigi rahvas ei ole mitte igasugune suur inimeste
Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine.2.Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul põhimõttel.3.Võimu kandjaks oli rahvas veresuguluses oleva sugukonna asemel. 3. Avalik võim- Kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuste (armee ,politsei luure ja vastuluure,vanglad mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ,võimu ülemuslikkus sisepoliitilises elus(võimu jagamatus). Seadusandlik ja täidesaatev kohtuvõim 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena- Rahvas elab riigi territooriumil, seega on riigivõimu tegevuse objektiks. Teiselt poolt on rahvas üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodanikud- kellel on riigi kodakondsus.Kodakondsuseta
ja kuidas ametkonnad sellega tegelevad. o) Mida sina linnapeana/politseiametnikuna olukorra lahendamiseks teeksid? ÜLESANNE 3 Võrdle Eesti Vabariigi 1920., 1933., 1937. ja 1992. aasta Põhiseaduse sätted rahva osaluse määrast võimu teostamisel, st. tee kindlaks, kuidas rahvas võimu teostab. Too välja sarnasused ja erinevused ning kanna need tabelisse. 1920. a. Eesti Vabariigi Põhiseadus. Peatükk I. Üleüldised määrused. § 1. Eesti on iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on rahva käes. Peatükk III. Rahvast. ... § 27. Riigivõimu kõrgemaks teostajaks Eestis on rahvas ise oma hääleõiguslikkuded kodanikkude näol. Hääleõiguslik on kodanik, kes on sanud kakskümmend aastat vanaks ja on olnud vahetpidamata vähemalt ühe aasta Eesti kodakondsuses. ... § 29. Rahvas teostab riigivõimu: 1) rahvahääletamise, 2) rahvaalgatamise ja 3) Riigikogu valimise teel. 1933. a. Eesti Vabariigi Põhiseaduse muutmise seadus
poliitilisest reziimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisustest ja mitmesugustest muudest teguritest. Demokraatlikes riikidest teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat oma mitmesuguste struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokraatlikud poliitilised reziimid kasutavad avaliku võimu teostamiseks sageli ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone. Riigivõim on suveräänne võim. Riigivõimu suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitises elus (võimu jagamatust). Formaalse suveräänsusega on tegemist siis, kui riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveräänsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad talle peale oma tahet. Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võitja-riikide sunni mõjul või ka siis, kui riik
Rooma Hanna Seeder 10 E Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium 2008 Sisukord Eluolu Ühiskonna üldilme Seisused Orjad ja vabakslastud Perekond ja kasvatus Kalender Rõivastus ja toit Roomlaste elamud ja Rooma linn Avalikud mängud Kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris Teater Kõnekunsti areng. Cicero Kultuuri õitseng Augustuse ajal Vergilius Ajalookirjutus Rooma kirjandus pärast Augustust Kreeka kultuur Rooma keisririigi ajal Usk Rooma riigis Rooma jumalused Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Ennustamine Kristluse tekkimine Kristluse tekkimine Kristluse levik Kristlased ja Rooma riik Eluolu Ühisko...
1776 loodi kriminaal koodeks millega kaotati piinamine. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoole ja ameti 6ppimiseks loodi kutsekoole.Peale Maria Theresiat hakkas valitsema tema poeg Joseph II. 6. Mida tähendab absolutsim..? Absolutism on valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse mõistet monarhide puhul ning seetõttu käsitletakse terminit absoluutne monarhia enamasti absolutismi sünonüümina. Absolutism on selline valitsuskorraldus, kus kogu riigivõim kuulub kas ühele isikule või riigiorganile. Absolutism Prantsusmaal 1651 tunnistati14-aastakses saanud Louis XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini surma (1661) hakkas ta valitsema abslolitistlikult. Kuningavõim omandas enneolematu ulatuse. Kõik pidi keerlema valitseja ümber ning Loius XIV lisanimeks sai Päikesekuningas. Louis XIV rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel. Üle kõige väärtustas ta kuulsust, mille nimel pidas laastavaid sõdu
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist. Alates Aristotelesest arusaam, et väiteütlusel (logos apofantikos) on kindel struktuur. Kuna filosoofia koosneb väidetest, mitte näit. hüüatustest, siis saab seda loogiliselt analüüsida. Levinud määratlus analüütilises filosoofias: filosoofia on keele loogiline analüüs. 5. ESTEETIKA -- f...
1990 (SLV ja SDV) ja 1990 - ... (Bundesrepublik). Preisimaa kui Saksamaa tuumiku ja protestantliku ala hävitamine NSVL poolt II ms'is. Pärast 1949.a koosnes Saksamaa peamiselt katoliiklikest aladest (2/3 territooriumist), tegu harukordselt uuendusliku omadusega. USA poliitiliste mõjude domineerimine SLV korralduse loomisel. Saksamaa LV poliitilise süsteemi võrdlus: tugevad parteid ja liidumaad, riigikantsler kui riigivõim juht, presidendi võim sümboolne. Esialgsed lootused ida ja lääne pool ühendada luhtuvad peagi, edasiminek lääne-Saksa riiklusega. Kantsler Konrad Adenauer, võimul 1949-1963, Kristlikud demokraadid kui tugevam ja üldisem, ka protestantidele mõeldud versioon Weimari-aegsest Zentrumist, konservatiivne; Baieris Kristlik Sotsiaalne Liit, CDU kohalik versioon. Kristlikud demokraadid võimul 49-69, 82- 98 ja 2005-... Merkeliga.
Tänapäeval on aukartus elu ees saanud teadusliku ökoloogilise põhjenduse. Säästev areng kui ametlikult üldtunnustatud paradigma on tõusnud kultuurinähtuse seisusesse, püüeldes igaühe väärtushinnangute , käitumislaadi ja mõtteviisi aluseks. Selle mõistmine ei ole tulnud kerge lt, selle vormindamine seadusteks on samuti keerukas ja pidevalt jätku v protsess. 6 Enne kui looduska itsega hakkas tegelema riigivõim, tuli sellesuunalisi algatusi üksikute lt ärksatelt inimestelt ning seltsidelt. Parimad võima lused selleks olid maaomanike l. Kahjuks jätsid üle -eelmisel sajandivahetusel ühiskonnas toimunud murrangud sellest pa ljutki unustusse. Nii pöördus looduska itse -inspektor Gustav Vilbaste 1940. aastal usaldustegelaste poole palvega hankida teavet tsaariajal mõnedes mõisates olnud jahiparkide, hirveaedade, linnuparkide ja kodude ning ka itstud metsatukkade ja nende ka itse korralduse kohta
Lisaks eelnenule oleme me riigi kodanikena kõik õigustest sõltuvad. Mis siis on õigus üldiselt? Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormistik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärgimise korral tagatakse riigi sunniga (Livental 1999:10). Õiguste kontekstis saab rääkida riigist kui õigusriigist. Õigusriigi mõiste kujunes välja XVIII XIX sajandi vahetusel. Idee iseenesest valitsema peab õigus, mitte üksikisik, riigivõim peab olema mõõdukas, kodanikuõigused olgu kindlustatud, valitsegu õiglus pärineb juba Platonilt ja Aristoteleselt (Sootak 1997:35). Õigust rakendatakse läbi õigusnormide ehk seaduste. Samas on sotsioloogid välja toonud mitmeid sotsiaalseid tegureid, mis soodustavad seaduste arvu kasvu. Põhiliste teguritena nimetatakse varanduslikku ebavõrdsust, tööjaotust, organisatsioonide mitmekesisuste ja kultuurilisi erinevus. Kõiki probleem püütakse lahenda õigusnormide abiga
Võimu tunnused - isiku või sotsiaalse grupi suutlikkus suruda teistele peale oma tahet,mõjutada nende tegevust ning saavutada seeläbi oma eesmärkide elluviimine. võimu teostamise meetodid - teostab politsei ja kohtusüsteemi abil. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused: ● Vabade valimiste korraldamine ● Enamuse võimu teostamine ● Vähemuse õiguste austamine ● Seadustel rajanev riigivõim ● Kontroll võimude tegevuse üle Seadused ja õigusnormid. Seadused - on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumis reegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Õigusnorm - inimeste käitumist reguleeriv käsk või keeld. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja
· Eraelus on inimene vaba ja seadustega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest; · Poliitika on humaanne , see tähendab , et seab esikohale inimese huvid ning tagab ühiskonnaliikmete inimväärse elu · Poliitika ajamisel arvestakse ka vähemuste huve. Mittedemokraatia peamiseks tunnuseks on võimulolijate hoolimatu suhtumine rahvasse ja seadustesse. Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne riik ehk totalitarism valitsemisvorm, mille puhul kogu võim kuulub ainupartei või sõjaväe juhtkonnale, kes püüab ellu viia täielikku kontrolli ühiskonna ja selle liikmete suhtes. Reziim mida iseloomustab diktatuur Siirderiik üleminekuriik , kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud.
sisaldab üldakti pealdises rekvisiidina: otsus, korraldus, käskkiri (suuline korraldus: käsund, käsk, lähteülesanne). § 2 Õigusaktide hierarhia õigusjõu alusel Igas riigis on oma rahvusriiklik õigusaktide hierarhiline süsteem. See hierarhia tuleneb õigusaktide õigusjõu subordineerituse alusest (vrdl. Normativistide teooria) ning riigi süsteemis 15 institutsioonide osalise subordineerituse alusest (täidesaatev riigivõim: (kesk) valitsus> keskametkonnad >regionaalne ning >lokaalne kohahaldus). Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Seejärel tulevad haldusaktid. Põhimõtteliselt on täidesaatva riigivõimu kõikidel õigusaktidel ehk haldusaktidel kahesugune iseloom: nad on eksekutiivaktideks konstititsiooni ning nn.
küsimusi diplomaatia, sõja, maismaaterritooriumi ja meresõidu kohta. Tänapäeval on reguleerimisvaldkond oluliselt suurenenud, hõlmates inimõiguste, majanduse ja isegi kosmosega seotud küsimusi. Riigisisene õigus on ennekõike hierarhiline õigussüsteem, mida iseloomustavad keskne riigivõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja võimuaparaadi jagunemine seadusandlikuks, täidesaatvaks ja õigustmõistvaks. Riigivõim tagab sanktsiooniaparaadiga kohustuste täitmise üksikisikute poolt. Rahvusvaheline õigus on horisontaalne süsteem, kus osalejad on õiguslikult, kuigi sageli mitte poliitiliselt võrdsed. Lotuse reegli kohaselt pärinevad riikidel lasuvad kohustused nende iseendi tahtest ning piiranguid riikide suveräänsusele ei saa seetõttu eeldada. Riigid täidavad oma kohustusi vabatahtlikult ning sanktsioonide süsteem on üldiselt väheefektiivne. Kuigi
vahenditega, abinõudega) püüda olukorda mõjutada ja muudatusi teha. Vahemärkusena võiks siiski öelda, et termin "poliitiline vahend" on kindlasti võrdlemisi veniv mõiste. Ka sõda on ju lihtsalt poliitika jätkamine teiste vahenditega. Poliitiliseks vahendiks võib põhimõtteliselt olla ka palgamõrv vms. Poliitika põhiliseks läbiviijaks (elluviijaks) on riik oma organite-institutsioonidega. Selle eelduseks ja aluseks on riigivõim. Võim ja seadusandluse korraldamine on ju riigi käes. Riik avaldab kodanikele nii otsest kui ka kaudset survet. Enamasti alistuvad kodanikud sellele survele. Kui riik on demokraatlik, arvestab kodanike enamiku huve ja tegutseb seaduslikult, võib riigi surve olla rahvale isegi meeltmööda. Ideaaljuhul peab riik kinni nn protseduurireeglitest ja teostab poliitikat avalikult. 8. Riigiõiguslikud piirid
Pietism luterliku kiriku sees kujunenud vool., mis pööras erilist tähelepanu vagadusele ja rõhutas kõigi kristlaste võrdust. Pietismi rajaja oli Philipp Jakob Spener, silmapaistev liider Francke. Gottfried Wilhelm Leibniz uus filosoofia Filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks kujutlus monaadidest looduse vaimsed alged, mida on lõputult palju, kusjuures iga monaad on kogu universumi peegeldus. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunaja riigivõim. Eesmärgiks oli küllus. Rahva valgustamiseks kavandas kollektiivseid söömaaegu. Pidas vajalikuks Saksamaa ühendamist. Lõppeesmärk maailmarahvaste harmoonia. Suurt tähelepanu pööras teaduse arendamise probleemidele. Teadus peab tooma praktilist kasu ning püüdis konstrueerida mitmesuguseid instrumente ja tegeles mäendusega. Oluliseks pidas teadlaste jõupingutuste ühendamist. Preisi Teaduste Akadeemia asutaja (1700)
Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine.2.Selle võimu teostamine territoriaalsel, mitte sugukondlikul põhimõttel.3.Võimu kandjaks oli rahvas veresuguluses oleva sugukonna asemel. 3. Avalik võim- Kogu riigi juhtimisaparaat,mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka aparaadi relvastatud struktuuriüksuste (armee ,politsei luure ja vastuluure,vanglad mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ,võimu ülemuslikkus sisepoliitilises elus(võimu jagamatus). Seadusandlik ja täidesaatev kohtuvõim 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena- Rahvas elab riigi territooriumil, seega on riigivõimu tegevuse objektiks. Teiselt poolt on rahvas üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Kodanikud- kellel on riigi kodakondsus
Keskvalitsus tegeleb sellepärast vaid kogu riiki, kõiki selle kodanikke puudutavate küsimustega, jättes kohalike tähtsusega asjade ajamise kohalikele võimudele. Need luuakse valitsema teatud maa-alal elavaid inimesi - haldusüksust. Riigi jaotamine haldusüksusteks ongi haldusjaotus. Kõige harilikum on 2-astmeline haldusjaotus: riik jagatakse suurteks ja need omakorda väikesteks haldusüksusteks. Haldusjaotuse alla kuulub ka teine küsimus, nimelt on riigivõim vana Euroopa traditsiooni järgi andnud teatud asulate elanikkonnale erilisi õigusi. Selliseid eriõigustega asulaid nimetatakse linnadeks. Kaunis tihti eristatakse veel teine, vähemate eriõigustega asulatekategooria alevid. Üldiselt annab riigivõim linna ja alevi eriõigusi, lähtudes neile asulatele ka tegelikult omasest eripärast, kuid see on siiski vaid üldreegel, millest on palju erandeid ja sellepärast ei lange juriidiliste ning faktiliste linnade nimekiri
Colbert soodustas privileegide ja toetustega kalevi-, linase riide, naha-, siidi-, klaasi- ja pitsimanufaktuure, kutsus välismaalt Prantsusmaale tööle häid meistreid ja oskustöölisi. Colberti juhtimisel likvideeriti Prantsusmaal praktiliselt riigiametnike korruptsioon, ta reorganiseeris maksusüsteemi selliselt, et riigitulude kasv ennetas kulusid. Üheaegselt majanduse arenguga tugevnes Prantsusmaal ka riigivõim, mis andis kuberneridele kohtadel suuremad õigused. Inglise merkantilism William Stafford, John Hales „Meie kaasmaalaste mõningate kaebuste kriitiline esitus“ (1581) Inglismaal toimus agraarrevolutsioon, talurahvas jäi massiliselt mast ilma, mindi üle lambakasvatusele (tarastamine). Hales peab kaupade hinna tõusu põhjuseks mittetäisväärtusliku raha tekkimist (müntide võltsimine).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
