enam kasumit saada ja on kõige õnnelikum = võitja. 2. Substantivistid turumajanduse printsiibid ei ole kohandatavad, kus kaubandus ei pea silmas kasumiprintsiipi (kehtib lääneühiskonnas); majandussüsteem pole määratud üksikisikute valikutega, vaid ka motivatsiooni struktuuridega (eri ühiskondades väga erinevad). Uurima peab iga ühiskonna majandust (ei saa olla eeldust). Hormanistid kritiseerisid substantiviste on romantikud, vihkasid turumajandust tahtsid seda kaotada. Põliselanikud leebed ja toredad, kellele pole vaja kasumit (korrupeerumata, saavad kõigiga hästi läbi) vastandavad seda lääneühiskonnale. Substantivistid nõrgad majanduses, ei tea kuidas see toimub, sellepärast kritiseerivad üldiseid majanduse seaduseid. Substantivistide kriitika hormanistidele majanduse seadused üldised, aga raskusi näitamisel, milles see kasum seisneb, kui pole raha ja eraomandit. Vastus sellele: kasum ei pea olema vaid materiaalne,
ja mugandati · Loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks, mõjutas läänepoolseid Vahemere maid, seuunates otsustavalt Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut Ühiskonnakorraldus: Ühtset riiki ei teki. · Linnriik e polis. Poliitiline korraldus. Linn ja seda ümbritsev maa talupoegadega. Kindlus akropol. Templid. Turuplats- agoraa. · Kodanikud. 30 aastased täiskasvanud, mehed, põliselanikud. 1)lihtrahvas demos 2)jõukad aristoi Kaubandus, põlluharimine, käsitöö. · Ühiskonna struktuur. Arstokraadid suurmaaomanikud. Ülemkiht. Konkurentsivaim. Kogusid andamit. Huvi riigi valitsemise, teenistuse vastu. Vaimuasjad. Vabad talupojad suur osa sõjaväest. Käsitöölised osakaal väike. Puudusid kodanikuõigused. Orjad omaniku vara. Osatähtsus tööjaotuses suur. Usuti, et barbarid on orjuseks loodud-osteti orje sisse. Ka sõjavangid
Pikad müürid Kogu arhailisel ja klassikalisel ajajärgul jäid müüridega ümbritsemata Ateenlased olid joonlased Spartalased olid doorlased Kodanikukonna moodustasid kõik vabad Kodanikuõigused spartiaatidel: täieõiguslikud meessoost põliselanikud: 20-aastaseselt võisid spartalased - mehed, kes olid vähemalt 30-aastased. osaleda rahvakoosolekul, 30-aastaselt võisid Perioigid vabad andamikohuslased (teenisid ka kandideerida nõukogusse, riigiametitesse ja sõjaväes) ja heloodid orjad. kohtunikuks. Võõramaalased ehk metoigid, kes pidid makse maksma ja teenima Ateena sõjaväes. Delose mereliit 478/477 eKr. Juba 6. sajandil eKr loodi tervet Peloponnesose
Punanahkadeks hakati kutsuma põliselanikke pigem seetõttu, et nad armastasid oma keha ja nägu tähtpäevade puhul värvida punase värviga.Indiaanlased suhtusid alguses eurooplastesse heatahtlikult.Vaen algas siis kui kaupmeeste asemel hakkasid saabuma ümberasujad, kelle oolul ei näinud lõppu tulevat.17.saj algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit kuid katsed valgetest vabaneda oma mandril ebaõnnestusid.19.saj alguseks olid Indiaani kultuurid idarannikul hävitatud ning põliselanikud kaugele läände tõrjutud.18.saj keskapaigaks oli Põhja-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat.Põhjapoolsemates asumaades levisid farmid.Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri puuvilla- ja tubakaistandusi.Kuna tööjõudu ei jätkunud hakati Aafrikast laev-laeva järel sisse vedama neegerorje.Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18.saj teisel pool Inglismaa valitsuses soovi nende jõukusest osa saada.Side ameeriklaste ja inglaste (Euroopa) vahel nõrgenes.Kuningas suurendas makse
pidanud pagema usuliste eriarvamuste poolest. Nendega seostatakse ka linnade teket nendel aladel. Seal kujunes välja suahiili kultuur ja keel, mis on tänapäevani Ida-Aafrika populaarseim suhtluskeel. Suahiili kultuuris tekkis mitmeid suuri linnu, nt Zanzibar, mis püsivad ka tänapäevani. Tegu oli peamiselt kaubanduslike linnriikidega, kus valitses islami kultuur ning juhtideks olid araablased, kuigi põhielanikud oli Aafrika põliselanikud. Peamiselt tegeleti käsitööga, mida valmistati Aafrika sisealade jaoks vahetuskaubaks. Eksisteerisid mošeed ning kivihooned. Kristlus Aafrikas Kristlusel oli peamiselt neli etappi, mille jooksul ta Aafrikas levis. See jõudis Põhja-Aafrikasse juba 1. saj ning kristlikud jõukeskused, mis seal välja kujunesid, olid igati arvestatavad. See ristiusk mõjutas oluliselt jõukeskuste väljakujunemist ka troopilises Aafrikas, mitemed nuubialaste riigid oli enne islami vallutust
Sugulushüpoteesid nõuavad seega väga hoolikat kontrollimist ning üha rohkem võrreldakse tõese informatsiooni saamiseks ka erinevate teadusharude tulemusi (ajalugu, arheoloogia, geograafia, geneetika..) 13. Pidzin- ja kreoolkeeled. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud segakeeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest (eriti võõrvallutajate keelest).Pidzinkeel tekib tavaliselt siis, kui kolooniate põliselanikud tahavad suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda, laenates sinna samal ajal enda emakeele konstruktsioone ja sõnu. Tihti kasutatakse mõistet ,,pidziniseeruma", kuna tegu on protsessiga. Kui kogu ühiskond on sellise keele omaks võtnud ning sellele on tekkinud püsiv struktuur, on pidzinikeel iseseisvunud, temast on saanud kreoolkeel. Kreoolkeel on pidzinikeel, mida mõned lapsed õpivad emakeelena (seega temast on saanud loomulik keel)
Mitte kõik linnriigid ei olnud sarnased. Kaks tähtsamat neist olid Sparta ja Ateena, väga erinevad linnriigid. Võib öelda, et Spartas valitses tohutult karm mentaliteet ja selle ühiskond erines tunduvalt Ateena omast. Ateena valitsemisvorm oli demokraatlik, Spartal seevastu aristokraatlik. Sparta kodanike seas olid domineerivaks spartiaadid - elukutselised sõjamehed. Ateenas omasid kodaniku staatust kõik täiskasvanud meessoost põliselanikud. Kahe nii juhtiva ja suure linnriigi suur erinevus ja erinevad seisukohad mõjutasid hiljem ka Kreeka arengut üldiselt. Võimalik, et efektiivsem omavaheline koostöö oleks aidanud ära hoida mitmeid hilisemaid konflikte naaberriikidega nagu Makedoonia. Iseäranis suur tähtsus oli Antiik-Kreekas jumalatel. Jumalad olid antropomorfsed - inimesesarnased. Neist peeti väga lugu ja neid austati igal võimalusel. Religiooni suur tähtsus mõjutas kahtlemata ka Kreeka ühiskonda
IUCN ei erista ajaloolisi ja uusi looduslikke pühapaiku. Eeskostjad – üksikisikud või inimeste rühmad, kes on seotud pühapaikadega, kannavad selle eest hoolt või viivad läbi teatud kombetalitusi. Eestkostjad on seotud ajalooliselt, kultuuriliselt, enesemääratluse ja usutalituste kaudu ning võivad elada nende vahetus läheduses kui ka kaugemal. Eestkostjatel on otsustusõigus kaitse korraldamisel. Eestis: - Üksikisikud: maausulisi tõekspidamisi ja tavasid järgivad põliselanikud. - Maavalla koda, Haanimeeste Nõvvkoda jt põlisrahva ühendused. Maavalla koda Suurim eestkostjatest koosnev organisatsioon, tegelikult maausuliste ühenduste katusorganisatsioon Tegevused: - Maausuliste esindamine suhetes riigiga - Usuvabaduse tagamine - Pühapaikade uuringud, tutvustamine ja kaitse - Pühapaikade riikliku arengukava partner - Pärimuskultuuri uuringud ja tutvustamine Kaitse / maastikuhoolduse kavandamine ja rakendamine. Tööjärgud 1) Inventeerimine ja piiritlemine
viimastel aastatel kujunenud lääneosa Hania ümbrus. Paljud, et mitte öelda enamik reisikorraldajatest märgib sihtkohaks Hania, kuid tegelikult ööbib seal vaid murdosa külalistest. Suur osa neist peatub Hania ranniku väikelinnades ja külades. Kust üks küla algab ja teine lõpeb, seda ei saa pahatihti enam arugi. Üks suur Hania kõik. Kui maailmale randu jagati, olid kreeklased ilmselt kusagil ära, sest Kreeka rannad ei kuulu just liivasemate hulka. Ilmselt olid Kreeta põliselanikud minoslased siiski jagamise juures, sest saare lääneosa on õnnistatud kaunite liivarandadega. Tõenäoliselt ongi sellepärast enamik turiste just sinna kolinud. Teine põhjus ilmselt ka see, et strateegilised ekskursioonimarsruudid on enam-vähem lähedal. Teenindus mandri-Kreekast erinev Esmapilgul jätab Hania täiusliku Kreeka suurlinna mulje. Tundub nagu polekski tegemist kuurordiga. Kuid linna piirilt algavad hotellilinnakud, mis venivad kuni 25 km mööda liivaranda
Keskel ja lõunas elasid itaalikud, kes jagunesid väiksemateks gruppideks, aga nad sarnasesid üksteisele. Itaalial on väga tugev mõju Kreeka kultuurist, nende kolooniate tõttu . Itaaliased võtsid kreeklastelt üle ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, eeposed, jumalad, müüdid ja aritokraatliku eluviisi. Etruskid Etruskide päritolu on tundmatu, aga arvatakse, et nad on pärit Väike-Aasiast, aga mõned arvavad, et nad on Itaalia põliselanikud. Nad võtsid omaks kreeka keel ja kohandasid seda endale, selle tõttu me suudame seda tänapäeval lugeda. Nende kultuuri ja ajalugu saab ainult oletada arheloogiliste väljakaevamiste tulemusena. Nad olid osavad meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallitöötlejad. Nad ehitasid korrapäraseid ehitisi ja palju hauakambrid. Etruskid uskusid paljudesse jumalatesse, headesse ja kurjadesse, millele lisandusid Kreeka omad. Palju oli ka ennetuskunsti, näiteks lindude lennu
· Inglased ja prantslased jõudsid P-Ameerika idaranniku aladele 17.saj, läänerannikule hispaanlased ja venelased 18.saj. · Loodeväil ümber P-Ameerika Vaiksesse ookeani viiv meretee ei leitud. Kirdeväil meretee Põhja-Jäämere kaudu ümber Euraasia Vaiksesse ookeani jäi avastamata. SUURTE MAADEAVASTUSTE TULEMUSED · Alasid hakati koloniseerima. Kohalikud rahvad hävitati ja orjastati, rööviti paljaks. · Ameerika indiaani kõrgkultuurid hävitati, Aafrika põliselanikud veeti orjadeks. (16.saj) · Vahemeremaade kaubalinnade tähtsus vähenes (kaubateede ümberpaiknemine). Oluliseks said Atlandi ookeani äärsete riikide sadamalinnas. · Tekkisid kauba- ja fondibörs. · Hindade revolutsioon hindadetõus · Avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta, arenesid geograafia, zooloogia ja botaanika jne. 27. PÕLISRAHVASTE KULTUURID KESK- JA LÕUNA-AMEERIKAS INDIAANLASTE PÄRITOLU
Perioigid-olid küll vabad, kuid andami-ja sõjaväekohustuslikud;heloodid-spartiaatide maaorjad. Spartas kujunes range kodanike kasvatamise süsteem. Tööd tegid heloodid. Sõjakas ühiskond, suletud ühisk., tänap. totalitarismi eelkäija. Demokraatlik Ateena-5 saj. eKr sai Ateenast Kreeka tugevaima laevastikuga mereriik. Eesotsas Perikles-iga kujunes kindlalt demokraatlik riik. Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Ateena kodanikkonna moodust. kõik Atika täiskasv. meessoost põliselanikud. Kõigil kodanikel õigus osal. rahvakoosolekul. Riigi elu korral. 500- liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kelle hulgas 10 täht. strateegi (väejuhti). Iga aasta ametis 6000 kohtunikku. Ateenas kehtis otsene, vahendamata demokraatia-rahvas ei valinud riiki juhtima oma esindajaid, vaid tegeles sellega ise. Orje ja võõramaalasi oli Ateenas palju, pidid riigile regul. makse maksma ja teenima vajaduse korral Ateena sõjaväes. Klassikalises Kreekas oli orjanduslik ühiskond
põliselanikud). Väliskapitalil põhineb piirkonniti uusistandusi. Ekspordiks kasvatatakse banaane, kakaod, õlikultuure, teed, maapähklit. Endale kasvatatkse hirssi ja juurvilju. Natuke kasvatatkse ka veiseid ja väikeloomi. Selle piirkonna probleemiks on toidunappus, kuna kohalik tootmine o algeline ja sõltub paljuski loodusoludest. Hommikumaad Maad on selles regioonis väga vähe ja sedagi laiguti. Kliima on aga väga hea, kuigi niiskust on vähe. Põliselanikud tegelevad rändkarjakasvatuse ja oaasipõllundusega. Kaasaegsetest tootmisviisidest esineb seal suurtalusid ja istandusi (väliskapitalil). Ekspordiks on puuvill, datli, vill. Lõuna- ja Kaguaasia Maad on rohkesti, kuid inimesi on väga palju. Kliima on väga soodne, võimaldades mitu saaki aastas. Rohumaad on vähe. Omatarbeks toodavad segatalud. Eksporttoodang tuleb istandustest (tee, vürtsid, õli, kookos, suhkruroog, naturaalne kautsuk). Ida-Aasia
tsivilisatsiooniga kokku puutunud. Vihmametsade alal elab siiani võrdlemisi vähe inimesi. Majad ehitatakse vaiadele, et ka pärast tugevat vihmahoogu põrand kuivaks jääks. Ehitusmaterjali on vihmametsades palju: lehti katuse tarvis, liaane ja peenemaid puutüvesid seinteks jne. Külad on tavaliselt jõgede ääres või rannikul, sest veeteed pidi on kergem ühendust pidada. Jõgede suudmealadele ja rannikule on tekkinud juba ka päris suuri linnu. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Farmerid põletavad vihmametsa mõne aasta, siis muutub ta viljatuks ja haritakse üles uus lapikene maad. Ekvatoriaalkliimas kasvatatakse omatarbeks riisi, maisi, sorgot, banaane, maapähklit jt. kultuure. [32] UV-kiirgus on vihmametsades ja ekvatoriaalsetel aladel tugev ning soe ja niiske kliima võimaldab kasvatada ka mitmesuguseid kasulikke puuliike. Vihmametsade aladele, eriti
Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, mille kinnitas partei keskkomitee. Nõukaaegsed valimised olid formaalsed, sest hääletada sai ainult ühe partei poolt. Tähtsad olid julgeolekuorganid. Julgeoleku Komitee kõrval tegutsenud siseministeerium võttis üle miilitsa ülesanded. Julgeoleku Komitee kaastöölised olid vabatahtlikud või sunnitud inimesed, kellega manipuleeriti. Sõjaväele kasutada antud aladelt pidid põliselanikud lahkuma, mis muutis nende olukorra veelgi raskemaks. Eesti NSV-s oli ka kaitseministeerium 1944-1950 aastatel. Eesotsas kindralleitnant Lembit Pärnaga. Algselt said eestlased läbida teenistuse Eestis aga 1950. aastate keskpaigas pillutati nad mööda Nõukogude Liitu laiali. Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Moskva kasutas inimeste kontrollimisel ja ohjamisel erinevaid meetodeid. 1944. aasta novembris loodi Üleliidulise Kommunistliku (bolsevike) Partei Keskkomitee
· poisid alates 7.eluaastast iseseisvad · abielutus ei tulunud kõne alla Sparta valitsemine · riiki juhtisid 2 kuningat · geruusia-vanemate nõukogu(30 liget) Ateena · kesk-kreekas atika maakonna keskus · sadam pireuses · kuulsaim antiikaja linn Aleksandria ja babüloni kõrval · hariduse ja kultuuri keskus · egeuse mere valitseja · kuulsaim paik-keskus Akropol Ateena ühiskond ja valitsemine · kodanikud-täiskasvanud mehed, atika põliselanikud · mittekodanikud-kõik sisserändajad · suur tähelepanu haridusele · poisid 7-aastaselt koli.õpiti: · lugema.kirjutama · muusika-luuklet · gümnastika · homerose eeposi · kõne-vaidluskunsti(eriline tähelepanu) · rikkamates pereedes eraõpetajad-pedagoogid Ateena valitsemine · ateenas valitses eriaegadel nii · türannia · aristokraatia · antiik-demokraatia-perikles ajal · linna juhtis rahvakoosoleks(max 50 000)
AJALUGU KORDAMINE. KAUGED TSIVILISATSIOONID (§1-9) I. INDIA Geogr olud : Nagu mesopotaamias ja egiptuses indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges. Gangese juures olid põlluharimiseks soodsad olud, seevastu Induse juures tuli aga suveti kunstlikult niisutada. 1. RIIKLUS JA ÜHISKOND. Induse tsivilisatsioon: Induse tasandikul ja seda piiravatel mägialadel said põlluharimine ja karjakasvatus alguse V aastatuhandel eKr. Peagi võeti kasutusele metallid ja III aastatuhandel eKr arenes niisutuspõllundus ning esile tõusis pronksiaegne Induse tsivilisatsioon. Tähtsaimad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro. Enamik inimesi olid maal elavad põlluharijad. Toiduks kasvatati peamiselt nisu, otra ja datleid, rajati ulatuslikke niisutuskanaleid. Alguse sai ka puuvillakasvatus: esmalt oli see loomasöödaks, peagi sai sellest tekstiilitooraine. Linn koondus künkal paikneva kindlustatud lossi ümber (ilmselt valitseja ...
Ameerika põlisrahvas on indiaanlased. Ameerika mandri nimi pärineb teise tolleaegse maadeavastaja Amerigo Vespucci eesnimest. Ameerika ei olnud sugugi metslaste maa nagu hispaanlased ja portugaallased arvasid Sõltuvalt elatusaladest ühiskondlikust korraldusest ja loodusest kujunes mitu suurt omapärase kunstiga piirkonda nagu näiteks Põhja Ameerika metsavöönd, preeriad, poolkõrbelised mäestikualad, Amazonase basseini troopikametsad jne. Suurelt osalt elasid põliselanikud küll veel kiviaja tasemel kuid see ei tähendanud kaugeltki seda et nende kultuur oleks olnud barbaarne ja algeline. Indiaanlaste rahva kunst oli väga rikas ja mitmekesine. Kesk-Ameerika ja Andide mäestiku läänenõlva tsivilisatsioonide saavutusi võib täiesti võrrelda Vana-Egiptuse või Mesopotaamia omadega. Tõsi küll tegu on märksa hilisemate nähtustega. Kõigil nimetatud aladel elasid indiaanlased enne eurooplaste saabumist veel riigieelses ühiskonnas.
Tapa Gümnaasium Andreas Õun 8.a KLIIMAVÖÖDE KUS TAHAKSIN ELADA Referaat Juhendaja: Eve Kasekamp Tapa 2011 Ekvatoriaalvööde Allikas: Vikipeedia Ekvatoriaalne kliimavööde Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidisvõi väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm,Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põ...
Film Celso and Cora, (1983) filmitud Uus-Guineas Valmis 1983.aastal. Autor Austriaalia rezissöör Gary Kildea. Ta ei ole õppinud antropoloogiat ja ka filmitegijana on iseõppija. Ta on teinud vähe filme, alla kümne. Trobriand Cricket, 1974 esimene film, kus teda teadvustati antropoloogilise filmi tegijana, teema poolest on sarnane Rouchi Hullude isandatega. Kildea filmis näidatakse, kuidas põliselanikud on võtnud valgetelt üle kriketimängu, on teinud sellest rituaali, mida rituaali käigus mängivad. See on viis, kuidas põliselanikud inkorporeerivad enda kultuuri välismõjusid enda omaks. Antropoloog seletab peale, mis seal täpselt toimub. Film Koriam's Law, 2005 tehti samas piirkonnas, räägib gargokultusest kohanemine lääne ühiskonna mõjudega. Eeldasid, et valgetele saadetakse raudlindudega (lennukitega) igast erilisi lääne asju. Tegid bambusest samasuguseid linde.
Põhja-Ameerika läänerannikul liigub suhtelist väike Juan de Fuca laam kiirusega umbes 2,5 cm aastas Põhja- Ameerika laama alla. Umbes saja kilomeetri sügavusel sülvad kivimid, hõõguvkuum magma tõuseb ülespoole ning rajab endale tee maapinnale. Teadaolevalt on mitmed Kaskaadides asuvad vulkaanid nagu Rainier, Shasta, Hood ja lasen pärast Põhja-Ameerika koloniseerimist eurooplaste poolt veel tegutsenud. St Helens oli 1980. aasta purset viimati aktiivne 1857. aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid seda suitsevaks mäeks. Pärast Kaskaadide lõunatipus asuva Lassen Peaki purskeid aastatel 1914-1921 saabus Kaskaadidesse vaikuseperiood. Geoloogidele, kes järgnevatel aastakümnetel Kaskaade uurisid, hakkas silma, et St Helens oli ühtlaselt vormitud ning tema nõlvad erosioonist vähem uuristatud kui teistel naabruses paiknevatel vulkaanidel. Spetsialistid tegid järelduse, et St. Helensi nõlvu olid vorminud sagedased pursked. Alates 1950
Töö oli ainus edasijõudmise võimalus. Ameerika ühiskonda iseloomustas tervikuna töökus ja ettevõtlikkus. *Inglise riigivõimud saatsid Ameerikasse kurjategijaid, 1619.aastast alates hakati Ameerikasse vedama neegerorje. Aja möödudes muutusid kõige tugevamaks Inglismaa asumaad Ameerikas. Asumaade edenedes soovisid kolonistid ise oma elu üle otsustada, mitte maksta Inglise kuningale makse ja arvestada tema reeglitega. Esialgu pakkusid põliselanikud valgetele sisserännanutele heatahtlikku inimlikku toetust. Kuid sisserändajaid tuli üha juurde ja nad hõivasid indiaanlaste elupaigad ja jahimaad. 7 Täiesti erinevaks osutusid ellusuhtumine ja väärtushinnangud indiaanlased kui loodusrahvas ei suutnud mõista äriinimesi. Indiaani-hõimude eripalgelisus ja omavahelised vastuolud takistasid ühistegevust. Indiaanlaste relvastus ja sõjapidamisviisid erinesid valgete omast
10. raamat. Horemheb oli tagasi tulnud Kushi maale. Sinuhe läheb külastab Horemhebi. Neil toimub pikk vestlus. Sinuhe jutustab kuningale Krokodillisabast ja nad läheb sinna. Seal toimub veel üks jutuajamine.Ammoni templit valvatakse.Paljud inimesed olid saanud surma ja väga palju verd valati.Horemheb ööbib ja elab Sinuhe juures. Tegelased tahavad Amonit võimult ära saada siis ei ole vaarao ohus. Neegrid - ehk mustanahalised on Musta Aafrika tumeda nahavärviga põliselanikud ning nende järglased mujal maailmas. USA-s arvatakse nende hulka enamasti ka mulatid. USA neegreid nimetatakse ka afroameeriklasteks. (lk.20) Hatsepsut - (või Hapsepsut või Hat·shep·set; trooninimi Ma'at-ka-Ra (arvatavasti 1504 eKr 1458 eKr) oli Egiptuse naisvaarao 18. dünastiast. Ta valitses 14731458 eKr.Nimi Hatshepsut tähendab 'esimene suursugustest naistest'. "Ma'at-ka-Ra" tähendab 'maat ('tõde, kord, tasakaal') on Ra ka ('vaim, teisik')'
Piirkonnas elasid siboneed, tainod, Quisqueyad ja kariibid. Avastamine ja koloniaalvõim 5. detsembril 1492 avastas Christoph Kolumbus Aytí saare, millele ta andis nimeks La Española. Kuigi Bahamale jõudis Kolumbus varem, oli Haiti saar esimene koht Ameerikas, kus hispaanlased kanda kinnitasid. Hispaanlased kasutasid Haiti saart (ka Hispaniola, Quisqueya, Bohio) 16. sajandi algul baasina eurooplaste ülevõimu kehtestamiseks Uue maailma üle. Indiaanlaste väljasuremine Haiti põliselanikud, aravakkide hulka kuuluvad tainod ehk Taíno-indiaanlased suretati pärast Kolumbuse saabumist välja. 50 aasta pärast oli suurem osa neist surnud. Arvatavasti on tegemist kõige rängema taolise juhtumiga Ameerika avastamise algaegadel. Paljud on pannud rahvastiku drastilise kokkukuivamise tol perioodil hispaanlastest vallutajate poolt toime pandud genotsiidi arvele. Katoliku preester ja ajaloolane Bartolomé de Las
veelgi eestlaste osatähtsus Eesti NSV rahavastikust ning ülerahvastusid linnad. Aastateks 1980 oli eestlaste osa rahvastikust langenud juba 65 protsendi peale. Pingestusid uusmigrantide ja põliselanike suhted. Teravnemisele aitas kaasa ka uus korteripoliitika: uusasunikud said kirrkorras kõige mugavustega korterid, eestlaste järjekord aga pikenes. Mõned Eesti piirkonnad ja ja suured tööstuslinnad muutusid asustuskolonisatsiooni tagajärjel venekeelseteks ja tühjenesid eestlastest. Põliselanikud ja uusasukad ei segunenud. See on tingitud sellest, et enamik sisserännanutest säilitasid oma keele ja tavad. Seda soosis dubleeritud haridussüsteem: alates lasteaiast kuni kõrgkoolini sai õppida nii vene kui ka eesti keeles. Lootusetus ja tulevikuväljavaadete puudumine süvendas ühiskonnas sotsiaalset pessimismi, millele viitasid järjest suurenev alkoholism ja enesetappude arv. Sellele lisandus ka veel Afganistani sõda, kus hukkusid ja sandistusid Eesti noormehed.
ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna hieroglüüfkiri kiri, mille märgid tähistavad mõisteid, silpe ja häälikuid historitsism peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul holokaust natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja tema okupeeritud aladel 1933 1945. aastatel toimunud
umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna hieroglüüfkiri kiri, mille märgid tähistavad mõisteid, silpe ja häälikuid historitsism peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul holokaust natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja tema okupeeritud aladel 1933 1945
Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segu- nes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle spartalased olid alistanud, nende esiisad olid neil aladel elanud juba enne doorlaste tulekut hieroglüüf kirjamärk, mis tähistab enamasti ühte sõna hieroglüüfkiri kiri, mille märgid tähistavad mõisteid, silpe ja häälikuid historitsism peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajaloolisi stiile, tekkis romantismi mõjul holokaust natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ja tema okupeeritud aladel 1933 1945.
palju viina ostma, sest mõisamajandusele on see suur sissetulekuallikas. Tekstides on need aspektid omavahel põimunud. Näiteks Kreutzwaldi „Viinakatk“ käsitleb kõiki 3 aspekti. Nimekirja saab põhimõtteliselt lisada ka antropoloogilise paradigma. Äkki tuleks arvestada ka seda, milline on põliskultuuri suhe alkoholiga ja kuidas ning millised on selle kultuuri joomistavad. Isegi kui põliselanikud on kokku puutunud alkoholiga, on nad seda teistmoodi tarvitanud kindlasti kui eurooplased. Tuleb arvestada kliimaga ning tavade-kommetega. Näiteks kasutatakse alkoholi ohverdamisel vm rituaalide puhul. 19.saj lõpus Brüsselis kogunesid Euroopa suurvõimude esindajad. Kokkusaamise eesmärk oli arutada alkoholipoliitikat Euroopa asumaades. Kuna Euroopast viidi piiritusjooke põliselanikele, sattusid põliselanikud sõltuvusse. Koloniaalrežiimile on see kahjulik, kui põliselanikud ehk
ebaratsionaalselt). Tegemist on omamoodi sürrealistliku mängufilmiga, Rouch on väitnud, et see ei ole neg film, see ei näita neid inimesi halvas valguses (mingi rõvetsevad ja joovad koera verd jms), nad ei ole passiivsed ohvrid, kes kannatavad. Neil on omal võimalus maailmaga kohanduda, enda saatust mingil määral muuta. See rituaal on mehhanism tegelemaks kolonialistliku survega. Rouchi sõnum oli näidata, kuidas põliselanikud tegelevad uue poliitika reeglitega. Cinema Verite – (kino-pravda kasutas Džiga Vertrov, kasutas ka sõna kinosilm) kino tõde, Rouch võttis selle termini üle NSVL filmitegijalt Vertorvilt. Kinosilm – filmi tegemine tähendab nähtamatu nähtavaks teha. Kaamera annab tõetruuma pildi, kui palja silmaga vaatamine (näeb kaugemale kui inimene, võib jäädvustada kiiremini või aeglasemini). See võimaldab luua reaalsema pildi maailmast
läheb emamaa esindajate hulk suureks ning seetõttu rikuvad nad igas mõttes piire. Põlisrahvastik hakkab protesteerima selle vastu, sellele järgneb teine etapp 18 ülekaaluka sõjajõu kasutamine. Emamaal on rohkem sõjalisi ressursse. Jätkub kolmas faas, rahulike ametlike ümberkorraldustega. Viiakse uuele tasemele ja kinnistatakse. Põlisrahvaste reaktsioonid survele: Bodley: · Ignoreerimine alguses püüavad põliselanikud ignoreerida valgeid vallutajaid. · Kõrvalehiilimine kui ignoreerimine ei kanna vilja, rakendatakse kõrvalehiilimist, hoidutakse kontaktidest valgete inimestega. Ainult teatud piirkondades on võimalik (väikesed ühiskonnad, pole palju liikmeid, suur taganemismaa. Näiteks vihmametsad, kõrbed). · Avalik vastupanu üldjuhul viib katastroofini, tavaliselt pole edukas olnud põlisrahvaste poolt. Domineerival ühiskonnal on alati rohkem ressursse.
seisukohal, et teatav Vene oht on olemas, ja seejärel vaieldakse sellele vastu.) Rohkelt võimalusi eelduste esitamiseks pakuvad ka sõnavara ja grammatilised konstruktsioonid. (Nt: Näiteks lauses ,,1492. aastal avastas Kolumbus Ameerika" viitab sõna ,,avastas" ideoloogilisele, tänapäeva kontekstis poliitiliselt ebakorrektsele eeldusele, mille kohaselt ei teadnud inimkond tolle ajani Ameerikast midagi, millest omakorda järeldub, et Ameerika põliselanikud pole (täisväärtuslikud) inimkonna liikmed. Sageli sisalduvad eeldused küsilausetes, näiteks lastetule naispoliitikule esitatavas küsimuses ,,Millal lapsed tulevad?" sisaldub tugevalt ideoloogiline eeldus, et igal naisel peavad olema lapsed.) Kas eeldused viitavad teiste autorite varasematele tekstidele või teksti looja eelnevatele tekstidele? Kas eeldused on siirad või manipuleerivad (teksti autori kehtestatud)? Eeltoodud
-12. sajandil leiduma eestlaste või nende hõimlaste, mis tema arvates pärinesid põlistest aegadest. Selles seoses avaldas H.Moora ka kraasnalaste kohta arvamust, et "mitmed vanemad kohanimed ja mõnesugused jooned, mis sealset rahvast eraldasid setudest," kõnelevad selle poolt, et tegemist on kunagise muistse elanikkonna jäänustega, mis on hiljem siirdlaste näol lisa saanud28. Etnograaf Aliise Moora arvates pidid Peipsi idarannikul elanud põliselanikud olema hoopis vadjalased, kuigi ta ei pea võimatuks, et nende hulka põgenes teise aastatuhande algul ka üksikuid eestlasi29. 24 von Köppen 1867: 102 25 von Köppen 1867: 103 26 Kant 1948: 8-20 27 Imar Arens (1958: 113) 28 Moora 1963: 111-112; S.Nigol 1963 29 Moora 1964: 32, 102 Teine ajajärk Vene alade eesti asunduste ajaloos algas 19.sajandil, mil järk-järgult kaotati õiguslikud piirangud lihtrahva vabal elukohavalikul. Seadusliku võimaluse taotleda
kolme-neljakümmet tuhandet inimest. Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid. Kõik linnriigi täieõiguslikud meessoost elanikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi kaitsejõu. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu täiskasvanud meessoolisi põliselanikke. Naised, orjad ja võõramaalased polise juhtimisel ei osalenud ja jäid seega kodanike seast välja. Kuid mitmetes polistes ei kulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanike hulka. Kuna kodanikud pidid olema suutelised linnriiki kaitsma, siis nõuti mõnelgi pool kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust jalaväelase raskerelvastuse (kiivri, rinnakaitse, kilbi ja oda) hankimiseks. Mõnes polises kehtis kodakondsusele varanduslik tsensus kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel. Mitmetes linnriikides minetasid laostunud talupojad kodanikuõigused. Nagu eespool öeldud, olid ka käsitöölised mõnel pool kodanikuõigustest ilma jäetud.
kolme-neljakümmet tuhandet inimest. Ateena ja Sparta oma paarisaja tuhande elanikuga olid erandid. Kõik linnriigi täieõiguslikud meessoost elanikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi kaitsejõu. Paljudes linnriikides loeti kodanikeks kõiki vabu täiskasvanud meessoolisi põliselanikke. Naised, orjad ja võõramaalased polise juhtimisel ei osalenud ja jäid seega kodanike seast välja. Kuid mitmetes polistes ei kulunud ka kõik meessoost põliselanikud kodanike hulka. Kuna kodanikud pidid olema suutelised linnriiki kaitsma, siis nõuti mõnelgi pool kodakondsuse eeltingimusena piisavat jõukust jalaväelase raskerelvastuse (kiivri, rinnakaitse, kilbi ja oda) hankimiseks. Mõnes polises kehtis kodakondsusele varanduslik tsensus kodanikuõigused olid seal vaid jõukamatel inimestel. Mitmetes linnriikides minetasid laostunud talupojad kodanikuõigused. Nagu eespool öeldud, olid ka käsitöölised mõnel pool kodanikuõigustest ilma jäetud.
1. Selgita mõisted: Bütsants-Byzantoni järgi hakati ida-Roomat keskajal nimetama bütsantsiks, ametlikult oli riik Rooma keisririik ja sealsed elanikud roomlased. Ikoon- idakirikus traditsiooniline pühapiltide austamine Gallia- põhiliselt tänapäeva Prantsusmaa ala, mille piirideks Reini jõigi ja Alpid, Vahemere ja Pürenee mäed, Atlandi ookean ja Põhjameri. Majordoomus- kuningakoja ülem Vasall- väikefeodaal(rüütlid) Senjöör- suurfeodaalid (hertsog, vürst, markii, krahv, parun) Feodaalne hierarhia üks lepingu pool oli teisest kõrgemal Lään- vasallide kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muuts pärandatavaks) Läänimees- (feodaal)- maa omanik Läänikord- feodaalkord, mis põhineb isanda ehk senjööri ja tema sõjamehest sõltlase ehk vasalli suhtel. Aadel- feodaalidest moodustunud seisus, kes sõdivad kõigi eest. Domeen- kuninga maavaldus (vähenes kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi) Feodaalne killu...
provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Lühidalt mõningaid tähtsamaid ajaloolisi fakte Hispaaniast kronoloogilises järjestuses: · Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad vanemasse paleoliitikumi aega. · Gibraltarist on leitud ka neandertallaste koljujäänuseid. · II aastatuhande lõpust e.m.a. rajasid foiniiklased Hispaanias kaubanduskolooniad- Cádiz ja Málag. · III aastatuhandest e.m.a. on andmeid vasemaagi kaevandamisest. Põliselanikud olid riigis peamiselt ibeerid ja baskid. · 3. saj. e.m.a. tungisid Hispaaniasse kartaagolased. · 3. saj. e.m.a. II Puunia sõja ajal tõrjusid roomlased kartaagolased riigist välja ja valitsesid Hispaaniat järgmised 2 sajandit. · 7. saj. e.m.a. algas kreeklaste kolonisatsioon. Põhjapoolt tulid keldid, segunesid ibeeridega ja kujunesid keltibeerid. · 8- 9 saj. e.m.a. hakati riigis kaevandama rauamaaki ja kasutama rauda. · 1. saj. m.a.j
KOSE GÜMNAASIUM Uurimistöö Tsiilist Küsimustiku alusel I Üldandmed Ülevaade Tsiilist Geograafilised koordinadid: 30 00 S, 71 00 W Tsiili on pikim riik maailmas (põhjast-lõunasse), ta ulatub pikki Vaikset Ookeani üle 4200. kilomeetri. Tsiili kogupindala on 756950 ruutkilomeetrit, maismaad 748800 ja territooriumi merel 8150 ruutkilomeetrit. Tsiilile kuuluvad ka Lihavõttesaar, Sala y Gòmeze, San Fèlixi, San Ambrosio ja Juan Fernandeze saared Vaikses ookeanis.Samas on tema maksimaalne laius vaid 430 kilomeetrit. Tsiili naaberriikideks on Peruu (riigipiir 171 km), Boliivia (riigipiir 860 km) ja Argentiina (riigipiir 5308 km). Suhteliselt väikeses Keskorus, kus asub ka riigi pealinn Santiago, seal elab suur osa kogu rahvastikust,1993. aasta andmetel 4,63 miljonit. Riigikeeleks on seal hispaania keel ja rahaühikuks Tsiili peeso (CLP). Tsiili hümniks loetakse "Himno Nacional", seaduslik kogu asub Valparaísos. Suurimad linnad:...
alfabeet- tähestik akropol- oli Vana-Kreekas linnriigi ehk polise keskele kaljukünkale ehitatud kindlus. Tuntuim on Ateena akropol agoraa- turuplats täieõiguslik kodanik Kreekas- põliselanikust meessoost isik, kes oli kodanik, piisavalt jõukas, vaba ja täisealine rahvakoosolek- Ateena linnriigis olev valitsemis vorm, mis kogunes iga kümne päeva tagant agoraal, sinna kuulusid vabad täiskasvanud meessoost põliselanikud spartiaat- vähemus (15%) aristokraatlikus Sparta linnriigis, kuid täieõiguslikud kodanikud (mehed), nende käes oli võim ehk nende õigus: valitseda riiki ja kohustus: kaitsta riiki perioik- enamus (65%) aristokraatlikus Sparta linnriigis. Nad olid vabad, kuid poliitiliste õigusteta kodanikud, sõltusid spartiaatidest heloot- ori Spartas faalanks- jalaväe formatsioon. makedoonia omas polnud kodanikud, vaid palgasodurid. spartarastel olid oma kodanikud
leitud rohkem kui üks eksemplar Pompeist, Aafrikast ja Eestist. Kõige rikkamate panustega on tarandkalmed. Need hakkasid levima eelroomarauaajal 3-4 ekr. Need olid väikeste taranditega, tüüpilised/klassikalised tarandkalmed pärinevad I saj. Alates 19 saj on neid palju kaevatud, sest neis leidub palju ilusaid/väärtuslikke esemeid. 19 saj baltisaksa uurijaid paelusid tarandkalmed , sest nad arvasid , et need kuuluvad muistsetele germaanlastele. Arvasid , et germaanlased olnud siin põliselanikud u 2 saj ajal ning tarandkalmed olid gooti matmispaigad. 19 saj gooti teooria oli võrdlemisi laialt levinud. Teooria kohaselt lasti laipadel liha pealt ära kõduneda enne kui neid tuleriidale pandi, teine teooria on ,et neilt võeti vaid skalpe( mitte eestis). Kivikirstkalmed olid eliidi matmispaigad , kus keskmine isik oli eriti oluline . Tarandkalmes olid segamini nii meeste kui naiste luud. Pole võimalik kindlaks teha, et keegi oleks tähtsam olnud või rohkem austatud
märke juurde. Lõpuks tekkis neil 24 tähest koosnev alfabeet. 4. Kujunesid välja üle Kreekalised religioossed keskused. Delfi jumal Apolloni keskus, oraakel(ennustamine) Olümpia jumal Zeusi keskus, seal hakati pidama Olümpiamäng 5. Kujunesid välja polised ehk linnriigid 6. Polise tunnused · sõltumatu · omavalistus sinna kuulusid kodanikud, kes olid mehed, vabad, täisrealised ja põliselanikud. Seal toimusid rahvakoosolekud. Seal valiti omakorda nõukogu ja ametnikud (<---Nende käes oli võim alaliselt) Nad valiti enamasti üheks aastaks 5. Hellenism 338 ekr. Algas ja lõuks peetkse aastat 30 eKr, siis langes Kreeka Rooma võimu alla. · Hellenism on ajajärk, kus toimus nii Kreeka kui ka Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine nii majanduses, ühiskondlikes suhetes kui ka kultuuris.
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
matemaatika (Eukleides, Ptolemaios jt.); füüsika (Archimedes jt.) jne. Selle perioodi käigus arenes kogu ühiskond sedavõrd palju, et peale Aleksander Suure vallutusretke tekkis Egiptusesse linn nimega Aleksandria, mille elanikkond oli üle ühe miljoni. (http://et.wikipedia.org/wiki). Helloodid- Sparta riigi kõige alamseisuses olev rahvas ehk orjad. Helloodide ülesandeks oli harida spartiaatide põlde. Heloodid olid Lakoonika ja Messeenia põliselanikud, kelle spartiaatid olid alistanud ja orjastanud. (Kõiv, M. 1994) Hunnid- Aasia päritoluga rändhõimud. http://www.eki.ee/) Sõjakad rändkarjakasvatajate hõimud, kes elasid Põhja pool Hiinat laiuvates steppides. Hunnid rikkusid hiinlaste rahu röövides nende saaki, naisi ja lapsi. (Kõiv, M. 1994) HAMMURAPI SEADUSED – Hammurapi seadused (ka Hammurabi seadused) on Babüloonia seadustekogu, mille kehtestas Vana-Babüloonia valitseja Hammurapi 18. sajandil
Maailma usundid Religio (ld k) tuleneb: 1. Religare siduma 2. Religere tähelep. olema/hoolima Cicero: ,,Religioon on inimese kohustus austada jumalaid." (traktaat ,,De natura deorum") Ta kasutab sõna ,,kultus", kuid tänapäeval on kultus vaid nimetus teatud toimingutele. Religiones (pl), kuna roomlastel oli palju jumalaid. Religiosus/religiosa religioosne (nii inimeste kui paikade kohta) Superstitio ebausk, kuid pole samatähenduslik Rooma tähendusele; kasutati mitmete kultuste kohta, mida nad ei tahtnud aktsepteerida (kuigi Rooma oli tolerantne) Kristlikud autorid kasutasid religio mõistet vaid kristluse kohta. Idololaatria mittekristlikud usundid (iidolite austamine; superstitio) 15.-16.saj hakkasid mõisted muutuma. Sekt (ld k secta) rühmitus Widengren: ,,Religiooni olemus peitub jumala usus." Animism usk hingedesse (ka loomade) Totemism esivanemate kultuse erivorm (nad pole inimesed, v...
Kultuuridevaheline kommunikatsioon ,,Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine" (Geert Hofstede) "Culture is how things are done here" (John Mole) Kultuuri määrab suuresti see, mis temas on või ei ole problemaatiline. Etümoloogiliselt indo-euroopa "kultuur" ja "kommunikatsioon" ei paista olevat seotud. kwel püsivalt elama, siit: harima mei liikuma, kaupu vahetama, siit: ühine (ladina communis, inglise common, vrld ka ladina munus kingitus) "Kommunikatsioon" on kultuur pigem laiemas tähenduses, "kultuur" pigem tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite...
Vene keele variante on palju, sestap ongi siinsetel aladel nagu omaette murre, ülejäänud Venemaa osades samamoodi variatsioonidega. Igal pool eri mõjud. Eestivene on keelekuju, mida kõnelevad Eestis elavad venelased. Nende vene keel erineb näiteks Venemaal elavatest venelastest, ee k on avaldanud mõju sõnavaras ja süntaksis. Siinsed venelased jagunevad tegelikult mitmesse rühma olenevalt sellest, millal on Eestisse tuldud. I rühm on need, kes on põliselanikud (kes ise ja kelle vanemad on siin sündinud) ja tulnud enne suurt venestamist, II rühm on Peipsi kandi venelased, III rühm Setu, Räpina&Värska piirkond, IV rühm venestuslaine ajal Eestisse tööle saadetud (tööstused jms), Nõukogude aeg ja V rühm – uued venelased, kes massiliselt sisse rändavad pärast II MS-i. Passiivne teise keele oskus mõjutab esimese keele kasutamist, st et venelaste kõnes esineb näiteks eesti leksikaalseid laene
ajapikku ja see ühtlustas üleüldist Kreeka riiki. * Kujunesid välja üle Kreekalised religioosed keskused, mis ühendasid kreeklasi üleüldiselt. -) Delfi jumal: Apollon, oraaklitega oli see seotud. -) Olümpia jumal: Zeus, hakati pidama olümpiamänge (esimesed: 776 e.Kr) * Kujunesid välja polis'ed ehk linnriigid. * Kui enne pole riiki olnud, siis riik tekib kas vägivalla või kokkuleppe tulemusel. * Polis sõltumatu, omavalitsus (kodanikud mehed, vabad, täisealised, põliselanikud seda teostati rahvakoosolekute kaudu. Rahvakoosolekutel valiti ka nõukogu ja ametnikud, kelle käes oli võim alaliselt ning nad valiti enamasti üheks aastaks), omakaitse. Kaks kõige olulisemat olid Athena ja Sparta (suurima ka). -) Polises olid kodanikud vaid 40'000 inimest, kuigi seal elas 400'000-200'000 inimest. * Klassikaline periood kestis 500 e.Kr 338 e.Kr. * Kui räägitakse Kreeka ajaloost, siis enamasti mõeldakse just klassikalist perioodi ning
riigiametnike tööd -lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul -rõhutati võrdsust ja ühtekuuluvust -spartalik kasvatussüsteem (alates 7.a) -20a'st alates sõjamees -30.a'st täieõiguslikud kodanikud -riigi huvid üksikisiku huvidest tähtsamad -vaprus ja distsipliin -spartalaste faalanks püsis sajandeid võitmatuna Demokraatlik Ateena: -Atika maakonnas -Kodanikud olid kõik vabad meessoost põliselanikud -Salon >> pani aluse demokraatiale -kujunes välja Ateena mereliit(liitlased maksid makse, raha Ateenale) -vaesed kodanikud olid sõudjad ja madrused laevadel -V saj eKr keskpaigas tekkis kindel drmokraatlik riik, valitseja Periklese ajal -kodanikkond > vabad mehed -orjastamine oli seadusega keelatud -rahvakoosolek > iga 10 päeva tagant kogunesid kõik kodanikud, kodanikel oli õigus esitada enda ettepanekuid -nõukogu > 500 liiget, määrati liisuga
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juh...
tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile. Looduse toimimine: alati kui põhjused toimivad, realiseeruvad kavandid. Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus.... jne..... Vahemere lääneosa 10-3 saj Võib rääkida neljast suurest etnilisest grupist: Foiniiklased oma Kartaago, siis kreeklased, ja siis on ka itaalia põliselanikud, kes on itaalikud (indo-euroopa keeli räägivad, sh latiinid) ja etruskid. Foiniiklased Kartaago (Carthago, Karchadon, Qrt Hdst) on lad.k nim selle linna kohta, tõlkes uus linn. Seal elavat rahvast nimetati foiniiklasteks või punices ehk puunlased. Linn rajati 8. saj paiku. Seal austati foiniikia jumalaid (Istar, Baal) ja riituste hulka kuulus ka inimohver. ' Allikate suhtes- oli foiniikia keelne kirjavara, aga seda pole säilinud, va raidkirjad. On olemas vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
