100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
26 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaauna
Õppematerjali autor
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid......................................................................................
raportis veel kord: ,,St. Helensil on selja taga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema käitumisega minevikus ja suhteliselt sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul oleme kindlad, et tegemist on eriti ohtliku vulkaaniga." Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Õige pea kogunesid ärkavat vulkaani jälgima vulkanoloogid , seismoloogid ja hüdroloogid. Aegamööda hakkas St. Helensi põhjanõlv paisuma ja lõpuks tekkis ,,muhk" mõõtudega 800x1600 m. Polnud vähimatki kahtlust, et mäenõlva surus
Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 1857. aastast saadik, kuid 1980. aasta kevadel hakkas mägi ärkama. 27.märtsil tuli tipust auru ning tekkis väike kraater. 8. aprilliks oli kraater 500 m läbimõõduga ja 250 m sügav. Kõige ähvardavam oli aga muhk vulkaani põhjaküljel, mida põhjustas aina suurenev rõhk magmakoldes, ja see muhk kasvas 1,5 m ööpäevas. Siis, selgel ja külmal 18. mai hommikul lõhkes mäe pungitav põhjakülg ja
1.a Kilpvulkaanid Vulkaanide tüübid Ehitatakse üles basaltse laava vooludest 1.lõõrvulkaanid a) kilpvulkaanid b) strato- e. kihtvulkaanid 2. lõhevulkaanid Mauna Loa: vaade kirdest Mauna Loa: vaade kagust Photo L.Peterson Mauna Loa kaldeera: Kaldeera - langatuslik hiidkraater ( >2 km) Ø 3*5 km 183 m sügav Tekkis ~700a tagasi Mauna Loa: Photo L.Petersen 4 km ü.m.p., + 5 km a.m.p., + 8 km ookeanipõhja allapainet = 17 km kõrgune vulkaa
Sissejuhatus Saint Helens on kihtvulkaan, mis asub USA-s Ameerika Ühendriikides Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks. 2 Saint Helens Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust
SISSEJUHATUS Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast vulkaaniline materjal.Vulkaane on ka teistel taevakehadel. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist on isegi valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. VULKAANIDE ASUKOHAD Peamised ohtlikud piirkonnad, kus paiknevad vulkaanid. Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Maa sügavusest tõusvate kuumade ainevoogude kohal laamad lahknevad. Tekkinud tühimikku
ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m. Nime andis vulkaanile 1792. aastal inglise maadeuurija Geroge Vancouver oma sõbra Alleyne Fitzherberti auks, kes kandis parun St. Helensi tiitlit. Omanimelist mäge ei näinud parun, Briti suursaadik kunagi. Enne 1980.a purset oli vulkaan viimati aktiivne 1857.aastal. Indiaanlastest põliselanikud kutsusid vulkaani suitsevaks mäeks. 1978. aastal hoiatasid geoloogid, et St. Helensil on seljataga pikk sporaadilise aktiivsuse ajalugu. Seoses tema ohtliku käitumisega minevikus ja sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad
Tegevvulkaanid ja nendega seotud ohud Euroopas Vulkaanid ei paikne kõikjal. Maakoor on jaotunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt liiguvad. Vaba ruumi laamade Vesuuv vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Laamade kokkupõrkel tekib vulkaaniline aktiivsus.Tegevvulkaan on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus. Vesuuv on ainus tegevvulkaan Euroopas k.a.Islandil on mitmeid tegevvulkaane. Euroopa mandriosas Itaalias. Vesuuvi kõrgus on 1281 meetrit. Vulkaani kõige kuulsam purse toimus 24
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid