raku surm Viiruste roll: - viirused teostavad geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikuse allikaks - viirushaigused: DNA-viirused (soolatüükad, konnasilmad, rõuged, tuulerõuged, herpeseviirus) ja RNA-viirused (gripp, marutaud, mumps, punetised, HIV). GENEETIKA Geeneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikust. Pärilikkus on organismide võime taastoota endasarnaseid järglasi. Pärndumine on info säilitamine ja edastamine mitoosi või meioosil. Kromosoom on pärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Kromosoomid asuvad rakutuumas ja koosnevad DNA-st. Lookus- kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub. Alleel- on geeni teatud vorm, eri alleelidel on erinev nukleotiidne koostis. Dominantne alleel- alleel, mille poolt määratud tunnus organismis alati avaldub.
4 mille tulemuseks on vastuolu väljakujunenud bioloogilise ööpäevarütmi ja uue väliselt peale surutud rütmi vahe. Muutuva ajagraafikuga töö ja ebaregulaarne une- ärkveloleku tsükkel. Mõlemad võivad kahjustada füsioloogilisi protsesse, mis osalevad une-ärkveloleku tsükli regulatsioonis. Une kestust mõjustavad tegurid Üheks teguriks on kindlasti pärilikkus, sellega kaasneb une-ärkveloleku rütmihäired- kas hilinenud unesündroom või varajane unesündroom. Kui enamus inimestest uinub õhtul kella kümne ja kaheteistkümne vahel, siis antud sündroomi korral saabub uni 2 - 4 tundi tavalisest hiljem. Tüüpilistel juhtudel uinuvad inimesed öösel kella 3 - 4 ajal. Tegemist on kaasasündinud eripäraga ning kõige parem oleks, kui inimene saab oma elu korraldada vastavuses temale omase une- ärkveloleku tsükliga
Migreen erineb teistest peavaludest mitmes mõttes. Migreeniga kaasnevad veresoonte laienemine ja ahenemine, sümptomid ei avaldu mitte üksnes peas, vaid ka teistes kehaosades. Pingepeavalude ja migteeni peamised erinevused esinevad eelnevates sümptomites ja häiretes. Kuigi kõigil migreenikutel ei pruugi olla eelnevaid sümptomeid on neil peavalud nii rängad, et viivad nad inimese täiesti rivist välja. (Stromfeld, Weil, 2006). 2. TEKKEMEHHANISMID 2.1. Pärilikkus 70-90 protsendil migreeni all kannatavatest vaevas sama häda ka üht vanemat, enamasti ema. Suure protsendi tõttu uuringutel on migreeni iseloomustatud kui pärilikku häiret. Uurimiste käigus pole aga õnnestatud välja selgitada , kas päritud migreenikalduvuse näol on ikka tegemist geneetilise kodeerimisega või hoopis õpitud käitumisega. Lapsed pärivad vanematelt ka viisi, kuidas toime tulla emotsioonide, suhete ja stressiga, ning nendel
1) Mille poolest erinevad teadused? Teadused erinevad uuritavate objektide ja meetodite poolest. 2) Tava ja teadusliku psühholoogia erinevused Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ning saadud tulemusi on võimalik kontrollida. Tava- ehk argipsühholoogia kehastab endas elutarkusi, müüte ja käibelolevaid fraase (käbi ei kuku kännust kaugele; vaga vesi, sügav põhi). Vahel saab teadusliku psühholoogia abil kontrollida tavapsühholoogias käsitletavaid ütlusi. 3) Psühholoogia definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. 3) Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt, ta rajas 1879. aastal Saksamaal Leipzigis esimese laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks. 4) Viis psühholoogia teoreetilist suunda, nende põhikontseptsioonid ja esindaja (eesn. ka) Teoreetiline suund Esindajad Teooria põhiseisukohad Ps...
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit...
6. Kalade paljundamise tehnoloogia vikerforelli näitel (sugukalad, lüpsmine, kuivviljastamine, haudeaparaadid) Eestis forelli ei paljundata. Kudemisajal isaste nahk tumeneb, punast värvi on rohkem, pea on suurem ja lõuad konksus. Emastel on marja küpsedes kõht ümar ja pehme, lõpuks liigub marjakogus kõhuõõnes vabalt. Sugukalad: Paljundamisiga on 4-6 aastat. Emaste viljakus on 5000 -8000 marjatera. Sugulist küpsemist mõjutavad pärilikkus, valgusrežiim, temperatuur, toitumine. Suhteline viljakus = marjateri 1 kg kehakaalu kohta. Lüpsmine: Paljundamiseks lüpstakse sugukaladelt mari ja niisk. 1–2 nädalat enne lüpsmist kalad sorteeritakse. Valitakse välja küpsed emas- ja isaskalad, keda kuni lüpsmiseni hoitakse lahus. Suguproduktide lüpsmiseks kalad tavaliselt anesteseeritakse e uinutatakse, sest igasugune kinnihoidmine ja manipuleerimine tekitab kalal stressi. Kalad
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''.
(preventsioon); keskkonnatervis; rahvatervis ja rahvastiku tervis; salutogenees, salutoloogia; sotsiaalne kapital, sidusus, toetus ja tõrjutus; tervisedendus ja terviskasvatus; terviseindikaator/tervisenäitaja; tervisekaitse; terviseprofiil; terviskäitumine, riskikäitumine ja –tegur; tervisekultuur; vaesus; võimestumine; võrgustik 3. Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervist mõjutavad elustiil (terviskäitumine), keskkond, pärilikkus, tervishoid, rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted. Heaolu mõjutavad individuaalsed tegurid – haridus ja funktsionaalsed võimed,
Hobusekasvatus Hobusekasvatusele on tänapäeval väga kõrged nõudmised. Eriti just sportlik tipptase esitab neile suuri väljakutseid. Võistlushobuse elu on kaugel sellest, mida elasid tema esivanemad. Ta peab toime tulema tohutult suure füüsilise ja psüühilise koormusega ning paneb imestama, mil moel nii hilise kodustamisperioodiga loom, kes pealegi on saakloomale iseloomulikult pelglik ja ettevaatlik, suudab teha inimesega sedavõrd täpset koostööd ja võistluste ajal endast nii palju välja anda. Aretusega on muidugi väga suur töö selle nimel ära tehtud. Konkurents hobusekasvatuses on kujunenud väga tugevaks, sest rangelt jälgitavad aretusprogrammid, kunstlik seemendus ja embrüosiirdamine võimaldavad üha rohkem toota heade eeldustega hobuseid. Nende eelduste avaldumiseks on aga määrava tähtsusega sünnijärgne etapp - kasvatus ja treening, mille täiustamiseks otsitakse samuti pidevalt uusi võimalusi. Igast ...
töökoht. 34. Millised põhiõigused omavad puutumust andmekaitse valdkonnas (eraelu ja privaatsuse kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. 35. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6. + Delikaatsed isikuandmed on isikuandmed, mille avalikustamine võib inimest ohustada või põhjustada tema diskrimineerimist. · poliitilised, usulised, maailmavaatelised veendumused · etniline/rassiline kuuluvus · terviseseisund/puue · pärilikkus · biomeetrilised andmed · ameriühingu liikmelisus · süüteo toimepanek/ohver 36. Milliseid isikuandmeid ei või üldjuhul automatiseeritult töödelda (isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon art 6)? + Rassilist kuuluvust, poliitilisi vaateid või usulisi või muid veendumusi kirjeldavaid isikuandmeid tervisliku seisundi või seksuaalelu kohta. 37. Mis peab olema andmesubjektile võimaldatud automatiseeritud
Geneetika I ja II KT 1. Mis on komplimentaarsus? Molekulide või nende osade struktuuri ruumiline vastavus, millel põhinevad molekulide vastastikune äratundmine ja eriomane seondumine (lämmastikualused: A-T(U) ja G-C on komplimentaarsed. A saab paarduda vaid teiste lämmastikalustega, millega moodustuvad 2 vesiniksidet (T ja U-ga). C saab moodustada 3 vesiniksidet vaid G-ga. 2. Millest koosneb DNA? DNA on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid. Nukleotiidid on polümeerid, mis koosnevad omakorda keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest. Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). 3. Kaksikahelalise DNA ehitus DNA esineb tavaliselt kaheahelalise struktuurina, mille mõlemad otsad on kokku keeratud, et moodustada iseloomulikku kaksikheeliksit. Iga DNA ahel on kokku pandud nelja tüüpi nukleotiididest (A, G, C, T). Nende nukleotiidide vah...
mittepatogeensed mikroobid. Näiteks hingamisteedes elavad pneumokokid võivad nii põhjustada kopsupõletiku ehk pneumoonia tekke. Radioaktiivse kiirguse mõjul ja immuunpuudulikkussündroomi (AIDS) korral väheneb kaitsvate leukotsüütide ja antikehade teke, millest tulenevalt võib avalduda või ägeneda mistahes haigusetekitajate poolt põhjustatud haigus. 4. Organismi omaduste tähtsus haiguste tekkes Üheks haiguste teket mõjutavaks organismi omaduseks on pärilikkus, see on geneetiliselt kaasa antud organismi omaduste kogumik. Pärilikud haigused on geneetiliselt edasi antavad haigused. Need võivad olla kas dominantsed või retsessiivsed. Dominantne haigus avaldub juba siis, kui see esineb ainult ühel vanemaist, retsessiivne aga tavaliselt siis, kui abielluvad omavahel kaks sama retsessivset geeni kandvat inimest. Seetõttu on tõenäosus haigestuda suurem suguluses olevate mehe ja naise järglastel.
Ovogeneesi eritingimused : * eluajal munarakke juurde ei teki. st. nende arv kogu aeg väheneb. * inimene kasutab ära umbes 400 munarakku, mis on olemasolevatega võrreldes väga vähe. * kahjustavad tegurid võivad pöördumatult rikkuda kõik munarakud. * ühest eelrakus areneb vaid üks suguvõimeline munarakk. (võimaldab varuaineid koondada ühte rakku [ülejäänud 3 polotsüüti sureb]) Ovogeneesi kulgu mõjutavad tegurid : 1. eelrakkude pärilikkus - kui rakud on kahjustatud, siis kunagi normaalseid ovogeneesi ei toimu. 2. Naise organismi hormonaalne seisund - teatud naissuguhormoonide (östrogeenid) liia korral valmib ja vabaneb korraga mitu munarakku (polüovulatsioon), mida tõestab erimunaraku mitmikute sünd. Meioos : - eriline sugurakkude jagunemisviis, mille tulemusega kromosoomide arv väheneb 2x ja rakkude pärilikkus kombineeritakse ringi. Meioosis on 2 jagunemist(I ja II) ja kumbaski 4 faasi : a) profaas
läbi. 4. Eufootilist tsooni (maailmamere ülemine valgusrohke veekiht) asustavatel loomadel sõltub käitumine (toitumine, partneri otsimine, territoriaalne käitumine, puhkamine jne) ning ainevahetus samuti valgusest. UV kiirgus Lühilainelis e d UV kiired (=200 400n m ) on bioloogilis elt ,,ärritavad", s.t. nad võivad olen ev alt doo si suuru s e st põhju stada elus org a nis mid e s muutu si molekulaars el tase m e l. Näiteks põhju stada pärilikkus e g a se otud erin evaid DNA või kromo s o o m i d e mutatsioon e . Märkimisväärn e osa UV kiirgus e st (eriti 200 280n m ) absorb e e ritaks e Maad ümbritsev a oso o nikihi (O3) ja atmo sf äärs e hapniku (O2) poolt. Vee org a nis mid el e mõju b UV kiirgu s väh e m , se st se e ne eldu b ve eko g u d e üle mis e s kihis ja ei tungi sügavale. Avam e r e s elavatel organis mid el ei ole võimalik selle kiirgus e ee st ots e s e lt
Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millisel kiirusel ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu puhul käsitletakse tavaliselt eraldi füüsilist, kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut. Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi. Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on, kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. Just keskkonnal, sest igal inimesel on sünniga kaasa antud oma kindlad iseloomujooned, kuid kui last kasvatatakse õieti, ei pruugi need iseloomujooned vallanduda. Kuid kui laps/nooruk/täiskasvanu võtab psühhogeenset ainet, siis võib see iseloomujoon vallanduda. Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Tugevasti mõjutab meid ka see, mida me õpime ja kuidas me õpitud omandame. Inimene suudab vastavalt keskkonnale ennast kujundada.
Geenitehnoloogia meetmed kujutavad endast nii nimetatud ,,unistuste tööriistu", mis annavad meile võimaluse kujundada meid ümbritsevat keskkonda selliseks nagu meie ise tahame. Teiselt poolt aga tõstatab see uus geneetikaharu rohkem probleeme, kui mõni muu teadusharu. ( Rifkin, 2000.) 3 1. KULTUURIDE GENEETILINE MUUNDAMINE Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend, kelle pärilikkus on geenitehnoloogia abil muudetud. Geneetiliselt muundatud (GM) ehk transgeenseid ehk muundkultuurtaimi (muundkultuure) luuakse mitmel erineval viisil. On võimalik kasutada kas bakterite abi või siis nn DNA-püssi. Esimese puhul on tegemist mullas elava bakteriga agrobakteriga ning see põhjustab taimedes kasvajalisi muutusi. Ta suudab viia taimerakku osa oma DNA-st ja sisestada see pärilikkuse ainesse. Asendades
Psühholoogia koolkonnad Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Psühholoogia koolkonnad........................................................................................................3 1.1.Psühhoanalüütiline psühholoogia.....................................................................................3 1.2.Biheiviorism......................................................................................................................5 1.3.Humanistlik psühholoogia................................................................................................9 .....................................................................................................................................................9 1.4.Kognitiivne psühholoogia........................
Aristoteles (teos kui mimesis, inimene on jäljendav olend, jäljendamine toimub kõik inimese/tegelikus maailmas) Jäljendus- ja peegeldusteooriad: · Klassikaline poeetika (antiik, renessanss, klassitsism) väidab, et kirjandus peab olema tõepärane. Märksõnad: normatiivsus, mõistuspärasus, haritus jne, luuletekst soositum - tõepärasem · Positivism (19. sajand) väidab, et kirjandus on seotud kolme teguriga: pärilikkus, keskkond, ajalooline hetk, mis määravadki teose olemuse, olulisim on fakt · Sotsioloogiline suund väidab, et kirjandus on ühiskondliku teadvuse üks vorme. Keskne peegelduse mõiste. Maailma peegeldatakse kujundi kaudu. 20. Saj Autonoomiateooriad: rõhutatakse sõnakunsti iseseisvat, reaalsest sõltumatut olemust. Kirjandus on subjektiivse reaalsuse väljendus. Sellest lähtuvad mitmed filosoofilis-
haigustesse haigestumise risk. Samas suureneb südameveresoonkonna haigustesse haigestumise risk peale menopausi. Immuunsus on kõrgem tänu suguhormoonidele. Testosteroon on hormoon, mis tõstab vere hüübivust. Sealt risk, et südameveresoonkonna haigused suurendavad oma osatähtust. Samas on seal suur mõju ka töö iseloomul jne. Ehk siis keskkond ja bioloogia mõlemad mõjutavad tervist. Samuti on bioloogia pool kõik pärilikkus, sealhulgas hammaste tervis ja eluiga jne. Keskkond. Sugudevahelised teemad jätkuvalt. Naised pöörduvad rohkem arsti poole, Courtney (2000) ütleb, et mehed on mõjutatud sotsiaalsetest tähendustest, mida erinevast soost inimesed tervisele annavad. Mehed käivad elu jooksul harvem arsti juures kui naised. Meeste hulgas rohkem käivad madalama sissetulekuga mehed. Courtney sõnum on see, et sotsiaalse maskuliinsuse varjus on hea haigusel süveneda. Abbott (1988), uuring
Kirjaniku silm kui fotoaparaadi objektiiv. · Romaanisari "Kolm linna". · Romaanisari "Neli evangeeliumi". Need olid ühiskondlikest probleemidest. Zola uskus tõe võidusse, inimkonna arengusse tõe ja õigluse poole. Zola osales ka poliitikas. See tõi talle probleeme. Ta põgenes Inglismaale. Surma põhjused pole päris selged, võis olla seotud poliitilise juhtumiga. Zola jagas positivistide seisukohta, et inimene sõltub ümbritsevast keskkonnast. Pärilikkus (+ keskkond) mõjutavad palju inimese intellekti. Inimpsühholoogia aluseks on füsioloogia ehk kehaprotsessid juhivad mõtteid ja tundeid. Zola ei liialdanud ja sünteestinud tealdlikult (nagu tavaliselt kirjanduses). Ta tundis hästi rahvamasside psühholoogiat. Andis hästi edasi vaheldumisi massistseene; oskas hästi jutustuse tempot aeglustada ja kiirendada. Maupassant Guy de Maupassant, 1850-1893, Prantsusmaa. Sündis ja elas Normandias. Isa pool aadlipäritolu
põlvkonniti muutumatuna o Nn ideaalpopulatsioon isendite arv on lõputult suur puuduvad mutatsioonid puudub ränne kõik isendid on ühesuguse jõudluse ja järglaste arvuga -> puudub looduslik valik summaruudu valem, o Uurinud on inglise matemaatik Hardy ja saksa arst Weinberg 5.2 Geneetilise muutlikkuse allikad, mis on vajalikud evolutsiooniks: · 1. Individuaalne pärilikkus o Pärilik, sest geenid ja -alleelid muutuvad Mutatsioonid vaid vegetatiivse paljunemise teel Kombinatiivne muutlikkus (meioos või viljastumine) o Modifikatsioonid · 2. Geenivool ehk geenisiire - ühe populatsiooni geenid satuvad teise populatsiooni · 3. Geneetiline triiv ehk lateraalne triiv - geenide juhuslik muutumine populatsiooni sees vastavalt välistingimustele.
jõu juurdekasv järjest enam lihasmassi suurenemisest, mille alus on omakorda lihaskiudude läbimõõdu suurenemine. Inimese kohanemisvõime 1) Mille olulise poolest erinevad lühi- ja pikaajaline kohanemine? Lühiajalise kohanemise korral ei toimu strukuurseid muutusi. 2) Kuidas on omavahel seotud elusorganismi struktuur ja funktsioon? Võime alati mõne kehalise võime muudatuse tagant otsida muudatusi seda tagava organi ehituses. 3) Kuidas on valgusüntees ja pärilikkus seotud treenitavusega? Pikaajalise ja piisava treeningkoormuse põhjustatud ümberkorraldused organismis juhinduvad eraldi iga inimese puhul tema päritud geneetilisest informatsioonist (geenidest). Siit ka põhjus, miks täpselt sama treeningut tegevad inimsed arenevad erinevas tempos ja erineval määral. Kui mõnda keha funktsiooni piisavalt rakendada, kutsutakse seda funktsiooni toetavates organites esile valgusüntees, mis kulgeb vastavalt igale inimesele
1. NIMETA LIIKUMISVALDKONNA ÜLDEESMÄRGID? Laps tahab liikuda ja tunneb sellest päkkadel, jalad kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg sirutatud Kägar – asend päkkadel, jalad tegevusest rõõmu; Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;.Laps oskab tegutseda aktiivselt kõverdatud, istmik peaaegu kandadel, selg kumer, pea langetatud Toengkägar – kägar, käed toetuvad nii rühmas kui ka üksi; Laps mõistab kehalise aktiivsuse olulisust tervisele; Laps järgib esmaseid maha Käpili – toeng kätel ja jalgadel, jalad kõverdatud Iste – isteasend, jalad ja selg sirutatud hügieeni- ja ohutusnõudeid. Kägariste – isteasend kõverdatud jalgadega, selg kumer, pea rinnal Toengiste – käed toetuvad taga 2. SÕNASTA BAASMOTOORIKA KLASSIFIKATSIOON. Põh...
Säilitamine on uue lisamise ja vana taandamise protsess. Unustamise kõver eriti kiire on unustamine esimese tunni jooksul peale omandamist, hiljem muutub unustamise kõver laugjaks Reprodutseerimine e. meenutamine: 1) äratundmine ( tahtmatu ); 2) meenutamine ( tahtlik); 3) mäletamine ( tahtlik ja tahtmatu) Intelligentsus Üldintelligentsus seda väljendit hakkas F. Galton kasutama omaduste, mille tõttu inimene on saanud silmapaistvaks, kohta. Intelligentsus ja pärilikkus intelligentsus on vanematelt lastele ülekanduv, st. Päritav omadus. Arvatakse, et 40-80% tuleb geenidest, ülejäänud keskkonna mõjul. Eugeenika geneetikateadmiste ära kasutamine inimese arenguks. Eugeenika ehk tõutervishoid on liikumine, mis propageerib inimkonna genofondi parandamist. Eugeenika üheks rajajaks oli Francis Galton. Liikumine pidas vajalikuks ühiskonnale kasulikeks peetavate
arvukas. Igal aastal peaks asenduskalade arvelt uuendama 25% sugukarjast. SUGUKALAD Emaste ja isaste arvuline suhe sugukarjas võiks olla 3 : 1. Isaseid läheb vaja vähem, sest ühe isase kala niisast piisab paljude emaskalade marja viljastamiseks ja pealegi saab isastelt kudemisaja vältel niiska mitu korda. Geneetiliselt pole see soovitatav, sest toob kaasa inbriidingu suurenemise SUGULINE KÜPSEMINE Forelli sugulist küpsemist ja kudemisaega mõjutavad mitmed tegurid: pärilikkus, valgusrežiim, temperatuur, toitumine jt. Forelli liinidel võib olla pärilik eelsoodumus kevadel või sügisel kudemiseks. SUGULINE KÜPSEMINE Valgusrežiimi ja temperatuuri muutmisega saab kudemisaega nihutada, selleks et saada marja varakult. Forelli saab panna kudema kaks korda aastas, kui pidada teda kalakasvatushoones kunstvalguses, mille valguse ja pimeduse perioodid on reguleeritud nii, et kalal tekib mulje tegelikus ööpäevas kahe päeva möödumisest.
ainete kasutamine. (Buliimia...) 8 2.2 Füüsilised Diabeet ja osteoporoos Kaks levinumat diabeedi tüüpi on insuliinsõltuv ehk diabeedi I tüüp ja insuliinsõltumatu ehk diabeedi II tüüp. (Diabeet...) I tüübi põhjuseks on insuliini eritavate rakkude kahjustus teadmata põhjusel. Riski diabeedi I tüüpi haigestumisel suurendab pärilikkus, kuid seda ei mõjuta liigne magusa söömine. Diabeedi I tüüp vajab pidevat ravi ehk insuliini süste.(Diabeet...) II tüübi puhul on insuliinil nõrk toime, kuigi seda eritub piisavalt. Diabeedi II tüübi riskifaktoriteks on pärilik eelsoodumus, liigne kehakaal, vähene liikumine ja ebatervislik toitumine. (Diabeet... ) Osteoporoosi võivad põhjustada mitmed tingimused, kuid haigus on tihedalt seotud kaltsiumi ainevahetusega, seda soodustab ka liigne kehakaal
sõrmevaheliigeste põletik nendel sõrmedel ja varvastel mille küüntel on psoriaas.Ravi: koos naha paranemisega paranevad ka liigesed. Päikesevalgus, liigesevaludele valuvaigistit, häid tulemusi annab D3 megadoosidega (5000IU) ja A, E vit ja Zn raviga. TSELLULIIT-haiguslik nahaaluse koe seisund , 80-95% naistest. Kahjustunud, põletiku protsessid naha alustes rasvarakkudes. Põhjus: SV ja rasvarohke toit , vähene liikumine, hormonaalsed häired, alkohol, suitsud, ravimid, pärilikkus. Häiritud mikroverev, rasva rakkudesse pakendatakse toxained, slakid, mida ei suuda keha väljutada. Komplex-ravi: spet. Massaaz, mähkimised, vannid, erilised dieedid, vesi 2-3 l, taimeteed neerudele, mksale, intox kõrvaldamine: Se, savi, inuliin, kitosaa, letsitsiin, jood. Artriit, artroos, lumbalgia, müalgia, müosiit, reuma, luupus? ARTROOS: ehk liigesekulumus. Krooniline seisund mida iseloomustab liigese hävimine. Liigesekõhr hakkab aegamööda narmendama, lagunema ja õhenema
Paanikahoog võib tekkida inimesele täiesti ootamatult ,,kui välk selgest taevast" või vallanduda mingi kindla olukorra, ärritaja, vaimse seisundi mõjul; paanikahood võivad esineda ka une ajal. Reeglina algavad paanikahood hilises teismeeas või kahekümnendates eluaastates. Paanikahoogude ja paanikahäire tekkimisel ei ole ühte kindlat põhjust, tavaliselt on vaja mitut kokkulangevat tegurit, mille hulka kuuluvad keemilise tasakaalu häired peaajus, stressi tekitavad sündmused ja pärilikkus. (Paanikahäire, http://peaasi.ee/) Sotsiaalärevus on väga laialt levinud, kuid kuni see elu otseselt segama ei hakka, ei saa seda häireks pidada. Sotsiaalfoobiaks võib nimetada seisundit, kus hirm olukorra ees, kus peab esinema või kus teised vaatavad, on väga tugev; isegi selleni välja, et taolistest olukordadest püütakse täielikult eemale hoida. Tavaliselt kardetakse, et öeldakse või tehakse kogemata midagi rumalat, imelikku, naeruväärset. Reeglina saab inimene ka ise
nimetatakse biomeetriaks. Biomeetriliste meetoditega on võimalik selgitada populatsiooni 2 genofondi struktuuri ja dünaamikat. Populatsioonigeneetika matemaatilised meetodid on peamisteks põllumajandusloomade jõudlusomaduste pärilikkuse uurimisel ja selektsioo- niteoorias. Lisaks eelnimetatutele on olemas veel palju geneetika harusid mikroobi-, looma-, inimese-, onko-, farmako-, immunogeneetika jne. PÄRILIKKUSE MÕISTE Pärilikkus üldisemalt on organismi võime anda omataolisi järglasi. Kõrgematel organismidel avaldub see nii põlvkondade kui ka rakkude tasemel: sugurakkude kaudu antakse geneetiline informatsioon edasi järgnevale põlvkonnale, kuid ka keharakkude jagunemisel toimub informatsiooni edasiandmine emarakult tütarrakkudele. Pärilikkust ei või segi ajada pärandumisega, mis tähistab ainult geneetilise informatsiooni edasiandmise protsessi ja selle seaduspärasusi
paradoksaalne, kuna aju on aktiivne samas inimene magab sügavalt. Inimesed mäletavad unenägu paremini, kui äratada REM une ajal. Sigmund Freudi järgi on unenägude manifestne sisu seotud päevasündmustega. Latentne sisu toob esile alateadlikud soovid ja vajadused. Inimese areng Arengupsühholoogia uurib : · Millisel moel, millises järjekorras ja millise kiirusega toimuvad muutused munaraku viljastumise hetkest inimese surmani. · Kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus, kuivõrd keskkond ja kasvatus. Evolutsioon areng Involutsioon taandareng Genotüüp vanematelt saadud pärilike tegurite kogum Fenotüüp genotüübi väljendumine konkreetse indiviidi puhul Kasvamine füüsiline areng Küpsemine seostub teatud väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega ning ta võib olla nii füüsiline kui ka vaimne. Inimese käitumine pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Sünnieelne areng Sünnieelse arengu kolm etappi :
emotsioonid vasakukäelisus analüütiline infotöötlus teadus arvutamine vasak ajupoolkera kirjutamine kõnelemine (Broca keskus) loogika paremakäelisus Lapse arengut mõjutavad pärilikud ja keskkonnategurid Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on - kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. Näide õpikust identsetest ja lahutatud kaksikutest lk 33-34! Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna koosmõju tulemus. Inimest mõjutab ka see, mida me õpime. Inimene suudab end vastavalt keskkonnale kujundada. Igal inimesel on ainulaadne geneetiline pagas ja ainuomane paindlik käitumine - kohanemine keskkonnaga erinev. Pärilikud tunnused saame oma vanematelt kromosoomidega. Inimene saab kaasa 23 kromosoomi isa spermist ja 23 kromosoomi ema munarakust
tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja välistada teiste isikute ja litsentsiandja kasutusõiguse selles ulatuses. • Täislitsentsileping • Ristlitsentsileping • All- ja sundlitsents 39. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6? Delikaatsed isikuandmed on isikuandmed, mille avalikustamine võib inimest ohustada või põhjustada tema diskrimineerimist. • etniline/rassiline kuuluvus • terviseseisund/puue • pärilikkus • biomeetrilised andmed • ameriühingu liikmelisus • süüteo toimepanek/ohver 40. Millised on kaubamärgi üldtuntuks tunnistamise kriteeriumid? • tuntuse aste • kasutamise ja tutvustamise kestus ja ulatus, geograafiline levik • registreerimine, kasutamine ja üldtuntus teistes riikides • hinnanguline väärtus 41. Kas teose avaldamine omab tähtsust autoriõiguste tekkimisel? (selgita paari lausega)? Ei
perioodil. Rasva deponeerumist soodustavad muutused organismis - östrogeentaseme tõus, hormonaalsüsteemi funktsionaalsed nihked. · Alkoholi liigtarbimine · Väheliikuv elustiil, rasva ja suhkru liigne osakaal toiduratsioonis, vähene vedelikutarbimus. · Lümfiringe häired, "pehme" sidekude, mis võimaldab vedeliku retensiooni · Pärilikkus · Vereringehäired · Erinevad haigused · Suitsetamine- vähendab sidekoe tugevuseks olulise C- vitamiini imendumist ja aktiivsust, ka hapniku kättesaadavus halveneb Ravi ja salongihooldus. Tselluliiti pole võimalik ära ravida, kuid oluliselt saab parandada inetu kobrutava naha väljanägemist ja parandada kudede ainevahetust. Kõige efektiivsem tselluliidi vastu võitlemise mittekirurgiline meetod on kudede sügav
väega ning on seetõttu suuteline olema selgeltnägija ja parandaja, kuid ta võib muutuda ka ohtlikuks (nõid). Hõim on samaani vahendusel ühenduses ülemaiste vägedega, saab tema kaudu abi ja kaitset (looma-, vilja-, jahiõnne). Tihti täidab samaan hõimu preestri rolli ning on hõimule olulise teabe (pärimused, müüdid) säilitaja. Ta on oma ühiskonnas eriline isiksus ta ei saa samaaniks mitte omal vabal tahtel, vaid vaimud valivad ta selleks; sageli on oluline pärilikkus." Lühidalt: samaan on üleloomuliku väega, teistes ,,ilmades" liikuv inimene, hõimu kaitsja. Transs muutunud teadvuse seisund. Selle saavutamiseks kasutatakse abivahendeid: meelemürgid, pillimäng (trummi löömine). Samaani hing võib kehast lahkuda ja lennata teistesse ,,ilmadesse". Rituaali läbiviimiseks on tal spetsiaalne varustus. Siberi samaanidel näiteks on kostüüm, millele tehtud kaunistused kujutavad samaani abistavaid kaitsevaime ja on seega justkui jutustus
Üld- ja käitumisgeneetika 1. kontrolltöö Teema 1. Sissejuhatus üld- ja käitumisgeneetikasse. 1. Geeniused ja geenid Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Käitumisgeneetika: autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) - Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringute järgi ühemunakaksikutel 60-90%-l mõlemal autism, seega on väga tugevalt geneetiline. Autismi tüüpi haigused (ASD=autism spectrum disorders): Autism ise, kuid vähemalt 20% juhtudel autism kaasnähtuseks, nagu Komplekssed geneetilised haigused (sündroomid), Aspergeri ja Helleri sündroomid Üksikgeens...
Õendusfilosoofia põhiprobleemid Kalmer Marimaa Inimesekäsitlus tervishoius Tervishoiufilosoofias jäävad mitmed käsitlused inimesest kahe äärmuse vahele: 1) René Descartes'i dualism, mille järgi inimese keha ja vaim (sh teadvus) on kaks erinevat substantsi, ehkki nad on omavahel seotud; 2) reduktsionistlik vaade, mille järgi inimesed on üksnes bioloogilised organismid. Meditsiinipraktika teooriad põhinevad eeldustel selle kohta, kes on inimene. Näitena võiks tuua kaks erinevat lähenemist: 1) biostaatiline teooria – tervis = haiguse puudumine. Inimene on haige, kui tema kehas on haiguskolle. Haiguse tuvastamiseks piisab inimese füüsilisest läbivaatusest ja temalt pole vaja küsida, kas ta on enda arvates haige või terve. Seda seetõttu, et inimene on üksnes bioloogiline organism. Kui kahel inimesel on sarnane bioloogiline seisund (kas siis haigus või mit...
on esinenud 3 või enam nimetatud sümptomit. 15.Alkoholisõltuvuse tüpoloogia Gloningeri järgi I tüüp: Esinemissagedus: 80 Sugu: Naised ja mehed Joomisprobleemide algus: Täiskasvanu, tavaliselt peale 25a Alkoholi taluvus: Kiiresti arenev tolerantsuse tõus Tundeelu: Joomisega kaasnev märgatav süütunne ja ärevus Isiksuseomadused: Vajavad pidevalt tunnustust, väldivad pahandusi, ei otsi teravaid elamusi Pärilikkus: Perekonnas või olla alkoholiprobleeme II tüüp: Esinemissagedus: 20 Sugu: enamasti mehed Joomisprobleemide algus: Tavaliselt lapse või noorukieas Alkoholi taluvus: ei ole määratud Tundeelu: Joomisega ei kaasne süütunnet ega ärevust Isiksuseomadused: Ei vaja tunnustust, ei väldi pahandusi, otsivad teravaid elamusi Pärilikkus: Sugulastel, eriti isaliinis on juba noorena polnud alkoholiprobleeme 16
kandvate rets. alleelide avaldumist. Inimeste puhul nt teatud kogukonnad ja hõimud, kus abiellutakse ja saadakse järglasi lähisugulastega. Tulemusena on lapsed väärarenguga. Ka nt albinismi esinemine mustadel: seotud mutatiivsete geenidega, mille alleelid heterosügootsetel vanematel varjatult esinevad, ent lapsel homosügootsesse olekusse satuvad (= tunnus avaldub). 16. Sugukromosoomid erinevatel organismidel. Eksperimentaalsed tõendid selle kohta, et pärilikkus on seotud kromosoomidega. / Eukarüootidel paikneb geneetiline materjal nii rakutuumas kui ka tsütoplasmas (mitokondrites), taimedel ka kloroplastides. Bakteritel tuumapiirkonnas tsütoplasmas. Muna- ja seemneraku erineva ehituse tõttu (munarakud suured, palju tsütoplasmat ja seega mitokondrid) kandub mitokondriaalne pärilikkus ainult emaliini pidi. / Kromosoomide põhiarv n varieerub liigiti, aga ei sõltu organismi keerukusastmest.
RAKVERE ÕHTUKESKKOOL Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5
Mure jagamine ja probleemist rääkimine on esimene samm depressioonist paranemise teel. Depressioon ei ole iseloomu nõrkus, on tegemist teatud keemiliste ainete muutusega kesknärvisüsteemis. Depressioon ei ole ka tujukus ega karistus selle eest, et inimene on halb. Depressiooni peamised põhjused: Eelsoodumused A. Lapsepõlvetraumad 1. Varajased kaotused 2. Tundetud vanemad 3. Kalk kodune atmosfäär 4. Kasvutoetuse puudumine 5. Vägivald ja lapsepilastus B. Pärilikkus 6 Pidevad või hiljutised tegurid A. Lähedase inimese kaotus B. Eksistentsiaalsed kaotused 1. Unistuse purunemine 2. Oma surelikkuse tajumine C. Sündmused, mis alandavad enesehinnangut D. Füüsiline haigus E. Kauane stress Bioloogilised tegurid A. Ravimite kõrvalnähud B. Krooniline alkoholi/uimastite kuritarvitamine C. Füüsiline haigus D. Hormonaalsed muutused E. Stress F. Endogeenne depressioon
see võib kesta kuni 48 tundi. 18.SELGITAGE MÕISTE LIHASE HÜPERPLAASIA, TEKKIMISE TINGIMUSED Hüperplaasia uute lihaskiudude (-rakkude) juurde loomine. Hüperplaasia võib toimuda olemasolevate rakkude pikisuunalisel jagunemisel ja/või rakkude tekkel tüvirakkudest (satelliitrakkudest). 19.HÜPERTROOFIA MÕISTE, TEKKIMISE TINGIMUSED.Hüpertroofia olemasolevate lihaskiudude (-rakkude) suuremaks muutmine. Hüpertroofia aluseks on valgusüntees ribosoomides. Suunavad/mõjutavad tegurid: pärilikkus ja treeninguvälised tegurid (toitumine, hormoonide sisaldus veres), aga ka anaboolsed steroidid, meessuguhormoonid (nt testosteroon). 20.SELGITAGE MÕISTED: LIHASED AGONISTID, SÜNERGISTID, ANTAGONISTID, FIKSAATORID Agonistid lihased, mis sooritavad antud liigutuse, liikumise. Antagonistid lihased, mis sooritavad agonistidele vastandliigutuse (nt küünarliigest sirutavad lihased).
võltsimine (miks?), – „aukude täitmine“, – plagieerimine jne • 16. isiklik väärkäitumine Laste uurimise eripärad •Uurija isik – hea kui tuttav. • Kiire väsimine ja meeleolu muutumine => .. • Ülesannete iseloom => … • Uurimuse alustamine => … • Suhtlemine „lapse tasemel“ • Kiita ja julgustada (mitte tulemuse, vaid jõupingutuse eest!) • Laste kalduvus olla „hea laps“ ja püüda uurija ootusi ära arvata LAPSE FÜÜSILINE ARENG Mõjutajad • Pärilikkus ja küpsemine • Keskkond => – Sünnieelsed keskkonna mõjud – Toitumine – Praktiseerimisvõimalused – Elustiil (liikumisaktiivsus jms) Arengu printsiibid • ettemääratud arengurada • kefalokaudaalne (cephalocaudal) printsiip • proksimodistaalne (proximodistal) printsiip • lihtsamalt keerulisemale printsiip • Iseloomulik diferentseerumise (eristumise) ja integreerumise (terviku moodustamise) muster • Iseloomulik järgnevus (inimlastele) Arenguperioodid • 1
Veisekasvatus 1. Jõudluskontroll ja selle olulisus Jõudluskontroll on loomade jõudlus ja põlvnemisandmete regulaarne kogumine, õigsuse kontrollimine, registreerimine, töötlemine, säilitamine ja analüüsimine nende geneetilise väärtuse hindamiseks. Olulisus: infoks aretajale, kelle eesmärgiks on karja jõudluse parandamine. Peale selle annab teavet lehmade individuaalsetest andmetest nagu nt kuu, aasta ja laktatsioonitoodangust. 2. Veiste märgistamine ja selle viisid Kollane kõrvamärk ehk nn euromärk: varustatud inventarinumbriga, mis pannakse veise mõlemasse kõrva. Elektroonilised kõrvamärgid: sisaldab teavet vähemalt kõrvamärgil nähtava teabe kohta, mis kinnitatakse veise vasakusse kõrva. Kõrvade sälkimine: kasutatakse spetsiaalset sälkimisvõtit. Värvimine: number värvimitalse veise laudjale või mõnele teisele häst...
kehamassi määramiseks. Loom peab asuma tasasel pinnal, nende jalgade seis peab olema nii eest kui ka külgvaates paralleelne. Peal olema normaalsel kõrgusel ja otse. Mõõtevahendiks on mõõtekepp, sirkel, mõõdulint ja nurgamõõtja ehk goniomeeter. Eristatakse kõrgus(kepiga)-, laius(sirkel, kepp)-, pikkus(sirkel, kepp)-, sügavus(kepp)- ja ümbermõõdu(lint) abil. 12. Konstitutsiooni-organismi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest (põhi kehaehitus). Konstitutsioonitüübid Kulesovi: (organismi morfo-ja füsioloogiast ja nende seosest organimi kui terviku talitusega) *tihke e tugev konst- nahk on tihke, küllalt õhuke, nahaalune rasv- ja lihaskude on vähearenenud ja lihastik on väiksemahuline. Luustik tugev ja peen.hästiarenenud hingamis-, vereringe-, ja suguorganid ning piimanäärmed. Kuulub enami piimatõugu veised. * õrn konst- õhuke, hästiliikuv nahk, mis kaelal ja udaral moodustab
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
2)Rühmitage antud väited sobivalt tabelisse. 3)On antud väited, õpilane peab rütmitama ja tulbad pealkirjastama. 4)On antud joonis kas spermatogeneesist või ovogeneesist peab ära määrama protsessi, toimumiskoha ja tulemi. 5)Põhjendage naise ovogeneesist lähtuvalt, miks ei lubata naistel töötada tervistkahjutavatel ametikohtadel. MEIOOS: määratlus: meioos on rakkude eriline jagunemise viis, mile käigus kromosoomide arv väheneb poolevõrra ja pärilikkus kombineeritakse ringi. Meioosis on 2 jagunemist: esimene jagunemine (I) ja II jagunemine ja mõlemas jaguemises 4 faasi: profaas, metafaas, anafaas ja telofaas. Esimese jagunemise profaas: tuleb keskenduda ainult kromosoomidele. Meioosi läinud rakkudes on toimunud DNA kahekordistumine rakkudes on kahekromatiidilised kromosoomid. Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse transportvormi tomub homoloogiliste kromosoomide seostumine ja tekivad neljakromatiidilised struktuurid. Üks
Et tagada veresuhkru normaalne tase, hea enesetunne ning täisväärtuslik elu, tuleb hoida tasakaalus toitumine, füüsiline koormus ja insuliini doosid. Tänapäeval on abiks ka võimalus mõõta oma veresuhkru taset regulaarselt glükomeetriga. 2. tüüpi diabeet on energiaainevahetusehäire, mis on tingitud kõhunäärme liigvähesest insuliini tootmisest või insuliini toime nõrgenemisest kudedes ehk insuliinresistentsusest. Selle haiguse teket mõjutab suurel määral pärilikkus. Kui ühel vanemal on teist tüüpi diabeet, on lapsel risk haigestuda ligikaudu 40%. Teist tüüpi diabeeti haigestumist soodustab ülekaal, eriti vöökohale kogunenud rasv ning vähene liikumine. Need soodustavad insuliinitundlikkuse vähenemist organismis, mille tagajärjel tõuseb veresuhkur. Insuliinitundlikkust vähendavad ka rohkelt rasva sisaldav ja kiudainetevaene toidumenüü, stress, suitsetamine, rohke alkoholi tarbimine ning vanusega kaasnev
DNA hoiab elu pidevana. MLB 6001 Üldbioloogia 2 2) Elul on palju organiseerumistasemeid kõrgem tasand sisaldab madalamaid, kuid igal tasandil on uus võimalus, mitte madalamate tasandite summa. 3) Elustruktuuride ülesanded on tihedalt seotud evolutsioon elu püsivuse tuum. Elu lõppeks ilma evolutsioonita, st ressursid lõpeksid. Evolutsioon geneetiline varieerumine, pärilikkus põlvkondade vahel, looduslik valik. 2. Elu organiseerumise tasemed 1) Aatom sellel tasemel elu tunnused puuduvad. 2) Molekulaarne tasand esmane organiseerituse tase. Molekulaarbioloogia - palju ühist füüsika ja keemiaga. 3) Makromolekul biomolekulid. 4) Organell tuum, ribosoomid, mitokondrid. Moodustuvad üksnes rakkudes ja iseseisvalt elu ei kanna, kuid koostöös annavad elu talitluse
Nt uurib, kuidas linnareaoone kujundada jms. -) ... * Psühholoogia põhiküsimused küsimused millele on psühholoogia alati vastust otsinud: -) Psüühika, kui mõiste olemas miks ta tekkis? elu tekkimise küsimus kas on võimalik elutule asjale elu sisse tuua? -) Kas ja kuivõrd on meie psüühika objektiivne või on ta subjektiivne? kas vastab just täpselt keskkonnale või on ta moonutatud? -) Mis määrab inimese olemuse rohkem ära, kas kasvatus/keskkond või pärilikkus? -) Milline on inimese loomus? kas ta on sünnipäraselt hea või ei ole? -) Kas meil on olemas vabatahe või ei ole? teadlik käitumine ja alateadlik käitumine kas me ise juhime oma käitumist või me arvame, et me ise teeme otsuseid? -) Kas inimene on kordumatu ja ainukordne või ei ole? kumb on olulisem, kas individuaalsus või universaalsus? -) ... * Psühholoogia meetodid 3 erinevat lähenemist: -) Kirjeldav uurimine/meetod *) Mingite juhtumine kirjeldused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
