Bioloogia referaat migreen (0)

Ülenurme Gümnaasium
Migreen
Referaat
Koostaja : Liis Pirnpuu, 12.a
Juhendaja : Evelyn Kostabi
Ülenurme, 2009

SISUKORD

SISSEJUHATUS 4
1. SÜMPTOMID 5
1.1. Erinevus teistest peavaludest 5
2. TEKKEMEHHANISMID 6
2.1. Pärilikkus 6
2.2. Migreenialdis isiksus 6
2.3. Migreen ja naised 6
2.4. Toitumine 7
2.5. Ilmastik ja valgustus 7
3. TÜÜBID 8
3.1. Tavaline migreen 8
3.2. Oftalmiline migreen 8
3.3. Assotsieerunud migreen 8
3.4. Klassikaline migreen 9
4. MIGREENIHOO FAASID 10
4.1. Eelfaas 10
4.2. Aurafaas 10
4.3. Peavalu faas 10
4.4. Lahtumisfaas 10
4.5. Järelfaas 11
5. RAVI 12
5.1. Ravimtaimed 12
5.1.1. Hiina taimeravi 12
5.1.2. Läänemaailma taimeravi 12
5.2. Homöopaatia 13
5.3. Akupunktuur 13
5.4. Hüpnoteraapia 13
KOKKUVÕTE 15
KASUTATUD KIRJANDUS 16

SISSEJUHATUS

Valisin teema migreeni , kuna mul on endal on tihti olnud probleeme peavaludega ja olen selle probleemiga palju tegelenud ka väljaspool kooli. Kartsin, et ka minu peavaludega võib seotud olls migreen ja tahtsin sellest haigusest lähemalt teada saada – kuidas seda diagnoosida, millised on selle haiguse tüübid ja ravimid .
Peavalud ja migreen on inimkonda piinanud juba aastatuhandeid. Igaüks meie hulgast kannatab vahel peavalude all. Migreen on üks enimlevinuim peavalu tüüp. Juhul, kui inimestel esinevad tihedad peavalud, kiputakse kohe arvama , et tegemist on migreeniga, kuna see on peavalutüüpidest levinuim. Tegelikuks põhjuseks võib olla, aga pingetest tingitud peavalu.
Referaadi allikateks kasutasin tunnustatud raamatuid ja veebisaite, mis on ikka üle vaadatud ja kinnitatud materialiga, et minu töös ei esineks valeinformatsiooni.

1. SÜMPTOMID

Migreeni iseloomustab rida sümptomeid. Need avalduvad väga individuaalsel kujul ja võivad isikuti erinevalt kombineeruda. Hood võivad alata järsku ja olla juhmistavad, tuues endaga kaasa hulga ebameeldivaid sümptomeid ja valu, mis sarnaneb tundele nagu puuritaks auku läbi pea. ( Thomas , 2001).
Enne migreenihoogu võivad esineda ebamäärased tundmused. Esineda võivad närvilisus, meeleolu langus, eufooria , teravneb lärmi ja lõhnade tajumine, suureneb magusaisu, sageneb haigestumine. Veel võivad eelneda tajuhäired ehk aurad, milleks on kõige sagedamini nägemishäired. (Terviseportaal.…, 2010).
Enne migreenihoogu tekivad tegelikkusele mittevastavad aistingud , hallutsinatoorsed elamused . Kannatanu tunneb külma, olematut lõhna ja müra, esinevad krambid isoleeritud lihasrühmades, täheldatakse südamepekslemist, näljatunnet, higistamist, veretungi pähe, pisaratevoolu jne. Kuigi migreen areneb skeemi järgi, on ta erinevatel inimestel väga individuaalne. Prantsuse filosoof M.Labroch ütles, et „Igaüks kannatab migreeni all omamoodi“. (Loogna, 1987).
Kõige sagedamini esinevaid nägemishäireid iseloomustavad sikk- sakk joonte, täppide või sähvatuste nägemine, tunnelnägemine või hetkeline pimestumine. Lisaks võivad ilmneda närvisüsteemi puudutavad sümptomid, näiteks jäsemete „suurenemine“ või tuimus. Närvisüsteemi puudutavaid sümptomeid esineb harvemini kui nägemishäireid. (Ostrov, 2002).
Kesta võib migreen mitmest tunnist kuni mitme päevani. Valu pärsib igasuguse tegevuse, kannatajatele on väljakannatamatu iga väiksemgi müra või päevavalgus. Migreenikud tahavad olla täielikus vaikuses ja pimedas ruumis hoo ajal. (Migreen…., 2010).

1.1. Erinevus teistest peavaludest

Paljud inimesed arvavad kohe kui pea valutab, et nad kannatavad migreeni all, ehkki tegelikult vaevavad neid hoopis tugevad pingepeavalud. Migreen erineb teistest peavaludest mitmes mõttes. Migreeniga kaasnevad veresoonte laienemine ja ahenemine, sümptomid ei avaldu mitte üksnes peas, vaid ka teistes kehaosades. Pingepeavalude ja migteeni peamised erinevused esinevad eelnevates sümptomites ja häiretes. Kuigi kõigil migreenikutel ei pruugi olla eelnevaid sümptomeid on neil peavalud nii rängad, et viivad nad inimese täiesti rivist välja. (Stromfeld, Weil , 2006).

2. TEKKEMEHHANISMID

2.1. Pärilikkus

70-90 protsendil migreeni all kannatavatest vaevas sama häda ka üht vanemat, enamasti ema. Suure protsendi tõttu uuringutel on migreeni iseloomustatud kui pärilikku häiret. Uurimiste käigus pole aga õnnestatud välja selgitada , kas päritud migreenikalduvuse näol on ikka tegemist geneetilise kodeerimisega või hoopis õpitud käitumisega. Lapsed pärivad vanematelt ka viisi, kuidas toime tulla emotsioonide, suhete ja stressiga, ning nendel käitumisviisidel on peavalude tekkes oluline roll. (Stromfeld, Weil, 2006).
Haigusel võib olla perekondlik eelsoodumus , kuid täpne põhjus, milles päritav tegur peitub pole teada, kuid see avaldub aju veresoonte, vegatatiivse, endokriinse ja ensümaatilise süsteemi häiretes. (Loogna, 1987).

2.2. Migreenialdis isiksus

Migreenialdis isiksus on lausa maniakaalselt täpne ja korralik, pedantne ja perfektsionistlik. Kannatavatel inimestel on sageli madal enesehinnang ja nad vajavad teistelt pidevalt tunnustust. Nad on töönarkomaanid, võtavad enda peale rohkem ülesandeid, kui täita suudavad. Enamasti ei julge nad oma viha, pettumust ja hirmu välja näidata ning jätavad selle endasse. Austrias korraldatud uuringu kohaselt on 25 protsenti migreenikuid perfektsionistid. (Stromfeld, Weil, 2006).

2.3. Migreen ja naised

Migreenikute hulgas esineb naisi meestest kolm korda rohkem. On korraldatud uuringuid , mis on näidanud,et 20 protsendil naistel, kes on keskikka jõudnud, neil on olnud enne vähemalt üks migreenihoog. (Stromfeld, Weil, 2006).
Pooltel migreenikutest naistest on need hood kas enne või pärast menustratsiooni ja kuskil 14 protsendil ka menustratsiooni ajal. Paljudel naistel jääb esimene migreenihoog aega, mil menustratsioon puberteedieas algab. Põhjusteks arvatakse menustratsiooniga kaasnevates hormonaalsetes muutustes. (Stromfeld, Weil, 2006).
Menopaus võib mõjuda migreenile mitut moodi. Mõnel naisel sagenevad hood, teistel aga jäävad harvemaks või kaovad täiesti. Mõnikord on põhjus nõrgas maksas , mis pole võimeline kehakeemia muutustega toime tulema . (Stromfeld, Weil, 2006).
Veel on leitud, et eostumisvastased tabletid kipuvad migreeni sagedust ja valu intensiivsust suurendama . Nende võtmise tagajärjel võib migreen hakata kimbutama neid, kellel seda varem ei esinenud ,ning süvendada seda neil, kellel see häda juba varem oli. Põhjuseks on peetud östrogeeni juurdevoolu ja pillide võtmisega kaasneda võivat vitamiinipuudust. (Stromfeld, Weil, 2006).
Valuhood võivad esineda ka antibeebipille võtvatel naistel. Vahel hakkavad või lakkavad peavaluhood pärast seda, kui naine on vahetanud rasestumisvastaseid hormoontablette. (Ravi Peavalu…., 2010).

2.4. Toitumine

Kolmesaja juhtiva peavaluspetsialisti küsitlemine tõi välja, et enamiku arvates on toitumisharjumustel mõningate migreenijuhtude puhul täita oma osa. Holistlike tervendajate arvates peaksid kõik inimesed, kes kannatavad peavalude all oma toidusedelit analüüsima. Toidusedeli all peetakse silmas kõike, mida inimene tarbib, kaasaarvatud ravimid. Paljud ravimid võivad olla peavalude põhjustajateks ning neid ei maksa pidada ohutuks üksnes selle pärast, et need on arsti poolt välja kirjutatud. Paljudel inimestel võivad olla migreegihoogude põhjustajaks ka allergia toidu suhtes, mis on teistele täiesti kahjutu . (Stromfeld, Weil, 2006).
Igaüks võib olla peaaegu kõige suhtes tundlik, ning toiduallergia, mis vahel avaldub peavaluna, on ülimalt individuaalne. Selle sümptomiteks võivad olla kõhuvalu, iiveldus , väsimus ja muidugi peavalu. Praeguseks ajaks pole enam erilist kahtlust, et toidutalumatus on peavalu üks peamisi põhjustajaid migreeni korral. Paljud põhjalikud uuringud on näidanud, et kui menüüst välja jätta organismi ärritavad toiduained, siis kaob tavaliselt ka peavalu ning sellega kaasnevad sümptomid. Uuringute põhjal kõige suuremad migreeni põhjustavad toidud on lehmapiim , nisu, sokolaad , muna, apelsin , juust ja tomat . (Wikipedia Migraine…., 2010).

2.5. Ilmastik ja valgustus

Migreenikute puhul näib valitsevat ilmamuutuste ja migreeni tekke vahel otsene seos. Hooge võivad vallandada madalrõhulohud, õhuniiskuse suurenemine, temperatuurilangus. Paljude arvates tulenevad peavalud õhus olevate ioonide füsioloogilisest mõjust ja õhurõhu muutustest. Ilma muutudes muutub õhus olevate negatiivsete ja positiivsete ioonide suhe. (Stromfeld, Weil, 2006).
Inimesed, kes kannatavad migreeni all muutuvad haigushoo ajal sageli valguskartlikuks ja eelistavad viibida pimedas. Mõningatel juhtudel kutsub ere päike või vilkuv valgus koguni hooge esile. See võib tuleneda neerupealiste nõrkusest, mille tõttu pupillid ei tõmbu kiiresti kokku ja lasevad silma liiga palju valgust. Neerupealiste nõrgenemist võivad põhjustada krooniline stress või vale toitumine. (Stromfeld, Weil, 2006).

3. TÜÜBID

3.1. Tavaline migreen

See on haigusnähtudest kõige sagedasem vorm, esineb 80 protsendil juhtudest, millel reeglina puuduvad eelnähud. Osadel juhtudel täheldatakse siiski mõni tund enne hoogu iseloomulikke psüühilisi ja emotsionaalseid muutusi. Meeleolu on kas kõrgenenud või langenud, haige muutub aktiivseks või tuimaks. Peavalu hoog võib vallanduda igal ajal, kuid enamasti tekib see kas öösel või hommikul kohe, sagedane on haigete ärkamine peavaluga. (Thomas, 2001).
Tavalisel migreenil on sügav ja pulseeriv valu, mis võib kanduda ühelt peapoolelt teisele poolele või levida üle kogu pea ja liikuda kaela. Kannatajad on sageli tundlikud valguse, lõhna ja helide suhtes. Peavaludele võivad lisanduda oksendamine , kõhulahtisus ja urineerimise sagenemine, nagu klassikalisel migreenil. Tavalised nähud on veel ka peapööritus ja mõtlemise hägustumine. Tavalise migreeni hood kestavad kolm kuni neli päeva. (Stromfeld, Weil, 2006).

3.2. Oftalmiline migreen

See esineb 10 protsendil juhtudest ja selle vallandumisele eelnevad nägemishäired ehk visuaalne aura . Silme ette tekivad mitmesugused sakilised või tähe kujulised figuurid , virvendus ning nägemine võib kaduda poole vaatevälja ulatuses. On kirjeldatud ka mööduvat pimedaksjäämist ja hallutsinatsioone. Psüühika häired võivad esineda juba päev enne migreenihoogu või selle eelõhtul. Esineda võivad kõrgenenud meeleolu, suurenenud erutuvus , või vastupidu loidsuses ja depressioonis, näljatunne, unetus, haistmise ja kuulmise ülitundlikkus. Peavalu algab silma ümbruses, otsmiku- ja oimupiirkonnas. Valu võib olla lühiaegne ja kerge kui ka nii intensiivne, et inimene ei suuda mitte midagi teha. Kui peavalu on saavutanud kõrgpunkti, kestab peavalu 6-12 tundi ja vaibub peale täielikku väljamagamist. Valuhooga võivad kaasneda vegetatiivse närvisüsteemi häired. (Loogna, 1987).

3.3. Assotsieerunud migreen

Sellele migreenile on omased mööduvad tundlikkus- ja mootorikahäired, mis kestavad mõnest minutist kuni ühe tunnini, harva ka kauem. Enamasti peavalu hoo kõrgpunkti ajal tekivad halvatusnähud ühes käes, harvem jalas . Üksikutel juhtudel on täheldatud krampe käe, jala või näo lihastes. Ette tuleb ka kõnehäireid. Peavalu võib eelnähtudele kas eelneda või järgneda . Laadilt on ta samasugune nagu teiste migreeni vormide puhul. Mõnedel migreenihaigetel võivad esineda mööduvad mälulüngad ja hoo ajal on esikohal häired seedeelundite poolt. Harva esineb ka hooge, kus seedimishäiretele peavalu ei järgne. (Loogna, 1987).

3.4. Klassikaline migreen

Selle vormiga on tegemist 20 protsendil juhtudest. Aga need juhud on dramaatilised. Dramaatika esineb eelfaasis, mis annab endast märku kümme kuni kolmkümmend minutit enne peavalu algust. Peavalueelsel etapil võivad esineda veidrad nägemishäired. Mõnikord näevad migreenikud sähvivaid laike või neoonvärvides siksakmustreid. Mõned inimesed kogevad ajutist tunnelnägemist. Mõnel kannatajal halveneb valuhoo eel mõtlemisvõime ning neil on raske lauseid moodustada ja ennast väljendada. Eelnähtudeks võivad olla veel meeleolu kõikumine, väsimus, väikene palavik , nõrkus, tuimustunne, kirvendus, naha tundlikkuse suurenemine, ohter higistamine , kõhuvalu, kõhulahtisus ja tavalisest suurem urineerimisvajadus. Kolmekümne minuti jooksul need sümptomid annavad enamasti järele ja algab peavalu, sageli kas ühel silma poolel või ühe silma ümbruses. Kui peavalu on jõudu kogunud , võtab ta enda alla suurema piirkonna. Pea liigutamine teeb valu ainult hullemaks. Selle tagajärjel võivad tekkida migreenile lisaks ka lihaspingest tingitud peavalud. Lisaks peavalule tuleb taluda kannatajatel sageli ka iiveldust, oksendamist, kõhuvalu, külmatunnet ning mitmel pool kehas tekkivat valulikkust ja pakitsust. Sellised hood võivad kesta vähem kui tunni või ka kauem kui päeva. Väsimus ja valulikkus võivad vaevata sageli mitu päeva. (Stromfeld, Weil, 2006).

4. MIGREENIHOO FAASID

4.1. Eelfaas

Migreeni all kannatavad inimesed teavad, et hoog on tulemas, kuna nad hakkavad ennast halvasti tundma juba mõni tund enne peavalu algust. Selles faasis ilmnevad tujumuutused , väsimus, ärritus, seedehäired, külmatunne, kange kael . Võib tekkida isu mingi kindla toidu, eriti maiustuste järele. (Ostrov, 2002).

4.2. Aurafaas

Auraga migreeni puhul eelneb peavalufaasile aurafaas. Aurat kirjeldatakse kui seletamatut tunnet või aistingut, mis hoiatab haiget, et algab kohe järjekordne migreenihoog. (Peavalukeskus rohkem…., 2010).
Umbes kolmandikul migreeni põdejatest tekib enne peavalu algust aura, see on hulk närvisüsteemist tulenevaid sümptome, nägemishäired või tuimus. Tavaliselt tekib aura viis minutit kuni pool tundi enne, kui pea valutama hakkab. Kesta võib see kuni tund aega. Peavalu alates aura sümptomid nõrgenevad järk-järgult. (Ostrov, 2002).

4.3. Peavalu faas

Peavalufaasis vallandub tugev pulseeriv valu koos teiste sümptomitega nagu iiveldus, oksendamine, kõrgenenud valgus- või helitundlikkus. (Peavalukeskus rohkem…., 2010).
See on migreenihoo põhiosa. Kesta võib see faas neljast tunnist kolme päevani. Valu on tugev ja enamasti ühes pea pooles , kuigi võivad valutada ka pea mõlemad pooled. Valu on tavaliselt kas otsmikus või oimukohtades. Valu on tuikav ja algab kuklast. Migreenihoo jooksul võib valu muutuda tugevamaks ja see ägeneb mis tahes liigutamisel. Valuga kaasneb tihti iiveldus, kõhulahtisus või –kinnisus, oksendamine ning ereda valguse, müra ja mõningate lõhnade, näiteks sigaretisuitsu, parfüümi või kohvilõhna talumatus. Iseloomulik on söögiisu kadumine. (Ostrov, 2002).

4.4. Lahtumisfaas

Selles faasis hakkab peavalu juba järk-järgult järele andma. Paljud võivad magama jääda ja ärgates ilmneb sageli, et peavalu on kadunud. (Ostrov, 2002).

4.5. Järelfaas

Kui peavalu on lõpuks järele andnud tunnevad paljud ennast ülimalt väsinuna ja kurnatuna. Probleemid võivad tekkida keskendumisega, samuti esineb väsimust ja lihasvalu. Ainult väga vähesed tunnevad ennast järelfaasis terve ja energilisena. (Ostrov, 2002).

5. RAVI

5.1. Ravimtaimed

Ravimtaimed on meditsiini üks kõige vanemaid vorme. Taimedel on alati meditsiinis olnud tähtis roll ja tänapäeva sünteetilised ravimid on kopeeritud taimsete visandite pealt. On olemas ürte, millega saab leevendada valu ja põletikku, lõdvestada ja stimuleerida elundeid, võidelda mikroobide vastu ja ergutada immuunsüsteemi. Toniseerivad ürdid võivad ergutada organismi enesekaitsevõimet nakkuse vastu võideldes, millest on abi viirusliku peavalu korral. Taimed aitavad taastada õiget hormoonide tasakaalu ning mõned mõjuvad otseselt ka valuvaigistina. Ravimtaimi kasutades tuleb silmas pidada, et ürdid mõjuvad aeglasemalt kui tavaravimid. Paljud ravimtaimed on otsustunud katsete põhjal paljutõotavaks peavalurohuks. Üks tõhusamaid ravimtaimi migreeni vastu on lõhnav püreeter. Ingverist võib olla abi sellistel migreeni juhtudel, kus esinevad ka muud sümptomid nagu iiveldus ja oksendamine. (Thomas,2001).
Tänapäeval on kasutusel peamiselt kaks taimedega ravimise meetodit- Hiina ja läänemaailma meetod. Need erinevad teineteisest nii kasutavate taimede kui ka diagnoosimise tehnika poolest. (Ostrov, 2002).

5.1.1. Hiina taimeravi

Koos akupunktuuriga moodustab taimeravi keskse osa Hiina meditsiinist. Meditsiini mõistmiseks on vaja aru saada yin’i ja yan’i põhikontseptsioonist. Yin ja yang on vastandid, mis moodustavad terviku ning igaühes meist on mõlemast elemente. Nende tasakaalustamatuse korral aitab Hiina taimeravi mõistuse, keha ja emotsioonide tasakaalu ja harmooniat taastada. Ravimtaimed avaldavad sellele meridiaanile spetsiifilist toimet, mis on tasakaalustamatuse põhjustaja. Hiina taimedega ravijad ei ravi sümptomeid üksikult. Nad püüavad saada teavet üldise tervisliku seisundi, heaolu ja elustiili kohta. Kui migreen on diagnoositud, koostatakse vajadustele vastav retsept. Ravija koostab tavaliselt taimedest segu ja annab täpsed juhised manustamiseks. Mõne aja pärast tuleb minna uuesti konsultatsioonile, et saaks otsustada kas seisund on paranenud või ei. (Ostrov, 2002).

5.1.2. Läänemaailma taimeravi

Taimi kasutatakse ravimitena tervise taastamiseks ja säilitamiseks, hoides organismi tasakaalus taimede, lillede ja puude raviomaduste abil. Hiina ravimtaimedest erinevalt kasutatakse lääne ravimtaimi mitmel moel. Neid võib sisse võtta tablettide, kapslite, teede, keediste või tinktuuride kujul või kasutada välispidiselt kreemide või salvidena. Ravija esitab küsimusi, et saada aimu inimese elustiilist ja tervisest. Migreeni korral võetakse üldiselt seespidiseid ravimeid tableti või kapsli kujul. Ravija soovitusi järgides on enamik ravimtaimi ohutud , kuid mõned on suurtes kogustes mürgised. (Ostrov, 2002).

5.2. Homöopaatia

See on üks kõige delikaatsemaid ja kõige mõjuvamaid alternatiivravi viise. Ravi rajaneb printsiibil, et sarnane ravib sarnast. See tähendab, et haigele antakse ravimeid, mis muidu kutsuksid esile samu sümptomeid, mille all inimene kannatab. Homöoteraapia on põhjalikult läbi uuritud ning on tõestatud, et see toimib paljude erinevate emotsionaalsete ja füüsiliste seisundite korral. Eesmärk on ravida inimest tervikuna , nii et vastavalt valitud ravimitest võib abi olla ka pidevaid kroonilisi peavalusid põhjustavate füüsiliste ja emotsionaalsete seisundite ravimisel . Kuigi on olnud inimesi, kes on kiiresti vaevustest lahti saanud, on enamik uuringuid näidanud, et see on pigem aeglane, kuid toob kaasa kestva paranemise . Ravimid on ohutud ega kutsu enamasti esile ka kõrvaltoimeid. Need sobivad kõigile patsiendirühmadele. Ravimid valitakse igale inimesele individuaalselt. (Homöopaatia…., 2010).

5.3. Akupunktuur

Hiinas täheldadi nähtust, kus sõdurid, kelle keha oli täis nooletorkeid, paranesid vahel haigustest, mille käes nad pikemat aega olid vaevelnud. Sellega leiti, et haigusi saab ravida nahka teatud punktidest läbi torgates. Eluvoolu võivad takistada paljud asjaolud , sealhulgas emotsionaalsed seisundid ja haigused. Nõelte abil üritab akupunkturist aktiveerida patsiendi organismi energiakanaleid, ravida haigusi, ergutada immuunsüsteemi ja tugevdada organismi loomulikku paranemisvõimet. See on ohutu ja mõjub, tal pole teada mingeid kõrvaltoimeid. Selle mõju on kohene ning toime kestab kaua. Uuringud nõelravi mõjust on andnud paljutõotavaid tulemusi. (Thomas, 2001).

5.4. Hüpnoteraapia

Hüpnoteraapia on tõhus, isegi hambaarstid ja tohtrid on kasutanud seda tuimestuse alusel. See on üks vanimaid ravimeetodeid. Inimese psüühika jaguneb alateadvuseks ja teadvuseks . See, mis peitub meie alateadvuses, on sageli meie tervisehädade põhjuseks. Arvatakse, et hüpnoteraapia aitab immuunsüsteemi talitlust tõhusamaks muuta, olles ideaalne vahend hulga tervisehädade nagu peavalu ja muude stressist tingitud hädade ravimisel. Seda võib läbi viia spetsialist, kuid seda meetodit võib õpetada inimesele endale. Eriti on sellest abi sellise peavalu puhul, mis tuleneb stressit ja depressioonist. Ühe uuringu käigus on tähendatud, et hüpnoteraapia oli migreeni sümptomitest täielikul vabastamisel üle kolme korra tulemusrikkam kui tavaline ravim . (Thomas, 2001).

KOKKUVÕTE

Migreen võib tekkida kõigil, olenemata vanusest või soost. Kõige rohkem esineb seda naiste seas. Migreenihood võivad tekkida mistahes hetkel, kas hommikul ärgates, öösel või päeval. Valule eelnevad migreeniga kaasnevad sümptomid, mis on individuaalsed. Peale väsimustunde möödumist tunnevad haiged ennast tervena.
Migreen võib olla pärilik, enamasti on see päritud emalt. Ka tänapäeva elu soodustab migreeni teket. See võib tekkida halvast ilmast , päikesest, unerütmi muutusest, toidukorra ärajätmisest, mõningatest toiduainetest.
Migreeni korral tuleks pöörduda arsti juurde, ei tohi kasutada korraga rohkem kui ühte ravimit, mis arst on välja kirjutanud ja jälgida kogust, mis on määratud. Migreeni ravimiseks on palju erinevaid mooduseid. Referaadis olen lähemalt rääkinud võimalustest ravida end ravimtaimede abil, homöopaatiaga, akupunktuuriga ja hüpnoteraapiaga, kuid neid mooduseid on veel teisigi.

KASUTATUD KIRJANDUS

Thomas, P. Peavalu. Tln.: AS Pakett , 2001. 133lk.

Loogna, G. Peavalu. Tln.: Valgustus, 1987. 80lk.

Ostrov, R. Peavalud ja migreenid. Sinisukk , 2002. 128lk.

Stromfeld, J; Weil, A. Vabastage end peavalust. ERSEN, 2006. 212lk.

Terviseportaal. Migreen. 2001. http://www.inimene.ee/?disease=m&sisu=disease&did=142 (03. Jan. 2010)

Wikipedia. Migraine. http://en.wikipedia.org/wiki/Migraine (06. Jan. 2010)

Torn, V. 2006. Peavalukeskus rohkem aega ning mitmekülgsem peavalu käsitlus. http://www.epl.ee/?artikkel=315814 (06. Jan. 2010)

Teraapia. Homöopaatia. http://www.teraapia.com/?topic=78 (06. Jan. 2010)

Laanpere, E. Ravi. Peavalu- hädapärast haukuv valvekoer . http://www.kodutohter.ee/arhiiv/1102/main3.html (06. Jan. 2010)

Peavalu. Migreen. http://www.peavalu.ee/?mid=4&sid=1&lang=et (06. Jan. 2010)