Facebook Like

Iseloomu bioloogiline põhi (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks just selline kood ?
  • Mida nüüd takkajärgi on võimatu muuta ?
  • Mis teeb valgust valgu ?
  • Millised on eeldused selliseks suhtumiseks ?
 
Säutsu twitteris
SOTSIAAL - HUMANITAAR INSTITUUT
Sotsiaalteaduste teaduskond


MILLISED TUNNUSED RÄÄGIVAD,ET ISELOOMUL ON BIOLOOGILINE PÕHI?






TALLINN
2009
On esitatud küsimus – „Millised tunnused räägivad, et iseloomul on bioloogiline põhi?“ see küsimus ajab segadusse ning tõstatab paljusid teooriad esile. Seda tööd tehes lähtun arengu mõistest ja geneetikast ning keskkonnast.
Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumise hetkest, kuni surmani. Arengu temaatikaga tegeleb eelkõige arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millisel kiirusel ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu puhul käsitletakse tavaliselt eraldi füüsilist, kognitiivset kui ka sotsiaalset arengut. Ka selle põhjal saab teha järeldusi, kas iseloomul on bioloogiline põhi.
Arengupsühholoogia keskseid küsimusi on, kuivõrd mõjutab inimese arengut pärilikkus ja kuivõrd keskkond. Just keskkonnal, sest igal inimesel on sünniga kaasa antud oma kindlad iseloomujooned, kuid kui last kasvatatakse õieti, ei pruugi need iseloomujooned vallanduda. Kuid kui laps/nooruk/täiskasvanu võtab psühhogeenset ainet, siis võib see iseloomujoon vallanduda.
Inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus. Tugevasti mõjutab meid ka see, mida me õpime ja kuidas me õpitud omandame. Inimene suudab vastavalt keskkonnale ennast kujundada.
Inimesed on ainulaadsed seetõttu, et igaühe geneetiline programm on ainulaadne omamoodi, ja ka seetõttu, et me käitume paindlikult – kohaneme keskkonnaga erineval moel. Paradoksaalselt on selle paindlikkuse meie käitumisse programmeerinud meie geneetiline päritolu.
Samas Jaanus Remme ,Tartu Ülikooli dotsent filosoofiadoktor, Eesti TA KBFI teadur väidab, et elu ei põhine ainult geenidel.
Elujõudu, müstilist vis vitalist ehk entelehhiat on sajandeid peetud kõige elusa lahutamatuks koostisosaks. Küll on teda seotud organismi erinevate osade ja kehamahladega, hiljem on arenev teadus teda paigutanud mikroskoopi listesse rakustruktuuridesse ning seostanud teda eriti sageli just pärilikkusmehhanismidega. Tänapäeva geneetika ja biokeemia sunnivad seda salapärast jõudu taganema. Päriselt kadunud see visa tung aga siiski ei ole. Lühidalt võiks vis vitalist siduda nende protsessidega, mida kuidagi ei õnnestu katseklaasis käivitada, hoolimata sellest, et kõik protsessis osalevad komponendid on teada ja ka eraldatud. Näiteks ei ole pingutustele vaatamata õnnestunud katseklaasis kokku panna raku organelle (v.a. bakteriaalne ribosoom ), rääkimata juba elusraku sünteesist in vitro . Ilmselt ei ole elujõud peidus üheski konkreetses raku piirkonnas, sest kõigi elusraku osiste peenehitus on selge või selgub see peagi. Tänaseks on teda ka mitme organismi kogu päriliku materjali struktuur (DNA nukleotiidne järjestus). Hoopis salapärasem on aga eluprotsesside kulg, eriti nende protsesside, mida ei ole õnnestunud in vitro käivitada. Seepärast on mõtet otsida elujõu olemust just niisugustest protsessidest, pöörates erilist tähelepanu päriliku informatsiooni ülekandele. Pärilik teave säilib DNA primaarstruktuuri salvestatuna kromosoomides. DNAlt kirjutatakse komplementaarsuse alusel ümber RNA, milles geneetiline informatsioon on samuti nukleotiidse järjestuse kujul. RNAs sisalduv informatsioon on aluseks valkude sünteesil, translatsioonil. Seejuures muudetakse ribosoomide poolt RNA nukleotiidne järjestus aminohappeliseks järjestuseks valkudes. Kolmest järjestikusest nukleotiidist moodustunud geneetilise informatsiooni ühikule - tripletile ehk koodonile - vastab üks aminohape . Ribosoomides seatakse vastavusse RNA koodonite järjestus aminohappelise järjestusega valkudes. Selle vastavuse aluseks on geneetiline kood . Geneetiline kood on universaalne, s.t. kõigis elusorganismides ühesugune. See asjaolu on andnud kinnitust elu monofüleetilise päritolu hüpoteesile, mille kohaselt kõik elusorganismid pärinevad ühisest eellasest. Et bioloogias on erandid reegliks, siis on avastatud ka alternatiivseid geneetilisi koode, mis esinevad mitokondrites ja mõnel juhul päristuumsete organismide tsütoplasmas. Need erinevused on siiski tühised ja tõenäoseks tuleb pidada väidet, mille kohaselt mitokondrid kasutavad erinevaid koode, et tagada oma DNA säilimine selle eripära kaudu. Niisiis , tuleb veel kord rõhutada, et geneetiline kood on väga püsiv. Ajakirjandusest võib tihti leida ekslikku väidet, et ühe või teise haiguse tulemusel on toimunud tõsised muutused patsiendi geneetilises koodis. Tegelikkuses ei muutu aga kood vaid päriliku materjali paigutus , nukleotiidide järjestus DNAs ning niisuguseid muutusi nimetatakse mutatsioonideks.
Miks just selline kood?
Geneetilise koodi päritolu on omaette huvitav probleem, mis tänaseni lahendamata . Kas geneetiline kood tekkis pikaajalise evolutsiooni tulemusel ja on parim
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Iseloomu bioloogiline põhi #1 Iseloomu bioloogiline põhi #2 Iseloomu bioloogiline põhi #3 Iseloomu bioloogiline põhi #4 Iseloomu bioloogiline põhi #5 Iseloomu bioloogiline põhi #6 Iseloomu bioloogiline põhi #7 Iseloomu bioloogiline põhi #8 Iseloomu bioloogiline põhi #9 Iseloomu bioloogiline põhi #10 Iseloomu bioloogiline põhi #11
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 67 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor juulimaali Õppematerjali autor

Lisainfo

referaat
geneetiline kood , dna

Mõisted


Kommentaarid (1)

kito1234 profiilipilt
kito1234: aitas väga
13:34 10-03-2012


Sarnased materjalid

990
pdf
Maailmataju ehk maailmapilt 2015
88
doc
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused
198
doc
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID
524
doc
Arengupsühholoogia
106
pdf
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
107
docx
Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
15
docx
Arengupsühholoogia loengukonspekt
74
docx
Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun