" STAATILINE JA DÜNAAMILINE TESTIMINE Staatilisel testimisel ei käivitata tarkvara vaid uuritakse ja loetakse ainult koodi. Dünaamilisel testimisel käivitatakse tarkvara ja kasutatakse seda. KOODI TESTIMINE Koodi testides staatilise valge-kastiga on ennast ära tasunud, sest vead leitakse kiiremini üles. See on ülesanne mis nõuab palju ettevalmistamist, et oleks produktiivne. Uurimused näitavad, et see aeg mis ettevalmistamise alla pannakse on ennast ära tasunud. Et tarkvara produktsioon oleks veel huvitavam on võimalus automatiseerida palju tööd. Tarkvara vaatab koodi üle, et see vastaks vastavatele standarditele ja juhtnööridele. Tarkvara on arenenud juba sinnamaani kui sa lubad tal kõiki tasandeid kontrollida siis on võimalus, et ta leiab vea kiiresti üles, kui see on standardisse kirja pandud. Need testid ei leia muidugi kõiki vigu üles kuid see annab testijale võimaluse minna sügavamale programmi sisse, et leida rohkem vigu üles. ÜHILDUVUSE TESTIMINE
Tallina Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õpetool Õ26kj(S) HEMATOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMI UURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD HEMATOLOOGILISE HAIGE JUHTUM............................................................3 1. PERNITSIOOSSE ANEEMIA PATOFÜSIOLOOGIA................................................4 2. B12 VITAMIINI DEFITSIIDI PÕHJUSED...........................................................6 3. PERNITSIOOSSE ANEEMIA SÜMPTOMAATIKA.............................................8 4. RAHVUS JA PERNITSIOOSNE ANEEMIA.......................................................9 5. ASENDUSRAVI VIIS.................................................................................10 6. ASENDUARAVI LÕPETAMINE............................................................................11 7. Z-KUJULISE MANUSTAMISE VALIK....
lõhustamist (nad ei lõhusta aminohapeteni). 2.Maonõre lipaasid . Lipaasid on lipiide lõhustavad ensüümid. Maonõre lipaaside omapäraks on see, et nemad toimivad emulgeeritud rasvadele. Emulgeeritud rasvadeks on piimarasvad, seega omavad nad tähtsust seedimise kohalt imiku- ja lapseeas. Rinnapiima lipiide ja lehmapiima lipiide lõhustuvad ka. Vanemaks saades maolipaaside osatähtsus väheneb. Täiskasvanul on nende produktsioon väga tagasihoidlik või puudulik. Täiskasvanul lõhustab lipiide kõhunäärme lipaas, mis vajab oma toimeks sapi juuresolekut. Sappi aga imikul ei produtseerita ja esimesel paaril eluaastal alles hakkab produtseerima. 3.Lima Limal on kaitsefunktsioon happe söövitava toime eest. Lima produtseerivad limarakud. Sisaldab castle'i faktorit. Seda nimetatakse ka sisemiseks vereloome faktoriks. Väline vereloome faktor on vitamiin B12. See on hädavajalik erütrotsüütide tekkeks punases luuüdis
Energia salvestatud hulka GPP (gross primary productivity. Taimed kasutavad elutegevuseks ära u pool. See, mis üle jääb ja kätte saadakse NPP (net primari productivity). Ühikud: Korallrahudes on produktiivsus suurem, kui vihmametsades. Ookean üldiselt on tunduvalt vähem produktiivsem, kui maismaa. Kõige produktiivsem on ookean rannikualadel, kuna vesi on madalam ning toitaine ringlus on suurem (põhjast ülesse). Ookeani summaarne produktsioon on 2x väiksem kui maismaal, sest toitaineid raskem kätte saada. Ökoloogiline püramiid(ka toiduahel) igast tasemest läheb 90% energiat ära surnud orgaanilise ainena. Biomassipüramiidi alumised otsad ei pruugi olla väga laiad. Toiduahel energia liikumine läbi püramiidi. Toiduvõrgustik arvestatakse kõiki eri tasandite vahelisi suhteid (nt et ka taimed söövad loomi vms). Erinevate interaktsioonide rägastik. 50
(Jürimäe, Mäestu 2011) Tabel 3. Energiaproduktsioon maksimaalse pingutuse korral Pingutuse kestus Peamine energiatootmine Energiaallikas Märkused 1–4s Anaeroobne alaktaatne ATP 4 – 20 s Anaeroobne alaktaatne ATP + KrP 20 – 45 s Anaeroobne laktaatne ATP + KrP + glükogeen Laktaadi suur produktsioon 45 – 120 s Ananeroobne laktaatne Glükogeen + glükoos Laktaadi suur produktsioon 2 – 4 min Aeroobne + anaeroobne laktaatne Glükoos + glükogeen Laktaadi tekke vähenemine 4 – (10 - 30) min Aeroobne Glükoos Laktaadi väike
Uurimusi peamiselt närvisüsteemi normaalse ja patoloogilise histoloogia alalt. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 390) Külli Kangur (sünd. 25.märts 1949) ...bioloog, zooloog, kes lõpetas 1972 TRÜ bioloogina ning olnud 1977-1986 Zoloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur, 1986-89 teadur ja 1989. aastast vanemteadur. Uurimisalad: järvede makrozoobentose ökoloogia ja populatsioonide dünaamika, surusääsklaste süstemaatika, ökoloogia ja produktsioon ning kalade toitumine bentosest. Ta on aastast 1996 Peipsi järve elustiku seire ja 1988. aastast Peipsi uurimisteema juhte. [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 554) Ants-Johannes Martin (sünd. 21. august 1946) ...lõpetas 1971 TRÜ bioloogina ning täiendas end 1992 Taanis Arkuse ülikoolis, 1996 Rootsis Põhjamaade Rahvuakadeemias ja 1997 Norra Põllumajandusülikoolis. Aastatel
Beetaürtm aktiivselt konkreetsel teemal mõtleval inimesel Deltarütm sügavas unes inimesel. Aktivatsiooni-sünteesi hüpotees hüpotees, mille kohaselt võivad unenäod olla magava aju tegevuse kõrvalnähud Depressandid NS aktiivsust vähendavad ained Stimulandid aju-või kehafunktsiooni aktiviseeriva v ergutava toimega ained Une vajalikkus: 1. Keha paranemine ja ärkveloleku ajal ärakasutatud ainevarude taastamine (immuunrakkude produktsioon, kasvuhormooni sekretsioon, glükogeenivarude taastamine) 2. Neuronite aktiivsustaseme lätestamine, päeva jooksul tekkinud sidemete kinnistamine 3. Olek, milles loomad veedavad seedimiseks kuluvat aega või seda osa päevast, mil olud ei võimalda toitu otsida. Taju muutvad ained: depressandid (alko, unerohud, ravimid), stimulandid (kofeiin, kokaiin,amfetamiin). Hüpnoos-valu vähendamine,lõdvestus Hüpnootiline analgeesia-valu vähendamine hüpnootilise sugestiooni
mälu talletab ikka veel üsna hiljutisi mälestusi B-tüüpi esivanematest. Teil on A-tüübi madal maohappesus koos B-tüübi kohanemisega lihatoodetele. Kaalu vähendamiseks peaksite piirama liha tarbimist, süües seda väikeste kogustena koos aedviljade ja tofuga. Teie B-tüübi kalduvused kutsuvad esile samasuguse insuliini reaktsiooni, kui sööte harilikke aedube, maisi, tatart või seesamiseemneid. Insuliini pärsitud produktsioon põhjustab hüpoglükeemiat, veresuhkru vähenemist pärast söömist ja viib vähem tõhusa ainevahetuseni. Kaalukadu soodustavad tofu, mereannid, piimatooted, rohelised aedviljad. (171-173) AB-tüüp on terava ja tundliku A-tüübi ning tasakaalustatuma ja keskendunuma B-tüübi sulam. Tulemuseks on vaimne, mõnevõrra kihiline natuur, mis püüab innukalt haarata kõiki eluaspekte, tagajärgedele mõtlemata. AB-tüübi immuunsüsteem on parim sõber peaaegu igale
Stiimul võetakse väljas poolt sisse ja siis korratakse. M de Sade seksuaalse rahulduse puhul on lubatud kõik. Seksuaalsuses pole olemas midagi perversset. Keha ei vanane, kui stiimul on koguaeg käigus. Industriaal rock Bowie Punkrocki vastu signaalid/strateegiad 1. Kehalise materiaalse/madala seisu nõrkuse ületamine jumalikkuse kui metafoori kaudu. 60date hedonismi, seksuaalne vabanemine. U2 1984 - ei väljenda mehe/naise suhet, puudub funky ja negro beat. Laulu produktsioon on ruumiline 84" 1 plaadi lugu 1984 ,,Wak on Fire" ; It`s allright" funkilik ja afrolik ja toob seksuaalsuse (naise) sisse. Virtuaalne reaalsus(tehnoloogia) on vastus meie keha piiratusele ja probleemidele 2. Masinlikkuseks kui neutraalsuseks mille poole in püüdleb. Teadlikkus neutraliseerumises, oma kirgede tasakaalustamises. Lihaliku inimliku suretamine. Masinlikkus kui tee neutraalsusesse. Masinlik olemine. Küberneetika - /esialgne tõlge(tüürimees). N
Tsimetidiin läbib HEBi, mistõttu esineb kasutamisel ka KNS häireid, eriti vanematel patsientidel – segadus, desorientatsioon. Teistel H2- blokaatoritel – Iiveldus, oksendamine, lihasvalud, alkoholi imendumine suureneb. Puuduseks ka see, et lühiajalise ravi korral on haavandi retsidiivide tekke oht suur; samas pikaajalise ravi korral on kõrvatoimete tekke oht suur. 1.4.2. M-kolinoblokaatorid (pirensepiin) KOLINOBLOKAATORID: Atropiinsulfaat (M) – väheneb soolhappe ja pepsinogeeni produktsioon, palju kõrvaltoimeid! (k.a. mutsiini produktsiooni langus, nägemishäired, suu kuivus, urineerimisraskused jm). pirensepiin (M1) – valikulisem toime, vähem kõrvaltoimeid. •Pirensepiin (M1, M3 ) –valikulisem toimeM-kolinoretseptoritesse –vähem kõrvaltoimeidvõrreldes m.selektiivsete M-kolinoblokaatoritega –Kliiniline tähtsus tänapäeval väike 1.4.3. Prootonpumba inhibiitorid (omeprasool, lansoprasool, esomeprasool, pantoprasool).
millisena tulevikus tahetakse järve näha! Veekogude seisundi parandamise meetodid ● Altpoolt lähtuvad ("bottom up") ○ alandatakse biogeenide välis- ja sisekoormust. ● Ülalt lähtuvad ("top down") ○ eelkõige biomanipulatsioon ○ seisneb toiduahela ümberkorraldamises, et FP biomass efektiivselt kaladeni jõuaks. FP » ZP » lepiskalad » röövkalad ○ Kui FP produktsioon on oluliselt suurem ZP toitumise kiirusest, hakkab FP kogunema ■ Ülekaalu saab laguahel, vee omadused halvenevad » suureneb bakterite hulk » vähenevad hapnikusisaldus ja läbipaistvus Tervendamise eesmärgid ● Taastada järve kunagine “hea” seisund ● Välisilme muutmine lähtudes mingisugustest eetilistest tõekspidamistest. ● Produktiivsuse tõstmine ● Mingi liigi või koosluse kaitse
5. Inaktiveeritakse need ensüümid, mis soodustavad triglütseriidide ja glükogeeni lammutamist. Reserve selles faasis ei võeta kasutusele (3-4 h pärast söömist). 6. Insuliini mõjul rakus suureneb aminohapetest valgusüntees. Insuliini sekretsioon hakkab langema siis kui vere glükoosi tase hakkab normipiiridesse jõudma. Kui glükoosi tase hakkab piirinormidesse jõudma või lähenema alumistele väärtustele (3,3 kanti), siis suureneb teise hormooni glükagooni produktsioon (glükagooni produtseerivad kõhunäärme A-rakud). Glükagoonil on insuliinile vastupidised toimed. Glükagooni mõjul väheneb maksas glükagooni teke ja vastupidi suureneb glükoonist glükoosi teke (maksas). Maksas intensiivistub ka glükoneogenees s.o glükoosi saamine aminohapetest, püruvaadist, laktaadist ja glütseroolist. Intensiivistub ka lipolüüs s.o rasvkoes triglütseriidide lammutamine rasvhapeteks ja glütserooliks. TAGAJÄRG:
nälgimise ajal) · positiivne- lämmastiku omastamine ületab eritamise (haiguste paranemisfaas ja kasvueas) Valkude AV hormonaalne regulatsioon: kasvuhormooni, meessuguhormoonide, insuliini, türeoidhormoonide ja glükokortikoidide mõju. 1. kasvuhormoon- toime anaboolne (stimuleerib valkude sünteesi). Normaalne vaimne argeng ja norm keha proportsioonid. 2. türeoidhormoon- kiirendav valkude AV, ebanormaalne türeoidide produktsioon lapseeas- kehaproportsioonid normist väljas , vaimne areng pärsitud. 3. meessuguhormoonid- anaboolne toime (suurendab koevalkude sünteesi) testosteroon- eelkõige lihaskoes valgusünteesi stimuleeriv toime. 4. insuliin- stim valgusünteesi. Stim aminohapete transportimist verest rakkudesse, maksarakkudesse muudab valgusünteesi intensiivsemaks, stim mRNA sünteesi rakkudes.
Fred Jüssi- Õnnelik, kes on vahel õnnetu ,, Loodus on , inimene mõtestab . On raske kirjutada , kui pilgul ei ole ruumi . Asjad , millega koos elad , muutuvad omaks ja teevad sullegi ruumi . Minu ideaaliks on viljakas mittemidagitegemine . ,, Töö koostas 2009 Sisukord 1 . Elulugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3-4 2 . Intervjuu Fred Jüssiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5-8 3 . Fred Jüssi mõttekilde . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .9 4 . Fred Jüssi mõtteid taimedest . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 5 . Fred Jüssi raamatud , plaadid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11-12 6 . ,, Väike vahtrapuu ,, Fred Jüssi . . . . . . . . . . . . . . . ....
ei leia või mis on väga haruldased.Võimaldavad süstemaatiliselt kontrollida erinevate faktorite mõju uuritavale keelenähtusele ja keele protsessimist. Samas korpusandmete andmed on loomulikud ja võimaldavad uurida žanri, mida katselistega ei saa uurida. Moodustuskatsed, klassifitseerimiskatsed ja vastuvõetavuse hindamise katsed. Moodustuskatsed – vaba moodustuskatse (teha kindlaks, mis tähendused/kasutused katsealustele meeldivad), sunnitud valiku katse (vaba produktsioon on piiratud), väljamõeldud stiimuliga katsed. Arusaamiskatsed – klassifitseerimiskatse (keeleteadlase poolt valitud üksused tuleb hulkadesse liigitada), sarnasuse hindamise katse Eelis: eksperimenteerija kontrollib, mida manipuleeritakse ja mis jääb puutumatuks. Puudus: suur kontroll seab piirangud kasutatavatele materjalidele Sõltuv ja sõltumatu muutuja – Sõltumatud muutujad on uurija poolt manipuleeritavad
teiste siseorganite poole. Verervarustuse iseärasused: Maksa siseneb nii veen, kui ka arter. Põhiline vere varustus on veeni kaudu. Arteri ja veen hargnevad maksa sagarikus ja seal toimub vere segunemine. Maksa Funktsioonid: · Laguproduktide ekskretsioon-eemaldab aminohappest lämmastikku ja töötleb seda uureaks, eritub uriiniga. · Energia allikas- muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks. · Seedetarbainete produktsioon maksarakud toodavad sapi koostisosi(soolad,pigmendidm kolesterooli) · Sünteesib aminohapetest plasmavalke ja verehüübimisfaktoreid · Detoksikatsiooni funktsioon- lõhustab mürke ja mikroobide toksiini.(alkohol) · Inaktiveerib hormoone- insuliin, glükagoon, kortisool, aldosteroon, suguhormoonid · Veredepoo ja veedepoo Sappi toodetakse 800-1200ml ööpäevas Sapipõis- vesica fellea- mahutab 60ml sappi, ja funktsioniks on emulgeerida rasvu ja
vee saastumine; mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; looduse mitmekesisuse vähenemine; loodusressurside vähenemine. Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet.On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine.Õhu saastumine avaldub atmosfääris kasvuhoonegaaside tekkimise tõttu globaalse soojenemise näol. Kasvuhoonegaasid sisaldavad veeauru, süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiide ja osooni. Süsihappegaas lendub atmosfääri peamiselt fossiilsete kütuste ja puidu põletamisel. Metaan lendub atmosfääri kivisöe, maagaasi ja nafta tootmisel ning transpordil. Metaani atmosfääri paiskumise põhjuseks on ka orgaaniliste jäätmete lagunemine prügimägedel.
langeta Vähese treenituse korral aga ligi 60min juba tugev higistamine ja soolakaotus Tervisesportlasel võistlusel üle 90min on joomine juba vajalik Higistamine spordis · Vastupidavusalade võistlustel Jalgrattasõit, triatlon, ketvusjooks, suusatamine, sõudmine, aerutamine · Norm 1 liitrit vedelikku tunnis Temperatuuri tõustes päeva jooksul üle 30 suureneb oluliselt vedeliku vajadus · Higi produktsioon koormusel Kuni 0,5 l/t higi pole nähtav, sportlane juskui kuiv Higi nähtav 1 l/tunnis Max koormusel higi kuivab ja takistab jahenemist Higistamine jooksmisel (ml/tunnis) (W.Feil, T.Wessinghage 2005) Pingutu Keha- 10 15 20 25 30 se kaal kraadi kraadi kraadi kraadi kraadi suurus 70% 60kg 770 770 930 1095 1260 70% 70kg 945 945 1120 1295 1470
Ökoloogilised tegurid: *biootilised-seotud elusorganismidega(liigikaaslased,vaenlased,parasiidid,toiduobjektid) *abiootilised-temperatuur,valgus,niiskus,kekkond,õhuliikumine(kõik eluta tegurid) *antropogeensed-seotud inimesega(saastus,soode kuivatamine,metsaraie,liikide häirimine,võõrliikide sissetoomine) *valguse mõju: *kõige rohkem rohelisi taimi,sest valguse toimel toimub fotosüntees. *loomad oriendeeruvad valguse abil. *fotoperiodism-organismide elurütmid vastavalt valgustingimuste muutumisele(öö ja päeva pikkus) Nt:lindude ränne,talvepuhkuse valmistamine loomadel,lühipäevataim alla12h ja pikapäevataim üle 12h. *temperatuuri mõju: Kõigusoojastele rohkem mõju(temp. Sõltub keha keskkonnast) *eluaktiivsuse sõltumine(kohastumine erinevatele temp.) *ränded või talvine puhkuseperiood *optimum-kõige sobivama teguri väärtus ,kus on organismil hea elada.Mõlemale poole jääb taluvuspiir,sellest väljaspool enam elamiseks ei sobi. *Ökoloogiline ...
ümber olev vasktraat spermatosoide. 19.3. Hormoonpilli toimel munarakk ei vabane ja nii ei saa see viljastuda. Samas taastub viljastusvõime ruttu pärast pillide ärajätmist. 19.4. See meetod (välditakse suguühet ovulatsiooniperioodil) on suhteliselt ebakindel, sest tsüklis võib esineda ajalisi kõrvalekaldeid. Arvesse tulevad ka ootamatud keskkonnamõjud ning mehe spermatosoidide tegelik (antud perioodil) eluiga. 19.5. Selles faasis naise munasarjade funktsioon ja hormoonide produktsioon väheneb ja naise organism kohandub muutustele. KÜSIMUS Paljunemine 20. (A.Kurg. Geenivaramu: mis, kuidas ja milleks? Loodus, 07/08 2000. URL: http://www.loodus.ee/el/0008/geen.html) Error! Unknown switch argument. 20.1. Millist protsessi on joonisel kujutatud? 20.2. Kus ja millal (võimalikult täpselt) see protsess toimub? 20.3. Mida tähistavad tähed (a/A, b/B, c/C) kromosoomidel? 20.4. Miks on homoloogilised kromosoomid näidatud eri värvitoonides? 20.5
3. Hormonaalsed vahendid 4 Hormonaalse kontratseptsiooniga püütakse takistada munaraku arengut kas osaliselt või täielikult nii, et viljastumine ei oleks võimalik. Nende toimemehhanismid on: 1. ovulatsiooni pärssimine: pärsivad folliikulogeneesi ja ovulatsiooni blokeerides hüpotaalamus-hüpofüüs-munasarja seose, negatiivse tagasiside kaudu langeb FSH produktsioon. 2. mõju emakakaela limale: muudavad lima viskoossemaks, spermatosoididele raskemini läbitavaks. 3. mõju endomeetriumile: endomeetrium on õhuke, ei toimu tsüklilisi muutusi, kuna puudub ovulatsioon. 3.1. Pillid e. peroraalsed kontratseptiivumid 1. kombineeritud pillid: eristatakse ühe- e. monofaasilisi ja mitmefaasilisi (kahefaasilised, kolmefaasilised) preparaate. Kõik need preparaadid sisaldavad östrogeeni (etinüülöstradiooli
Omandatud immuunsus spetsiifiline reaktsioon kindla antigeeni suhtes. Kaitseb väljastpoolt sissetunginud haigustekitajate eest ning ründab ka kehaomaseid degenereerunud rakke samuti muutunud rakke (kasvajarakud). Immuunkompetentsed rakud tunnevad võõrkeha ära pinna struktuuri järgi ja moodustavad nende vastu spetsiifilisi antikehi. Süsteemil on nn immunoloogiline mälu sama antigeeniga kokkupuutel kiirem antikehade produktsioon. Kokkupuutel sama haigustekitajaga haigusele iseloomulikke sümptoome ei teki. Immuunsus on alati omandatud. 6. Haiguslikud muutused organismi ehituses Kõhetus e atroofia on elundite ja kudede mahu vähenemine, mis toimub rakkude väiksemaks muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus atrofeeruvad üksikud organid ja koed. Rõhkkõhetus elund on mingi pideva mehhaanilise rõhu all nt kasvaja.
Omandatud immuunsus – spetsiifiline reaktsioon kindla antigeeni suhtes. Kaitseb väljastpoolt sissetunginud haigustekitajate eest ning ründab ka kehaomaseid degenereerunud rakke samuti muutunud rakke (kasvajarakud). Immuunkompetentsed rakud tunnevad võõrkeha ära pinna struktuuri järgi ja moodustavad nende vastu spetsiifilisi antikehi. Süsteemil on nn immunoloogiline mälu – sama antigeeniga kokkupuutel kiirem antikehade produktsioon. Kokkupuutel sama haigustekitajaga haigusele iseloomulikke sümptoome ei teki. Immuunsus on alati omandatud. 7. Haiguslikud muutused organismi ehituses Kõhetus e atroofia – on elundite ja kudede mahu vähenemine, mis toimub rakkude väiksemaks muutumise teel. Üldine kõhetus e kurtumus nt nälguse tagajärjel. Paikne kõhetus – atrofeeruvad üksikud organid ja koed. Rõhkkõhetus – elund on mingi pideva mehhaanilise rõhu all nt kasvaja.
insenergeneetika vallas. See voimaldab leida genoomi piirkonnad, mis kodeerivad proteiinide sunteesi ja maarata ka proteiinide aminohappelise koostise. Rekombinant DNA tehnoloogia ja insenergeneetika Pohiliselt on kolm ainevaldkonda, kus insenergeneetikal on lahiajal laiem perspektiiv. (1) Teatud spetsiifiliste molekulide tootmine suurtes hulkades. Siia kuuluvad esmajoones DNA ja RNA molekulid, kuid samuti mitmesuguste proteiinide produktsioon, millele eelneb vastava geeni viimine sobiva peremehe genoomi (eelkoige bakterid, kuid ka taimed ja loomad). Sel teel on voimalik produtseerida nii ensuume kui hormoone kui ka viiruse kapsliproteiine, mida saab kasutada kui vaktsiine. (2) DNA-sondide loomine infektsioonide, defektsete geenide ja ka resistentsuse ning mistahes muid tunnuseid kandvate geenide lokaliseerimiseks genoomis. (3) Transgeensete (liigivooraid geene omavate voi teatud liigiomaste geenideta organismid)
Kestev hüpoglükeemia tekitab tõsiseid probleeme, sest närvikoe, embrüonaalsete kudede, testiste, silmaläätse, silma sarvkesta, neeru säsiolluse, erütrotsüütide primaarseks "kütuseks" on glükoos. Näiteks vajab inimese aju 10-130 g glükoosi päevas. Glükoosi biosüntees on oluline ka kestva intensiivse kehalise koormuse puhul. Väga tundlik hüpoglükeemiale on vastsündinute (eriti enneaegselt sündinute) organism, kuna glükoneogeneesi võimsus on veel tühine ja ketokehade produktsioon on väga limiteeritud, ka glükogeeni varu on neil tagasihoidlik. Glükogeen Inimorganism saab glükoosi 3 allikast: * toit (paratamatult perioodiline ja kohati puudulik) * glükoosi biosüntees ehk glükoneogenees (sõltub lähteainete kättesaadavusest) * glükogeeni lõhustamine (organismi ajutine glükoosi varu, millest vajadusel vabastatakse kiiresti ja piisavalt glükoosi) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
*Adenohüpofüüsi talitl. regul.Ht tuumades produts. väikese molekulmassiga peptiidhormoone, mis mõjutavad H eessagara talitlust. Olenevalt toimele jaotatakse:(stimuleeriv) riliising- ja (pidurdav) inhibiitorhormoonideks. Hüpofüüsi eessagara glandroopsed H-d-toimivad teiste end-kriinnäärmete suhtes. Nende vahendusel adenohüpofüüs kontrollib teiste sisenõrenäärmete talitlust. *Kortikotropiin e. adrenokortikotroopneH - ACTH funkts kortisooli produktsioon ja vabanemise stimul. neeru-pealise koores. *Türotropiin e.türeoidnääret stimuleeriv H- funkts türeoidhormoonide sünteesi ja sekretsiooni stimuleerimine kilpnäärmes ja ka viimase kasvu soodustav toime. *gonadotropiinid- folliikuleid stimul H+luteniseeriv H-stimuleerivad sugurakkude produktsiooni sugu-näärmetes(ka nende kasvu) ja küpsemist muna-sarejades ja munandites.FSH soodustab folliikulite valmimist munasarjas ja seemnerakkude valmimist testistes
Eritab veel sapiga hemoglobiini laguprodukte 2. Energia allikas. Muudab insuliini juuresolekul glükoosi glükogeeniks, mida ta endas ladestab. Glükogeen muudetakse maksas glükagooni juuresolekul glükoosiks. Need on tähtsad mehhanismid veresuhkrupeegli taseme hoidmiseks. On võimeline muutma süsivesikuid rasvadeks. Muudab ladestatud rasva selliseks, mida saab kasutada energeetilisel otstarbel. Produtseerib soojust, kuna omab kiiret ainevahetust. 3. Seedimisabiainete produktsioon. Maksarakud produtseerivad sapi koostisosi (sapisooli, sapipigmente, kolesterooli). Sapisoolad ja -happed kindlustavad peensooles rasvade emulgeerimist, et need alluksid lipaaside toimele, samuti võimaldavad A ja D vitamiinide resorbeerumist. 4. Maksas esinevad suured vitamiinide varud -vit.B12-antianeemiline faktor -rasvlahustuvad vit. A, D, E, K -vesilahustuvad vit. riboflaviin, nikotiin, foolhape
mikroorganismideks. Nt pärmseened. 18. Keemiliste välistegurite mõju mikroorganismide elutegevusele Esiteks pH keskkonna leeliselisusel või happelisusel on suur mõju b-le. Selle mõjul võib muutuda keskkonna aktiivsus mis mõjutab mikroobide biokeemilist aktiivsust ja biokeemiliste reaktsioonide iseloomu. Nt pärmseened mood happelises keskkonnas suhkru kääritamisel suurtes koguses alkoholi, kuid leelises keskkonnas suureneb järsult glütseriini produktsioon. Seega keskkonna reaktsiooni muutus võib mõjutada raku ainevahetust. Iga mikroobi elutegevus on võimalik teatud kindlates pH tingimustes ja väljaspool neid ta hukkub. Hallitusseentele sobib nõrgalt happeline keskkond(5-6). Suurem osa b-le sobib, aga neutraalne keskkond või nõrgalt leeliseline. Nad ei kasva keskkonnas pH-ga alla 4 ja üle 9. Kuid võivad säilida sellistes tingimustes eluvõimelistena siiski pikemat aega. Eriti ebameeldiv on happeline roiskuvatele
Mõõdetakse kas energeetilistes ühikutes (J ruutmeetri kohta aastas) või kaaluühikutes (grammi ruutmeetri kohta sekundis) Ookean on tunduvalt vähem produktiivne kui maismaa. Upwelling - toitainete pidev väljapuhumine see toimub peamiselt maismaa äärealadel. Ookeanide keskalad on nn kõrbed. Ookeani kõrbetes on populaarseim limiteeriv element Fe (järgmisena P) Raua allikaks on peamiselt Sahara. Ookeani summaarne produktsioon (GPP) on umbes 2 korda väiksem kui maismaal. 62. Energiavood ökosüsteemides. Troofilised tasemed , ökoloogilised püramiidid, toiduahel, toiduvõrgustik? Energiat vt. Eelmisest küsimusest Ökoloogiline püramiid: 1. Primaarprodutsendid, esmased tootjad. Kui mingi hingamine juba maha arvatud, siis see hingamine on NPP. Selle klotsi selga joonistatakse järgmine troofiline tase. Energia, mis ühelt troofiliselt tasemelt teisele liigub, jääb tavaliselt 10% piiridesse
ainete ülejääk ja kumuleeriminie. Sood muutuvad hapnikuvaeseks, happeline keskkond Okaspuumets, poollagunenud orgaaniliste ainete kõdu Eutrofeerumine, veekogude mudastumine, kinnikasvamine. Troofiliste tasemete puhul - energia ülekanne iseloomustab produktsiooni energia ja toiduenergia suhe, mida nimetatakse troofiliste tasemete energeetiliseks efektiivsuseks. Koosluse produktsioon - biomassi juurdekasv ajaühikus Toiduahel - energia ja aine liikumine tootjate kaudu lagundajateni, seos teiste organismide ja taimede vahel Laguahel - toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmasest tarbijast ja lagundajast ja lõpetab mikroobiga, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerimiseni Bioloogiline püramiid - astmeline, troofidega... Ökosüsteem - koosluste ja sellega seotud keskkonna vastastikku seotud tervik, mis hõlmab teatud piirkonna kõikide elusorganismide
Eemaldatakse rohkem CO2 (pH nihe aluseliseks, karbonaatide kontsentratsiooni püütakse neerude kaudu langetada, väheneb puhversüsteemi mahtuvus) Temperatuuri ja niiskuse langus (vee kaotuse suurenemine) päikese(UV kiirguse) koormuse kasv (vereplasma mahu langus, südame töö efektiivsuse langus, O2 transpordi efektiivsuse langus) piimhappe konsentratsiooni tõus Langeb töövõime: suureneb laktaadi produktsioon, puhversüsteemi kaitse on pärsitud, langeb max hapnikutarbimine, kasvab südame löögisagedus Õhurõhk langeb, hapniku tihedus väiksem -> peame rohkem sissehingama ja ventileerima, et saada vajalik hapniku hulk kätte -> viime kehast välja süsihappegaasi -> hingame välja kuiva keskkonda vett -> kaotame palju rohkem vett, isegi kui ei higista silmnähtavalt Kohanemine kõrgusega organism suurendab (aeglaselt) punaliblede ja hemoglobiini sünteesi
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Erinevused 2 tüübi vahel on toodud allolevas tabelis 1 (Doyle et al., 2007). 9 Tabel 1. B. cereus’e toidutekkeliste haiguste võrdlus (Doyle et al., 2007) Omadus Kõhulahtisuse sündroom Emeetiline sündroom Haigestumist põhjustav 105-107 (kokku) 105-108 (rakke 1g kohta) doos Toksiini produktsioon Peensooles Toidus Toksiini tüüp Proteiin; enterotoksiin Tsükliline peptiid; emeetiline toksiin Inkubatsiooniperiood 8 – 16 h (vahel >24 h) 0.5 – 5 h Haiguse kestus 12 – 24 h (vahel mitu päeva) 6 – 24 h
Kopsuarteri ja aordi vaheline juha (Botallo) tagab lootele vereringe, kuid peale sündi, mil lülituvad töösse ka kopsud, peaks arterioosjuha sulguma (tavaliselt esimese elukuu lõpuks, hiljemalt esimese eluaasta jooksul). Looteeas ja esimestel elupäevadel on kopsuringe seotud süsteemse ringega avatud arteriaalse juha kaudu. Üsasisese keskkonna madal hapniku ja kõrge prostaglandiinide sisaldus hoiavad lootel arteriaalse juha avatuna. Prostaglandiinide hulk looteeas on kõrge. Nende produktsioon toimub platsentas. Normoloogia kohaselt hakkab sünni järgselt rõhk kopsuvereringes kiirelt langema, sest kopsuveresoonkond laieneb. Esimeste hingetõmmetega tõuseb O2 sisaldus ja langeb prostaglandiinide sisaldus vastsündinu veres. Tänu sellele kontraheeruvad arteriaalse juha seina silelihased, juha lüheneb ja valendik sulgub. Samas sünni järgselt ka platsenta eemaldatakse ja prostaglandiinide produktsioon lõpeb.
dikloraani (dichloran). Selektiivsöötmed, mis toetuvad üksnes inhibiitoritele, on väga harva piisaval määral efektiivsed, tagamaks konkurentsmikrofloora pärssi- mist. Sihtmärk-organismide nähtavaks muutmiseks sisaldavad mitmed söötmed 35 indikaatorsüsteeme. Näitena võiks tuua VRBL-agari, kus laktoos fermenteeritakse coli-laadsete bakterite poolt, millega kaasneb happe produktsioon. See muudetakse nähtavaks pH-indikaatori fenoolpunase poolt, mis muudab kolooniad punaseks. Alternatiivseks indikaatorsüsteemiks on rauasoola ja naatriummetabisulfiti kombi- natsiooni kasutamine söötmetes, mis tänu sadestunud raudsulfitile muudab kolooniad mustaks. Paljud söötmed kasvatavad spetsiifilise välimusega kolooniaid, kuid sellegipoolest tuleb nende kuuluvuse identifitseerimiseks teha täiendavaid
• väiksem liigiline ja geneetiline mitmekesisus • palju väiksem varieteetide mitmekesisus kui vabalt elavatel liikidel • lihtsustunud toitumisvõrgustik ja väike troofiliste tasemete arv (3...4) • Vähe orgaanilist materjali jõuab laguahelani • Mulla huumusesisaldus väiksem • Puuduliku iseregulatsiooni tõttu on reguleerija rollis inimene Põllumajanduse mõju elustikule ja produktsioonile AGROÖKOSÜSTEEMI PRODUKTSIOON • Sõltub väga paljudest teguritest: taimeliik, kliima, mullaomadused, toiduahela konsumendid, aineringete kulgemise kiirus, taimede fotosünteesi intensiivsus, temperatuurioptimum, jne. • Saagikoristusega siseneb inimene toiduahela esimesesse astmesse • Saagiga eemaldatavad toitained tuleb väetistega tagasi anda • NB! Produktsiooni hulka kuuluvad ka umbrohud LAGUNEMINE AGROÖKOSÜSTEEMIS
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
nende preparaatide kestvuskasutamine pole otstarbekas. Kuigi anatsiidid on samalaadese kliinilise efektiga on H2 –blokaatorite kasutamine mugavam ja neil puuduvad väljendunud toime mao moorikale CIMETIDINUM – parent. Ip, RANITIDINUM -> ISE – Rannibal,Ranisan, Zantac IIp. FAMOTIDINUM – Quamatel. Kasutamine: - mao- ja kaksteistsõrmiku haavandid - GERD - gastriini ülemäärane produktsioon HCl liiga kõrge tase ülitugev happesus ohtlik! Manustamine: - ette nähtud ravikuur tuleb läbi viia!!- haavad. 8-12 nädalat. - Ranitidiin –PO hommikul ja õhtul või ainult ööseks, on pikema toimega F II Seedetrakti ravimid 4 201272013 Antatsiide võtta 1 tund enne või 2..3 tundi pärast neid preparaate
Fagotsüüdi pinnal on retseptorid, mis hõlpsasti seonduvad opsoniinide molekulidega. Ilma opsinatsioonita ei saa toimuda enamik fagotsütoosist. 3. Interfreoon · Nii tähistatakse gruppi antiviiruslikult mõjuvaid glükoproteiine, mida peamiselt lümfotsüüdid produtseerivad infitseerumise puhul haigusetekitajatega, eriti viirustega, aga ka bakterite, parasiitide ja kasvajatega · Kuuluvad tsütokiinide hulka · Interferooni produktsioon toimub kiiresti (mõne tunni jooksul), nii et teatav kaitse sissetunginud viiruste paljunemise vastu on garanteeritud juba enne spetsiifiliste antikehade hulga kasvu veres. · Interferoon Inhibeerib viiruste replikatsiooni peremeesrakus Aktiveerib NK-rakud Soodustab antigeeni esitlemist lümfotsüütidele 4. Komplement · Komplemendisüsteemi kuuluvad vähemalt 25 veres ja koevedelikes olevat valku,
suurendab aldosterooni eritumist neerupealiste koorest.(3) Angiotensiin II tekitab ka janu, mis suurendab organismi vedeliku hulka. Angiotensiin II on üks tugevaimatest vererõhku tõstvatest ainetest. Renniini eritades suudavad neerud kogu organismis tõsta vererõhku, eelkõige siis kui neerudes on hapnikuvaegus, nt kui vereringe on häirunud veresoonkonnahaiguse tõttu. (1) Angiotensiini toimel suureneb ka aldosterooni produktsioon, mis suurendab Na+-ioonide resorptsiooni nefroni distaalses osas ja naatriumi väljutamine organismist väheneb. See diureesi mõjutav süsteem on reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem. Südamekoja lihasrakud eritavad kodade venimise korral vereringesse atriaalset natrireetilist peptiidi (ANP)-atriopeptiidi, mis suurendab naatriumioonide ja vee eritumist neerudes ja laiendab veresooni. Atriaarset natriureetilist peptiidi stimuleerib eriti parema koja venitus
vererakud. Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Kõikidel vererakkudel on piiratud eluiga ja neid produtseeritakse pidevalt juurde. Vererakud jagunevad: erütrotsüüdid, leukotsüüdid ning vereliistakud e.trombotsüüdid. Vereloome tüvirakud asuvad luuüdis. Iga rakutüübi produktsioon on kontrollitud individuaalselt. Vereloomet e. hemopoeesi reguleerivad valgulised faktorid. Paremini uuritud faktor on erütropoetiin, mida toodavad neeru rakud. Krooniliste neeruhaiguste puhul, kui er ütropoetiini produktsioon langeb ja sellest tekib aneemia e. kehvveresus, kasutatakse erütropoetiini raviotstarbel. 28. Immuunvastuse vormid. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni faasis, milles mikroorganismid
Fagotsüüdi pinnal on retseptorid, mis hõlpsasti seonduvad opsoniinide molekulidega. Ilma opsinatsioonita ei saa toimuda enamik fagotsütoosist. 3. Interfreoon · Nii tähistatakse gruppi antiviiruslikult mõjuvaid glükoproteiine, mida peamiselt lümfotsüüdid produtseerivad infitseerumise puhul haigusetekitajatega, eriti viirustega, aga ka bakterite, parasiitide ja kasvajatega · Kuuluvad tsütokiinide hulka · Interferooni produktsioon toimub kiiresti (mõne tunni jooksul), nii et teatav kaitse sissetunginud viiruste paljunemise vastu on garanteeritud juba enne spetsiifiliste antikehade hulga kasvu veres. · Interferoon Inhibeerib viiruste replikatsiooni peremeesrakus Aktiveerib NK-rakud Soodustab antigeeni esitlemist lümfotsüütidele 4. Komplement · Komplemendisüsteemi kuuluvad vähemalt 25 veres ja koevedelikes olevat valku,
N ii lõhustunud valkude kui rasvade mõjul duodeenumile eritab duodeenum vereringesse pankreosümiini (koletsüstokiniini). Kui nõre jõuab kõhunäärmesse, mõjutab ta oluliselt ensüüme sisaldava pankreasenõre eritumist näärmerakkudest. - Parasümpaatiline innervatsioonsuurendab ja sümpaatilineNS vähendab nõre hulka. - sümpaatiline NS aktiveerib sfinkterite tegevust (sulguvad). MAKS HEPAR Funktsioonid: 1. seedimise abiainete produktsioon: sapisoolad, -pigmendid, kolesterool 2. laguproduktide ekskretsioon 3. eneriaallikas - glükoosi ainevahetus (organism talletab glükoosi vaid glükogeeni kujul ja maksas, vajadusel muudetakse üheks või teiseks), ladestunud rasva selliseks, et seda saab kasutada 4. vitamiinide varukoht: B12, rasvlahustuvad vit (DEKA), vesilahustuvad vit (B3, foolhape) 5. sünteesib aminohapetest plasmavalke ja verehüübimisfaktorid 6. detoksikatsioon: mürgitustab mikroobide toksiinid, ravimid, alkoholi 7
Iga vererakkude diferentseerumise rada reguleeritakse individuaalselt. Täiskasvanud organismis toimub vereloome luuüdis ja põrnas, harvem (peamiselt patoloogiliste seisundite korral) ka maksas, neerudes, neerupealistes ja rasvkoes. Kõikidel vererakkudel on piiratud eluiga ja neid produtseeritakse pidevalt juurde. Vererakud jagunevad: erütrotsüüdid, leukotsüüdid ning vereliistakud e.trombotsüüdid. Vereloome tüvirakud asuvad luuüdis. Iga rakutüübi produktsioon on kontrollitud individuaalselt. Vereloomet e. hemopoeesi reguleerivad valgulised faktorid. Paremini uuritud faktor on erütropoetiin, mida toodavad neeru rakud. Krooniliste neeruhaiguste puhul, kui er ütropoetiini produktsioon langeb ja sellest tekib aneemia e. kehvveresus, kasutatakse erütropoetiini raviotstarbel. 28. Immuunvastuse vormid. Kaasasündinud immuunsus kaitseb peremeesorganismi varases infektsiooni
Mida lähemale tegelikkusele õnnestub katsesituatsioon kujundada, seda lähemale liigub valedetektori tulemus 50%-le. Valetamise "avastamine" produktsiooni analüüsi kaudu. Statement validity assessment Laste joonistused ei võimalda hinnata seda, mida laps ,,tegelikult mõtleb" või mis ,,tegelikult toimus". Visuaalne info võib olla üheks suhtluskanaliks, kui sõnavara on puudulik, või kui inimesel on kõnehäire. Graafiline produktsioon võimaldab hinnata ruumitaju häirete olemasolu. Tõesuse kriteeriumidele rajanev sisuanalüüs: Criteria-Based Content Analysis (CBCA) - tüüpi meetodid Udo Undeutsch, alates 1950. Väitis, et laste ütlused kogetud sündmuste kohta erinevad väljamõeldistest teatud kindlal viisil, süsteemipäraselt. Ta määratles tunnused, mis peaksid olema tõesuse indikaatoriteks: Meetodi kriitika: - korralikud uurimistulemused puuduvad
täisvalgusest. St. sellest suurem valguse hulk fotosünteesi intensiivsust ja seega puude juurdekasvu enam ei mõjuta. 2. fotosünteesi intensiivsusest- fotosünteesi intensiivsus lehe- või okkamassi kohta sõltub suuresti puuliigist ja puu kasvuklassist (on allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel puudel). 3. lehtede, okaste pinnast suuremate, valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). Mida rohkem lehti või okkaid, seda suurem fotosünteesiv mass. Nii on meie peamiste lehtpuude (kased, lepad) lehepinnaindeks (LAI, näitab mitu m2 lehepind on 1m2 kasvupinna kohta) vahemikus 3-5 m2/m2, siis kuusikutes võib see ulatuda ca 15 m2/m2. Näiteks, kuigi kuusel toimub fotosüntees umbes 5 korda väiksema intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne
ning Rootsis Uppsala ülikoolis. Eesti Keele Instituudis ühendati 1999. a murdesektoriga soome-ugri keelte sektori vähesed jäänused, sektori uueks nimetuseks sai eesti murrete ja lähisugukeelte sektor. See muudatus ei ole aga tähendanud murdeuurimise sisulise tähtsuse ja osakaalu vähenemist EKIs. EKIs on murdeuurijatena praeguseni tööl enamik neist teadlastest, kes juhtisid murdesektori projekte ka aastal 1992. Sektori teaduslik produktsioon on olnud erakordselt rikkalik. Peaaegu kõiki EKI praeguseid murdeuurijaid ühendab kuulumine sõnaraamatu töörühma (Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, töörühma juht Jüri Viikberg). Marja Kallasmaa uurib kohanimesid. Järelkasvu on sektor saanud rohkem TPÜ lõpetanutest. Neist Kaire Pihelgas ja Taimi Rosenberg on osalenud Helmi Neetari poolt juhitud Hargla morfoloogia projektis. TÜ lõpetanud
tugevam kui esimesel kokkupuutel 3. Immuunsüsteemi mehhaanilised barjäärid Nahk Lima Ripsepiteel Maohape ja sapp Kudede tropism – retseptori olemasolu ja sobivus teatud mikroobide adhesiooniks Normaalse mikrofloora kolonisatsiooniresistentsus 4. Loomuliku immuunsuse mehhanismid Komplemendi süsteem Fibronektiin Rakulised kaitsemehhanismid (fagotsüüdid, NK-rakud) Interferooni produktsioon Põletik Metaboolsed muutused 5. Komplemendisüsteemi ülesanded: 1) Algatada põletikureaktsioon – kutsub fagotsüüdid 2) Soodustada fagotsütoosi – vahendab mikroobide opsonisatsiooni ehk teeb mikroobid söödavaks, nii saavad nad siseneda fagotsüütidesse 3) Kahjustada immuunkomplekse koos seerumkompleksidega – et vähendada kudede kahjustusi 4) Gram-negatiivsete bakterite lüüs – toimub ainult siis, kui on aktiveerunud kogu komplemendi kaskaad 6
Testosterooni sekretsioon sõltub ööpäevarütmist, olles kõrgeim varahommikul. Ööpäevarütmi võib segada tugev kehaline aktiivsus ja stress. Umbes 1 3% testosteroonist on veres vaba ja bioaktiivsena, umbes 10% seotud suguhormoone siduva globuliiniga ja ülejäänu albumiin-seotud. Meeste veres on vaba bioaktiivse testosterooni sisaldus u 20 korda kõrgem kui naistel. Pärast sündi kuni puberteedieani on testosterooni produktsioon minimaalne. Testosterooni tekke maksimum saavutub 20 30 eluaastaks. Testosteroon toimib tagasisidestuslikult hüpotalamusele, inhibeerides GnRH produktsiooni ja vabanemist. · Östrogeenid (ästradiool E2, östroon E3 ja östriool E1) Toime. Östrogeenidest on bioaktiivseim E2. Östrogeenide toimel arenevad suguelundid, kujunevad sekundaarsed sugutunnused, formeerub menstruaaltsükkel. E2 ja progesterooni koostöö tagab emaka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
