TERVISLIK TOITUMINE (0)

1.sisukord

SISUKORD

2. SISSEJUHATUS

Teema on valitud pisut ka isiklikel põhjustel, kuid eelkõige huvi pärast inimeste toitumisharjumuste vastu ning selleks, et näha, milliseid võimalusi pakutakse. Samuti on teema valik tehtud seetõttu, et ajakirjanduses pidevalt üritatakse meid panna vältima mingisuguseid teatud toiduaineid, pidevalt tehakse kuskil uuringuid selle kohta, kuidas üks või teine toiduaine võib jäädavalt meie tervist kahjustada. Minu hüpoteesiks on see, et kõiki toiduaineid võib tarbida, kuid teatavas koguses ning et end piirates, muutub inimene pigem stressialtiks ja/või kurjaks.
Tervislikust toitumisest räägitakse tänasel päeval palju. Niisamuti vaieldakse ja leitakse pidevalt uut tõestusmaterjali erinevate ´´kõige õigemate´´ toitumisharjumuste kohta. Selle töö eesmärgiks on objektiivselt vaadelda erinevaid võimalusi ja leida kuldne kesktee , seejuures vältides äärmuslikke dieete.
Töö meetoditeks on eelkõige kirjanduse uurimine , niisamuti internetis pakutava materjali läbitöötamine.
Töö esimeses osas on ülevaade toitumisest kui sellisest, edaspidi arutlen põhjalikumalt kindlate toitumisharjumuste ja eluviiside üle.

3. Toitumisest üldisemalt

Üks tähtsamaid võimalusi oma tervise mõjutamiseks on jälgida, mida me sööme. Ebatervislik toitumine – liiga palju loomset rasva, soola, suhkrut, ja kunstlikke lisaaaineid – võib meie keha, eriti südant, veresooni ja neere, parandamatult kahjustada. Tervislikult toitudes võime kasvatada vitaalsust, immuunsust ja eluea pikkust. (´´Toit kui ravim ´´ Cousin 2001, lk 6)
Toitumine on olnud tähtis ja saab üha tähtsamaks inimese tervise säilitamisel ning haiguste ennetamisel. Ebaõige toitumine pikema aja vältel võib esile kutsuda ni vaimse kui ka füüsilise töövõime languse ja enneaegse vananemise. Paljude haiguste otsene põhjus võib peituda valede toiduainete valikus ja ka valede tehnoloogiliste võtete kasutamises toidu valmistamisel. Õigesti valitud toit mitte üksnes ei aita vältida haigusi, vaid paljusid haigusi ka ravida.
Kahjuks ei ole tänapäevane toit selle väärtusega, mis ta oli kunagi ammu . Toiduainetööstus on kiirelt arenenud ja müügile saabuvad paljud toiduained rafineeritult, veel enam säilitus- ja värvainetega, maitseparandajatega, suhkruasendajatega, lõhnatugevdajatega, stabilisaatoritega, liigsete väetisainetega ja teiste lisaainetega. Ei ole täpset tõestust lisaainete kahjulikkuse kohta, mis võivad organismis tunda anda veel aastate pärast. Igal juhul peavad lisaainetega (eriti säilitusainetega) töödeldud toiduaainetest loobuma väikelapsed ja allergikud.
Iidsetest aegadest alates on püütud koostada toidusedeleid, mis sobiksid igaühele ja
rahuldaksid organismi vajadused täielikult. Sellist universaalset toitumist ei ole, paratamatult rahuldab igaüks oma vajadused omamoodi, kuid soovitusi õigeks valikuks peavad toitumisspetsialistid ikka jagama. Õige toitumissoovitus peab olema füsioloogiliselt ja biokeemiliselt põhjendatud. (´´ Targalt toitudes terveks´´ A. Luigela 2007, lk 5-6)
Ebanormaalne söömine on olukord, kus normaalne kõigesööja ei oska ega saa kestvalt normaalselt süüa. Normaalse söömise puhul on oluline mida, kui palju, kellega, kuidas ja kus süüakse. Pöörakem tähelepanu asjaolule, et loetletud asjad või tingimused on järjestatud vastavalt sellele, kui tühi kõht on. Kui ta ikka on väga tühi, siis pole pahatihti väga oluline, mida süüa. Ja järeldame, et väga näljase inimese söömne on esimese ettejuhtuva asja ärasöömine, aga see pole ju normaalne. Teine äärmus on rafineeritud gurmaanlus. See on juht, kus asjaolud (mida, millal, kui palju jne) on võrdselt ületähtsustatud ning söömisest on tehtud kultus . (´´Normaalne söömine´´ Zilmer, Kokasaar, Vihalemm 2004, lk 5-6)
2.1 Mis on tasakaalustatud toit?
Lühidalt võiks öelda, et toiduga saadav energiahulk peab katma organismi põhiainevahetuseks, soojusenergia tekkeks ning kehaliseks ja vaimseks tegevuseks vajaliku energia hulga. See omakorda sõltub soost, east, kehakaalust, aastaajast, füüsilisest koormusest jms. Tasakaalus toit peab sisaldama optimaalses koguses kõiki põhitoitaineid (valgu, lipiidid , süsivesikud ja vesi) ja ka mikrotoitaineid ( vitamiinid , makro- ja mikroelemendid ).Meie toidusedel on aastate jooksul nihkunud süsivesikuterikkalt (peamiselt taimne) vähe töödeldud toidult valg- ja rasvarikka (tugevalt loomne) kiudainevaese toidu suunas. See nihe on oluliselt halvendanud ka meie tervist. Oluline tasakaalustatud toidu juures on mõõdukus. See tähendab, et vajame küll lipiide (toidurasvu) ja suhkrut, kuid vähemal hulgal, kui seda himustame. (´´Targalt toitudes terveks´´ A. Luigela 2007, lk 12)
Enamlevinud tervisliku toitumisealustalad on järgmised:

Ära unusta hommikusööki
Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele ja seega on hommikusöögi sööjatel väiksem risk muutuda ülekaaluliseks. Hommikut on kõige parem alustada klaasi värske mahlaga , hommikusöök ise võiks olla rikas süsivesikute poolest. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder , aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu.

Söö regulaarselt
Ürita päevarütm sättida selliseks , et leiad mahti einetamiseks vähemalt 3 korda päevas. Söögikordade vahele vali tervislikke vahepalu, nagu puu- ja köögiviljad, jogurt, mahl – need aitavad töövõimeks vajaliku veresuhkru taseme stabiilsena hoida.

Söö rohkem kiudaineterikast toitu
Et sinu toidusedelis oleks rohkem kiudaineid, söö täisteraleiba. Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange- kruupe , täisterariisi või -makarone, kartuleid. Hea alguse päevaks tagavad hommikupuder või kõrge kiudainetesisaldusega täisterahelbed. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju.

Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas
Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde alati köögivilju, ükskõik, kas toorsalatina, aurutatult, keedetult või hautatult. Köögivilju võid maitse mitmekesistamiseks alati lisada ka riisile ja pastatoodetele. Magustoiduks on kasulik eelistada puuviljadest ja marjadest valmistatud toite. Päevas võiks juua ka ühe klaasi mahla.

Söö rohkem kala
Kala peaks sinu toidulaual olema 2–3 korda nädalas, sest kala sisaldab organismile vajalikke Ω-3 rasvhappeid , mis vähendavad riski haigestuda paljudesse levinud haigustesse, nagu näiteks südamehaigused või osteoporoos . Samuti on kala asendamatu D-vitamiini allikas.

Söö vähem rasva ja küllastunud rasvhappeid
Rasvas praetud toidust võib sinu organism saada palju küllastunud rasvhappeid, mis ummistavad veresooni ja pärsivad vereringet. Toitu saab aga valmistada ka aurutades, keetes -hautades või ahjus küpsetades. Praadimisel võiks margariini ja või asemel kasutada rafineeritud taimeõli.
Et toidus endas sisalduvat rasvakogust vähendada, eemalda enne toiduvalmistamist lihalt kamar , nähtav rasv ja pekk ning kanalihalt nahk. Määrderasvadena eelista madala rasvasusega määrdemargariine või toorjuustu , salatikastmed tee majoneesi ning koore asemel madala rasvasusega maitsestamata jogurtist, täispiim asenda madalama rasvasusega piimaga , juustudest ning jogurtitest vali samuti madalama rasvasusega tooted. Ole valvel ka peidetud rasvade suhtes, mida võivad peita endas näiteks pirukad, küpsetised ja osad lihatooted .

Söö vähem suhkrut
Pea meeles, et karastusjoogid ei kustuta janu, parim janukustutaja on vesi. Kommide ning šokolaadi asemel võib maiustada värskete või kuivatatud puuviljadega.
Küpsetiste ja magustoitude puhul täidavad suhkru ja siirupi aseainet edukalt looduslikult magusad puuviljad .

Söö vähem soola

Suur osa liigsest soolast tuleb sinu toidutaldrikule tahtmatult kaasa konserveeritud ja valmistoitudest. Seepärast võiksid kindlasti eelistada enda valmistatud toite või valmistoite, mille soolasisaldust saad kontollida. Toitu saab soola asemel maitsestada hoopis ürtide ja maitsetaimedega. Puljongikuubikuid, liha- või köögiviljaekstrakte ning sojakastet kasuta mõõdukalt. Toidulauas ära valmistoidule kergekäeliselt soola juurde raputa.

Joo piisavalt vett
Täiskasvanu vajab päevas 2–3 liitrit vett, millest 1–1,5 liitrit võiks organismi jõuda vedelikuna, ülejäänu toiduga. Vett vajab sinu organism toitainete ja jääkide transportimiseks, seedemahlade normaalseks funktsioneerimiseks ja veel paljuks muuks. Parim jook on puhas vesi.

Ära liialda alkoholiga
Alkoholi puhul olgu sinu eelistuseks mõõdukas tarvitamine ja lahjemad joogid. Alkoholi ei tohiks kindlasti tarvitada iga päev. Meeles tuleb pidada sedagi , et lisaks muudele võimalikele kahjulikele mõjudele annab alkohol suures koguses lisaenergiat. ( http://www.toitumine.ee/10-soovitust-tervislikuks-toitumiseks/ )

4. Geneetilise inimtüübi toitumisviisid

Kõigile inimtüüpidele sobivat ideaalset, isegi mitte mõistlikku toidusedelit, liikumisharjutusi või eluviisi pole olemas. Paljude põlvkondade eluaja jooksul on meie füüsiline keha pidanud keskkonnaga arvestama, kohanema ning muutuma . Ellujäämismehhanismist juhituna on meie geenifond arenenud, sidudes ja põimides erinevaid, seejuures tugevamaid ja eredamaid lõngu inimkonna ajaloost, jäädvustades nii meie liigi. (26-27)
Sisekretsiooninäärmetest (ainevahetusest) lähtuvalt liigitatakse inimesi vastavalt tunnustele, mis on määratud ühe või teise näärme domineerimisest sisekretsioonisüsteemis. Liigitus põhineb sellel, et inimesel on sünnipäraselt üks domineeriv sisekretsiooninääre, mis mõjutab kehas toimuvaid biokeemilisi protsesse. Seesama domineeriv nääre määrab ära erinevused keha keemiliste ühendite tasakaalus, ainevahetuses ja energia tarbimises. Inimese ainevahetuse tüüp on sarnaselt kehaehituse tüübiga geneetiliselt programmeeritud.
Kilpnäärmetüüp – pikk, vibajas, rahutu Suhtleja
Neerupealisetüüp – kindel, töökas, tuline Võitleja
Ajuripatsitüüp – omaette hoidev, töökas, tuline Unistaja
Sugunäärmetüüp – seda tüüpi esineb ainult naistel. Keha ülemine pool on sale , kuid kõik vööst allapoole jääv on suurem ja tugevam ning kipub rasva koguma. Hoolitseja (lk 30-31)
3.1 Neli geneetilist tüüpi
Võitleja ehk neerupealisetüüp
Võitlejana on teil üldiselt tugev ja püsiv kehalaad. Olete tõenäoliselt üsna kandilise kehakujuga ja lihaseline. Tõenäoliselt on teil laiad õlad ja lai rind . Teil võis juba lapsepõlves suure kehakaaluga probleme olla. Kui te kaalus juurde võtate, siis kogunevad liigsed kilod keha ülaossa, põhjustades meestel traditsioonilise ´´õllekõhu´´ tekkimist. Teie kehaliste harjutuste kavas eaks olulise osa moodustama südant tugevdav kardiovaskulaarne treening , samuti painduvust arendavad harjutused, et ära hoida vigastusi ja säilitada nõtkust. Kuigi teil on vastapandamatu isu liha ja rasvaste toitude järele, mis stimuleerivad teie domineerivaid sisekretsiooninäärmeid, on teie tervisele siiski kõige kasulikum taimne toit, sealhulgas täisteratooted ning puu- ja köögiviljad. Võitlejate energia püsib tavaliselt kogu päeva ühtlaselt tugevana.
Hoolitseja ehk sugunäärmetüüp
Teie keha on hästi vormikas, vöökohast allpool täidlasem, ülakeha saledam. Pea on ovaalne või südamekujuline, õlad kitsamad kui puusad , vöökoht peenike ja madalal asetsev, rinnad keskmise suurusega või väikesed. Kui kaalus juurde võtate, siis kogunevad liigsed kilod puusadele, reitele ja jalgadele. Ülekaalulise Hoolitseja ülakeha jääb siiski üsna saledaks. Hoolitseja vajab rohkem kehalisi harjutusi kui õrnad geneetilised tüübid, eriti hästi tunneb ta end sellise treeninguprogrammi juures, mis sisaldab koostööd ja suhtlemist. Rohkem tuleks rõhku panna kardiovaskulaarsele treeningule, kusjuures jõuharjutused peaksid piirduma ülakehaga. Hoolitsejana võite tihti tunda vastupandamatud isu koorese ja/või vürtsika toidu järele, kuid tegelikult tunnete end palju paremini, süües kõrge veesisaldusega toiduaineid, sealhulgas rohkesti puu- ja köögivilju. Teie energiatase võib päeva jooksul kõikuda, kuid tavaliselt tunnete end õhtul mingi aja jooksul väga energilisena. Hoolitsejad on tundlikud, hoolivad ja teiste teenindamisele orienteeritud inimesed ning seetõttu valivad nad endale tihti ravimise või õpetamisega seotud elukutse.
Suhtleja ehk kilpnäärmetüüp
Teie kehakuju on üldiselt sümmeetriline. Õlad ja puusad on ühelaiused. Kaldute olema sale ja vibajas või isegi kondine pikkade käsivarte ja säärte ning pikkade kõhnade käte ja labajalgadega. Kui te kaalus juurde võtate, siis koguneb liigne rasv keha keskossa , ümber vöökoha, kõhule ja puusanukkidele. Suhtlejad naudivad kehaliste harjutuste mitmekesisust. Mingil juhul ei tohi nad unustada kardiovaskulaarset treeningut, jõuharjutusi ja painduvust arendavaid harjutusi. Domineeriv kilpnääre hoiab teie ainevahetuse kiirena. Kuigi armastate maiustusi ja süsivesikuterikkaid toite, tunnete end kõige paremini ´´kõrge kütteväärtusega´´ dieedil, mis sisaldab alati teatud koguse kõrgekvaliteedilist loomset valku. Teie energiatase on teiste geneetiliste tüüpidega võrreldes kõige muutlikum. Kui te ei söö regulaarselt väikesi valgurikkaid eineid, võite päraslõunati tunda tõsiseid nõrkushooge.
Unistaja ehk ajuripatsitüüp
Teie keha pole tõenäoliselt eriti vormikas; kehaehituse poolest meenutate pigem teismelist. Tavaliselt on Unistajal mõnevõrra suurem pea, nõrgalt piiriteldav madalal asetsev vööjoon ja väikesed käed-jalad. Kui muutute ülekaaluliseks, kaldute üleni paisuma , isegi sõrmed ja varbad punduvad. Kehalised harjutused pole teile loomuomased, kuid teie enesetundele mõjuvad kõige paremini jõu- ja painduvusharjutused koos mõningase hulga üldtervendava südame ja veresoonkonda tugevdava treeninguga. Mis puutub ´´küttesse´´, siis kõige paremini tunnete end üldiselt ´´tervislikuks´´ peetavat toitu süües: kergseeditavad valgud ja köögiviljad koos väheste piimatoodetega või viimastest loobudes. Unistaja päev peaks algama toeka hommikueinega. Teie energiatase on kõrgeim hommikul ning kipub päeva jooksul järk-järgult langema . (´´Kehakood´´ J. Cooper , K. Lance 2002 lk 50-53)

5. Veregrupidieedid

Veri on elu ise. See on esmane jõud, mis varustab kütusega sünni võimsat müsteeriumi; haiguste, sõja ning vägivaldse surma õudust. Kogu tsivilisatsioon on üles ehitatud veresidemetele. See mitte üksnes ei varusta meie eksisteerimiseks vajalikku sigimis - ja kaitsesüsteeme, vaid kujutab endast inimkonna tähtsaimat põhimõtet – see on peegel , kust saame vaadelda meie teekonna kõige nõrgemaid jälgi. Veregrupp on katkematu ahel, mis meid omavahel ühendab. (lk 17)
Teie veregrupp on võti kogu teie keha immuunsüsteemi juurde. See kontrollib viiruste, bakterite, infektsioonide , kemikaalide ja terve rea teiste sissetungijate ning tingimuste mõju, mis võiks teie immuunsüsteemi ohustada.
Kui järgite hoolikalt oma veregrupi programmi, saate:

• Vältida paljusid viirushaigusi ja infektsioone.
  
• Kaalus alla võtta, kuna teie keha vabastab end toksiinidest ja rasvadest.
  
• Võidelda eluohtlike haiguste vastu, nagu vähk,südame ja südameveresoonkonnahaigused, diabeedid ja maksakahjustused.
  
• Vältida paljusid faktoreid, mis põhjustavad kiiret rakkude mandumist, aeglustades seega vananemisprotsessi. (lk 45)
  

Teie head enesetunnet ei määra üksnes toit, mida sööte. Selle määrab ka moodus , kuidas teie keha kasutab toitaineid – kas oma hüveks või hoopis kahjuks. Just siin tuleb mängu stress . Stressi kontseptisoon on tänapäeva ühiskonnas väga silmapaistval kohal. Tõepoolest, see on tõsi, et ohjeldamatud stressiilmingud on seotud paljude haigustega. Siiski mõistavad vähesed inimesed, et mitte stress iseenesest, vaid hoopis meie reaktsioon stressile kurnab immuunsüsteemi ja viib haigestumiseni. Keha reageering stressile on arenenud ja täiustunud tuhandete aastate jooksul. See on refleks , loomalik instinkt , meie ellujäämise mehhanism , et tulla toime elu või surma situatsioonides. (lk 53)
0-tüüp: kütt
0-tüüp edeneb hästi intensiivse füüsilise tegevuse ja loomsete proteiinide söömise puhul. Dieedi edukus sõltub taise kemikaalidevaba liha, kodulindude ja kala kasutamisest. 0-tüüp ei omasta piima- ja teraviljatooteid nii hästi, nagu teeb seda enamik teisi veregruppe, sest 0-veregrupi seedetrakt pole neile ikka veel täielikult kohastunud . 0-tüübi dieediga hakkate kaalu kaotama, kui piirate teraviljatoodete, leiva-saia, ubade ja muude kaunviljade tarbimist. Põhiline faktor 0-tüübi kaalukasvus on gluteen, mille lektiinid takistavad teie insuliini ainevahetust, häirides küllaldast kalorite kasutamist energia saamiseks. 0-tüübi kaalukasvule aitavad kaasa ka teised faktorid .
Teatud oad ja kaunviljad , eriti aga läätsed ja harilikud aedoad, sisaldavad lektiine, mis talletuvad lihaskoesse, tõstes selle leelisust ja vähendades valmisolekut füüsiliseks aktiivsuseks.
Kolmas faktor 0-tüübi kaalu kasvus on seotud kilpnäärme talitlusega. 0-veregrupi tüübil on kalduvus madalaks kilpnäärme hormooni hulgaks. Seisund, mida nimetatakse hüpotüreoosiks, on tingitud sellest, et 0-tüüp ei tooda piisavalt joodi – keemilist elementi, mis on vajalik kilpnäärme hormooni tekkeks. Hüpotüreoosi sümptomite hulka kuulub kaalu suurenemine, vedeliku peetus, lihaste kõhetumine ja väsimus. (63-65)
Iga 0- veregrupiga inimene kannab endas geneetilist mälestust tugevusest, vastupidavusest, eneseusaldusest, kartmatusest, intuitsioonist ja loomupärasest optimismist. Algne 0-tüüp oli kokkuvõte keskendumisest, tegutsemisest ja tugevast enesesäilitamise instinktist. Nad uskusid endasse. See on väga hea, sest muidu poleks meid võib-olla olemaski. (97-98)
A-veregrupp: maaharija
A-tüüp edeneb hästi põllunduslikul dieedil. Eriti oluline on saada oma toit võimalikult loomulikus olekus: värske, puhta ja neutraalsena. Mis ainevahetusse puutub, siis on A-tüüp paljuski 0-tüübi vastand , loomne toit aeglustab seda oluliselt. Mõned A-tüüpi kuuluvad inimesed kogevad veepeetust, kuna nende seedetrakt töötleb loomset toitu aeglaselt, see talletatakse rasvadena. A-tüübil on väike maohappe hulk. Samuti seeditakse üsna halvasti piimatooteid ning need ärritavad insuliini tekke reaktsioone. Piimatoodetel võib olla väga suur küllastunud rasvade sisaldus. Küllastunud rasvad kahjustavad südant ning viivad rasvumise ning diabeedini. Lisaks mitmekesise tervisliku, vähese rasvasisaldusega, aed- ja teraviljadega tasakaalustatud toidu söömisele peab A-tüüp esile tõstma teatud toiduaineid nende kasulike või tõkestavade mõjude pärast, näiteks sojatoidud ning palju puuvilju . (99-101)
A-veregrupp oli algselt kohanenud toime tulema tihedama rahvastiku ja stressiga, mis tekkis väheliikuvama, kuid ka mitte eriti pingelise linliku elulaadiga ühiskonnas. Inimestes, kes peavad taluma rahvarohke keskkonna nõudeid, arenevad välja teatud psühholoogilised tunnused, nt koostööaldis iseloom, tark, tundlik, kirglik ja väga osav, samuti on kõrge pingetaluvus . (lk 136)
B-tüüp: nomaad
B-tüüpi võiks kõige paremini kirjeldada idiosünkraatilisena – ülimalt ainulaadsete ja vahetevahel kameeleonlike omadustega. Üldiselt suudab visa ja ergas B-tüüp vastu panna paljudele kõige rängematele haigustele, mis on tänapäevaelus tavalised , nagu südamehaigused ja vähk. Isegi siis, kui ta nendesse haigestub, elab ta need tõenäoliselt üle. Kuigi B-tüüp on mõneti ebatavaline, näib tema organism olevat altim eksootilissematele immuunsüsteemi häiretele, nagu näiteks polüskleroos, lubus ja krooniline kurnatus. B-tüübi dieet on tasakaalustatud ja terviklik, sisaldades toitude laia valiku. Kõige olulisemateks faktoriteks kaalu juurdekasvus on mais, tatar, läätsed, maapähklid ja seesamiseemned.
Kõigil neil toiduainetel on erinevad lektiinid, kuid kõik nad mõjustavad ainevahetusprotsessi jõulisust, tuues tagajärjeks väsimuse, veepeetuse ja hüpoglükeemia- järsu veresuhkru languse pärast toidu söömist. B-tüübi reaktsioon nisuidudest ja nisu täisteratoodetest leitud gluteenile on samasugune kui 0-tüübil. Mõõdukas piimatoodete tarbimine aitab saavutada ainevahetuslikku tasakaalu, samuti aitavad kaalukaotusele rohelised köögiviljad ja liha. (138-141)
Varased B-tüübi inimesed, kes sattusid vastamisi uute maade, tundmatute kliimatingimuste ja rasside segunemisega, pidid olema paindlikud ja loovad, et ellu jääda. B-tüüp, kes elab harmooniliselt, töötab, treenib ja sööb tasakaalustatult, on ellujääja võrdkuju. (169)
AB-tüüp: mõistatus
AB-veregrupp on alla tuhande aasta vana, üsna haruldane (2-5% elanikkonnast) ja bioloogiliselt kompleksne . See omaduste mitmekesisus võib olla nii positiivne kui negatiivne, sõltuvalt asjaoludest, seega nõuab AB-tüübi dieet, et loeksite oma toiduainete nimekirja väga hoolikalt ning tutvuksite nii A- kui B-tüübi dieediga. AB-tüüp on tihti tugevam ja aktiivsem kui väheliikuv A-tüüp. See lisaannus elujõudu võib olla tingitud sellest, et tema geneetiline mälu talletab ikka veel üsna hiljutisi mälestusi B-tüüpi esivanematest. Teil on A-tüübi madal maohappesus koos B-tüübi kohanemisega lihatoodetele. Kaalu vähendamiseks peaksite piirama liha tarbimist, süües seda väikeste kogustena koos aedviljade ja tofuga. Teie B-tüübi kalduvused kutsuvad esile samasuguse insuliini reaktsiooni, kui sööte harilikke aedube, maisi, tatart või seesamiseemneid. Insuliini pärsitud produktsioon põhjustab hüpoglükeemiat, veresuhkru vähenemist pärast söömist ja viib vähem tõhusa ainevahetuseni. Kaalukadu soodustavad tofu , mereannid , piimatooted , rohelised aedviljad . (171-173)
AB-tüüp on terava ja tundliku A-tüübi ning tasakaalustatuma ja keskendunuma B-tüübi sulam. Tulemuseks on vaimne, mõnevõrra kihiline natuur, mis püüab innukalt haarata kõiki eluaspekte, tagajärgedele mõtlemata. AB-tüübi immuunsüsteem on parim sõber peaaegu igale viirusele ja haigusele siin planeedil. (202)

6. KASUTATUD KIRJANDUS

Cousin, Pierre Jean 2007. Toit kui ravim.
Luigela, Aive 2008. Targalt toitudes terveks
Zilmer, Mihkel 2004. Normaalne söömine
Cooper, Jay; Lance, Kathryn 2002. Kehakood
http://www.toitumine.ee/10-soovitust-tervislikuks-toitumiseks