Eesti zooloogid (0)

Eesti zooloogid
Harald Haberman (19. detsember 1904 - 16. detsember 1986)
H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija. Alates aastast 1939 Eesti Kommunistliku Partei (EKP) liege, 1940. aasta juunist augustini Johannes Varese valitsuse siseministri avi ja sisekaitse ülem. [EE 14. Eesti elulood . Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 76)
Fred Jüssi (sünd. 29. jaanuar 1935)
...Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Aastal 1958 lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Töötas 1958-60 Hiiumaal (Emmastes) õpetajana ja 1962-1975 kuulus ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema erialaks oli looduskaitseinspektor. Seejärel oli ER-i (Eesti Raadio) ja ajakirja „Eesti Loodus“ vabakutseline kaastööline. Ta on osalenud ekspeditsioonides Tunguska jõgikonda, Lapimaale, Fääri saartele jm. Salvestanud erinevaid looduse hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklevaid vesteid loodusest. Avaldanud palju looduskaitseteemal kirjutisi, fotoalbumeid ja kalendreid :

• „Eesti linde ja loomi“ (1977)
  
• „Rebasetund“ (1977, 1981)
  
• „Sügis“, fotoalbum (1995)
  
• „Eestimaa looduse hääled“ CD (1997, 1998)
  
• „ Lahemaa Linduse hääli“, CD (1997)
  

[Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon . Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 504)
Raivo Mänd (sünd. 2. detsember 1954)
Töötas 197- 1998 Eesti Teaduste Akadeemia zoloogia ja botaanika instituudis teadurina, laborijuhatajana, juhtivteadurina ja osakonnajuhatajana . 1986 a. kaitses teatuste kandidaadi kraadi ökoloogias. 1992. aastast kuni tänaseni töötab Tartu Ülikoolis loomaökoloogia korralise professorina. Raivo Mänd on avaldanud üle 40 artikli rahvusvahelise levikuga eelretsenseerivates teadusajakirjades ja on mitmete teadusliku või populaarteadusliku monograafia või teatmeteose autor (kaasautor). Lisaks on ta avaldanud arvukalt populaarteaduslike artikleid. Õpetab Tartu Ülikoolis käitumisökoloogiat, etoloogiat jt distsipliine. Männi juhendamisel on kaitstud 7 doktorikraadi ja mitu teadusmagistrikraadi. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_M % C3%A4nd] (30.03.08)
Heinrich Roman Riikoja (aastani 1924 Reichenbach, 8.märts 1891 - 31.oktoober 1988)
…Eesti zooloog ja hüdrobioloog. Ta on Eesti hüdrobioloogia rajajaid . Lõpetas 1918 Tartu Ülikooli, võttis osa Eesti Vabadussõjast. Töötas pärast ülikooli lõpetamist kooliõpetajana ja õpingute ajast kuni 1958. aastani TRÜ zoloogiakateedri õppejõuna. Juhatas 1930- 1932 ja 1935-1940 Tartu Ülikooli Zoloogiainstituuti ja Zoloogiamuuseumi. Oli 1940 TÜ rektor ja 1944-46 matemaatika-loodusteaduskonna dekaan. Võttis osa Volga delta (1915) ja Kaspia (1917) ekspeditsioonist ning juhendas 1920. aastast Eesti siseveekogude uurimist . Riikoja koostas Eesti järvede nimestiku ja andis ülevaate Eesti kaladest. Ta on eestikeelse zoloogiasõnavara loojaid. 1929-1935 oli Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees, aastast 1956 auliige. Töid:

• “Eesti järvede nimestik” (1934)
  
• “Selgrootute loomade süstemaatiline nimestik” (1924)
  
• “Kodumaa kalad ” (1927)
  

[EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 427)
Jüri Ristkok (26.detsember 1919- 4.aprill 1994)
...Eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog, bioloogiakanditaat (1956). Aastal 1951 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina. 1954- 1987 oli TRÜ zoloogiakateedri õppejõud. Ristkok uuris järvede ja jõgede (eriti Emajõe) kalastikku ning kalamajandust, samuti kalade kudemisaegu ja noorkalade kasvukiirust. Aastast 1956 oli ta Eesti Loodusuurijate Seltsi Järvekomisjoni esimees, kuulus seltsi fenoloogiakomisjoni juhatusse. Organiseeris Eesti Loodusuurijate Seltsi usaldusmeestest ja kaluritest ihtüoloogiaalase vaatlusvõrgu (tegutseb aastast 1951). Aastast 199 oli ta Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 430)
Toomas Tiivel (sünd. 10. veebruar 1952)
...Eesti bioloog ja diplomaat . Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli bioloogina. Ta on üks Eesti teoreetilise bioloogia kevadkoolide peaorganisaatoreid. Töötanud aastast 1992 Eesti Vabariigi Välisministeeriumis (aastatel 194-1008 eraorraline ja täievoliline suursaadik Läti Vabariigis ja aastast 2000 Rootsis). Ta on olnud ühtlasi 1993-97 TPÜ bioloogia õppetooli juhataja ja professor . Tiiveli uurimisvaldkonnad on rakubioloogia, teoreetiline bioloogia, evolutsiooni teooria, bioloogia ajalugu. Ta on tõlkinud või koostanud ja toimetanud raamatuid, avaldanud teaduslikke ja populaarteaduslikke artikleid. Eesti Loodusuurijate Seltsi teoreetilise bioloogia sektsiooni juhatuse liige ning 1993-97 Eesti Taassünni auhinna žürii liige. Veel on ta Akadeemilise Inglise Klubi ja Viskiklubi president . [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 533)
Vilju Lilleleht (sünd. 16. september 1939)
Ta pn Eesti orintoloog, linnuökoloog ja looduskaitsja, bioloogiakandidaat (1972). Lõpetas 1963 TRÜ. Aastatel 1965-1970 töötas Tartu Riikliku Ülikooli meditsiini kesklaboratooriumis ja 1993-1998 Tartu Ülikooli zoloogia ja hüdrobioloogia instituudis. 1970 alustas tööd EMPÜ zoloogia ja botaanika instituudis. Ta on uurinud lindude ökoloogiat, levikut, etoloogiat ja tegelenud nende kaitse korraldamisega. Samuti tegelenud teoreetilise bioloogia ja neurokeemiaga. Populariseerinud loodusteadusi ja looduskaitset, toimetanud teadusväljaandeid. Koostanud ja toimetanud „Eesti Punast Raamatut“ (1998). Aastatel 1991- 2000 oli Lilleleht Eesti Orintoloogiaühingu liige ja 1999. aastast auliige. 1985. aastast on ta Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni liige. Lilleleht on 1991. aastal asutatud Eestimaa Looduse Fondi asutajaid. 1994. aastast kuulub ta Rahvusvahelisse Orintoloogiakomiteesse. [ http://et.wikipedia . org/wiki/Vilju_Lilleleht] (30.03.08)
Johannes Piiper (12. aprill 1882-5. oktoober 1973)
Eesti zooloog ja looduskirjanik. Lõpetas 1913 Peterburi ülikooli. Töötas 1913-1919 Tallinna koolides looduslooõpetajana ja 1919- 1959 TRÜ-s õppejõuna. Ta oli 1924. aastast selgroogsete zoloogia erakorraline professor ja aastast 1927 korraline professor. Uurimusi embrüoloogia, morfoloogia, orintoloogia ja looduskaitse alalt. Piiper valdas 13 keelt ja tõlkinud ning kirjutanud õpikuid. 1922-1923 oli Tartu Loodusuurijate Seltsi abiesimees ja 1923-29 esimees. Aastast 1956 Eest Loodusuurijate Seltsi auliige. Ta oli ajakirja „Loodus“ peatoimetaja (1922-24) ning 1933-40 Tartu Rahvaülikooli Seltsi esimees. Piiper on Eesti orintoloogiakoolkonna rajaja. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 371)
Linda Poots (sünd. 25. märts 1929)
Eesti zooloog ja ajakirjanik. Lõpetas 1952 Moskva ülikooli. Aastatel 1952-1957 oli ajakirja „Eesti Loodus“ toimetuskolleegiumis (1960-1984 ajakirja peatoimetaja). Uurinud Eesti pisiimetajaid, eriti käsitiivalisi, sooritanud palju uurimismatku. Ta on avaldanud, tõlkinud ja toimetanud arvukalt populaarteaduslikke kirjutisi. Poots on 1966. aastal loodud Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaliikmeid. Tema abikaasa oli Viktor Masing (1925-2001). [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 376-377)
Johannes Lepiksaar (20. november 1907- 7. aprill 2005)
Ta oli zooloog (orintoloog, paleozooloog, terioloog) ja osteoloog. Lõpetas 1930 Tartu Ülikooli, töötas sealsamas õppejõuna ning aastal 1944 pages Rootsi. 1939 oli ta TÜ zoloogiamuuseumi konservaator. Töötanud aastast 1949 Göteborgi loodusmuuseumis. Lepiksaare tegevusvaldkonda kuulusid muu seas terioloogia, ihtüoloogia, oritoloogia, uurimusi ka fauna ja ajaloo valdkonnast. Samuti on ta uurinud ka koduloomade kujunemist ja tekkekeskusi. Aastast 1990 on Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 237)
Uudo Timm (sünd. 20. märts 1959)
...zooloog (terioloog) ja looduskaitsja. Lõpetas 182 bioloogina TRÜ. Aastatel 1982- 1993 töötas Tallinna Loomaaias osakonnajuhatajana. 1993-97 oli Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnas liigikaitse peaspetsialist, aastast 1997 Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuse Looduskaitsebüroo juhataja. Ta on osalenud Eesti Looduskaitse õigusaktide ettevalmistamises. Uurimisvaldkond: pisiimetajate ökoloogia, levik ja kaitse. Propageerinud looduse uurimist ning kaitset, viinud läbi looduskoolitust, olnud Sisekaitseakadeemias rektor. Timm on avaldanud Eesti erinevate piirkondade loomastiku kohta ülevaateartikleid. Ta on 1980. aastal loodud Eesti Terioloogia Seltsi asutajaliige, olnud ka seltsi esimees. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 534)
Tarmo Timm (sünd. 4. aprill 1936)
...Eesti zooloog ja hüdrobioloog. Aastal 1983 kaitses ta Leningradis doktoritöö, kinnitatud 1984.a. Aastal 1958 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli. Timm on uurinud Eesti ja maailma väheharjasusse, keda kirjeldanud 26 uut liiki, ja Eesti veekogude zoobentost. Aastast 1958 töötab EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis, 1961. aastast viimasele alluvas Võrtsjärve Limnoloogiajaamas. Ta on Üleliidulise Hüdrobioloogia Seltsi Eesti osakonna viimane esimees. Toimetanud monograafiaid ja kogumikke. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 534)
Peeter Ernits (sünd. 11. mai 1953)
...zooloog ja ajakirjanik. Lõpetas 1976 bioloogina TRÜ. Aastatel 1976-1980 töötas Tallinna Loomaaias teadurina. 1980-98 Eesti Loodusmuuseumis zoloogiaosakonna juhataja ja 1990-98 direktor . Alates 1998 oli ta ajakirja „Luup“ peatoimetaja. 2004-2007 „Maalehe“ peatoimetaja ja seejärel peatoimetaja asetäitja, 2008.aastast Eesti Ajakirjanike Liidu esimees. Avaldanud arvukalt kirjutisi kahepaiksete, roomajate, lindude ja imetajate muutlikuse , leviku ning arvukuse ja võrdleva käitumise kohta. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 60)
Aare Mäemets (18.jaanuar 1929- 24. november 2002)
Ta oli Eesti hüdrobioloog, zooloog, limnoloog, ökoloog ja loodusfotograaf, bioloogiakanditaat 1961. lõpetas 1954 bioloogina TRÜ, aastatel 1955-1999 töötas EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis (aastast 1961 Võrtsjärve Limnoloogiajaamas), 1986.aastast vanemteadur . 1955-1984 oli ta ENSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni aseesimees. Uurinud vesikirbulisi, koostanud Eesti järvede tüpoloogia ja Eesti limnoloogilise rajoneeringu, hinnanud järvede seisundit ja andnud suuniseid nende kaitseks, propageerinud loodushoidu. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 308)
Viivi Timm (19. oktoober 1934- 13. veebruar 1997)
Ta oli Eesti zooloog (malakoloog) ja hüdrobioloog. Lõpetas 1958 bioloogina TRÜ. Oli 1958-61 kooliõpetaja, aastast 1961 ENSV TA Zoloogia ja Botaanika Instituudi Võrtsjärve limnoloogiajaama teadur . Uuris Eesti järvede zoobentost, eriti mageveelimuseid. Ta kirjeldas 4 uut herneskarplase liiki. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 534)
Mati Kaal (sünd. 3. juuni 1946)
...Eesti zooloog (terioloog) ja loomaökoloog, Tallinna Loomaaia direktor. Ta on uurinud suurkiskjate bioloogiat ja ökoloogiat, rahvusvahelisel tasemel tegelenud ohustatud liikide kaitse rakendusteaduslike küsimustega. Kaal on propageerinud loodusteadusi ja loodushoidu, avaldanud aimekirjutisi. Aastast 1999 liigikaitse sihtasutuse „Lutreola“ nõukogu esimees. Ta on 1991. aastal loodud Eesti Looduse Fondi asutajaliikmeid ja nõukogu liige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 124)
Eerik Kumari (7. märts 1912- 8. jaanuar 1984)
...oli Eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane. 1946- 49 TRÜ-s õppejõud ja zoloogiamuuseumi juhataja ning üliõpilaste zoloogiaringi hooldaja . Uurimusi lindude fauna ja rände, zoogeograafia ja looduskaitse alalt. Koostas 1982 „Punase raamatu“ rahvaväljaande, kus käsitleti Eesti NSV-s ohustatud taime- ja loomaliike . Ta oli paljude rahvusvaheliste teaduslike organisatsioonide, teadusnõukogude, komisjonide ja komiteede liige. Kumari mälestuseks asutati 1989. aastal temanimeline preemia looduskaitsealase töö tunnustamiseks. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 194)
Hans Kauri (aastani 1935 Mühlberg; 30. mai 1906- 30. jaanuar 1999)
Ta oli Eesti zooloog, loomaökoloog ja poliitik . Aastatel 1928-1939 ja 1940-1941 oli ta Tartu Ülikooli zoloogia instituudi assistent , 1941- 1944 sealsamas ajutine teaduslik sekretär, 1938-1940 Eesti Teaduste Akadeemia teaduslik sekretär. 1944 emigreerus Kauri Rootsi. Tema eestvõttel loodi Tartu Loodusuurijate Seltsi Koondis Eksiilis, kus ta oli teaduslik sekretär. Kumari töötas Lundi zoloogiainstituudis 1963- aastast Bergeni ülikoolis Narvas. Ta on põhjalikult uurinud roomajaid, kahepaikseid , ämblikulaadseid jt.
[ http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Kaur i] (30.03.08)
Edvin Reinvaldt (20.september 1980- 10.märts 1979)
Eesti zooloog (terioloog, ihtüoloog), Eesti zoloogia rajajaid. Reinvaldt osales Eesimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas. 1925. aastal lõpetas Tartu Ülikooli, seejärel täiendas end võõrsil: Londonis ja 1927-1928 Budabestis. Aastatel 1921-1928 oli Loodusuurijate Seltsi zoloogiakogude, hiljem ka seltsi raamatukogu hooldaja. Aastast 1931 töötas Tallinnas Põllumajandusministeeriumis. Alates 1935. aastast Tartu Ülikooli õppejõud (ihtüoloogia). 1944. aastal emigreerus Rootsi. Oma teadustöös on ta põhjalikult uurinud Eesti pisiimetajaid, villkäppkrabi, jõevähki jt. Reinvaldt toetas mitmete bioloogiajaamade ehitamist. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Edvin_Reinvaldt ] (30.03.08)
Evald Ojaveer (sünd. 7.aprill 1933)
Ta on Eesti merebioloog, ihtüoloog. Aastatel 1957-1990 töötas Eesti Teaduste Akadeemia ZBI Mereihtüoloogia laboratooriumis. 1990-1992 oli ta Eesti Teaduste Akadeemias ökoloogia ja mereuuringute instituudi asedirektor. Alates 1992 Eesti Mereinstituudi teadusdirektor. Ojaveer on uurinud kliima muutuste ja inimtegevuse mõju Läänemere ökosüsteemile. Räime embrüoloogiat, liigisiseseid rühmitusi ja arvukuse kõikumise põhjusi, ta on tegutsenud Läänemere kalavaru hindamise ja haldamisega. 1986-1989 oli Läänemere Kalade Komitee esimees. 1995-1997 ühenduse Läänemere Bioloogid president. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 338)
Arvi Järvekülg (27. detsember 1929- 4.novenmber 2002)
...Eesti hüdrobioloog ja zooloog. 1954 lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli. Ta uuris 1952-1959 jõevähi bioloogiat, haigusi ja parasiite, Eesti vähimajandust ning Eesti sisevete varem tundmata karpvähiliste faunat ja ökoloogiat. 1959-1959 tegi Läänemere idaosas suureulatuslikke zoobentose uuringuid . Ta on tegelenud veekogude reostamise, bioindikatsiooni ja eutrofeerumisega. Järvekülg on uurinud ka Eesti jõgede põhjaloomastiku. Ta on Soome lahe kaitse rahvusvaheline ekspert. [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 486)
Juhan Aul (aastani 1931 Juhan Klein; 15. oktoober 1897- 29.august 1994)
Aul oli Eesti eugeenik, antropoloog ja zooloog. Õppis Taali ministeeriumikoolis ja Pärnu linnakoolis, lõpetas 1928 zoloogiamagistri kraadiga TÜ. Temast sai Eesti antropoloogia rajaja. Mõõtis ja kirjeldas antropoloogiliselt enam kui 50 000 inimest, olles seega Eesti biomeetsia ja andmetööstuse pioneer. Uurimistes käsitles eestlaste tõulist kuuluvust, pikkust ja raskust ning tõugude segunemist. Huvitus ka sotsiaalantropoloogiast. Ta on tõlkinud erialakirjutist, kirjutanud metoodilisi juhendeid, õppetermineid ja aimeartikleid.
[Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 109)
Harry Ling (18. veeburuar 1928- 16. aprill 1984)
Ta oli zooloog (terioloog) ja jahindusteadlane. Lõpetas 1952 bioloogina TRÜ. Oli 1957-1964 ENSV TA Zoloogia ja Botaanika Instituudi vanemteadur ning 1964. aastast TRÜ zoloogiakateedri õppejõud. Ling uuris imetajate (eriti põdra) ökoloogiat ja populatsioonidünaamikat ning ulukite otstarbekat majandamist. Ta rakendas Eestis imetajate uurimisel esimesena statistilisi meetodeid. [ http://et.wikipedia.org/wiki/ Harry_Ling] (30.03.2008)
Neeme - Õnneleid Mikelsaar (5.august 1919- 22.oktoorber 1956)
...Eesti zooloog ja hüdrobioloog. Ta sündis Friedrich Mikkelsaare peres. Lpetas 1939 Tartu Ülikooli. 1957-1981 oli ENSV TA zooloog ja EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudi hüdrobioloogiasektori juhataja. Ta oli ka Eesti mere ja siseveekogude kalandusliku ja hüdrobioloogilise uurimise peamine korraldaja ja Võrtsjärve limnoloogiajaama (1961) rajajaid. Uurimusi mere ja siseveekogude kalastiku kohta, ornitoloogia ja mudakonna bioloogia alalt. Aastast 1980 oli Eesti Loodusuurijate Seltsi auliige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 295)
Liidia Poska - Teiss (6. aprill 1888- 14.mai 1956)
...Eesti zooloog, histoloog ja tsütoloog. Lõpetas 1914 Peterbutis naiste loodusteaduslikud kursused loodusteaduste õpetamises ja histoloogias. Aastal 1917 töötas V. Behterevi nimelises psühhoneuroloogiainstituudis histoloogia ja embrüoloogia õppejõuna. 1944-1956 oli ta Tartu Riiklikus Ülikoolis tsütoloogia ja geneetika kateedri professor ning 1956. aastast arstiteaduskonna histoloogiakateedri juhataja. Avastas Eestis elava rohekärnkonna, tegeles kahepaiksete ja limuste ning nende sugurakkude uurimisega. [ http://et.wikipedia.org/wiki/Liidia_Poska-Teiss ] (30.03.2008)
Hans Remm (26. augustt 1929-21.juuli 1986)
Lõpetas 1952 bioloogina Tartu Riikliku Ülikooli. 1952-1986 oli TRÜ zoloogiakateedri õppejõud ning 1984. aastast juhataja. Ta uuris liblikalisi, mardikalisi ja kahetiivalisi. Remm oli Euroopa tunnustatuim häbesääsklaste tundja. Tegi Siberisse, Kaug- Itta , Kaukaasiasse, Kesk- Aasiasse ja Uuralisse entomoloogiaalaseid uurimisretki. 1956-1986 Eesti Loodusuurijate Seltsi entomoloogiasektsiooni esimees. Avaldanud õppekirjandust ja putukamäärajaid. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 425)
Nikolai Laanetu (sünd. 9.veebruar 1946)
...Eesti zooloog (terioloog) ja jahindusteadlane. Töötanud 1971 -192 ja 1985-1989 TRÜ zoloogiamuuseumis, 1972-1974 oli Tartu Loodussõprade Majas direktor, 1996-1998 EMPÜ Keskkonnakaitse Instituudi zoloogia spetsialist. Aastast 1998 Tartu Ülikooli zoloogia ja hüdrobioloogia instituudi sisevete elustiku teadur. Ta on uurinud poolveelisi ja veelisi, tegelenud ebapärlikarbi levikuga Eestis. Ta on osalenud aastast 1973 kopravarude ratsionaalse kasutamise üleliidulise koordineeriva nõukogu liige. 1998 Loodushoiu Ühingu LUTRA esimees. Osales õpingute ajal ansambli „Rajacas“ tegevuses. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 218)
Kalju Põldvere (sünd. 29.mai 1929)
Ta on Eesti zooloog ja meditsiinidoktor (1972). Lõpetas 1953 TRÜ arstiteaduskonna. 1976-1987 oli TRÜ-s patoloogilise anatoomia ja kohtuarstiteaduse kateedri professor ning ühtlasi ka TRÜ bioloogia-geograafia teaduskonna zoloogiakateedri professor. 1985-1988 Eesti Põllumajandusülikoolis histoloogiaprofessor. Uurimusi peamiselt närvisüsteemi normaalse ja patoloogilise histoloogia alalt. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 390)
Külli Kangur (sünd. 25.märts 1949)
...bioloog, zooloog, kes lõpetas 1972 TRÜ bioloogina ning olnud 1977-1986 Zoloogia ja Botaanika Instituudi nooremteadur, 1986-89 teadur ja 1989. aastast vanemteadur. Uurimisalad: järvede makrozoobentose ökoloogia ja populatsioonide dünaamika, surusääsklaste süstemaatika, ökoloogia ja produktsioon ning kalade toitumine bentosest. Ta on aastast 1996 Peipsi järve elustiku seire ja 1988. aastast Peipsi uurimisteema juhte.
[Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 554)
Ants-Johannes Martin (sünd. 21. august 1946)
...lõpetas 1971 TRÜ bioloogina ning täiendas end 1992 Taanis Arkuse ülikoolis, 1996 Rootsis Põhjamaade Rahvuakadeemias ja 1997 Norra Põllumajandusülikoolis. Aastatel 1971-1992 töötas ta Eesti TA Zoloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992. aastast on EMPÜ taimekaitseinstituudi teadur ja putukate ökofüsioloogia laborijuhataja. Uurimisvaldkonnad: sipelgate sotsiaalne homöostaas, kuklaste kaitse ja kasutamine metsakaitses ning keskkonna bioindikatsioonis, mesilaselaadsete tolmendajatetähtsus loodusliku mitmekesisuse suurenemisel ja kultuurtaimede viljelemisel. Aastast 1977 asutas koos Vambola Maavaraga Akste metsakuklaste looduskaitseala . [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 279)
Eino Krall (sünd. 9.september 1931)
...Eesti zooloog (fütonemafoloog). Lõpetas 1955 bioloogina TRÜ. Töötanud samast aastast EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis, ühtlasi ka hiljem eelnevaga liitunud Tartu Ülikooli zoloogia ja hüdrobioloogia instituudis. Uurinud fütoparasiite,nematoodide süstemaatikat, fülogeneetilisi suhteid ja ökoloogiat ning tõrje bioloogilisi aluseid. Aastast 1992 on ta Florida Nematoloogide Foorumi ja Venemaa Nematoloogide Seltsi auliige (1996). [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 182)
Jaan Viidalepp (sünd. 27.detsember 1939)
Ta on Eesti zooloog (lepidopteroloog). Töötanud aastast 1968 EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis. Uurinud on suurliblikaid, eriti vaksiklasi, nii Eestis kui ka teistes Baltimaades ja NSV Liidus. Ta on koostanud katalooge ja määrajaid.
[ http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Viidalepp ] (30.03.08)
Kasutatud kirjandus:

EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000

Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000

Internet

• http://et.wikipedia.org/wiki/Raivo_M % C3%A4nd
  
• http://et.wikipedia . org/wiki/Vilju_Lilleleht
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Hans_Kaur i
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Edvin_Reinvaldt
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/ Harry_Ling
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Liidia_Poska-Teiss
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Viidalepp