võidu iseseisvusmeelsed jõud. 11. märtsil 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti valisid alalhoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusvastaseks ning õigustühiseks. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, peaaegu sama jäik oli suhtumine Lätisse ja Eestisse. Baltimaade seisukord oli seda keerulisem, et lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Läänes leidsid mitmed poliitikud, et Baltimaade iseseisvus-püüded õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust aga toetama. Mais 1990 üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid nad löödi tagasi. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar
tagajärg, mida see endaga millal nähtus tekkis kaasa tõi Tööstuslik kaubatootmine Demokraatia Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Kitsenev maailm Rahva osalemine ühiskonna valitsemises REVOLUTSIOON REFORM Algavad dissidendid Algatab valitsev partei Osalevad massid Osalevad poliitikud ja ametnikkonnad Stiihiline, etteaimamatu Planeeritud kulg, oodatavad tulemused Kasutatakse vägivalda Rahumeelne Muutuvad võimu- ja valitsemissuhted Võimu üldehitus ja valitsemissuhted jäävad samaks Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvida elluviimine. Võib on teatud laadi inimsuhe. Võim mõjutab kõiki
2.algas tööstuse areng, eriti 20. Saj algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult arenenuimaks piirkonnaks venemaal. 3.laienes tööstuse- ja põllumajandustoodete saatmine vene sisetutule 4.algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Poliitilised: 1. 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia 2. Hakati looma erakondi, parteisid, esile kerkisid eesti poliitikud 3. Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi 2)Maapäev- Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini 1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Korraldati kõigis valdades, linnades ja maakondades munitsipaalvalimised
ehitamisel ja säilitamaks linnakeskkonna rohelust. Linnad on ka juhtivad leevendamaks kliimamuutusi ja nendega kohandumisel konkreetse ülemaailmse kokkuleppe puudumisel. (Blue Sky, Lopes, 2010) Aastaks 2020 vajab maailm efektiivset süsteemi jätkusuutliku arengu tagamiseks. Selleks on Columbia ülikooli juures tegutseva Maa instituudi (The Earth Institute) direktori Jeffrey Sachsi sõnul vaja olulisi edasiminekuid vähemalt neljas valdkonnas. Esiteks peavad poliitikud hakkama arvestama tehniliste võimalustega. Kopenhaageni kliimakõnelused olid taaskord tüüpiline näide sellest, kuidas keskendutakse kauplemisele ning juriidilistele nüanssidele, kuid keegi ei oska öelda, mil viisil peaks kokkulepitust kinnipidamine tegelikult teoks saama. Teiseks tuleb avalikke ja erainvesteeringuid uutesse tehnoloogiatesse juhtida senisest koordineeritumalt. Pea kõigi keskkonnaprobleemide ületamine nõuab tehnoloogilist
Ühiskonnaõpetus 1. teema Allikad: 1. Ühiskonnaõpetus. Gümnaasiumiõpik, lk 5-28) 2. Eesti Majandus lõimumine Euroopa ja globaalses kontekstis 2008 Nüüdisühiskonda iseloomustavad järgmised tunnused (õpik, lk 5-16) 1. Ühiskonnasektorite eristatavus 2. Ühiskonnasektorite vastastikkune seotus 3. Tööstuslik kaubatootmine 4. Rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses 5. Vabameelsus inimsuhetes 6. Inimõiguste tunnustamine Veel ühiskonna kohta kasutatavaid oskussõnu 1. Valitsemine demokraatia, diktatuur 2. Majandus, tehnoloogia tööstusühiskond, postindustriaalühiskond infoühiskond, teadmusühiskond uus majandus teadmistepõhine majandus 3. Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik 4. Sotsiaalfilosoofid modernsus, postmodernsus (väärtused, inimsuhted, maailmatunnetus) Vaatame lk 5 joonist Agraarühiskond 1. Töötegemine sõltus ilmastikust 2. Rahvakalendri tähtpäevadest 3. U...
Tammsaare artiklid Unistused Meie unistused on kujunenud meie keskkonna ja välimuse järgi üksluised, tavapärased, mitte midagi ebatavalist. ,,Veel maksab unistada, veel peab unistama, set me oleme vähem unistanud, kui kodumaa lubab. Peab unistama sõnas, värvis, helis, peab unistama, kuni unistused reaalseks muutuvad." Inimeste unistused on enesekesksed. Tammsaare arutleb, mida võiksid küll riigipead ja poliitikud unistada, kuhu nende unistused suunduvad. Tammsaare mõtleb nende jõukate peale, kes pärast sõda meie kodumaal elama hakkavad. Kas nad kõnelevad oma unistustest valjult või hoiavad need endale? Tõenäoliselt püüeldakse rahva tuntuse poole, kuna kõik tahavad, et neid teataks kui kunstiarmastajaid, hariduse edendajaid, teaduse toetajaid. Tammsaare loodab, et pärast sõda siia tulnud jõukad satuvad vanadega kokkupõrkesse ning seetõttu muutuks ka siinne elu mingil määr...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool INTELLIGENTSUS JA ISIKSUS Tartu 2015 Sissejuhatus Intelligentsus on loomuomadus, mis seostub loogika, empaatiavõime, planeerimise, arutlemise, ülesannete lahendamise, keelte õppimisvõime, järelduste tegemise ning abstraktse mõtlemisega. Lisaks, see on võime käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ning tulla sotsiaalselt edukalt toime. Intelligentsus on mõjutatud pärilikkuse, kasvukeskkonna, sünnijärjekorra ning varase lapsepõlvega (Wikipedia 2015). Isiksus tähendab neid käitumise, mõtlemise ja tunnetuse omapärasid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad (Rajaleidja 2015). Isiksus hõlmab kõiki isiku püsivaid omadusi - vajadused, temperament, võimed, harjumused, hoiakud, väärtused, minapilt ja tüüpiline käitumisviis (Wikipedia 2005). Intelligentsus Intelligentsuse kujunemisel on oluline roll nii geenidel, keskkonnal kui ka nende omav...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Probleemid meditsiinis ja nende võimalikud lahendused Essee Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 1. Kirjatöö eesmärgid Arutada olukorra üle meditsiinis ja leida lahendusi, mis rahuldaksid kõiki osapooli. 2.Kirjatöö põhisõnum Olukord peab parenema, kuna see on inimestele eluliselt tähtis. 3. Annotsioon Essee ,,Probleemid meditsiinis ja nende võimalikud lahendused". Kirjatöös vaadeldakse erinevaid probeeme ja nende tekkepõhjusi. Samas lahadakse edasi probleemide Meditsiinil on tänapäeval tähtis osa riigi ja ühiskonna arengus. Seetõttu on meditsiini puudutavad küs...
arenguperioodil ehk alguses maha, sest oli okupeeritud Nõukogude Liidu koosseisu. NSV-liit eraldas meid muust maailmast ning sedavõrd raskem oli Eestil taasiseseisvumise järel tasa teha 70-aastast stagnatsiooni kahekümne aastaga. Eesti määratlemine Põhjala heaoluriigina kogus hoogu just taasiseseisvumisjärgsel perioodil, kui üritati määratleda, kuhu post-kommunistlik Eesti kuuluma hakkab. Sellel teemal on sõna võtnud ka mitmed tuntud poliitikud, üks neist Toomas-Hendrik Ilves, kes väitis, et Eesti on pigem post-kommunustlik Põhjamaa, kui Baltimaade hulka kuuluv ja üritas Eestit määratleda paremal järjel olevana (Jacobsson, 2011, lk. 148). Ivari Padar nõustus Toomas-Hendrik Ilvese seisukohaga ja väitis, et Eestil on põhjamaine päritolu ja Eestil on palju Soomelt ja Rootsilt õppida, kuidas oma ühiskonda kujundada (Jacobsson, 2011, lk. 148).
6) Eesti valimissüsteemi üldiseloomustus. Eestis on kasutusel poolsuletud erakonnanimekirjadega proportsionaalne valimissüsteem – valija annab hääle küll kindlale kandidaadile, kuid valituks osutumine sõltub erakonnale kogu riigis antud häältest. Eesti valimissüsteemis toimub häälte jagamine kolmes etapis: Isikumandaat – saavad kandidaadid, kes ületavad ringkonna kvoodi. Enamasti väga tuntud ja populaarsed poliitikud, kellele antud häälte arv ulatub tuhandetesse. Ringkonnamandaat – selle saamiseks peab partei ületama 5%-lise üleriigilise valimiskünnise. Erakond saab nii mitu mandaati (kohta Riigikogus), kui mitu korda ületab tema häälte arv ringkonnas kehtivat kvooti. Rohkem hääli = rohkem kohti. Kompensatsioonimandaat – vajalik selleks, et täita seni välja jagamata Riigikogu kohad ja viia valimistulemused ja kohtade jaotus proportsiooni.
Teine tüüp on „domination“. Siin võimu saavutatakse nende meetodiga, kui inimene suuliselt ja selgelt annab teistele inimestele teada, mis ta nendest tahab, näiteks teeb käsku või palvet. Selle hulka võib defineerida kõike ülemaid, juhatajaid. Ning kolmas tüüp on „manipulation“. Siin inimene kasutab teiste inimeste nõrkusi, ei räägi otse, vaid püüab peita oma tõelisi kavatsusi ja mõtteid. Siia hulka võivad kuuluda täiesti erinevad inimesed – õpetajad või poliitikud, vanemad või ettevõtjad, sõbrad või vaenlased. Üldiselt, selleks inimeseks võb olla igaüks, kes oskab manipuleerida ja tahab kedagi oma kasuks kasutada. Aga igal juhul juhib see inimene, kellel on võim. Ning kui alluv ei täida selle inimese soove, siis temal võivad tekkida süümepiinad, hirm. Pealeselle ta võib kaotada oma mainet või saada mingeid sanktsioone. Üldjuhul, kõik need tagajärjed panevad inimesi tegutseda. Niikuinii, Lukes’i võimu käsitlus on natuke teistsugune
(pildil kujutatud Egiptuse printsess) 4.Muistne Kreeka Muistse Kreeka ajastul oli juuksurikunst juba kõrgel tasemel. Kammimine, juuste värvimine ja lokkimine oli hästi väljaõpetatud orjade tööks. Iga ori täitis ühte kindlat operatsiooni. Juuste seadmine soengusse oli kreeklastel omaette tseremoonia ja soengud olid nagu kunstiteosed. Juuksuriorjad pidid jälgima harmoonia ja esteetika nõudeid. Halva töö eest karistati karmilt. Filosoofid, kirjanikud, luuletajad ja poliitikud vahetasid kõiksuguseid uudiseid ja oma mõtteid just sellel ajal kui neid raseeriti, lokiti või hoopiski masseeriti. Loodus oli andnud kreeklastele tihedad, sirged, mustad juuksed. Blondid kiharad olid Muistses Kreekas haruldased ning, et sellist väljanägemist saavutada pleegitati juukseid kaaliumkloriidi, vee -ja kummelitõmmise seguga. Sel eesmärgil kasutati ka peenestatud riisi ja jahu. Eriti pidulikel sündmustel kaunistati juukseid kuldpulbriga.
Esialgseks ideeks oli tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine, mis oleks pidurdanud töövõimetute hoogsat juurdevoolu ja pensionikulude kasvu. „Praeguseks hetkeks meenutab algideed vaid reformi retoorikasse ununenud fraas inimeste „tööle tagasi“ toomisest, mida poliitilised uustulnukad, sealhulgas reformi kirglikult patroneeriv peaminister, seletadagi ei oska. Tegelemine tööandjate ega meditsiinisüsteemiga riigiisasid aga ei köitnud (esimesi ei soovinud poliitikud pahandada ja teist ei tahetud koormata). Vaja oli kiiremat ja selgemat tulemust – pensionikulude lõiget ja sotsiaalkulutuste viimist töötukassasse. Nii sooritatigi äkiline pööre ja otsustati panna tööle need, kes kadunud tervise tõttu juba töölt välja langenud või kogu elu kodus veetnudki. Ehk siis inimesed, kelle rehabiliteerimine on kõige töömahukam, kulukam ja sageli ka täiesti ebarealistlik.“ Kangro, T. (2014, 9. sept)
peavad loenguid ülikoolide juures, konverentsidel või koolitustel ja annavad intervjuusid. Mõnikord võtavad endale sellise populaarfilosoofi rolli kunagised edukad akadeemilised filosoofid, kes on vanaks jäänud või kellel pole akadeemilises plaanis enam midagi uut ütelda. Filosoofideks nimetatakse tihti ka teoreetikuid, kes tegelevad mingite uute ideede populariseerimisega mõnes valdkonnas, kuid ei oma otsest seost filosoofia traditsioonilise distsipliiniga. Nt võiks käia siia alla poliitikud, sotsiaal- ja majandusteadlased aga ka new age'i jms vasakpoolsed teoreetikud. Ometi toestuvad ka tänapäeva filosoofid suuresti tihti antiigist pärinevatele tõekspidamistele. Kirjandus Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma
Ühiskonna töö materjal 1. Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja ...
1. Mis on turundus Turundus on kasulie klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. 2. Turunduse funktsioonid Kaks põhilist mõõdet strateegiline ja taktikaline. Strateegiline turundus koosneb tarbijavajaduste analüüsist, turu segmenteerimisest, turundusvõimaluste hindamisest, konkurentide analüüsist ja turundusstrateegia kujundamisest. Taktikaline turundus keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind, jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. 3. Turunduse põhiprintsiibid Vajadused (Maslow vajaduste hierarhia), soovid ehk kuidas turundus inimeste soove rahuldab. Nõudlus ehk kui inimesel on soov ja nõusoleks toote või teenuse eest maksta. Turg ehk see, kus tarbija ettevõtte tooteid või teenuseid ostab....
Suurem osa rahvast oli ühtmoodi vaene, kogu tulu läks Eestist välja, enamik eestlastest olid kõik suunatud lihttöölisteks. Tegurid, mis soodustavad ülespoole suunatud mobiilsust tänapäeval ja minevikus: *haridustase *ülestöötamine *tänapäeval mõjutab mobiilsust ühiskonna areng ja üldine jõukus Eliit- parim ja mõjukaim osa ühiskonnast, kuhu kuulub inimesi erinevatelt erialadelt, kuid ei pruugi kuuluda kõrgklassi. Poliitiline eliit- mõjukad ja tuntud poliitikud kas riigi- või kohalikul tasandil (RK, valitsus) Ametnike eliit- mõjukad kõrged amtenikud riigiasutustes (ministeeriumite kantslerid) Ärieliit- mõjukad ja rikkad ärimehed Loomeeliit- lugupeetud ja kuulsad kirjanikud, kunstnikud, muusikud jt Sõjaväeline eliit- kõrged sõjaväelased (Eesti kaitseväe ohvitserid) Akadeemiline eliit- tuntud ja hinnatud teadlased Staatusgrupid- erinevad omavahel ühiskonnas lugupeetavuse ja elustiili poolest ning on tihtipeale seotud ametigrupiga. (Nt
toimus 12.–20. detsembril peamiselt Põhja-Eestis ligi 120 mõisa rüüstamine, mille käigus tapeti ka üks mõisnik. Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsembril kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paide ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 toimunud karistussalkade operatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust, paljud saadeti ka asumisele. Mitmed Eesti poliitikud (näiteks Konstantin Päts, Mihkel Martna, Jaan Teemant) mõisteti ka tagaselja surma, kuid päästsid end välismaale põgenemisega. 1905. aasta revolutsioon Eestis oli Eestis 1905. aastal toimunud rahvarahutused. Venemaal algasid rahvarahutused 22. jaanuaril (vkj 9. jaanuaril) 1905 pealinnas Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. Rahutuste leevendamiseks ja mässu mahasurumiseks allkirjastas keiser Nikolai II 30. oktoobril (vkj 17. oktoobril) manifesti, millega anti Venemaa Keisririigi
liigutus liigustuste kogumis ei ühti ehk liigutuste kogum pole vastavuses. See annab meile alust arvata, et inimene kas püüab varjata oma tegelikke tundeid või ta valetab. Niisiis, eduka suhtlemise aluseks on kehakeele vastavus kõnega kui me ütleme üht, mõtleme aga teist, annab kehakeel vastandliku teate, ning kehakeelt tajutakse tõena ning peetakse kauem meeles. 3.1 KEHAKEELE VÕLTSIMINE Kehakeele teadlikku võltsimist kasutatakse soodsa mulje loomiseks (nt. tipp - poliitikud ja firmajuhid) Miss Ameerika ning miss Universumi iludusvõistlustel saavad neiud ettevalmistuse liikumiseks, millest peab kiirguma soojust ja siirust. Mida suurema meisterlikkkusega neid signaale saadetakse, seda suuremad on võiduzansid. Kuid väga kaua ei saa liigutusi matkida, sest keha hakkab üsna pea tahtest sõltumatult andma signaale, mis ei vasta teadlikule tegutsemisele. Paljud poliitikud on kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjustamiseks
kuritegelik organisatsioon, mis arendab oma tegevust kõikjal, kus suudab endale võimalikult suurt tulu tagada, olgu siis tegemist ehituskruntide spekuleerimise ja kõikvõimalike ehitusmahhinatsioonidega, salajaste mänguurgaste, tubaka ja uimastite või koguni inimkaubaga salakaubitsemisega. Ta sirutas oma lugematud haarmed ühiskonnaelu kõigisse valdkondadesse. Temasse kuulusid igati "auväärsed ja lugupeetud" kodanikud, nagu advokaadid, arstid, linnapead ja poliitikud, kes maffia abiga mitte ainult ei rikastunud vaid ka rahvast jõhkralt terrorivalitsuse all hoidsid. Paikkonna maffiaboss andis nii õnnistuse abiellumiseks kui ka käsu sõnakuulmatu kõrvaldamiseks. Vennaskond kasvas riigiks riigis, tema korraldused said ümberlükkamatuks seaduseks, ta kehtestas ja nõudis sisse omaenese makse. Tema peamine meetod näis väga lihtsana. Ta pakkus parunile kaitset ja nõudis selle eest korrapärast tasu. "Auväärne seltskond"
kokku. Milline saab olema uus Venemaa, kas monarhia või vabariik, millistes piirides taastub Venemaa suurriik, see tuli ära oodata. Seega tuli kõigepealt lahendada “Vene küsimus”. Oma tööd tegid Pariisis mõjukad valgeemigrandid, kes rõhutasid ühtset ning jagamatut Venemaad. Pariisi rahukonverentsi üheks tähtsaks tulemuseks sai Rahvasteliidu kui esimese maailmaorganisatsiooni loomine. Eesti poliitikud lootsid Rahvasteliidult eeskätt julgeolekugarantiid, sest liikmesriike tuli kaitsta välisagressiooni eest. Rahvasteliitu vastu võtmist peeti sel ajal de jure tunnustuse erivormiks. Rahvasteliidu töö algas Genfis 1920. aasta sügisel. Eesti delegatsiooni juhtis seal kindral Johan Laidoner. 16. detsembril 1920 lükkas Rahvasteliidu Täiskogu häältega 5:27 tagasi Eesti taotluse saada Rahvasteliidu liikmeks. Eesti vastuvõtmist toetasid Itaalia, Pärsia (Iraan), Kolumbia,
tegelikult demokraatlikud? Kaks võistlevad teooriat: o Eliiditeooria igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit poliitiline, majanduslik, vaimueliit. Riiki valitsevad eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit. Vaimueliit on tihti nende kahe jõu vastandab jõud, tegelevad tihti võimu kritiseerimisega. Poliitilise ja majandusliku eliidi suhted, kaks äärmust: oligarhia poliitikud on majanduseliidi hüpiknukud: rikkad otsustavad endale poliitkuid. Korrumpeerunud riik poliitiline eliit on tugev ja iseseisev: poliitikud ja bürokraadid nõuavad sobivate otsuste tegemiseks hüvist. Charles Mills'i hinnangul valitseb USA ühiskonda võimueliit. Võimueliidi moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim, sõjaväeline võim. Kõikides
programmi kõrval o Euroopa Liidul välja pakkuda ka väiksemaid ja paindlikumaid regionaalse arengu programme. Neist mõningaid on põgusalt tutvustatud ka eesti lugejale. Üsna sageli ongi Eesti ajakirjanduses rõhutatud, et Euroopa Liit toob Eesti jaoks kaasa uusi võimalusi regionaalpoliitika arendamiseks. Eesti eurooptimistide arvates peaks Euroopa Liiduga ühinemine olema Eesti jaoks maa läänepoolsesse regiooni muutmise garantiiks. Seetõttu on mitmed ajakirjanduses esinevad poliitikud näinud Eesti astumises Euroopa Liitu võimalust reguleerida suhteid Venemaaga, kelle jaoks Eesti osalemine Euroopa Liidu laienemisprotsessis oleks reaalseks märguandeks, et nii Eesti kui ka kogu Baltikumiga tuleks Venemaal asuda suhtlema teisel alusel kui seni, loobudes nn. lähisvälismaa doktriinist. Samas väidab Mart Laar, et Eesti ei tohiks jätta Euroopale muljet, nagu püüdleks ta Euroopa Liidu liikme staatusesse üksnes Venemaa pärast, vaid pigem
Osalemine poliitikas Konventsionaalsed vormid: 1)osavõtt valimistest 2)osavõtt valimiskampaaniast 3)osavõtt erakondadest ja liikumistest 4)mõjutamine : lobby, meediakasutus,propaganda,reklaam Mittekonventsionaalsed vormid: 1)meeleavaldus ja piketid 2)allkirjakogumine 3)streigid 4)kodanikuallumatus 5)vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu(terrorism) 1 Tutvusta poliitikas osalejate tüüpe (astmeid): kõik inimesed ning eraldi aktiivsed poliitikud. Poliitikas osalejate tüübid: 1)revolutsionäärid 2)protestijad 3)parteiaktivistid ehk gladiaatorid ( etturid-teevad põhitöö/äärmuslased-töötavad poliitilisest süsteemist väljaspool/poliitiline eliit- teeb sisulisi otsuseid) 4)kogukonnaaktivistid 5)vahendajad 2 6)eksperdid,nõustajad 7)hääletajad 8)toetajad ja patrioodid 9)mitteaktiivsed
Juudid ja Vägivald Juudiküsimus on mõiste, millel kaasaja inimese jaoks on teatav kindel tähendus. Põhiliselt viitab see mõiste juute inimajaloo jooksul tabanud ahistamistele, kuid selle kõrval ka nendega seotud eelarvamustele. Ahistamistega on pilt üsna selge: kui common sense ka ei mäleta juutide väljaajamist nende iidselt kodumaalt, keskaegseid juudipogromme Prantsusmaal ja Hispaanias ning XIX sajandi rafineeritud rõhumist kogu Euroopas ja Vene Impeeriumis (ehk kus iganes juute ka leidus), siis II Maailmasõja aegne juuditapatalg on õõvastava näitena inimloomuse pimeda poole kohta avalikkuse mällu söövitatud. Samuti elab see mälestus siiani edasi inimestes, kes selle sõja ajal osutusid olema teine teisel pool okastraati. ... Juutidega seotud eelarvamused ja mõttestambid on aga salvestatud ühiskondliku mälu varjatumatesse soppidesse, kui kaastundest tiivustatud ...
a. oktoobris Saltsjöbadeni deklaratsiooni, millega määrati kindlaks Läänemere Agenda 21 ülesehitus ja protsessi lähtetingimused. Läänemere Agenda 21 protsessi sisendiks sai ka juba HELCOM-i (Helsinki Commission) raames toimuv riikidevaheline koostöö. Regionaalses protsessis osalevad Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Island, Läti, Leedu, Norra, Poola, Rootsi, Venemaa loodeosa ja Euroopa Komisjon. Töösse on kaasatud vastavate maade poliitikud, tippametnikud, eksperdid ja spetsialistid, lai avalikkus ning mitmed huvigrupid. Läänemere Agenda 21 töös osaleb ka Euroopa Liit. Läänemere Agenda 21 liikmed on omavahel seotud majanduslikust aspektist kuid vastavalt säästva ning vastutustundliku arengu propageerimisele mõjutab see suurel määral ka Läänemere merekeskkonda ning selle paranemist. Agenda töös asetatakse põhirõhk piirkondlikule koostööle ja keskkonnale ning säästvale arengule
avaldada Seetõttu asutas Jakobson Vlijandis oma ajalehe Sakala Selles lehes rünnati kirikutegelasi ja usu põhimõtteid Säärane olukord tekitas lõhe Hurda ja Jakobsoni ja nende poolehoidjate vahel Hurt ei nõustunud Jakobsoni usuküsimustega, jäädes truuks eesti aatele ning pidas oluliseks eestlase vaimset, kultuurilist ja eetilist aengut 1880-tel tabas rahvuslikku liikumist venestusreformi laine. Tekkisid uued poliitikud ja kirjamehed Ado Grenzstein, Jakob Kõrv jt. Romantiline kirjandusvool Ärkamisaja kirjandusele oli taustaks romantism See tekkis protestiks varasema ühekülgselt mõistusliku klassitsistliku ja ratsionalistliku elukäsitluse vastu ROMANTISM euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18 saj lõpus ja 19 saj I poolel. Väärtustab isiksust, tema subjektiivseid elamusi ja tundeelu igatsusi, lootusi, nukrust, maailmavalu.
Need on seaduslikud siduvad dokumendid, mille kaudu kaks või enam riiki vormistavad läbirääkimistel saavutatud kokkuleppe. Mõni leping on saanud aluseks rahvusvahelisele või piirkondlikule organisatsioonile. Teist liiki lepingud sätestavad allakirjutanud riikide käitumisstandardid. Peamised julgeolekuorganisatsioonid Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Vajadust rahu kindlustamiseks midagi ette võtta tajusid poliitikud eriti teravalt Teise maailmasõja lõppedes ning loodigi rahvusvaheline organisatsioon Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). ÜRO eesmärgiks seati ühendada rahvad ning vältida sedakaudu sõdu, tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, kaitsta demokraatiat ja edendada rahvaste kõigekülgset koostööd. ÜRO-d juhib Peaassamblee poolt viieks aastaks valitav peasekretär. Peasekretär peab seisma kogu organisatsiooni ja maailma
II Inflatsioon ja elu kallinemine 2.1 Inflatsiooni olemus Inflatsiooni peetakse majanduskasvu ja tööpuuduse kõrval üheks oluliseks majandusnäitajaks, millega tegelevad majandusteadlased, kui ka poliitikud. 1970 muutus inflatsiooni uurimine veel keerulisemaks, kuna tõdeti, et inflatsioon võib olla koos töötusega kõrgel tasemel. 1980 aastal avastati, et seos rahamassi suurenemisega on side inflatsiooni tõusuga jäänud minimaalseks. Tänaseks on inflatsiooni kujunemise kohta mitmeid teooriaid, kuid ühes ollakse kindel- inflatsiooni kujunemise kohta ei ole ühte kindlat seost. 2.2 Inflatsiooni mõiste Traditsiooniliselt defineeritakse inflatsiooni kui üldise hinnataseme muutust protsentides
Seoses sellise pillava välispoliitilise suunaga, on Ameerika väliskulutused pidevalt kasvanud, see on omakorda tekitanud palju pahameelt ameeriklastes, kuna nende raha eest rajatakse demokraatiat riigis, mis nende tegemisi ei sega ega ohusta USA iseseisvust. Külm sõda ei kujundanud mitte ainult USA välispoliitikat, vaid avaldas tugevat mõju ka sisepoliitikale. Sündmused välimaal ja spionaažiskandaalid aitasid kaasa antikommunistliku hüsteeria tekkele. Paljud Ameerika poliitikud kasutasid „kommunismirelva“ oma oponentide vastu, süüdistades neid NL eest luuramises ja USA salajase info jagamises venelastele. Tegelikke süüdistusi mida suudeti ka tõestada oli vähe. Seda kasutati Ameerika sisepoliitika räpasteks mängudeks. Külm sõda tõi kaasa ka Ameerika suure majanduse kasvu, millega USA kindlustas oma positsiooni maailma rikkaima maana. Majandusbuumi põhjuseks oli autotööstuse järsk
riigiasutustes alustati puhastustööd. Vaikiv ajastu (1934- 1940) Septembris 1934 tuli Riigikogu jälle kokku ja nõudis tagasipöördumist demokraatliku valitsemisviisi juurde. Pärast seda parlamenti enam kokku tulla ei lubatud. Kõik erakonnad keelustati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei - Isamaaliit. Ajakirjandus allutati tsensuurile ja paljud ajalehed suleti. Riigi kontroll kehtestati kõigil elualadel. Demokraatlik riigikord asendus autoritaarse diktatuuriga. Paljud poliitikud ja demokraatlikult meelestatud haritlased protesteerisid selle vastu, kuid kaitseseisukorra oludes ei suudetud demokraatiat taastada. Võimu kindlustamiseks laskis Päts 1937. aastal koostada kolmanda põhiseaduse. Selle järgi oli Eesti Vabariigi riigipeaks president, kes määras ametisse valitsuse. Taasloodi parlament, ent presidendil oli õigus see laiali saata. Uus põhiseadus piiras ka mitmeid kodanikuvabadusi. Presidendivalimistel saavutas valitsus täieliku võidu
Väga suurt tähelepanu pöörasid Vana-Idamaa kirjanikud klasside küsimusele. Majandusvaated olid naiivsed. Õigustati kehtivat korda ning jõukate inimeste rikkust. Püüti tõestada ühiskondliku ebavõrdsuse vajalikkust ja sisendada alamatele alistumist. /1, lk3/ 1.2. Vana-Kreeka majanduõpetused Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas poliitiline ökonoomia kui teadus puudus, kuid väljapaistvad mõtlejad, kirjanikud ja poliitikud tegelesid sel ajal ka majandusküsimustega. Eriti oluline oli Vana-Kreeka majandusmõtte kujunemisel Platoni, Xenophoni, Aristothelese vaadetel. /1, lk 7/ Xenophoni arvates sõltub rahava jõukus ainult põllumajandusest. Vaba kodanik ei tohtinud tema arvates tegelda põllumajanduses füüsilise tööga. Töö jagas ta juhtivaks ja füüsiliseks. Xenophon oli naturaalmajanduse pooldaja. Ta ei eitanud kaubandust täielikult,
oma elu puudutavaid otsuseid ise tegema. Majanduse aluseks sai monaterism (valitsus saab ja peab majandust mõjutama vaid ringluses oleva rahamassi reguleerimise teel; liialt ei või majandusse sekkuda; võitlus inflatsiooni vastu). Nõudlust tuleb ergutada alandada maksukoormust (kõrged maksud vähendavad inimeste soovi tööd teha ja teenida). Poliitikas pidi Lääs oma huvide kaitseks aktiivselt välja astuma, kristlik- demokraatlikud poliitikud tõusid suuremate riikide etteotsa. Pooldasid sõjalise võimsuse suurendamist. Ikestatuid rahvaid tuli toetada tegudega, mitte sõnadega (pingelõdvenduse lõpp). 5. Mõisted - perestroika - ehk uutmine, ühiskonna ümberkujundamine, oli M. Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm NSV Liidus. Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimule tulekuga 1985. aastal alanud perioodi NSVL ajaloos
Lähte Ühisgümnaasium Euroopa institutsioonid Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud, kelle huve parlament esindab. Parlamendi ajalugu ulatub tagasi 1950ndatesse aastasse ja asutamislepingutesse. Alates 1979. aastast valivad Euroopa Parlamendi otse kodanikud, keda ta esindab. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus valimistel hääletada ja kandideerida, olenemata sellest, kus on tema elukoht. Viimased parlamendivalimised toimusid 2004. aasta juunis. Nõnda väljendab parlament Euroopa Liidu 490 miljoni kodaniku demokraatlikku tahet ning esindab nende huve suhetes teiste Euroopa Liidu institutsioonidega. Ametisoleva parlamendi koosseisu kuulub 785 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist. Euroopa Parlamendi liikmed ei moodusta rahvuslikke fraktsioone, vaid...
Eesti infotehnoloogia kolledz IT süsteemide arenduse õppekava Tanel Pääro Mis on rahapesu ja miks selle vastu võideldakse essee Juhendaja: Lembit Viilup Tallinn 2013 Rahapesu on meie ümber eksisteerinud juba mõnda aega. Kõik ikka sellepärast, et legaliseerida kriminaalsel teel teenitud ,,musta" raha. Kuid paljudel pole aimu, mida see protsess tegelikult endast kujutab ning seepärast heidan pilgu minevikku, vaatan olevikku ja annan ülevaate rahapesu olemusest. Mõistet ,,rahapesu" kasutasid esmakordselt USA Riigikassa agendid 1930. aastatel, kes püüdsid Itaalia päritolu Ameerika Ühendriikide New Yorgi organiseeritud kuritegevuse juhtfiguuri Al Capone'i kohta süütõendeid koguda. Al Capone'il omas sadu pesumajasid, mis tegid võimalikuks illegaalse alkoholimüügiga teenitud raha varjamise ametivõimude ees...
aasta 29. Märtsil NATOga ning 1. mail Euroopa Liiduga. Eesti enam kui kümne tuhande aasta pikkuses ajaloos algas uus peatükk. Kokkuvõte Eesti taasiseseisvumine oli väga pikk ja aeganõudev protsess. Selle algusest ei saanud keegi aru. Kindlasti ei alanud see 20. augustil 1991, vaid jää hakkas liikuma juba varem. Eestlastes ärkas tahe näha Eesti Vabariiki ja olla sõltumatu. Palju tööd tegid ära meie tolleaegsed poliitikud, kes samuti ei soovinud sõltuda Nõukogude Liidust. Koos rahvaga moodustati tugev eestimeelne kooslus, mille vastu ei suutnud keegi astuda. Meie ainus soov oli saada oma Eesti Vabariik ja me ei leppinud millegi muuga. Lõpuks, kui sündis taasiseseisvunud Eesti Vabariik, tuli noorel riigil läbida palju takistusi. Üheks suuremaks neist oli kohe algusaastatel alanud majanduskriis, mis oli tingitud rahareformist ja majanduse seotusest Venemaaga.
Majanduskriis kujutab endast seisakut/ummikut, mis ei puuduta mitte ainult majandust, vaid ka ühiskonda kui tervikut, seal hulgas poliitikat, haridust, kultuuri ja valitsevat ideoloogiat. Varem ma ei teadnud täpselt, miks majanduskriisid tekivad, kuid peale mikro- ja makromajanduse loengut sain tegeliku ja ka loogilise põhjuse teada. Majanduskriisi põhjuseks on see, et headel aegadel toimub valede majandusotsuste akumulatsioon, milles minu arvates on tihtipeale süüdi poliitikud, kes annavad lubadusi, mida nad ei suuda täita. Kuid, kui ma seletan majanduskriisi oma sõnadega, on minu arvates majanduskriis nagu viirus, mis on suunatud nii suurtele kui ka väikestele riigidele, mille ravimiseks tuleb võtta hoog maha ja teha väga vajalikud ja ka olulised parandused. Remonti ei vaja ainult majandus, vaid ka meie endi väärtused ja hoiakud, sest igasugustest kriisist väljatulemisel mängivad rolli just väärtustel
*tavaarusaam-õnn seisneb teatud asjade omamises *Platon, Aristoteles, stoikud-õnn on teatud sorti tegutsemisvõime *epikuurlased-õnn on teatud passiivne seisund Õnneliku elu erinevad vormid-Aristoteles -riigimehe elu -pol. Juht, kes rakendab õigluse,enesev''rikuse etc kogukonna hüvanguks -ei suuda rakendada tarkuse voorust oma elus -täiuslikem-filosoofi elu Aristoteles pol. Ja õnnest -pol. Eesmärgiks nagu inimestelgi on õnn -filos. vajavad pol. Ja poliitikud vajavad filosoofe -parim riigivorm: kõik kodanikud osalevad poliitikas suur keskklass KESKAEG Augustinus õnnest paradiisis ja pärast pattulangemist -Augustinus (354-430), Hippo Regiuse piiskop -Aadama ja Eva elu paradiisis oli piiramatu õndsus -Patulangemise karistuseks on valu, surm ja needus (põrgu) -Enesearmastus on ennasthävitav: *inimene on seesmiselt lõhestatud *ihade rahuldamine sõltub välisest *satub teiste inimestega konflkiti
kasvama. 1970. aastal oli see 5288. Peale Eesti taasiseseisvumist vallandunud emigratsioonilaine on juutide arvu taas kahandanud. 1997. aastal oli neid 2553 ja 2006. aastal vaid 1900. Mõju poliitikas Olenemata juutide väiksest arvust on nende mõju poliitikas üsna suur. Osaliselt on see seletatav tõsiasjaga, et kohalikud rahajuudid rahastasid 1992. aastal toimunud parlamendivalimiste eel valimised võitnud parteid Isamaaliitu, mistõttu sattusid selle valimisliidu poliitikud eesotsas peaminister Mart Laariga finantsjuutidest sõltuvusse. Tollane sõltuvus on aastatega järk järgult suurenenud, mistõttu praegust administratsiooni saab koguni nimetada ZOGiks. Iseseisvumise järel võttis Eesti USA eeskujul kasutusele Milton Friedmani teoorial rajaneva neoliberaalse majandusmudeli, mille läbi on hävitatud kodumaine (väike)ettevõtlus ja eelisarengu on saanud suured rahvusvahelised monopolid ning pangad. Selline majanduskurss on tekitanud
* Vanemuine sai uue maja Tartus * Külas süvenes sotsiaalne kihistumine 3. Esimese maailmasõja põhjused. * AJEND: Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. * Teravnenud vastuolud maailma suurriikide- eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel * Saksamaa soovis juht positsiooni, milleks tuli Prantsusmaa purustada * Ohu alahindamine – usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega. Ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutanud selle ära hoidmiseks piisavalt * Sõja romantiseerimine (romantiline, ülem, hiilgav) * Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine * Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Kuuba Referaat Koostaja: Madis Raudsepp Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 1. Sisukord Sissejuhatus Sisuline osa Loodus Ajalugu Kasutatud info 2 1. Sissejuhatus Ma valisin Kuuba kuna ma arvasin, et Kuuba on huvitav riik. Töö käigus ma tahaksin rohkem Kuuba kohta teada saada. 3 1. Sisuline osa Kuuba täpne nimi on Kuuba Vabariik Kuuba lipp Kuuba vapp 4 ...
Nõukogude vägivallapoliitika ja vastupanu kommunistlikule süsteemile Eesti NSV-s Vägivallapoliitika o Eesmärk – ühiskonna allutamine Parteile ja selle liidritele; igasuguse vastupanu mahasurumine o Suunaja – NLKP o Elluviijad – NKVD ja KGB Vägivallapoliitika ohvriteks olid Saksa sõjaväes v Omakaitses teeninud mehed, sakslastega koostööd teinud poliitikud, metsavennad ja nende sugulased või kaasaaitajad, rikkamad talupojad. Vastupanu Kommunistlikule süsteemile o Algusaastatel Metsavendlus (Sellele tõmmati piir peale 1949. aasta küüditamisega) o Aktiivne vastupanu – maapiirkondades parteiaktivistide tapmine o 1950. aastatel tekkisid noorte salaorganisatsioonid, kes levitasid Nõukogude
Demokraatia võimalused: · Valitsejate piiratud võib kaitseb üksikisikut ja tema vabadust · Inimestel on võimalus olla informeeritud ja osaleda valitsemises · Edendab nii ühiseid kui ka individuaalseid huve · Poliitikute aruandmiskohustus tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia kriitika: · Osalusprobleem-tavakodanikud pole kuigi hästi kaasatud riigi valitsemisse · Suhteliselt kesine valimisosalus · Poliitikud lähtuvad enamasti partei huvidest, riik jääb tahaplaanile · Populismi vohamine-jagatakse populaarsuse nimel katteta lubadusi · Sundparteistamine-võimule pääsemiseks tuleb liituda mõne erakonnaga Survegrupp: · Teatud põhimõtete toetajate ühendused · Piiritlemata liikmeskonnaga · Probleemipõhised-tekivad ja hääbuvad vastavalt vajadusele · Eelistatakse otseseid sanktsioone · Tuntuimad on naisliikumised, gei- ja lesbiliikumised jne
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 3) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend
Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Organiseerib ühistransporti Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Valitsus Valla- või linnavalitsus on volikogu poolt üheks volikogu perioodiks ametisse nimetatud kollegiaalne organ. Valitsust juhib vallavanem või linnapea ning volikogu nimetab vallavanema või linnapea ettepanekul ametisse valitsuse liikmed. Valitsuse koosseisu võivad kuuluda nii poliitikud kui ka ametnikud. Kui volikogu istungid on avalikud, siis valitsuse istungid on tavaliselt kinnised. Valitsuse liikmed ei tohi olla samal ajal volikogu liikmed. Administratsioon Eesti kohaliku omavalitsuse juhtimissüsteemis on vallavanem või linnapea lisaks valitsuse kui kollegiaalorgani juhile ka administratsiooni juht. Administratsioon jaguneb osakondadeks ning kantseleiks. Suuremates linnades, kus
Eesti ajalugu 1914-1918 Ville Pähklamäe 10.b 1. Sisepoliitika 1.1. I Maailmasõja mõjud rahvale 1914. aastal oli Eesti Vene võimu all. Sõja puhkedes jäid eestlased keisri ustavateks alamateks. Otsene sõjategevus Eestit sõja alguses ei puudutanud. Tol ajal olid kõrgemad võimu esindajad keisri kubernerid. Nad olid suured venestajad ja nad ei soovinud autonoomiast või Eestist midagi kuuldagi. Eesti oli territooriumilt Tsaari - Venemaa osa. See tähendas seda, et Eestit kui sellist ei olnud. Oli vaid suur Tsaari - Venemaa ja Eesti selle väike osa. Tegelikult oli Eesti erirežiimiga tsaaririigi osa, siin kehtis Balti erikord. See tähendas seda, et kohalikel saksa mõisnikel olid eesõigused. (Eestis elas tol ajal ümmarguselt umbes 1 miljon inimest). Sakslastel oli linnades suhteliselt suur osakaal, kuid aja pikku see vähenes. Linnadesse tuli juurde läti põge...
KommuuniNõukogu. Vabadussõda muutus Moskva silmis kahe riigi-Eesti ja Venemaa vaheliseks sõjaks,mida erinevalt klassivõitlusest on võimalik kahepoolse lepinguga lõpetada. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid tulemusteta,kuna Atandi riigid lootsid veel nõukogude võimu kukutamisele relvajõul ega soovinud väikeriikide väljumist sõjast.Ka ei tulnud Eesti sooviga kaasa Soome ,Läti ega ka Leedu valitsus,kuid Venemaaga separaatrahu sõlmida Eesti poliitikud veel ei söendanud. Loodearmee Petrogradi operatsioon Oktoobris alustas Loodearmee suurt peletungi Petrogradi vallutamiseks.Vaatamata üha teravamatele suhetele vene valgetega,toetasid Eesti väed seda rünnakut.Punaarmee vastulöök Pulkovo kõrgendikelt tähistas Loodearmee purustamise algust.Demoraliseerunud Vene väed valgusid Eesti poole.Valitsus otsustas Loodearmeel relvad käest võtta.See vabastas Eesti küll ebameeldivast,kuid tähendas ka
Piltlikult öeldes kujundab selliste töögruppide ettepanek –seaduseelnõu-seadusandja tahet. Loomulikult pole see seadusandja jaosk siduv. Samas on ajaloolis-subjektiivse tõlgendamise eesmärgi saavutamiseks vajalik ka nende töögruppide arvamustega tutvuda. Ajalooline tõlgendamine ei ole ainult nn juriidiliste materjalidega tutvumine. Normi mõtet aitavad selgitada ka ühiskonna eliiti kuuluvate isikute ja gruppide arvamused. Nt erakonnad, juhtivad poliitikud, majandusjuhid-nende arvamus õiguse kohta. Ajaloolisel tõlgendamisel peab ka arvestama tolleaegsete arusaamadega keelest ja õiglasest õigusest. Teleoloogiline on ajalooline norm sellepärast, et ta on seotud reguleerimise eesmärkide ja põhiideede teadasaamisega. Eesmärgid, mis olid ajaloolisel seadusandjal, ei pruugi objektiviseeruda õigusnormis. Tõlgendaja lähtub eesmärkidest ja põhiideedest tervikuna ja nii saab tõlgendaja aru ajaloolise normi mõistlikusest.
alvalikus vastuhakuks * Avati tuli rahva pihta ja puhkesid tänavatel lahingud ning osa rahva vastu saadetud sõjaväeüksustest läks ülestõusnute poole üle. * Ametisse seati uus valitsus juhi Imre Nagyga eesotsas * NSVL kartis sotsialismileeri kokkuvarisemist ja surus vastuhaku veriselt maha. Nagy poodi üles. Suessi kriis 1956 * 1952 toimus Egiptuses riigipööre ning monarhia kukutati, võimule tulid pahempoolsete suundumustega poliitikud. * 1956 riigistas uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali, mis tõi kaasa konflikti lääneriikidega * Nasserit asus toetama NSV Liit, varustades teda relvadega * 1956 sügisel ründas Egiptust inglaste mahistusel Iisrael, appi tulid ka Prantsusmaa ja UK, lootes taastada kontrolli Suessi kanali üle. * ÜRO, eelküige USA ja NSV Liit, sundisid sõdivaid pooli lahingutegevust lõpetama. Prantsusmaa ja UK viisid väed välja, veidi hiljem ka Iisrael.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
