Valitsus ja kohalik omavalitsus (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

23

doc

KOHALIKU OMAVALITSUSE TÖÖ, PÄDEVUS, ÜLESANDED, ORGANID

....................................................................................17 IV PEATÜKK. KOHALIKE OMAVALITSUSTE VALIMISED..............................18 4.1. Hääletamis- ja kandideerimisõigus................................................................... 18 4.2. Valimisjaoskondade moodustamine ja valimistulemused.................................19 V PEATÜKK. PROBLEEMID KOHALIKUS OMAVALITSUSES......................... 20 VI PEATÜKK. EUROOPA LIIT JA KOHALIK OMAVALITSUS.......................... 21 Kokkuvõte....................................................................................................................22 Kasutatud kirjandus......................................................................................................23 2 Sissejuhatus

Eesti õiguskord

3

docx

Valitsemine

valdkonna minister.VV võib oma korraldusega moodustada Valitsuse ja peaministri suhtlemist Riigikogu ja teiste valitsuskomisjoni, määrates selle ülesanded, liikmed ja komisjoni põhiseaduslike institutsioonidega; 4) kontrollib VV õigusaktide teenindava valitsusasutuse.Kui komisjoni esimeheks ei ole eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele;5) peab minister või riigisekretär, määrab valitsus komisjoni töö eest Riigikogu, VV ja peaministri poolt ministritele antud ülesannete vastutavaks Vabariigi Valitsuse liikme või riigisekretäri.VV annab täitmise arvestust; 6) korraldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, mis on sümboolikaga seonduvat vastavalt seadustele ja VV õigustloovad aktid

Ühiskond

75

doc

Kohaliku omavalitsuse õigus

Seda õigust kasutavad otsestel, ühetaolistel ja üldistel valimistel salajase hääletuse teel vabalt valitud nõukogu või esinduskogu liikmed. Antud nõukogul või esinduskogul võivad olla talle aruandvad täitevorganid. See tingimus ei tohi mingil moel mõjutada kodanike võimalust pöörduda esinduskogu poole, kasutada referendumeid ja teisi otseseid kodanikuosaluse vorme, kui need on seadusega lubatud. Kohaliku omavalitsuse mõiste (KOKS § 2) 1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse ­ valla või linna ­ demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. 2) Kohalik omavalitsus: - rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;

Õigus

12

odt

Eesti Vabariik

2. 14.-16. oktoobril 1933 kiideti rahvahääletusel heaks Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus, mis jõustus 24. jaanuaril 1934. Selle seaduseelnõu esitas rahvaalgatuse korras Eesti Vabadusvõitlejate Keskliit (EVKL, rahvasuus vapsid) ja see sai ühiskonnas suure toetuse. Põhilised muudatused puudutasid valitsemiskorraldust. Oluliselt suurendati riigivanema volitusi, kes sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, nimetada ametisse ja tagandada valitsus. Riigivanem sai ka piiratud kujul vetoõiguse. Nagu 1920. aasta põhiseaduses, oli ka 1934. aastal muudetud põhiseaduses kirjas punkt, et Eesti Vabariik ei anna autähti ega aumärke oma kodanikele, välja arvatud kaitseväelastele sõja ajal. Samuti ei olnud Eesti kodanikel õigust vastu võtta võõraste riikide aumärki ja autähti. See põhimõte hakkas segama välissuht lemist ja 1934. aastal võeti vastu Teenetemärkide seadus. Riigikogu liikmete arvuks 50. Kõik need

Ühiskonnaõpetus

36

doc

Avalik haldus, eksami kordamiseks

TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine;

Avalik haldus

31

doc

AVALIK HALDUS 2016 kevad

Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ­ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine

Avalik haldus

25

doc

Avalik haldus konspekt

– Riigikogu – Vabariigi President – Õiguskantsler – Kohtud (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium) – Ametnik – Üksikisik Põhiseaduslikud institutsioonid: • Riigikogu (Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus) • Vabariigi President (Vabariigi Presidendi Kantselei on samuti riigi ametiasutus, moodustatud Riigikogu otsusega) • Vabariigi Valitsus • Eesti Pank • Riigikontroll  • Õiguskantsler • Kohus • KOV Õigusriigi printsiibid: • Seaduslikkuse printsiip • Võimude lahusus • Põhiõiguste tagamine • Õiguskindlus – Õiguse püsivus (tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse printsiip); – Õiguse arusaadavus (ennustatavus) – Avaldamiskohustus • Proportsionaalsus (meetmed vastavad eesmärgile)

Avalik haldus

6

pdf

Kohalik halduskorraldus

16.03.2010 KOHALIK HALDUSKORRALDUS Maavanem ja kohalik omavalitsus. Haldusreform Regionaalne valitsemine · Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja 226 omavalitsusüksuseks ­ vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevitest, alevikest ja küladest, ent võib olla ka vallasisene linn. Tooge näiteid! · Tallinnas on olemas linnaosad (nt Nõmme, Pirita). · Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn aga kohalikud haldusüksused. · Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga

Halduskorraldus

Meedia

Kommentaarid (0)